Men sóz etkeli otyrghan «NUR OTAN» –  qazirgi tanda birbólim júrt, onyng ishinde aqyndar qauymy jerden alyp-jerge salyp synap jatqan kәdimgi «NUR OTAN» partiyasy.

Bekqoja Jylqybek – aqyn. Qytaydaghy Ile qazaq avtonomiyaly oblysynyng Toghyztarau audanynda dýniyege kelip, seksenshinshi jyldardyng basynda Shynjang uniyversiytetin tamamdaghan, enbek jolyn Qúlja qalasyndaghy Ile pedinistitutynda ústazdyqtan bastaghan tanymal azamat. Qazaqstan Tәuelsizdigin jariyalaghan sәtte Atajúrtyna alghashqy kóshting legimen «Oralman» bolyp oralghan otanshyl jigit.

Bekeng qazir Núr-Súltan qalasynda túrady. Ghylym kandidaty. Úzaq jyldardan beri L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetinde ústazdyq qyzmet atqarady. Otbasyly, eki úldyng әkesi. Sýiikti jary mening birge oqyghan kurstasym Janyl Smaghúlqyzy. Arghy bette mektepte ústaz, audandyq mәdeniyet mekemesinde jauapty qyzmet atqarghan Janyl – búl kýnde myqty jeke kәsipker...

Bekqoja Jylqybekúlyn men sonau bala kezimnen bilem. Sebebi, onyng esimi – Shynjang qazaq әdebiyetine ótken ghasyrdyng sekseninshi jyldarynyng basynda kelip qosylghan bir top talantty jas aqyndardyng aldynghy qatarynda atalyp, elge erte tanyldy. Bir Qúljanyng manayynda jýrsek te menen bes-alty jas ýlken aqyn aghamen kezdesip, tanysudyng sәti keshirek – eki mynynshy jyldan keyin týsti. Bekqoja Jylqybekúly ekeumiz bir kórgennen birmizdi-birimiz únatyp, әzil-qaljynymyz jarasyp, tez til tabysyp, aralasyp kettik. Odan bergi uaqytta Bekenning mening Janyl kurstasymmen ýilenui – aramyzdy odan ary jaqyndatyp, kórispesek túra almaytyn kýige jetkizdi.

Jalpy, Bekqoja agham kóp oqyghan, kóp biletin, әzilge sheber, ózindik ústanymy bar aqyn.

Songhy uaqytta zaman talabyna tez beyimdelip, әleumettik jelilerding jelin onynan da, solynan da soqtyryp jýrgen jýr aghamyz. Men onyng búl belsendiligine  qatty quanam. Aynalamyzda bolyp jatqan aluan týrli oqighalargha óz únin qosyp, sauatty pikir bildirse eken dep, tilep jýrem.

Bekqoja Jylqybek sonday pikirining birin ózining «Facebook» әleumettik jelisindegi paraqshasyna 29 mausym kýni, saghat 18:28-de qaldyrypty.

«Joldaghy otarbanyng ishinde qúrt satyp, tentirep jýrgen apanyng aianyshty haly osy. Qaydasyng Núr otan desem Auyt bauyrym taghy da maghan renjiytin shyghar!» - deydi Bekqoja agham sol jazbasynda.

IYә, bilip otyrmyn, sodan bir kýn búryn Bekqoja men Janyldyng ýiinde bolyp, úzaq әngimelesip qaytqam. Ákesi Jylqybek aqsaqaldy alyp, Almatydaghy ótetin ózining Esenghúl ruynan Elge oralghan azamattarynyng bas qosuyna ketip bara jatqanyn aitqan. Myna jazbany, shamasy, sol rulyq bas qosugha bara jatqan jolynda, poyyzdyng ishinde otyryp jazsa kerek.

Núr-Súltan qalasynda órt apaty saldarynan kóz júmghan bes sәbiyding óliminen beri júrt әleumettik mәselege baylanysty ashyq alangha shyghyp, kóterinki dauyspen óz pikirlerin aita bastady. Búl qimyl bir ghana Elordada emes, Qazaqstannyng barlyq qalasynda jalghasuda. Biylikke ashy syndar aityluda. Sol synnan biylik partiyasy - «NUR OTAN» da qaghys qalyp jatqan joq.

Qysqasy, synaghysy kelgen, halyqtyng sózin aitqysy kelgen әr belsendi búl kýnde bizding partiyany bir sybap ótetin boldy. Oghan da etimiz ýirenip barady.

Mine, sol toptyng qatary bizding Bekqoja Jylqybekúlymen tolyghypty. Apamyzdyng qúrt satqan kýige týsuine, úlaghatty ústazdyn, talantty aqynnyng kózimen qaraghanda, «NUR OTAN» partiyasy aiypty sekildi.

