Senbi, 23 Qarasha 2024
Kórshining kólenkesi 7685 36 pikir 28 Mausym, 2019 saghat 13:35

"Qazaq orys pen qytay tankilerining shynjyr tabanynyng birin tandaugha mәjbýr"

Resey basylymdary Putin biyligining ishki oiyn ashyq jariyalay bastady. Mәskeu men Núr-Súltan arasynda týsinbeushilik oryn alghandyqtan Resey basshylyghy Qazaqstan biyligining Reseyge, Qytaygha, Euroodaqqa jәne AQSh qatysty ústanymyn anyqtaghysy keledi eken-mis.

IA REGNUM tilshisi Evgeniy Kimge bergen súhbatynda jazushy Dmitriy Verhoturov: «Mәskeu barlyq núsqalardy qarastyru ýstinde onyng ishindegi eng jaghymsyz ssenariylerding biri ukrain maydanyndaghyday nemese soghan úqsas dýniyening Qazaqstanda oryn aluy dep sanaugha bolady»,- dep mәlimdegen.

Múnday mәlimdeme jasaghan súhbat berushining ómirbayanyn qarap shyqtyq.

Dmitriy Nikolaevich Verhoturov – Zamanalyq halyqaralyq sayasatqa әskeriy-sayasy taldau jasaumen ainalysatyn HH ghasyrdaghy josparly jәne әskery ekonomikany zertteuge mamandaghan tarihshy, 20 asa kitap pen kóptegen maqalalardyng avtory. Basty enbekteri: «Asharshylyk. Istoriya Velikogo goloda», «Stalinskaya industrializasiya», «Stalinskaya kollektivizasiya. Boriba za hleb», «Podzemnye zavody Tretiego Reyha», «Gruppa sovetskih voysk v Germanii. 50 let na grany yadernoy voyny». Zamanalyq halyqaralyq sayasatqa әskeriy-sayasy taldau jasau barysynda jazghan «Rossiya protiv NATO: analiz veroyatnoy voyny» atty enbegi bar. Kóshedegi kók atynyng biri emes. Sayasattyng mayyn ishken jan. Súhbatty sol kýiinde júrt soltýstik kórshimizding arany qalay ashylghanyn bile jýrsin dep ýzip-júlmay berip otyrmyz.

Evgeniya Kiym: Qazaqstannyng birinshi preziydenti Núrsúltan Nazarbaev jәne onyng ornyn basqan Qasym-Jomart Toqaevtyng syrtqy sayasaty bir-birinen qanshalyqty ózgeshelenedi?

Dmitriy Verhoturov:Qazaqstannyng jana basshysy kópvektorly sayasaty eki týrli sebeppen jýrgizetin bolady.

Birinshisi – ol ózi talay mәrte aitqanday birinshi preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng júmysyn jalghastyratyn bolady.

Ekinshisi – ol tәjiriybeli diplomat bolghandyqtan Qazaqstannyn, tipti ol Resey, Qytay nemese Europa bolsyn әldebir syrtqy kýshke baghdar ústanbaytynyn jaqsy týsinedi. Búl el birde az, endi birde kóp mólsherde syrtqy әriptesterine basybayly bolghandyqtan,  preziydent tútasqan qarym-qatynas jýiesin týzetin bolady.

Evgeniya Kiym: Mәskeu men Núr-Súltan arasynda birqatar óz sheshimin tappaghan mәseleler barshylyq. Mәselen, Qazaqstannyng Qyrym jayyndaghy ústanymy әli kýnge deyin úghynyqty emes. Osy jaghdaylar ózara súhbattastyqty jalghastyrugha sep bola ma?

Dmitriy Verhoturov: Jana preziydentting Mәskeuden neni «qalauyna» qatysty sóz qozghar bolsam, onda búl saualdy birneshe bólikke bólip qarastyrudy úsynamyn.

Birinshi bólik Qazaqstannyng Qyrym jayyndaghy ústanymy. Álbette Mәskeuding pikiri boyynsha eng jaqyn odaqtasy retinde Núr-Súltan jarty araldyng reseydiki ekenin moyyndaugha tiyis.  Dәl osy nәrsening әli kýnge deyin óz sheshimin tappauy Kremlidegi belgili bir topty alandatpay qoymaydy.

