Ábish Kekilbayúly: Ábilqayyr - tarihy qayshylyqqa toly túlgha
Aqtóbe oblysynda Ábilqayyr hannyng sýiegi izdestirilip jatyr degen habargha kýlli qazaq elendep otyr.
Danqty jazushy Ábish Kekilbayúly men izdestiru júmystaryn jýrgizip jatqan ghalymdardyng aldynda oblys әkimi Eleusin Saghyndyqov osy múratty isti ayaqtaugha barlyq mýmkindik jasalatynyn aitty. Endi tek sәti bolsyn deniz.
Ábilqayyr han turaly pikir әr týrli. Óz zamanynyng ynghayyna qaray tarihy sheshim qabyldaghan bahadýr han haqynda ghaybat sóz aityp jýrgender de bar.
Biz osy rette han ómirin óz shygharmashylyghyna arqau etken jazushy Ábish Kekilbayúlynyng osydan birneshe jyl búryn «Ayqyn» gazetine bergen súhbatynyng Ábilqayyr hangha qatysty túsyn bólip bergendi jón kórdik.
- Memlekettiligimiz turaly әngime bolghanda Ábilqayyr handy attap óte almaymyz. Osynau qayshylyghy mol tarihy túlgha býgingi kýni ózining naghyz baghasyn aldy dep oilaysyz ba?
- Ábilqayyr - shynynda da, tarihy qayshylyqqa toly túlgha. Onyng zamanynda qay halyq ta ózining ishki mýmkindikteri arqyly dәurendep kete almaghan. Onyng ishinde kóshpeli mal sharuashylyghymen shektelip qalghan, úlan-baytaq kenistikti iyemdenip jatqan, san jaghynan az qazaq qauymy syrtqy faktorgha jýginbey túra almaydy. Tipti, syrtqy faktordy eskermeymin degen kýnning ózinde sol kezdegi qalyptasqan halyqaralyq jaghday búghan mýmkindik bermeydi. Ábilqayyrdyng túsynda tandau az edi. Qazaq júrty batysqa nemese shyghysqa yqylas bildiruge mindetti boldy. Al onyng shyghysynda ózinen oza qimyldap, әleumettik nemese ekonomikalyq progress jasap jatqan kórshileri bola qoyghan joq. Ol kezdegi Qytaydyng ózi úzaq jylghy otarshyldyqtan kýshin saryqqan, bir kezdegi ýlken әleuetinen aiyrylghan әljuaz elderding biri edi. Sondyqtan damudy oilaghan, elining ilgeri basuyn oilaghan sayasatshylardyng barlyghy oza qimyldap, kele jatqan syrtqy faktorlargha úmsynugha mәjbýr boldy. Múny tәuelsizdikten bezinu, otarshyldyqty qoldau dep oilaugha bolmaydy. Sebebi ol kezdegi Qazaq elining jaghdayy otarshyldyq pen tәuelsizdikting arasynda túrghan joq-ty. Ol kezde elding jaghdayy odaqtastyqty qay taraptan izdeuge baylanysty bolatyn. Oghan Ábilqayyr jasaghan diplomatiyalyq qadamgha odan búrynghy Tәuekel men Tәuke, onyng tústastary Qayyp, Sәmeke, Jolbarys, odan keyingi Ábilmәmbet, Abylaylardyng da barghandyghy, al bir kezde onyng betinen alyp, izin shabaqtaghan Baraqtyng Nepluevting aldauyna týsip, «jaman yrym» bastap, oghan aq ýy aparyp berip, Ábilqayyrdan da ozyp, algha týsip ketkeni ýshin jer auyp, qazaq arasynda jýrgen Shona batyr men Qazybek, Bekbolat biyler onymen at qúiryghyn ýzisip ketuge deyin barghanyn aitsaq ta dәlel bola alady. Ábilqayyrdyng shyghys taraptan kýtken qaupin keyin Abylay óz basynan keship, orys sayasatshylary «dvoedanstvo» atap ketken qos bodandyqqa barugha mәjbýr boldy. Óitkeni syrttan odaq izdeuden qashyp qútyla almaghan jalghyz qazaq biyleushileri emes edi. Ukraina getmany Hmeliniskiy, Gruziya patshasy Vahtang VI, armyan katolikosy Esay Gasan-Jalayan, Litva, Bessarabiya, Kavkaz biylikshileri, Hiua hany Shahniyaz, torghauyt Aike, oirat Syban Raptan men Ghalden Sherin de Resey patshasyna osynday ótinishpen jýgingen edi. Búl bodan bolghysy kelgendikten emes, eki ottyng ortasynda qalyp, kýshi jetpeytin basqynshygha odan da kýshti odaqtas tauyp, toytarys berudi oilaghandyq edi. Alayda batys otarshyldary shyghys biylikshilerining múnday pighylyn óz maqsattaryna paydalanudyng qiytúrqy joldaryn tapty. Sóitip, olardy bir-birine qarsy aidap salyp, kezek-kezek