(Merey Qart shygharmashylyghy hahynda)

Abaydyng poeziyadaghy payghambarlyghynyng kólenkesi týsken aqyn jastar jetip artylady. Ári birinen-biri ótedi. Osy shoghyrdyng ishinde ózine erek kónil audartudy kerek etetin bir esim bar. Qos birdey jyr jinaghynyng avtory Merey Qartov degen jana talap jas aqyn.

Abaydan keyin Shyghys Túrannyng túmandanghan jyr kókjiyegi qayyra әlsiz tang rauanynyng shapaghyna bólene bastady. Bólendirgen Semey men Óskemennen shyqqan jas shayyrlar. Sonymen birge, Tynyshtyqbektey poeziya metrining biyik poetikalyq talabyna jerles bauyrlarynyng dәti baryp qadam basulary da óte auyr ekenin este ústaghanymyz jón.

Olar birinshi oryngha – moralistikti, synshylyqty, aqylmandyqty shygharyp otyr. Osynyng bәrine olardyng jyrlaryn paraqtaghan sәtte kuә bolasyn...

Poeziya degenimiz – búl bilim, búl jannyng qútqaryluy, oqyrmangha óz әmirin jýrgizu men ózin-ózi esten shygharu әlemi. Sonymen qatar, onda alashtyng búrynghy kenestengen dýniyetanymyn alghashqy túnyq bastauyna qaytarugha tyrysatyn búlghaqty búlqynys bar.

Osynyng bәrin bizge jastar poeziyasy ózining sony qyrymen qaytaryp berip otyr. Abay týstengen óleng dastarhanyndaghy aqyndyq nanynyng qiqymy sanaulylardyng ghana shygharmashylyq óneshinen ótedi. Oghan jete almay, Abaydan qalghan óleng jozysyn tek týsinde ghana kóretinder agha buynda jetip artylady. Biraq solardyng kóbisining ólendi LEGOGhA ainaldyryp jýrgenderin bilmeytini qanday ókinishti. Jastar óleni qolyn búlghap, alashtyng búla da, tarpang minez ómirining qoynauyna shaqyrady. Olardyng bodandyq sana shóleytke ainaldyrghan poeziya ólkesin qayyra jaziralandyruy kónildi ósiredi. Búrynghy aqsha bar, azattyq joq ómirding bodandyq qaryn toq sýrensizdigin almastyrghan endigi últ basynda azattyq bar, qalyng elding qaltasynda aqsha joq dәuirdegi últtyq tirlikting buyrqanghan silkinisin: kókirek sanandy ashyp, birde sanalyqpen, endi birde sanasyzdyqpen kózge shúqyp kórsetuleri mәdeny kenistiktegi, әm ruhaniyat әlemindegi ózgege ketken esemizding oryndaryn toltyrady. Osy bir – nәsildik, últtyq, әm, әleumettik sanamyzdyng tarihi  aishyqtalyp  poetikalyq  kórinis  tabuynyn  nәtiyjesinde: jastar poeziyasynyng týp negizine boylay otyryp, alashtyq baghzy kýnimizben tabysamyz. Olar – últtyng óz bolmys-bitimin ghalamdyq mәdeniy-ruhany kenistikte taba biluining alapat qaruy. Qazirgi poeziya kógindegi  Jas  aqyndar  әdebi  kezdeysoqtyqtyn  perezentteri  emes, últtyng janghyrghan qayyra týlegen jana dauyspen mәdeny kenistiktegi әlemdik órkeniyetten ese qaytarugha talpynysynyng jemisi. Poeziya – eshkimge keude bastyrmay Asqaqtap sóileu, ózge últqa bas iymeu, eshbir ózge órkeniyetke tabynbau әlemi. Osy әlemdi bodandyq dәuir bizden tartyp aldy. Babalar sarynyna qayyra oralghan, jastar ilki alashy tilmen oy kósiltip, sóz qayyrady, әri óshkendi jandyra otyryp, biz óz kezimizde týsimizde kórmegen ózderining azat әlemin ómirge әkeledi.

Tonykókshe kesteley oy tolghap, Asan Qayghysha inshaylap dýniyeden týniledi. Alashtyng joghalghan Júmaghyn izdep, býgingi kýnning Tozaghyna laghnet aitady. Qos tilmen jadysy qaqqa bólingen Últty ilki dәuirine elin sózben qaytarugha qayran etedi. Oiyn, askez, túlghattyq enbek, ekstaz ben iydeyalar birin-biri almastyryp, ósiyet aitugha úlasady.

Osy jolda Aqyndyq ayan beru men simvoldanghan alash dýniyetanymy kóz aldymyzda poeziya tilimen әn salyp túrghanday bolady.

Ár aqynnyng qiyalyndaghy óz Aruy bar. Ony olardan eshkimde tartyp ala almaydy. Qyz ben qyzyqqa qatysty: “Búqanyng tanauy – Aqynnyng qalamy qartaymaydy” degen qiyampúrys búralqy sóz saptau әdibi bar.

