Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Alang 3802 3 pikir 11 Mausym, 2019 saghat 14:39

Almatydaghy jaghdaygha baylanysty resmy mәlimdeme

Keshe, 2019 jyldyng 10 mausymynda shamamen keshki saghat 18.00-den 2019 jyldyng 11 mausymy 02.00-ge deyin Almatyda birneshe adamnan qúralghan top qoghamdyq tәrtipti búzugha jol berdi. Atalghan qúqyq búzushylyqqa qatysushylardy polisiya ústady. Qazirgi uaqytta atalghan oqigha boyynsha qúqyq qorghau organdary tarapynan tolyq qúqyqtyq bagha berilgen joq. Búl rette insinuasiyany boldyrmau ýshin jәne halyqqa dúrys habar beru maqsatynda polisiya ókilderi rastalghan birqatar faktilerdi mәlimdep otyr.

Birinshiden. 10 mausym kýni keshki saghat 18.00-de «Alghabas» yqshamaudanynda «Alatau» teatrynyng aldynda R. Zayytovtyng shaqyruymen rúqsat etilmegen miting ótkizu ýshin bir top adam jinaldy. Miting úiymdastyrmau turaly habarlamagha qúlaq aspaghan olar, polisiyagha qarsylyq kórsetip, artynsha ústaldy.

Onyng ýstine, olardyng keybireuleri Almaty Arena audanyndaghy joldy jauyp tastady. R.Zayytovpen әngimelesu jýrgizilgennen keyin ol bosatyldy. Alayda osy aralyqta Almaty qalasy polisiya departamentining («Selinnyi» ghimaraty) aldynda oghan qoldau kórsetu ýshin bir top adam jinaldy. Ýiinen qaytyp oralghan R.Zayytov jinalghan qauymdy eshqanday zansyz is-sharalargha qatyspaugha jәne arandatushylyq jasamau jóninde ótinish bildirdi.

Jinalghandar birneshe topqa bólinip, qala boyynsha taraydy. Biraq aralaryndaghy bireui jeke avtokóligine otyryp, Tóle by jәne Abay kóshelerindegi qozghalysty shekteydi. Búdan ózge ýsh-tórt avtokólik birigip, kolonna úiymdastyryp, aqyryn jyldamdyqpen qozghaldy. Týrli dybys signaldaryn paydalanghan olar sol jerdegi basqa kólikterding qalypty qozghalysyna kedergi keltirdi. Sol sәtte bir top adamdar kólik jýretin joldyng boyyna shyghyp, apatty jaghday tughyzady. Búl adamdar da ózderin dóreki ústap, qatty aiqaylap, ysqyryp, qoghamdyq tәrtipti búzdy. Zansyz әreketke barghandar qanday da bir talap, shart qoyghan emes.

Ekinshiden. Zansyz aksiyalardyng qatysushylary birneshe qylmystyq әreketke de bardy. Mәselen, týngi birler shamasynda Tóle by danghyly men Ótegen batyr kóshesining qiylysynda «Sayran» avtovokzalyna qarama-qarsy jaqta zansyz aksiyagha qatysushy bir kólik jol-kólik qozghalysyn retteumen ainalysyp jýrgen jol-patrulidik polisiya qyzmetkerin qaghyp ketti. Dәrigerlerding aituynsha, onyng ong jaq jilinshigi yghysyp, jambas-bers sýieginde jabyq synu bar.

Jýrgizushi qylmys ornynan boy tasalaghanymen, kóp úzamay QR Qylmystyq kodeksining 345-babynda kórsetilgen qylmys belgileri boyynsha ústaldy. Almaty qalasynyng Alatau audanynda keshki uaqytta bir top adam mas kýiinde polisiya avtokóligine zaqym keltirgen. Olar mashinany syndyryp, ony tastarmen laqtyrdy. Tәrtip búzushylar ústaldy. Búl fakt QR Qylmystyq kodeksining 293 baby boyynsha sotqa deyingi tergeuding birynghay tiziliminde tirkelgen.

Ýshinshiden. Atalghan qúqyq búzushylyqtar boyynsha keshki jәne týngi uaqytta koll-ortalyghyna qalalyqtardan 1250 ótinish kelip týsti. Onyng 70 payyzy týngi oqighalar. Túrghyndar týngi uaqyttaghy aiqay-shudan qoryqqan. Al jýrgizushiler jol qozghalysy erejelerin óreskel búzghandargha narazy boldy. Polisiya organdary zansyz is-әreketterding jolyn kesu boyynsha tiyisti sharalar qabyldady. Qúqyq búzushylar ústaldy.

Qazirgi uaqytta Almatydaghy jaghday tolyghymen baqylaugha alyndy. Kólikting jәne barlyq qyzmetterding qalypty júmys isteui qamtamasyz etildi. Kóshelerde qauipsizdikti qamtamasyz etu boyynsha barlyq sharalar qabyldandy. Polisiya qoghamdyq tәrtipti búzugha jol bermeytinin, kez-kelgen qúqyqqa qarsy әreketterge, azamattardyng ómiri men qauipsizdigine qater tóndiruge jol bermeytinin mәlimdeydi.

Qosymsha mәlimetter aqparattyng naqtylanuyna qaray BAQ-ta habarlanatyn bolady.

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1492
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3261
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5584