Bekqoja Jylqybekúlyna, kesip aitayyn, onyng búl synynva Auyt bauyry eshqashan renjimeydi de, ókpelemeydi de! Qayta, onyng búl jazbasy oiymdy úshtap, ótken kýnderdi qayta bir eske alugha, ózim qyzmet atqaratyn «NUR OTAN» partiyasy turaly taghy bir oilana týsuge týrtki boldy. Sóitip, osy maqalany jazugha otyrdym.

Men búl joly Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng kóshi-qon sayasaty, shettegi qandastarymyzdyng elge oraluyna jol ashqan qamqorlyghy turaly qaytalap, elding uaqytyn almaymyn.

Tek, «NUR OTAN», BEKQOJA JYLQYBEK JÁNE QÚRT SATQAN APANYNG «AYaNYShTY HALY» jayly ghana az kem toqtalam, boldy.

Osylaysha, Bekqoja aqyn mening «NUR OTAN»-nymdy sózben de týirep, ólenmen de pispektey bastady.

Al, sol «NUR OTAN» partiyasynyng qyzynyn kórgen bir әulet bolsa, ol – osy Bekqoja bastaghan Jylqybekting túqymy!

Jylqybekting әuletining auzynan aq may aghyzghan – men qyzmet etetin «NUR OTAN» partiyasy!!

On jyl tyrp epey jatqan Bekqojanyng bauyrlaryn kәsipkerlikting danghyraghan danghyl jolyna qoldarynan jetelep әkelip salyp kep jibergen – taghy sol biylik partiyasy!!!

Men Elordagha 2012 jyly kóship keldim. «Arqagha atbasyn búr!» dep, Aydyn agha Orazanbayúly kóp qolqa saldy. Túmanbay agha ómirden ozghan son, Almatydaghy júmysymnyng da berekesi ketip, dalada qaldym. Onyng ýstine, ol – kóshi-qon sayasatynyng shatqayaqtay bastaghan mezgili edi. Bir jaghy biylikting úshar basyna jaqynyraq jerge kelip, sol Qazaq kóshining zannamalyq negizin bekemdey týsuge bel budym. Bir sózben aitqanda, aidarymnan jel esip, Núr-Súltannyng bir jaghyn japyryp kete jazdap jýrgen kezim edi – ol! Kele salyp, alasúryyp biylikke jol ashatyn kanaldar izdey bastadym. Birinshi bolyp, «NUR OTAN» partiyasynyng esigin qaghyp, Asqar Qúmarbay degen jigitpen tanysqanym esimde. Asekeng meni syrtymnan biletin bolyp shyqty. Quana qarsy alyp, Respublikalyq qoghamdyq qabyldau bólmesining mengerushisi Júmajan Jýkenov aghamyzgha alyp baryp jolyqtyrdy.

Asekeng men Jýmekeng Partiyanyng qyzmet tәrtibimen tanystyrdy. Eng keremeti, qol jete bermeytin deputattar men ministrlerding birazy osy Bólmege kelip, azamattarmen qabyldau ótkizedi eken.

– Mysaly, eki kýnnen keyin Auyl sharuashylyghy ministri Asyljan Mamytbekov qabyldau ótkizedi. Kirem deseniz, esigimiz ashyq, qabyldaugha jazayyq Sizdi, Auyt myrza – dedi Júmajan Qamkenúly.

Mening esime birden Bekqoja Jylqybek sart ete týsti. Qabyldaugha osy jigit kiredi dep, aty-jónin, telefon nomerin jazdyryp kettim. Sebebi, sol kýni Bekqojanyng ýiine qonyp shyqqam. Bekeng arghy bettegi әke-sheshesin, bir top inisin Aqmola oblysynyng Shortandy audanyna kóshirip alghanyna on jyldan asqanyn, biraq ne jer, ne mal joq, qinalyp otyrghanyn aitqan maghan. Mine, sonyng top etip orayy kelip túr. «Ómiri Euraziya últtyq uniyversiytetining aulasynan alysqa baryp kórmegen Bekem «Ministr» degenning qanday bolatynyn óz kózimen bir kóretin boldy-au!» - dep, qatty quanyp kettim. Shygha salyp, aghama telefon sogham, jabyq. Ýiine zbandaymyn, kótermeydi. Tәksiyletip barsam, qoltelefonyn sóndirip, ýiding telefonyn jeliden ajyratyp, terezelerding perdesin býrkep jauyp tastap, úiqyny soghyp jatyr Bekem. Sóitsek, jany altynnan ayauly aghamyz әr kýni tәnerteng erte túryp, bir óleng jazyp tastap, týste osylay eki saghat úiqtaydy eken. Dýnie tóngerilip ketse de, búl әdetinen ómiri jazbaydy eken ardaqty aghay...

