Ály OMAR. ARNAULY QYZMET «ARZANDAP» BARADY
«Qazatompromnyn» eks-basshylaryna qarsy qozghalghan qylmystyq is boyynsha tergeu júmystaryn qyzu jýrgizip jatqan ÚQK ótken jeksenbi kýni Qyrghyzstandaghy ata-anasyna barugha jinalghan Jәmila Jәkishov. Any elden shygharmay qoydy. Osy qareketteri arqyly arnauly qyzmet oryndary el Konstitusiyasynyng 2-bólimi, 21-babynda kórsetilgen «Árbir adam respublika shekarasynan shyghugha qúqyly» degen zang talaptaryn óreskel búzdy.
Jәkisheva hanymnyng aituyna qaraghanda, tughan qyzy Áygerimmen birge Bishkekte túratyn ata-anasyna baryp qaytpaq bolghan ekeuin qazaq-qyrghyz shekarasynda keden tekseru beketining saqshylary synyqtan syltau tauyp kórshi memleketke ótuge rúqsat etpey qoyghan. Alghashqyda «eshqayda ketpeu turaly qolhat berdin» degen jalghan uәjdi kóldeneng tartqan shekarashylar, búl әngimeleri qisynsyzdau estildi me, kim bilsin, artynan «jeke bas kuәligi men shetelge shyghu tólqújatyng dúrys emes» dep jәne bir «janalyq» ashqan. Dese de, birneshe uaqytqa sozylghan tekseruden keyin әreng degende Áygerim anasy ekeui satyp alghan syilyqtaryn qoltyqtap, keden beketinen aman-esen ótedi. «Mening qyzym Áygerimdi jiberdi. Ol Bishkekke ketti. Bireuimiz qalay da syilyqtardy aparyp beruimiz kerek qoy», - deydi Jәmilya Jәkisheva.
«Qazatompromnyn» eks-basshylaryna qarsy qozghalghan qylmystyq is boyynsha tergeu júmystaryn qyzu jýrgizip jatqan ÚQK ótken jeksenbi kýni Qyrghyzstandaghy ata-anasyna barugha jinalghan Jәmila Jәkishov. Any elden shygharmay qoydy. Osy qareketteri arqyly arnauly qyzmet oryndary el Konstitusiyasynyng 2-bólimi, 21-babynda kórsetilgen «Árbir adam respublika shekarasynan shyghugha qúqyly» degen zang talaptaryn óreskel búzdy.
Jәkisheva hanymnyng aituyna qaraghanda, tughan qyzy Áygerimmen birge Bishkekte túratyn ata-anasyna baryp qaytpaq bolghan ekeuin qazaq-qyrghyz shekarasynda keden tekseru beketining saqshylary synyqtan syltau tauyp kórshi memleketke ótuge rúqsat etpey qoyghan. Alghashqyda «eshqayda ketpeu turaly qolhat berdin» degen jalghan uәjdi kóldeneng tartqan shekarashylar, búl әngimeleri qisynsyzdau estildi me, kim bilsin, artynan «jeke bas kuәligi men shetelge shyghu tólqújatyng dúrys emes» dep jәne bir «janalyq» ashqan. Dese de, birneshe uaqytqa sozylghan tekseruden keyin әreng degende Áygerim anasy ekeui satyp alghan syilyqtaryn qoltyqtap, keden beketinen aman-esen ótedi. «Mening qyzym Áygerimdi jiberdi. Ol Bishkekke ketti. Bireuimiz qalay da syilyqtardy aparyp beruimiz kerek qoy», - deydi Jәmilya Jәkisheva.
Týsindire keteyik, jazghy demalysqa shyghysymen Jәmila tórt balasyn atasy men apasynyng ýiine aparyp tastaghan. Janaghy syilyqtar on jasqa tolghan balasynyng tughan kýnine arnayy satyp alynypty. Ókinishke qaray, arnauly qyzmetting «aram» pighylynyng nәtiyjesinde balasynyng tughan kýn merekesine anasy jete almay joldan qaytty.
«Búl qysym jasaudyng bir týri. Eger men ketip qalsam, kýieuime kim arqyly qysym jasaydy? Sondyqtan da ÚQK meni eshqayda jibermey, kepil retinde ústap otyr. Olardyng búlay etuine zandyq negiz joq», - dep esepteydi qamauda otyrghan «Qazatompromnyn» búrynghy basshysy Múhtar Jәkishevting júbayy.
Osydan keyin mәn-jaydy anyqtap bilu maqsatynda Jәkisheva hanym óz basynda bolghan jayttardy bayandap, ÚQK tóraghasy Amangeldi Shabdarbaevqa shúghyl telegramma jóneltedi. Biraq, jauap joq, әzirge qúzyrly orynnyng qúryghy úzyn basshysy tym-tyrys jatyr.
Gәpting bәri kuәlikte degen son, mausymnyng 15-i kýni tang atpay tólqújat beretin mekemege barady. Ol jerdegi mamandar: «Búlay boluy mýmkin emes, Sizding qújattarynyzdyng barlyghy dúrys», - dep týsindirgenimen, qújattardyng dúrystyghyn rastaytyn anyqtama qaghaz bermegen.
Jәmilanyng sózine sener bolsaq, atalghan tólqújattardyng dúrystyghyn rastaytyn mysal - ótken mamyr aiynda Bishkekke shyghu kezinde eshqanday qiyndyq tughyzbaghan. Jaqynda Astanagha da dәl osy qújattarymen úshaqqa otyryp, úshyp baryp qaytqan. Endeshe, ÚQK qaramaghyna qaraytyn shekara kýzetshilerining «qújatynyz dúrys emes» degeni qúr syltau ghana.
Búl pikirdi qúqyq qorghaushy Evgeniy Jovtis myrza da qúptap otyr. Onyng biluinshe, arnauly qyzmetting adamdary adam qúqyghy men bostandyghy deytin qasiyetti dýniyege «ayaqtaryn sýrtip» tastaghan.
«Jәmila Jәkishevany shekaradan ne sebepti ótkizbey qoyghandary turaly naqty jauap bere almaghandyqtan, búl jaghdaydy qúqyqtyq túrghydan alghanda adamnyng erkin jýrip-túru qúqynyng búzyluy dep baghalaugha bolady.
Zang boyynsha adamdy tek ýsh jaghdayda ghana elden shygharmaydy: birinshisi, ol adam memlekettik qúpiyalardan habardar bolsa; ekinshi, qylmystyq is boyynsha tergeude jýrse jәne oghan qarsy shekteu sharasy belgilense; ýshinshisi, sottalghan bolsa. Basqa barlyq jaghdayda adamnyng elden emin-erkin ketip jәne qaytyp oralu qúqy saqtalady», - dep atap ótken qúqyq qorghaushy, arnauly qyzmet tarapynan jasalghan múnday qadamdy halyqaralyq qauymdastyqqa mýshe bolugha jәne EQYÚ-gha tóraghalyq etuge úmtylghan elding demokratiya auylynan alystau jatqandyghyn aighaqtaytyn dәlel retinde baghalady.
«QAZAQSTAN» aptalyghy, №23 (263), 18-mausym, 2009 j.