Elding egemendik alghanyna jiyrma segiz jyl. Ne ózgerdi? Áriyne, kóp dýniye. Egemendikting alghashqy jyldarynda elding ruhy kóterildi, bórkimizdi «azatpyz» dep aspangha attyq . Ruhany egemendikting biri – din de erkindik aldy, Allanyng aq jolyna týsushiler kóbeydi. Ásirese jastar. Kóz ashyldy, kókirek oyandy. As qayyryp bet sipaytyn boldyq. Kele-kele ishken asymyzdyng da halal boluyn qaladyq. Toqsanynshy jyldardyng basyndaghy bir ýzim nan men basqa da kez kelgen tiske basar taghamdargha kóz satyp saghattap kezekke túratyn «zar zaman» kelmeske ketti. Qazir ne ishem, ne jeymin  demeysiz, qaltanyzdyng  shamasyna qaray qalaghanynyzdy tabasyz, alasyz.

Sózsiz, tagham jasau ónerkәsibi elimizde óz dengeyinde jaqsy damydy. Músylman qauymy  eng  negizgi  bólegin  qúraytyn jerimizde súranysqa oray halal  tagham óndirushiler  kóbeydi.

Alayda «Halal» men «Músylman» tanbasy bar taghamnyng bәri biz ben siz oilaghanday ma?

Barlyq taghamdy bir-birlep synaqtan ótkizip saralau bizge mindet emes. Búl jerde aitpaghymyz, jamaghat kóp tútynatyn taghamnyng bir týri – halal shújyqtyng mayy men jayy.

Áriyne, halal shújyqtyng negizgi qúramy halal et. Demek oghan halal mal, halal soyylghan mal eti qajet. Bәri de halal boluy lәzim.

Aldymen qasapshy – soyshy, auzynda "bismillasy" bar músylman boluy shart. Onan song ghana halal mal songdyng jón-josyqtary jayly aitugha bolady.

Oyshyl akyn, qajy Shәkerim QÚDAYBERDIÚLY búl jayly bylay aitady: «Mal bauyzdaghanda bismilla allaakbar dep óndirshek penen jútqynnyng arasynan bauyzdaydy. Týieni óndirshekten bauyzdaydy. Bauyzdaghanda óneshi – kenirdek eki kýre tórteuin qiyady. Ýsheui qiylsa halal, ekeui qiylsa haram bolady. Júlyndy jany bar kezde qimaydy, onda mәkru bolady. Jútqyn keude jaqta qalsa da mәkru bolady. Bauyzdaudyng sharty – bismilla aitpaq. Tórt tamyrdy qimaq óndirshek penen jútqyn arasynan bauyzdamaq, sony bilse úrghashynyn, balanyng bauyzdaghany bәri halal. Bauyzdauyn qybylagha qaratqan jaqsy, qaratpasa da halal bolady. Bir hayuan qúdyqqa, yaky bir qiyn jerde bolyp bauyzdaugha qoly jetpey yaky bauyzdauy tabylmasa qay jerinen bolsa da nayza, yaky balta syqyldy bir nәrsemen jaralaghanda bismilla alla akbar dep jaralasa, sol jaradan ólerlik qylsa, ol mal halal bolady». (Shәkәrim Qúdayberdiúly. «Músylmandyq sharty» Almaty «Qazaqstan», «Merey», «Aqiyq» .1993 j)

Shyny kerek, óz basym búl tәrtipterding bizde minsiz oryndalatynyna kýmәndimin. Sebebi maldy qaq mandaydan balghaman  nemese kerneui joghary tokpen úryp tyrang etkizip ayaghyn kókten keltiretinderin kóz kórgen, qúlaq estigen joq pa edi?!

Shәkerim qajy taghy bylay dep jazady: «Bauyzdalghan halal maldyng boq, sidigi, bauyzdau qany, qamshysy, eni, sarpayy menen kóten auzy, jatyry, ót, quyq, qara bezder – búlardyng bәri haram bolady. Júlyn, miy, tiri maldyng auzy, talaq – búlar mәkiru» . Al biraq bizding zauyttaghy et turaghyshtyng ishine “abaysyzda”   qyl – qybyr men qalghan-qútqannyng da týsip ketpeytinine, alarmangha mәkiru bolyp jetpeytinine kim kepil.

Taghy bir kýmәn.  Bazar men  sehtarda bauyzdalyp jatqan maldar qaydan keledi? Qysy-jazy  adal enbegimen baqqan malshynyng óz órisindegi tabighatta erkin jayylghan malynyng jóni tym bólek. Biraq  sol  auyldaghy  aghayynnan top-top bolyp úrlanyp jatqan  maldar  qaraqshynyng  óz  qazanynda “jaryqtyqtyng iysin-ay” degizip qaynap jatyr  deysiz be?  Januardyng  etining  bir kesegi  sizding  aldynyzdaghy   shújyq  emes  ekenine  kózinizdi  qalay  jetkizesiz.

Taghy da Shәkerim Qúdayberdiúlyna jýginsek: «Úrlyq et (mal - avtor) ne qylyp bauyzdasa da haram. Onyng sebebi bismilla, alla akbar dep bauyzdasa haramgha bismilla aitqan sonyng ózi kәpir bolady. Músylmannan kәpir bolghannyng bauyzdaghany haram. Bireuge bauyzdatsa haram maldy halal dep bauyzdatqan syqyldy. Onda da haram».

Sonymen, “ is bitti, qu ketti ”. Kýdigi men kýmәni kóp  tauar satylymda, dýken sóresinde túr. Al «halal» men «músylman» markasyna sengen sizben biz ne kórdik?!

Aldynyzda taghy bir súmdyqtyng kókesi kórinis tabady. Bir sórede, bir múzdatqyshtyng ishinde әlgi “halal-au”  degen shújyghynyz donyz deytin adam kórgisiz, keyip-kespirsiz malghúnnyng  et-mayymen qatar túr!  Ekeui de  ózimizding  bauyrymyzdyn  - qarakóz  bolsa da  kәpirdin   tirligin   istep  otyrghan Qúday  úrghyr  satushynyng   qolymen,  bir pyshaqtyng  jýzimen  kesilip,  bólinip satyluda.

Sonda halaldy haram etken kim?

Mal   satqan úry-qary ma? Álde “tәrtipsiz” óndirushi me? Joq әlde, tek qaltanyzdy  qaghudy  ghana oilaghan satushy ma? Tipti, kónilde kýdik bolsa da auzymyzgha salghan  ózimiz  shygharmyz?  Mýmkin  osynyng  barlyghyn  bir  izge  salyp zandastyra  almaghan, bәrin de  shetelden  ýirenuge  qúmar,  biraq  halal  taghamdy  óndiru  men basqarudy  Arab elderi  men  Malayziyadan  ýirene  almay jýrgen ýkimettegi «kókelerimiz» shyghar?!

Kýdik kóp, kýmәn basym, túman qoy...

A.Manapov

Abai.kz