«Auyl sharuashylyghy ministri Asyljan Mamytbekov qabyldauyna kiresin, keshegi sharuandy aitasyn, ministr sheshpese, kim sheshedi?!»-desem, senbeydi. Aqyry sendi. Jýzine qan jýgirip, kózinen ýmit oty úshqynday bastady. Qyzyq bolghanda, talantty aqynymyz, ENU-dyng úlaghatty ústazy ministrding atyna hat jazudyng tәrtibin bilmeytin bolyp shyqty ghoy. Ataghyn aspandatyp, qara aspandy tóndirip, eki núsqa etip jazyp, ony da qolyna ústattyq...

Sóitip, Bekem kastomyn kiyip, galystogin taghyp, Kenesary kóshesi 25 ýidegi «NUR OTAN» partiyasynyng Respublikalyq qoghamdyq qabyldau bólmesinde ótetin Asyljan Mamytbekovtyng qabyldauyna qaltiyp barady. Asqar Arnauytúly men Júmajan Qamkenúly jyly shyraymen kýtip alyp, ministrding aldyna kirgizedi. Agham men jazyp bergen sózdi aityp, ótinish-hatyn óz qolymen tapsyrady. «Mynau bir bolayyn dep túrghan bala eken!» degen boluy mýmkin, Asyljan Sarybayúly mәn-jaydy úqqan son, sol jerde otyryp, Bekqojanyng kózinshe Aqmola oblysyna telefon soghyp, tapsyrma beredi. «NUR OTAN» partiyasy ótinishin oblys әkimine jóneltedi...

Ary qaray...

Ary qaray men ol mәseleni úmytyp ketkem. Tipti, Bekqojadan «Ne boldy?» dep, súrap ta qoymagham ghoy. Kelesi jyldyng kýzinde Qorghaljyn audanyna jana kship kelgen inime «Oralman» kuәligin alayyn dep, Aqmola oblysyna barayyn. Kókshetau qalasynyng eng kórikti jerlerine ilingen ýlken banerge kózim týssin. Banerde syiyr, qoy jetelegen, qozy kótergen jigitterding suretteri túr. Ortasynda bizding Qyzaydyng aq qalpaghyn basa kiygen bir aqsaqal bar. Qarasam, týsi tanys adamdar. Jazuyn oqysam, «Maghauiya Jylqybek, Súltaniya Jylqybek, ... Jylqybek...» dep túr. kәdimgi Bekqojanyng Shortandydaghy әkesi Jylqybek kәriya men inileri.

Sóitsek, ministr Asyljan Mamytbekov pen «NUR OTAN» partiyasynyng yqpalymen Aqmola oblysynyng әkimdigi Jylqybek әuletining ótinishin myqtap qolgha alghan. Ýsh inisin stependiya tólep, kәsipkerlikti qalay jýrgizu kerektigi jónindegi qysqa merzimdik kursynan oqytqan. Auyl әkimi auyldaghy bos túrghan ýlken bazyny tegip paydalanugha beredi. Sosyn Auyl sharuashylyghyn qarjylay qoldau qorynyng «Sybagha» baghdarlamasy boyynsha 3 000 000 tenge tómen ósimdi nesie úsynady. Ol kezdegi tenge qazirgiden eki-ýsh ese qúndy ekenin eskerse, búl az aqsha emes. Al, qaytarghanda ol aqshanyng tiyngha ainalyp qalghanyn qaytersin. «Ayy onynan tudy», «Tәleyi keldi» degen osy shyghar?!..

Jylqybek aqsaqaldyng qalghan úldary, Aydyn Orazanbayúlynyng sózimen aitqanda, Bekqoja sekildi «Itting kólenkesine úiyqtaytyn» jalqau emes, shetinen pysyq, epti bolyp shyghady. Tek qana qoldaryn qarjy tapshylyghy baylap túrghan kórinedi, nesie alyp, mәsele sheshilisimen sharuasyn shalqytyp ala jóneledi. Qújat bitiru qiyndap bara jatsa, Bekqqoja  onda «NUR OTAN» partiyasyna baram dep, qatysty mekemelerding zәresin alady. Senimdi aqtaghan song bolsa kerek, Qor jaghynan kelesi jyly taghy 6 000 000 tenge beriledi...

Aqmola oblysy әkimdigi búl ózining búl qyzmetin jýrtqa ýlgi etip kórsetu ýshin oblys ortalyghyna osylaysha jarnama etip ilip qoyghan eken.

