Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3793 0 pikir 5 Shilde, 2011 saghat 06:19

Núrperzent Dombay. Ishten shalu

«Argumenty y fakty Kazahstan» gazetining tayaudaghy sanynda (22-28 mausym, 2011 j.) «Davay pogovorim s toboi, brat» degen taqyryppen maqala shyqty. Taqyryptyng astynda «Kazahy y russkiye: istoriya y sudiba» degen taqyrypshasy da bar. Material gazet tilshisi Yuriy Kiriy­nisiyanov pen «Tamyr» jurnalynyng redaktory, filosofiya ghylymdary­nyng kandidaty Áuezhan Qodardyng ekeuara әngimesi negizinde jazylghan.

«Argumenty y fakty Kazahstan» gazetining tayaudaghy sanynda (22-28 mausym, 2011 j.) «Davay pogovorim s toboi, brat» degen taqyryppen maqala shyqty. Taqyryptyng astynda «Kazahy y russkiye: istoriya y sudiba» degen taqyrypshasy da bar. Material gazet tilshisi Yuriy Kiriy­nisiyanov pen «Tamyr» jurnalynyng redaktory, filosofiya ghylymdary­nyng kandidaty Áuezhan Qodardyng ekeuara әngimesi negizinde jazylghan.
Búl súhbat ózin naghyz qazaqpyn, osy jerdin, elding iyesimin deytin kim-kimning qanyn qaynatyp, ashu-yzasyn tughyzbauy mýmkin emes. Súhbattyng alghysózining ózi janyndy týrshiktiredi. «Chto dumant... predstaviytely dvuh samyh krupnyh etnosov strany - kazahy y russkiye?» dep keledi. Osyny oqyp otyryp ekiúday oigha qalasyn. Orystar da qazaqtyng jerin óz topyraqtary sanaytyn sekildi. Yaky qazaq ta eldegi kóp diaspora ókilderining biri retindey kórinedi. Jaqsy, búl «әlqissasy» ghoy. Ary qaray keteyik. Tilshi jazushy Gerolid Beligerding bir «zametkasyn» mysalgha keltiredi. Sonda Gera aqsaqal bylay degen. «IzdaItsya prekrasnye soderjatelinye kazahskie gazety. V nih pechataitsya interesnye materialy. No nichego etogo russkie ne znait y ne chitait. Vesi intellektualinyy y duhovnyy potok prohodit mimo ih soznaniya». Dәl osy sózge bir jaghynan quanasyn. Qazaq gazetterinde tamasha, maz­múndy dýniyeler shyghyp jatsa jaqsylyq emes pe?Al eger osylardy orekender bilmese, oqymasa, onda qazaqtyng ne jazyghy bar. Tamasha maqalalardy oqyghysy kelse qazaq tilin ýirensin, bilsin. Búghan kim qarsy? Gera aqsaqal sol «zametkasynda» taghy da bylay depti: «russkoyazychnyy chitateli jiyvet v iskajennom, izurodovannom y obyodnyonnom miyre». Gerekenning múnysy artyqtau endi. Qayta qazaq oqyrmanynan góri orys oqyrmanynyng jaghasy jaylauda, «múrty órge shanshylyp» túr. Bir mysal keltireyik. Bizding elde 2756 merzimdik basylym bar. Osynyng 453-i ghana qazaq tilinde, 2303-i orys tilinde. Búlar - Qazaqstanda shyghyp jatqandar. Osylargha qosa Reseyden qústay úshyp keletin 5248 gazet-jurnal taghy bar. Sonda «obyo­dnyonnom» bolatynday orystildi oqyrmannyng basyna ne kýn tudy?
Endi Áuezhannyng «әlәulayyna» keleyik. Ol ne deydi? «Esly govoriti chestno, to kazahy okazalisi v bolee priviylegirovannom polojenii. Poshel prosess, kotoryy ya nazyvay «nasiyestroiytelistvo»». Qanday ókinishti! Búl sózderdi basqa emes, óz qandasyng aityp túr. Apyrmay, qaydaghy «priviylegiya»? Qanshama qazaq qalalyq jerde ýy jaghdayyn jaqsarta almay kezekte túr? Auyldaghy bauyrlarymyzdy alayyq. Júmys kózin taba almay, enselerin tiktey alar emes. Osy ma «priviylegiya»? Ras, últ serpilgisi, ósip-órkendegisi keledi. Múnyng nesi ersi? Qazaq qay últtan kem edi? Ol da órkeniyetti, ózgeler sanasatynday, eseptesetindey últ bolugha tolyq qúqyly. Qodar myrza, sonday-aq ózge etnos ókilderin «auladan» shygharylyp tastaghangha tenegeniniz mýldem jarasymsyz. Basqasyn sóz etpey-aq qoyalyq. Qazaqstan halqy Assambleyasyn qayda qoyasyz? Osy qúrylym arqyly Parlamentting tórinde jayghasqan deputattarymyz - basqa últ ókilderi emes pe? Qanshama tilde basylymdar jaryq kórip jatyr. Búlardy elep-eskermegeniniz qalay? Kolbin zamanynda «biylik dәlizderinde» qansha qazaq, qansha orys jýrgeni shotqa qaghylyp, sanalyp edi.