Búl endi әsemdik ólkesin bylapyt qalamymen bylghanyshtap, mahabbatty mazaqqa ainaldyrghan kәrtәmis shayyrlargha qatysty oryndy sóz qoldanysy bolar edi. Mahabbaty jyrlauda jas poeziya perileri agha  úrpaqtan  asyp  týspese,  kem  týspeydi.  Arday  appaq  әlemdi  óz aishyqtarymen núrlandyryp jýr.

Danyshpan Abay qazaq poeziyasyna “Kóz” poetikalyq-filosofiyalyq konsepsiyasyn engizdi. Osy konsepsiyagha qatysty týrli әdeby kezende, qily tarihy dәuirde qazaq poeziyasynda Abaydyng salghan әdeby josyghynyng bir shetinen shyghugha dәti barghan aqyndar tarapynan óz órnegin tauyp otyrdy. Mereyding ózine deyingi poeziya alyptarynan tek ónege alyp qana qoymay, sonymen birge, olardan qalghan poetikalyq-filosofiyalyq konsepsiyalardy  múragerlikpen  jalghastyrugha  ózindik  talpynysy quantady. Búrynghy aqyndyq tәi-tәy dәuirde oryn alghan: Elikteu men Solyqtaudan arylyp, jeke aqyndyq mәnerin tabugha tyrysudaghy, ózindik shayyrlyq qaghanatyn qúrugha úmtylystaghy búnday qadamdar qúptaugha túrarlyq. Merey – ózindik aqyndyq әlemin tabudyng jolyna týskendigin: “Kóz” óleni andatady.

Ólen  dәstýrli  týrkilik Alliyterasiyagha qúrylghan:

Kózinnen týsinip tilindi,

Kóz sýzip esimnen auystym.

Kóz ilmey ótkizip týnimdi,

Kóz  mayyn  kýtumen  tauystym.

Kóz toysa joghalar muza ma?

Kóz  tiydi-au  kónildin  baghy mún.

Kóz kórmes jaqtargha úzama,

Kózimnin  úshynda  saghymyn,- dep bastalatyn jyr bir qaraghan jangha qyz ben qyzyqty jyrlap túrghanday kórinedi.

Biraq finaldyq aqyrghy shumaqtargha nazar salghan sәtte aqynnyng algha qoyghan ózindik ansary men múratynyng barlyghyn sezine týsemiz:

Kózderim kórmesti kóredi,

Kóz ashqan ólenmen әuremin.

Kózime elestey beredi,

Kóz qysqan bozbala dәurenim.

Kóz tiri, kórermiz baq alda,

Kóz  barda  tabarmyz  jol qansha.

Kózimning aldynan joghalma,

Kózderim  júmylyp qalghansha.

Kóz qysqan bozbala dәurenimen qoshtasqan aqyn, endi jana beytanys ta, sony әlemining jalyna jarmasyp, aqyndyq әleminen óz soqpaghyn izdeu ýstinde ekendigin anghartady.

Mereyding tyraqaldy túnghysh jinaghyna atau bolghan “Esiming senin...” óleni de ózining aishyqtylyghymen qúndy.

Biz aqynnyng býkil ólenining únghyl-shúnghylyn jipke tizip jatpaymyz.

Mereydin:

Jaza almay búlttyng betine,

Tózimdi qaytqam týidirip.

Taqtaydyng sosyn shetine,

Asylmen jazgham kýidirip,-dep, mahabbaty ózinshe týsinui tәnti etedi.

Alghashqy mahabbatqa inkәrlikti poetikalyq tilimen órnektegen ólenning songhy shumaqtary jyr arhiytektonikasyna selkeu týsirmey, sәtti týiindeledi.

Aldymnan shyqpay aray kýn,

Balghyn sezimim ulanghan.

Atyndy izdep qaraymyn,

Terezelerge bulanghan.

Sýireydi meni kóshtey bir,

Ótken kýn ashyp esigin.

Tek qana jalghyz óshpey túr,

Jýrekte qalghan esimin.

Búl ólennen әr oqyrman ózining alghashqy mahabbatynyng mәngilik balang beynesin jolyqtyra alady.

Óitkeni, aqyn bir óz basyndaghy túlghattyq sezim arqyly mynnyng jýreginde búqqan sezimning kiltin taba alghandyghy dau tudyrmaydy. Óitkeni,.. Jýrekte qalghan esim óshpeydi... onyng janghyryghyn óleng mәtini bizge tanyta alghandyghy oqyrman retinde bizdi razy etedi.

Biz sóz etken búl ólender jәne qos birdey jyr jinaghyna kirgen búdan ózge tuyndylarda qazaq poeziyasynda búrynnan bardy alashy mәnermen, ózinshe qayyra janghyrta jyrlap shyghudyng ózindik bir talpynysy.