Qazir, Jylqybek әuleti ol qaryzdy týgel qaytaryp, әr otbasy óz aldyna jýzge tarta irili-úsaqty mal qúrap alypty. Alda taghy qomaqty nesie alamyz dep, qamdanyp jatqan kórinedi. Endi «NUR OTAN» partiyasynyng onsha keregi joq. Óitkeni, jol ashyldy, tәjiriybe toptaldy. Eng bastysy, senim nyghaydy...

Mine, tyghyryqqa tirelip otyrghan Jylqybekting әuleti «NUR OTAN» partiyasynyng arqasynda Elge kelgen song qaytadan iyini tolyp jylqy minip, syiyr sauyp, qoy bauyzdap degendey shalqyp shygha keldi.

Bekqoja kókem úiyqtap jýrip, «NUR OTAN» partiyasyn esinen shygharyp nemese basqa birdememen shatastyryp alghan sekildi. Qúrt satqan apanyng «ayanyshty halyne» qaramadyng dep Bekem kinalap otyrghan «NUR OTAN» –bayaghydaghy Jylqybek әuletining auzynan aq may aghyzghan sol «Núr Otan»!

Múny Bekqoja Jylqybek úmytpauy kerek!

Basyn ashyp aitayyn, men Bekqoja Jylqybekke «Auzyndy aqqa jetkizgen partiyany nege synaysyn?!» nemese «nege maqtamaysyn!?»-dep, mindesinuden, qysym jasaudan jәne jalynudan mýlde aulaqpyn!

Qazir ýsh milion túrmaq, ýsh tenge nesie alyp kórmegen Gýlishan Domalay men Serik Boqan «NUR OTAN» partiyasy degende ishken asyn jerge qoyady.

«Núr otan desem Auyt bauyrym taghy da maghan renjiytin shyghar!». -depti Bekqoja aqyn.

Joq, renjimeymin!

Biraq, basymdy shayqap, kýlgenim ras!

Artynan azdap keyigenimdi de jasyrmaymyn!

Odan beri de on jylgha juyq uaqyt ótipti...

Danyshpan Bekqoja Jylqybekting kýni býginge deyin memleketting osynday tiyismdi sayasatynyng bar ekenin aityp, «NUR OTAN» partiyasynyng keudesine nan pysqan ministrlerdi halyqtyng aldyna әkelip, mәselesin sheshkizetin qúdyretti kýshke ie ekenin jetkizip, sóitip bir kezdegi ózi sekildi kәsipkerlikke jol tappay otyrghan bir auyldasyn ne bir qandasyn partiyanyng Respublikalyq qoghamdyq qabyldau bólmesine, eng qúryghanda, bir ret bolsa da ertip kelip, jol siltey bilmegendigi ýshin, shyny kerek, keyidim men!

Qoyshy, Bekqojagha keyip, bereke tappaysyn. Odan da ana apa turaly aitayyn. Sonymen, bir shaghyn kәsippen ainalysyp jýrgen apayymyz keshe jolshybay, poyyzda Bekqoja aqyngha kezdesipti. Ol kisi vagondardy aralap jýrip qúrt satady eken. Kәdimgi qoldyng qúrty. Qazaqtyng sýiip jeytin tól taghamy. Qúramy tolghan dәrumen. Qazirgi kýnning tilimen aitqanda, OTANDYQ ÓNIM.

Shirkin, dәmi til ýiiretin apamnyng aq qúrty ghoy – búl! «Anamnyng sausaghynyng taby týsken, Aghatay, jan qaltanda qúrtyng bar ma?» dep, Jәrken jyrau zarlaytyn qasetti qúrt osy emes pe?!

Áy, Bekqoja-ay, tappaytyn bәleng joq qoy senin! Biz de qúrt jep ósken balasymyz ghoy, osy sózderdi jazyp otyryp, auzyma Býbýjan apam tyghyp beretin malta qúrttyng qyshqyl dәmi kelip, silekeyim shúbyryp ketti ghoy. Ótken kýnderge degen saghynyshtyng sary samaly keudemen jalyn bolyp shyghuda...