Áuezhan da arada shiyrek ghasyr ótkende osyny esimizge qayta týsirip otyr. «Russkih krayne malo v «koridorah vlasti» deydi. Qazir kenestik uaqytta emes, tәuelsizdik zamanynda ómir sýrip jatqanymyzdy bilmegeni me, qalay? Últ azamattarynyng el basynda jýrui zandylyq. Búghan quanu kerek. «Kolichestvo shkol s prepodavaniyem na russkom yazyke postoyanno sokrashaetsya» deydi orys tilining qamqorshysy. Aghasy-au, qazaqtyng sany jyldan jylgha ósip jatyr ghoy. Qazaq balalary qazaq mektebine barghysy keledi. Tipti ózge últ jetkinshekteri de qazaq tilin biluge mýddeli. Osydan kelip orys mektepterining sany azayatyny belgili jayt qoy. Búghan nesine renjiysiz. Odan da Resey jaqtaghy orys mektepterine selkeu týspesin dep tileniz. Onday jaghdayda alandaugha bolady. Endi súhbat berushining qazaq tiline qatysty «oy-tolghanysyna» kónil bólelik. «Ya je duman, chto perehod k gosudarstvennomu yazyku nado bylo postroiti inache, bolee plavno. Razbiti na neskoliko etapov. I, mojet byti, na neskoliko pokoleniy». Qazaq tilining janashyrlary «Memleket qashan memlekettik tilde sóileydi. Osy manyzdy mәseleni nege sozbaqtay beremiz?» dep shyryldap jýrse, Áuezhangha salsaq, qúlashty sermemey, jaylap «jýzuimiz», mәseleni keyingi úrpaqqa qaldyra beruimiz kerek eken. Osy súhbattan bayqaghanymyz - qandasymyzgha ógiz ayan, tasbaqa tirlik mayday jagha ma dep qalasyn. Mәselen, qazaqtyng jetekshi últ ekenin tilge tiyek ete kele, «pobediytelu nadlejit byti blagorodnym, terpimym, shedrym dushoy» dese, taghy birde «Sentralinaya Aziya vsegda byla... terpima k razlichnym yazykam...» dep bilgishsinedi, «qazaqstandyq últ» jóninde «...perenesty etot vopros let na sto» dep taghy da mәseleni keyingige yghystyra beredi. Qazir jahandanu kezeni ekeni, últtyq qúndylyqtarymyzdy ornyqtyruda, nasihattauda belsendi qareket tanytpasaq ertenderi kesh bolatyny Áuezhandy asa shoshyta qoymaytynday.
Orys jurnaliysi de, bizding Áuezhan da Qazaqstanda­ghy orys tilining taghdyryna bastary qatyp, týnimen dónbekship úiyqtay almaytyn siyaqty. «Auylda orys tilin úmytyp bara jatyrmyz...», «Ótken bir kezdesude qazaq jurnalisteri oryssha sóiley almady...» dey me, qaydaghy-jaydaghylardy mysalgha keltiredi. Negizi, tildi bilu, bilmeu - búl әrkimning jeke sharuasy. Ózge tildi bilmeding eken dep ar-namysqa tii - turasyn aitqanda, qylmys. Kim biledi, әlgi qazaq jurnalisteri orys tilin biletin shyghar. Kirinisiyanov olardyng ishine kirip shyqqan joq qoy. Ýndemese, pikirtalasqa qatysqysy kelmese, osyny til bilmegendikke sanap, ton pishu әdildik bolar ma eken? Jalpy, qazaqqa orys tilin, aghylshyn tilin ýiren, әitpese