Osyghan baylanysty eger dýnie almaghayyp bolyp ketse, Qazaqstan kimning jaghynan tabylady degen zandy súraq tuyndaydy? Kerek deseniz EAES, ODKB jәne ShOS boyynsha odaqtasymyz Qyrymdaghy oryn alghan jaghdaygha baylanysty júmghan auzyn ashudy jón dep tappady. Ol óz mindetin orynday ma, әlde basqada jaghdaylardy algha tarta otyryp, tasada qaludy jón dep úighara ma?

Mәskeu men Núr-Súltan arasynda aghymdaghy mәselelerde týsinispeushilik oryn aluda. Resey basshylyghy әlbette Qazaqstan biyligining ústanymyn anyqtaugha tyrysady.

Al qalghan mәselelerge keler bolsaq, 30-shy jyldardaghy ashtyq taqyrybyn qonyrsytu jәne Qazaq elining latyngha kóshuining barlyghy Ukrainada oryn alghan oqighalarmen tórkindes. Kiyevtegi Maydanda  2000 jyldardyng sonynda «golodomor» taqyrybynan bastau alyp, aragha on jyl salyp ózining shyrqau shegine jetti emes pe? Búl taqyryp maydangha úlasushylyqtyng iydeologiyalyq baziysi boldy.

Mәskeu barlyq núsqalardy qarastyru ýstinde onyng ishindegi eng jaghymsyz ssenariylerding biri ukrain maydandaghyday nemese soghan úqsas dýniyening Qazaqstanda da oryn aluy dep sanaydy.

Al, endi latyngha kóshuge keler bolsaq, búl endi kóp jaghdayda osy elding óz ishki isi. Solay desek te, qazaq biyligi Reseymen odaqtasty tәrk etuge tas týiin dayyn ba degen oigha da qalasyn.

Evgeniya Kiym: Mәskeu men Núr-Súltan arasynda qarym-qatynasta kózge úryp túrtatyn ózgeristerding nyshan-belgileri qanday?

Dmitriy Verhoturov: Aqparattyq kenistikte qazaq-resey arasyndaghy qarym-qatynasyna qatysty kónil-kýy men emeuirindi tanytatyn birqatar taqyryptar bar.

Búl – Qyrym men Sýriyadaghy soghys, «golodomor», latyngha kóshu. Sol sebepti Mәskeu aqparattyq habarlamalar negizinde Qazaqstan odaqtas retinde sheshushi sәtte jalt beredi degen týiin jasap otyr. Endi búl Núr-Súltan tabanynyng búdyry joq senimsiz әriptes degendi bildiredi.

Evgeniya Kiym: Qazaqstannyng ústanyp otyrghan osy qadamy Resey mýddesine qanshalyqty óz zardabyn tiygizedi?

Dmitriy Verhoturov: Týptep kelgende dәneme de emes. Solay bolghanymen de aghymdaghy qarym-qatynastarygha óz syzatyn týsiredi.

Evgeniya Kiym: Qazaqstannyng jana preziydenti osy mәselelerge qatysty aghynan jaryla ala ma?

Dmitriy Verhoturov: Qalasa bәrin jayyp sala alady. Ol bilgir diplomat jәne til tabysa biledi. Biraq men onyng naqty ne aityp, ne tyndyratynyn aldyn ala boljay almaymyn.

Qyrym mәselesi qylyshtay qylpyldaghan dýnie ekenin esten shygharmauymyz kerek. Bir jaghynan Qyrymgha qatysty Qazaqstan odaqtas bola túra Resey ústanymyna qasqaya qarsy túrushylyq ta bolsa, ekinshi jaghynan Núr-Súltan Reseydi qoldaytyn bolsa, AQSh pen Euroodaqtyng  «sanksiyasynyn» qyryna iligedi. Búl ózi óte auyr tiyetin soqqy.

Búnday mәselelerde sen tiymeseng men tiyme dep shettep qalu óte qiyn. Egerde Qasym-Jomart Toqaev osy mәselelerdi kóteretin bolsa, onda odan diplomattyq bilgirligin algha salyp, mýddeli barsha taraptyng kónilin tabatyn Qazaq elining ústanymyn úqtyryp, barlyghyn birjayly etuding mýmkindigin taba bilui kerek.