«Qúrt» degennen eske týsedi, bayaghyda Shyghys Qazaqstagha taghy sol Qytaydan kóship kelgen bir jas otbasy osy Jylqybek әuleti qúsap júmys tappay, biraz qysylyp qalady. Aqyry bir syiyrly baygha kezdesip, malshy bolyp júmysqa jaldanady. Qúday ondaghanda, sol syiyrdyng jýzden astamy búzaulaydy eken. Pysyq kelin sony sauyp, airan úityp, qatyq sýzip, qúrt alady ghoy. Kәdimgi ózimiz kórip jýrgen barmaqtyng basynan sәl ýlkenirek, domalaq, mayly qúrt. Sanap otyryp, bir aida   1 000 000 keptiredi. Qúrty túp-tura bir million bolghanda Óskemen qalasyna aparyp, qalanyng mәgezinderin jalyqpay aralap jýrin, bir tal qúrtyn bir tengeden ótkizedi. Tórt-bes kýnde bir million tengeni qaltagha basyp, auylgha qaytady. Ol da tengening qúny týspegen jyldar edi.

Mine, qúrt saudasynyng keremeti dep, osyny ait!

Demek, qazaq ýshin qúrt – qasiyetti úghym. Ony jasaghan, bazargha shygharyp satqan qazaq – tegin qazaq emes. Onyng boyynda babalarymyzdyng ór ruhy men sarqylmas berekesi bar! Onday jandardy mýseureu, kemsitu jәne sayasy úpay jiigha paydalanu – baryp túrghan nadandyq!

Jalpy, «Vagon saudasy» – bәrimiz ýnemi kórip jýrgen qalypty jaghday deuge bolady. Núr-Súltannan Almatygha deyingi jolda mýnday kóterme saudagerler órip jýredi. Keyde tappay jýrgen zatymyzdy osynda kezdestirip, ózimiz de saudanyng kórigin qyzdyryp jiberemiz. Aytbaqshy, Bekqoja sekildi tilining bizi bar Alpysbay Baranbaev degen satirk aqynnyng tәuelsizdikten bergi býkil ómiri osy otarbanyng ýstinde óz kitabyn satumen ótip kele jatqanyn qalamger qauymy jaqsy biledi. BAQ-ta da jazyldy...

Negizi, jas bol, kәri bol, shama kelse, haraket etip, aqsha tabu – jaman emes. Ata-anany qúrmetteu, ýlkendi syilau – qanymyzda bar qasiyet. Ol óz aldyna bólek әngime. Biz ómir sýrip otyrghan kapitalizm dәuirining basty talaby – qabletine qaray júmys istep, enbegine qaray aqy alu. Biz - Bekqoja Jylqybek ekeumiz keshegi Den Syaopin metebining týlegimiz. Bizding es bilip, enbek etken shaghymyz sol Denning el tizginin ústaghan, býkil Qytaydy naryqtyq ekonomikagha kóshiren dәuirine dóp keldi.

Kýireuge bet alghan alyp bara jatqan qytaydy tikesinen tik túrghyzghan Dennyng naryqtyq ekonomikagha kóshu sayasaty. Kýndiz-týni auyz jappay ýgittegen BAQ-tyng kýshimen qytay últy bazargha tez beyimdelip ketti. Qúlja qalasynyng kez-kelgen kóshesining boyynda әr qyryq-elu metr jerde jaz boyy qytaydyng kәri kempirleri men shaldary bir-bir múzdatqysh sandyqty qoyyp alyp, susyndyq satady. Shaghyn ghana әinek ýstel, ony jaghalatyp qoyghan kishkene oryndyqtar túrady. Bekqoja Jylqybek ekeumiz soghan otyra qalyp, salqyn syradan tartyp-tartyp jiberetinbiz әli esimde. Tiske basar týk joq. Sonday sәtte, әtten, bir tal ashy qúrt bolsashy dep qonshy ek qoy, Beke. Al, ana qytay kempirding týrin kórsen, tisi orsighan, ayaghy shidiygen aruaq dersin. Soghan qaramastan, ol saghan sapaly qyzmet kórsetedi. Birin iship bolmay jatyp, ekinshisining auzyn ashyp, aldyna qoyyp ýlgiredi. Jәne ol bayqústarda ol kezde zenetaqy degen atymen joq. Qytayda ol shaqta jay halyqqa eng tómengi jәrdemaqy, zeynetaqy tóleu tәrtibi jolgha qoyylmaghan bolatyn. Bar bolghany, osynday shaghyn kәsipkerlikke jol ashyp beru myqty, jýieli jolgha qoyylghan. Birazdan keyin Bekeng aqyn «Shyghyp kelemiz syrahanadan, Kózimizdi syra talaghan. Birimiz Altay, Tarbaghataydan, Birimiz Búrataladan...» dep óleng oqy bastaydy Bekqoja aqyn. Biraq, ne aitqanymyz әli esimde, Bekqoja Jylqybekting «Myna kompartiya onbaghan! Qarashy, seksennen asqan kempir-shalyna kóshe boyynda susyn satqyzyp qoyypty!»-degenin eshqashan emespin. Esesine, ólendi art-artynan oqyp, sol qytay kempirding aqsha tapqyshtyghyna, oghan Qytay kompartiyasynyng osynday oray jaratyp bergenine qatty sýisinip, maqtap otyratyn Bekem. Ol az deseniz, tynysh otyrmay, «Átten, bizding qazaq qúrt men mayyn, qymyzy men shúbatyn osylay bazargha salyp, aqsha tabudy bilmeydi ghoy!»-dep, auyldyng qazaghyn jazghyrushy qoy biz onbaghandar...