kýning qarang bolady dep ýgit-nasihat jýrgizuding sonshama qajeti joq. Qazaq onsyz da búl eki tildi biluding auaday qajet ekenin jaqsy týsinedi. Qazaq sonday halyq - namysshyl, bilmekke, janalyqqa qúmar. Al endi qazaq tiline keletin bolsaq, búl tildi Qazaqstanda túratyn orys pa, shýrshit pe - bәri de biluge mindetti. Ol - memlekettik til. Zanda bekitilgen. Zangha baghynu, ony oryndau - paryz.
Kirinisiyanovke qazaqsha ýirenu qiyn týsip jýrgendey kórindi. Áytpese myna sózdi aitpas edi ghoy. Ol Elbasyn tereng qúrmetteytinin aita kelip, bylay deydi: «On mnogo sdelal dlya strany. No ne ponimai ego, kogda on vydvigaet diyrektivu: k 2020 godu 95 prosentov naseleniya strany doljny govoriti po-kazahski. Kak-to vse eto napominaet kommunizm k 1980 godu...». Baghanadan «terpima» qajet dep otyrghan Áuezhan osy jerde shalttyq tanytady. «A chto budet, esly chelovek ne sumeet vyuchiti yazyk?» deydi. Qazir 2011 jyl. 2020-gha deyin baqanday toghyz jyl bar eken. Toghyz jylda bir tildi oqyp-ýirenbegen adamgha ne deymiz? Qabileti jetpese, yqylas-niyeti bolmasa, ózinen kórsin. Áuezhan aghasy, bylay ghoy, Qazaqstanda túryp qazaqsha bilmegen orys dalada qalmaydy. Oryssha sóiley bersin. Al biraq qyzmet istegisi kelse, deputat ne әkim, yaky ministr bolam dese memlekettik tildi bilui tiyis. Qarapayym logika. Bas qatyratynday kýrdeli esep emes búl.
Súhbatqa qatysty aitatyn nәrse kóp. Kórinip túr, Áuezhannyng býiregi orystildi qazaqtargha búrady. Áriyne, bir qazaqty búlay ekige bólu jaqsy emes. Áuezhannyng oiynsha, qazaq pen orys mәdeniyetteri arasyndaghy «baylanys kateri» - osy orystildi qazaqtar. Búl da qisyngha kelmeydi. Orys mәdeniyetin erekshe qúrmettegen últ aqyny - Abaydy orystildi qazaq dep aita alamyz ba? Múqaghalidy alayyq. Sergey Eseninge arnap jazghan óleninde orys aqynyna degen sýiispenshilik, bauyrmaldyq menmúndalap túr emes pe? Sonda Múqaghaly da orystildi qazaq bolghany ma?
«Filosof» Qodardyng myna sózi de tanyrqatpay qoymaydy. «...nu, horosho, vy umeete govoriti po-kazahski. A chto dalishe? V nashih poliklinikah staly luchshe lechiti? V nashih shkolah - luchshe uchiti? Kazahskaya obuvi luchshe zagranichnoy? My sobraly sobstvennyy kazahskiy avtomobili ily zapustily kazahskiy kosmicheskiy korabli? Net otveta». Búl ne salystyru? Áuezhannyng arghy oiy belgili boldy. «Elding bәri qazaqsha sóilep ketse júmaq ornay qala ma eken?» degendey pighyl anghartady. Tildi bilude kóp mәn bar, Qodar myrza. «Til bolmasa, últ ta bolmaydy» degen Ghúmar Qarash, «Óz tilin bilmegen el - el bolmaydy» degen Halel Dosmúhamedúly osy sózderdi erikkennen, jaydan-jay aita salmaghan bolar. Sizge salsa tamaghymyz toq, kóilegimiz kók bolsa jetip jatyr eken ghoy. Tilge bas auyrtudyng qajeti joq sekildi. Keshiriniz, búl oiynyzgha qosyla almaymyz. Jaryq dýniyege qazaq bolyp keldik pe, qazaq bolyp ómir sýrgen dúrys. Al qazaqtyng basty belgisi - ózining tili. Til degenimiz, H.Dosmúhamedúlynsha aitsaq, «júrttyng jany».