óz túzaghyna týsirip otyrdy. Keyin onday qúryqtan qazaq, jonghar siyaqty kóshpendi memleketter týgili, bir kezde әlemdi titiretken Iran, Ýndi, Arab, Qytay bastaghan býkil Afrika, Aziya elderi de qútyla almady. Sondyqtan HVIII ghasyrdaghy qazaq biyleushilerining birin peri, birin perishte qylyp, eki úday talasqa týsuding qajeti joq. Olardyng qay-qaysysy da úlysty emes, últty biylegisi keldi. Jerge, sugha ie bolghysy keldi. Biraq ony búrynghy kóshpeli ordalar tәjiriybesimen jýzege asyru mýmkin emestigin, ol ýshin jana sayasy sәikestik kerek ekendigin týsinuge múrshalary bolmady. Oghan sol kezdegi tarihy jaghday mýmkindik bermedi. Alayda olardyng óz memleketterin qútqaryp qalu jolyndaghy qayshylyqqa toly diplomatiyalyq әreketterin Resey men Qytay biylikshileri ózderinshe payymdap, ózderinshe sheshimdegeni belgili. Sóite túrsa da, olar qazaq memlekettiligin moyyndap, olardyng biylikshilerimen joghary dәrejeli kelissózder jýrgizdi. Búl aqiqatty Reseyding de, Qytaydyng da diplomatiyalyq múraghattary joqqa shygharmaydy. Qayta naqty qújattarmen aighaqtay týsedi. Sóitip, búl qújattar ol kezde úlan-baytaq Qazaqstan aumaghyn qanday últ mekendegenin anyq kuәlandyrady. Búl, keybireuler aityp jýrgendey, qazaqtardyng jiyrmasynshy ghasyrdyng ayaghynda qoldan jasalghan últ emes ekendigin, ejelden óz memleketimiz bolghandyghyn, jappay tәuelsizdenu kezeninde bayyrghy atamekenimizde tól últtyq memleket qúrugha tarihy negizimiz jetkilikti ekendigin qújat týrinde derekteydi. Sondyqtan qalyptasqan jaghdaygha oray Ábilqayyrdyng jasaghan tandauynyng útymdy da, útymsyz da tústary boldy. Útymdylyghy, dәl sol jyldary ózining shyghystaghy kórshisi jongharmen odaqtas bolyp ketse, onda 1751 jylgha jetpey jongharmen birge qúrityn edi. Eger jonghardy jengen qytaymen odaqtas bolsa, kýnderding kýninde sol jonghardy jaypaghan Sin imperiyasynyng qazaq memlekettiligin joymaytynyna kepil az. Al búl qauip batystan tumaydy dep oilau taghy da tarihy shyndyqqa janaspaydy. Biraq sol kezdegi Reseymen odaqtas bolugha talpynghany Qazaq elining aumaqtyq tútastyghyn taghy bir ghasyrgha deyin ústap otyruyna, óz halqynyng tili men etnikalyq derbestigin osy zamangha, jiyrma birinshi ghasyrgha jetkizune mýmkindik berdi. Alayda búl Reseyding sahilyghynan ne bolmasa bizge kóp jany ashyghandyghynan emes edi. Negizinde, órkeniyeti bólek, tili men dini bólek, ómir ýrdisi bólek Resey qazaq jerine qaptap enuge kóp uaqytqa deyin qúlyqty bolghan joq. Sebebi sol kezdegi qazaq dalasyn olar qurap jatqan qúladýz kenistik qana dep eseptedi. Ondaghy qorek aiyryp otyrghan mal sharuashylyghy olardy tipti de qyzyqtyrghan joq. Elding otarshyldyqqa úrynuy býkil adamzat jer asty baylyqtaryn iygeruge kóshken kezden bastalady. Al múnday kezeng bastalghan kezde tek Resey ghana emes, jer betindegi barlyq memleketter de ekspansiyagha úryndy. Bizding shyghystaghy kórshimiz - qytay da, ózderin әleuetti sanaytyn basqa halyqtar da múnday әreketten qashyp qútylghan joq. Sóitip, jana әlemdik sayasy qatynastardyng dәureni bastaldy. Osynyng arqasynda azamattar men halyqtardyng bostandyghyna zalal keltirmeytin tiyimdi qarym-qatynastardyng jana әlemdik ýlgisin jasau mindeti qoyyldy. Mineki, osy shyndyqty moyyndaudyng jәne onyng jolynda býkil adamzat bolyp kýresuding nәtiyjesinde búrynghy tәueldi elder de tәuelsizdik ala bastady. Býkilәlemdik qoghamdyq sanany biylegen demokratiyalyq serpiluding ýshinshi aghymy kýsheygen kezde bizding elge de mýmkindik tudy.
Bauyrjan OMARÚLY
«Aqtóbe» oblystyq gazeti 18 Mausym 2009 jyl