Býgin ghoy, qazaq kempirding densaulyqqa paydaly qúrtyn satqanyna jany ashy qalghany, oghan «NUR OTAN» partiyasyn aiypty etip otyrghany.

Óz kýshine sýienip ómir sýru qaghidasy bizding miymyzgha shege bolyp qatyp qalghan. Men «Júmys» degen  úghymgha bizding Qazaqstan halqyna qaraghanda basqasha kózben qaraymyn. Poyyzda qúrt satyp jýrgen apamyzgha Bekqoja aqyndyq, ústazdyq kózimen qarasa, men ýsh kózben – jurnalistik, aqyndyq jәne partiyalyq kóben ýnildim. Eshqanday oghashtyghy joq. Apanyng әreketi dúp-dúrys!

Bizding júrt «Ýkimet júmys ornyn ashpady, júmys tauyp bermedi...» dep, shulap jatady.

Dúrys emes!

Ýkimet júmys ornyn ashpau kerek!

Ýkimet júmys ornyn ashqan jerge jemqorlyq úya salady, korrupsiya saltanat qúrady. Qayda Ýkimet ashqan ««Túlpar» avtomobiyli zauyty», «Balqash myrysh zauyty», ««iyteks» maqta óndeu kesheni»... degen kәsiporyndar men zauyttar?!

Esesine, Ýkimet júmys ornyn otandyq jeke túlghagha ashtyruy, ashugha mýmkindik berui tiyis. Bizding azamattar óz betinshe júmys jýrgizuden góri, ózgening qol astynda qúl bolyp istegendi jaqsy kóretin sekildi. Qazaq «Ortaq ógizden onasha búzauym artyq!» dep, tegin aitpaghan.

Jaqynda Toqqoja degen enseli jigitti qabyldadym. Partiyagha júmys izdep kelipti. Eki iyininen dem alady. Boyy da, oiy da keremet! Biraq, júmyssyz. Ýkimet pen partiyany sybap, biraz jerge aparyp tastady.

Sol Toqqoja aitady, Qazaqstanda júmys joq, Ýkimet júmys berui kerek bizge dep...

Men aitam, Qazaqstanda júmys óte kóp. Júmys bolmasa, ózbekter qalay daghar-daghar aqsha tabady?! Qyrghyzdar buma-buma tenge men dollardy qaydan tauyp jatyr dep...

Ol aitady, olar arzangha istey beredi dep...

Men aitam, inim-ou, sen de nege sol júmysty arzangha istemeysing dep...

Ol aitady, agha, siz bilmeysiz, bizde azyq-týlik qymbat, arzangha istesem, tabysym jetpeydi dep...

Men aitam, ne, sonda ózbekter týski tamaghyn Tashkentten baryp iship keleme, qyrghyzdar keshki asyn Bishkekten baryp jep keleme dep...

Aqyry Toqqoja jenildi. Qoldy bir siltep, shyghyp ketti...

Kórdiniz be, júrttyng júmys degen úghym jónindegi týsinigi tayaz.

Toqqojagha qaraghanda managhy Bekqojagha jolyqqan qúrt satushy apanyng júmys jónindegi tanymy әlde qayda tereng be dep oilaysyn. Al, sana-sezimi, tipti, eki memleketting naryqtyq qúrlymyn kórgen, oqudyng týbin týsirgen Bekqojadan da biyik pe eken dep qaldym.

Áne, eshkimmen sharuasy joq, eshkimge baghynyshty da emes. Óz betinshe kiris tauyp jýr. Suretinen bolsa da kórinip túr,  Ómirge, enbekke degen qúshtarlyghyn qanday keremet! Zeynetaqsy bar boluy sekildi  (Ony Núr-Súltangha qaytyp kelgen song Bekennen súrap biletin bolam). Bolsa ne bolypty, boy jazyp, qosymsha tabys tapsa, qaltasyn tesip kete me?! Bolmasa, úl men kelinning qolyna qarap, móliyip otyrghansha, syrtqa shyghyp, on tal qúrtyn bes jýz tengege ótkizip, otbasynyng tittey tesigin jamaugha sep bolsa, onyng nesi jaman?!!