Evgeniya Kiym: Qazaqstan Preziydenti qyzmettik mindetin atqaru barysynda úzaq uaqyt Qytayda júmys istedi. Óz elining QHR әriptestigine búl qalay әser etedi?

Dmitriy Verhoturov: IYә, tauyp aittyng Qazaqstan Toqaevtyng kezinde Qytaygha qaray batyl qadam jasaydy. Búl tek preziydentting jeke úigharymynan kelip shyghyp otyrghan joq. Qayta birqatar obektivti sebepter de barshylyq. Atap aitar bolsaq, sauda-ekonomika sektorynyng ósu kórsetkishi.

Evgeniya Kiym: Dәl osynday jaqyndasu Mәskeuding shabyna shy jýgirtpey me?

Dmitriy Verhoturov: Sóz jýzinde Qazaqstan men Qytaydyng jaqyndasuy kónil tolmaushylyq tughyzuy bek yqtimal. Biraq shyn mәnisinde Resey búnday mәselelerge salqyn qandylyq tanytady. Birinshiden, búl mәjbýrlik jaqyndasu, al, ekinshiden, dәl qazirgi tanda Resey men Qytay da ózara odaqtas sanalady. Ári shiyelenisting ózi jaqyndasugha sep bolatynyn esten shygharmauymyz kerek.

Degenmen búl odaq resmy mәlimdelmese, de-fakto ol oryn aluda. Sondyqtan Qazaqstannyng Qytaygha qatysty sayasy ústanymy týsinistikpen qabyldanuda.

Evgeniya Kiym: Qanday jaghdayda Mәskeu Qazaqstangha qatysty qatang pozisiya ústanady?

Dmitriy Verhoturov: Eger Qazaqstan Reseyden teris ainalyp, qarsy jaqtyng qoltyghyna kirip, AQSh jәne batys elderimen әmpey-jәmpey bolatyn bolsa, Resey  men Qytaygha qyr kórsetse.

Dәl osy núsqa oryn alar bolsa, týbi jaqsylyqqa aparmaydy. Áskery basa kókteuge deyin úlasady. Al, búl qauipti.

Tek qana Batyspen ghana jaqyndasugha ýndeytin nasional-patriottar bolsa, joghary jiyiliktegi toqpen oinap jýrgenderin týsinbeydi. Isting mәnisi shynynda da Resey jәne Qytay әskerlerining Qazaqstandy okkupasiyalaumen ayaqtalady.

Siz nege osylay ashyna til bezeding dep súrauynyz mýmkin?  Qytaygha jetkiziletin týrkimenstandyq gaz qúbyry qazaq jerin kóktep ótedi. Sondyqtan, eger Qazaqstanda amerikalyqtar men amerika әskeriyleri tóbe kórsetsek-aq boldy ol Resey  men Qytay qauipsizdigine doq kórsetu bolyp sanalady. Kóp keshiktirmey-aq Mәskeu men Bejin óz tiyisti jauabyn qaytarady.

Búl ashyp aitugha bolmaytyn әskeriy-sayasy analiyz, degenmen ne bolyp ne qoyatyndyghyn  bilip qoyghan da jón.

Sol sebepti latyn jazuyna balasha mәz bolyp, ózindi «batysshylmyn» dep sanau kýlki shaqyrady. Sorlatqanda búl resey-qytay okkupasiyasyna әkelip soghady.

Qadap aitamyn, jaghymsyz jaghday tek Qazaqstan ózining syrtqy sayasatyn kýrt ózgertken kezde oryn alady. Sol kezde Resey men Qytaydyng býgingi odaqtasy Resey men Qytay tankilerining shynjyr tabanynyng birin tandaugha mәjbýr bolady. Qazaqtargha qaysysynyng únaytynyn óz basym tap basyp aita almaymyn.

Týiin

Batyspen jaqyndasu «qazaqtyng óz kórin ózi qazushylyq» degen Reseylik ýkimge ne dey alamyz? Asharshylyq taqyrybyn kóteru – orystyng jandy jerine túz sebu degen úghymdy qalay joqqa shyghara alamyz. Álemdik әriptes pen últtyq joghymyzdy týgendey almasaq, sonda bizding derbestigimiz ben tәuelsizdigimiz qayda!?

Ábil-Serik Áliakpar

Abai.kz

36 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377