Kirinisiyanov ta kәnigi jurnalist emes pe. «Hochetsya sprositi: kto vam, bratiya-kazahi, meshaet govoriti y pisati po-kazahski, chitati kazahskui liyteraturu? Preziydent - kazah, praviytelistvo toje praktichesky vse sostoit iz kazahov. Ne govorya uje o mestnoy vlastiy...» dep qamqorsyghan ol taqtayshagha jazylghan qazaqsha sózge ýrke qarap: «No obraty vnimaniye: vo vseh akimatah tablichky toliko na odnom yazyke. Kazahskom. Skajeshi, tablichka-melochi? Pusti melochi. No nepriyatnaya. Ya by nazval eto «zastenchivym nasionalizmom» dep aqylgóisiydi. Bir qaraghanda, qazaq tilining ýstem boluyna qarsy emestigin anghartqanymen, myna jaghynan kelip múny «nepriyatnyi» sanaytyndyghyn jasyrmaydy. Týlkibúlandyq dep osyndaydy aitatyn bolsa kerek.
Sonymen súhbatty oqyghanda ne týidik? Bayqaghanymyz - qazir últ sanasy oyanyp keledi. Últta janghyru, týleu bar. Sonymen qatar memlekettik tilge degen el kózqarasy basqasha. Ony ýirenu, bilu mindet ekendigin otandastarymyzdyng kóbisi úghynghan. Bir ghajaby, osy ong ózgerister, ilgerileushilik keybireuler­ge, onda da orys tilinsiz tamaghynan as ótpeytinderge únay qoymaytynday. Birdeneni aityp qalghysy, túyaq serpip qalghysy keledi. Qoghamnyng ishinde pikir tughyzsam deydi. Búl niyet iske asa qoymas. Ókinishke oray, әli de bolsa gazet sózin oy eleginen ótkizbey, oghan senip qalatyndar bar. Parasat-payymy biyik, memleketshil, elshil oqyrmandarymyz kóp bolsyn dep tileyik.
Sanany túrmys biyleydi degen de sóz bar. Ángimelerine qaraghanda búl eki súhbattasushy da túrmystaghy keybir qiyndyqtardy bastan ótkerip jatqanday kórinedi. Tilshi balany ósiruge, dәri-dәrmek pen emdeluge kóp aqsha ketetinin aitsa, Áuezhan memleket audarmashylargha zeynetaqy taghayyndauda, әleumettik jaghynan saqtandyruda kepil bola almay otyrghanyn sóz etedi. Múnday jәne basqa qiynshylyqtar kimning basynda joq deysiz. Jeke ókpe-nazdary da bar ma, qalay... Degenmen de túrmystaghy týitkilderdi nemese jeke bastyng renishin sebep qylyp últ jóninde, onyng ata-babadan qalghan asyl múrasy - tili turaly úshqary, kópting namysyn tudyrar pikir aitu jón sanalmaydy. Últ ta, til de qasiyetti. Sondyqtan bayqaghan lazym.

Núrperzent Dombay

http://anatili.kz/?p=6817#more-6817

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5383