Mәsele – onyng qúrt satyp, «tentirep» jýruinde emes. Mәsele – onyng hareketinde bolyp túr. Hareket bar jerde bereket bar! Qúday hareketsiz qalyp, bos sóz sapyrghannan saqtasyn de!! Kishkentay ghana ónimin kәdege jaratqan apadan ainalyp ketpeymiz be?!

Dau joq, Bekqoja Jylqybek – myqty ústaz. Jәne óz mamandyghyn jan-tәnimen sýitin bilim iyesi. Atajúrtqa oralghan song da joqshylyq pen boydaqtyqtyng azabyn bir kisidey tartqanymen, ózi tandaghan sýiikti mamandyqtan bir sәt auytqyghan emes. Onyng búl qaysarlyghy men ústanymyna men, shynymdy aitayyn,  basymdy iyem.

Esinizde bolsyn, ústazdyng sabaq beruden ózge, shәkirtin izgilikke tәrbiyeleytin qasiyetti boryshy taghy bar. Onyng joly ekeu-aq. Biri – jaqsylyqty aityp, soghan jeteleu; ekinshisi – jamandyqty aityp, odan jiyirkendiru. Bizding qazaqtyng tabighaty solay, eng aldymen jaqsylyq pen izgilikti, qayyrymdylyq pen jomarttyqty kóbirek aitady. «Jaqsy sóz – jarym yrys», «Irigenning auzynan shirigen sóz shyghady» degen eki maqal sonyng aighaghy bolsa kerek.

Ár jyly úlaghatty ústaz Bekqoja Jylqybekting aldynan dәris alghaly keminde jýzge juyq nemese odan da kóp shәkirt keledi, bilem. Erteng ENU-dy bitirgen sol jastardyng bәri memlekettik qyzmetke ornalaspaytyny belgili. Tipti, kompaniyalargha da júmysqa túra almay qalatyndary shyghuy mýmkin.

Eger, ústazdary sol shәkirtterge managhy qúrt satqan apany úlgi etip kórsetip, naryqqa talabyna beyimdep jәne adal enbek etuge jol siltep, Hakim Abaydyng «Esektin...» dep bastalatyn ataqty sózin miyna qúiyp jiberse, olar erteng «NUR OTAN» partiyasy halyqtyng jauy dep, miytingiletpeydi. Qayta, týk qinalmastan naryq zany boyynsha aqsha tabatyn jeke kәsip ashyp alady. Ary qaray Jylqybek aqsaqaldyng әuleti qúsap Ýkimetten shaghyn nesie alyp, kәsiptenip ketedi.

Osy jerde men shetten oralghan, әsirese, Qytay men Mangholiyadan kelgen qandastarymyzdyng naryqqa óte beyim ekenin maqtanyshpen aita ketkim keledi. Bizding «NUR OTAN» partiyasyna shetten kelgen aghayyndar qújattyq mәselelerge baylanysty kómek súrap kóp keledi. Qazirgi tanda ol da sayabyrlady. Al, júmys súrap keletinder joqtyng qasy deuge boldy.  Kerek bolsa, olar Ýkimet basynyng ne istep jatyr?, Ákiming qayda? Sharuasy joq! Odan góri, bәlen jerde pәlenbay qúlyndy biyesi men búzauly syiyryn arzan satady eken degendi tezirek estip túrady. Jastary shash-tyrnaq aludan bastap, aspazdyq, dayashylyq sekildi júmystardy týgel alyp qoydy.

Sondyqtan, Qazaq Ýkimeti eng aldymen júrtqa júmys kózin ózderi ashugha keng jol ashqany әbzal. Odan da manyzdysy, halyqtyng «Júmys» degen úghym jónindegi kózqarasyn ózgertuge, ol ýshin qúrt satyp, aqsha tapqan ana apalardyng qajyrlylyghyn jastargha ýlgi etip kórsetuge tiyispiz. Keshegi Jylqybek әuletining sureti ilingen banerlerde býgin Bekqoja Jylqybek týsirip alghan qúrt satqan apanyng beynesi túratyn mezgil jetti. Soghys batyrlaryn ýlgi etkennen góri, beybit kýnde, naryqtyq zamanda Ýkimetke iyek arpay, ózin-ózi júmyspen qamtyp kele jatqan enbek adamdaryn kóbirek dәripteu әldeqayda tiyimdi.

Al, partiyagha kelsek, kina «NUR OTANDA» emes. Kina – onyng basqarushy men qyzmet etushisinde.

Bas partiyany әr kezende basqarghan túlghalar boldy. Mysyly, Baqytjan Júmaghúlov kóp partiyanyng basyn qosyp, ýlken partiya jasaugha kýsh saldy. Áriptesterim Darhan Qaletaevtyng qarapayymdylyghy men halyqqa jaqyndyghyn anyz etip aitady. Múhtar Qúl-Múhammed ministrlerdi Ortalyq apparatqa shaqyryp alyp, deputattargha súraq qoyghyzyp, Elbasy tapsyrmasynyng oryndalu barysynan ay sayyn esep alyp otyratyn. Bauyrjan Baybek túsynda partiya ortalyqtan bastap, audandargha deyin derbes ýilerge ie bolyp, óz tuyn tiktedi, aibyny asqaqtady...

Mine, sol Bauyrjan Qydyrghaliyúly aragha bes jylgha juyq uaqyt salyp, ýlken mektepten ótip, «NUR OTAN» partiyasyna Tóraghanyng birinshi orynbasary bolyp qayta keldi. Óte qiyn, kýrdeli kezende – «bekqojalardyn» bet qaratpay túrghan shaghynda oralyp otyr. Men ol jigitting jeniske jetetinine senem!

Sóz sonyna qaray, men Bekqoja Jylqybek aghama, taghdyrlas aghayyndaryma aitar uәjim – Sizder naryqtyq ekonomikagha erte beyimdelgen elden kelgen azamat retinde aghartu júmysyn kóbirek júrgizinizder. Ózderiniz qol jetkizgen tabysqa ainalanyzdaghylardyng da jetuine kómektesinizder. Ayghay-shuy kóbeyip túrghan kýrdeli kezende sayasattan góri júrtty óz betimen júmys istuge ýgitteyik. Aqylymyz asyp bara jatsa, Mamin men Baybekke jana baghdarlama úsynynyzdar.

Taghy bir ótinish, әleumettik jelilerdegi paraqshalarynyzdaghy jazbalarynyzdyng emlesine men dәiektiligine nazar audarynyzdarshy. Mәdeniyetti jazugha daghdylanayyqshy, tuystar!

Al, Bekqoja kókem kәsipkerlik jolyndaghy óz tәjiriybesine sýienip, Auyl sharuashylyghyn qarjylay qoldau qorynyng «Sybagha» baghdarlamasynyng artyqshylyghy men kemshiligin saraptap, ghylmy maqala jazsyn! Úsynysyn bizding partiyagha әkelsin! Biz ony ministrlikke joldap, atalghan baghdarlamany odan ary kemeldendire týsuge yqpal etuge әreket jasayyq...

Eng bastysy, aighaygha basyp, arttaghy elding Atajúrtqa oraluyna keri әser etpeyik!

«Qazaq kempirler poyyzda qúrt satyp jýredi eken!» dese, bizding arghy bettegi qazaq, tәp bir ózderi jetisip otyrghanday, tiksine qaluy bek mýmkin!

Taghy qaytalap aitayyn, «NUR OTAN» partiyasy – Otanyna, últyna qyzmet etem degen әrbir sanaly azamat ýshin tendessiz mýmkindik alany. Men Partiyada Bekqoja ýmit artyp, salmaq salatynday sonshalyqty bir yqpaldy túlgha emespin. Bar bolghany, partiyanyng sharuashylyq bóliminen ailyq alatyn qatardaghy kóp kenesshining birimin. Soghan qaramastan, «NUR OTAN»-nyng qolda bar mýmkindigin óz әlimshe paydalanyp, Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng "Kóshi-qon" dep atalatyn Túnghysh hәm Úly sayasatyn dәripteuge, onyng kýn tәrtibindegi mәselelerin sheshuge jәne zannamalyq negizin kemeldendire týsuge bar kýshimdi júmsadym.

Býl – partiyagha mýshe boludaghy, júmysqa túrudaghy eng basty armanym bolatyn.

Qazir sol armanymnyng alpys payyzgha juyghy oryndaldy.

Ótinish aityp kelgen, qonyrau shalghan, hat jazghan aghayynnyng sheshilmegen mәselesi óte az. Zang ayasynda sheshu mýmkin bolmaghan kezde, sol Zanynyzdyng ózin ózgertip, tolyqtyryp jiberuge deyin yqpal etude bizding partiya...

Kóshi-qon sayasaty, onyng songhy tórt-bes jyldyng kóleminde kemeldengen zannamasy turaly júrt betine tike qarap, úyalmay jauap bere alam men!

Bir sózben aitqanda, qandastarymyzdyng aldynda «NUR OTAN» partiyasynyng beti jaryq, Bekqoja Jylqybekúly!!!

Auyt Múqiybek

Núr-Súltan qalasy

Abai.kz