Osy talpynysty últ әdebiyetinde eng alghash M.Kópeyúlynan bayqaymyz. Mәshhýr  óz  tuyndylarynda Jaratushyny  oilap,  nәpsini tәriybeleu maqsatynda ózining tereng filosofiyagha qúrylghan óleni «It dýniyeni» jazdy. Óleng halyqtyq qara óleng ýlgisinde qúrylyp, әr shumaq óz aldyna jeke ayaqtalghan oidy sonday – aq, aqynnyng óz ómir sýrgen dәuirine kónili tolmauyn bildirip túrady.

IYt  dýniye  múnsha  nege  olaq boldyn,

Ústaugha qúiryq – jal joq, sholaq boldyn.

Dýniyede joldas bolghan dostarynnyn

It dýnie bәrin birdey tonap boldyn! – dep, dýniyeni qúiyryq-jaly joq sholaq at beynesinde elestetip, dostyghyn tonaushy úry sipatynda somdaydy.

Finaldyq shumaqta Mәshhýr:

It dýnie jargha oinaghan laqtaysyn,

Tolqyghan, keterinde, synaptaysyn!

Allanyng bererine kez kelse eger,

Tasyghan taudan aqqan búlaqtaysyn! – dep, «bay bolu, kedey bolu –  bir  qúdaydan»  degen  halyqtyq  úghym  –  týsinik  ayasynda  ózindik filosofiyalyq baylamyn jasaydy. Búryn Dulattaghy «Dýnie – jemtik, men – tóbet» simvoldanuy janasha órui әr dәuirde miylet әdebiyetinde әr qyrynan tanylyp jýr. Aragha ghasyr salyp “It dýniye” taqyryby qayyra jyrlanyp otyr, әri sәtti әdeby tabysqa ainalyp otyr. Búl jolghy shayyrlyq konsepti – aqyndyq әlemining bizge berer sabaghy men oqyrmanmen súhbattasudyng ózindik ýrdisi. Osy jolda Mereyding últ dauysyn estirudegi el sózining tizginin ústaushy tandauly jan retinde ózindik oiyn ortagha saluyn “ IYt” óleni bildiredi. Qazaqtyng qarghaday balasyna deyin belgili it tirlik jayynda tamasha avtorlyq betperdeli óleng ómirge kelgeni ózine yntyqtyra týsedi. Assonansty jәne alliyterasiyaly qoldanysty ózine stilistikalyq mәner retinde tandap alyp, ony barmaq ólshemimen әrlendire, әri mórlendire qoldanudy múrat etu, aqynnyng ózindik jetistigi dep baghalaugha túrady. Metoforalyq simvoldau órnegi adamdy – itke ainaldyra otyryp, býgingi últ ómirining kólenkeli tústaryn miyletine tanytyp, ózindik aqyndyq kesik aitugha qol jetkize alghandyghyn moyyndaugha tiyispiz.

It tirlikti meyli týsin, týsinbe,

It óledi aramzanyng ishinde.

It adamdar oyanady úiqydan,

Itayaghyn kórip jatyp týsinde.

Shal Tileukeúlynyng sarkazmi, danyshpan Abaydyng últtyng jaman qylyghyn  jerine  jetkize  kýstanalauy  jas  aqyndardyn  –  tәu  eter әdeby Qaghbasy.

Búl týiindeulerding bәrin ómirding ózi tughyzyp otyr.  Aqyn bar bolghany últtyng kýrsinisin poeziya tilimen bizge úsynyp otyrghan jayy bar. Búl it formulalyghy bәrimizding basymyzdan ótken, kózimiz jetken dýniyeler. Poeziyanyng artyqshylyghy ony it silikpesin shygharyp, it baylaghysyz ómir turaly aqiqatty móldiretip jetkize bilgendiginde.

Bizding tirligimizdi poeziya kórigine salyp, súryqsyz ómirding kólenkeli túsyn múngha batyryp, qayghynyng qaymaghyn jaghyp, sherge bóktirip bere alu onay sharua emes. Qazaq tirligining teriskeyi – ózinshe aishyqtalyp túr.

Býgingiden bas tartyp, bolashaq turaly sóz qozghaugha bolmaydy. Óitkeni, últtyng it pen mysyqtay yryldasqan ótkeni onyng keshegisinen tamyr tartqan: búl pendauy qúbylys býginning sýrensiz kórinisin ghana bermeydi, elding elesti bolashaghynan da habar bere alady.

Zamanalyq qazaq әdebiyeti men ónerinde ýlken ózgerister oryn alyp jatyr. Eng bastysy jastardyng shógindi mәndi qoldanuy agha buyngha qaraghanda belsendi. Iri aqyndar kóbine qoghamdy tolghandyrghan mәselelerdi bir kýndik plakattyq auqymda ashyq aitudy maqsút tútsa, jastar óz kezeginde bolyp ketkendi, bolyp jatqandy jәne әiteuir bir bolugha tiyistini terendetilgen býkpeleumen beruge kóp qúlyq qoyady. Óitkeni, olar ólender tapsyryspen jazylghan, oghan búrqyratyp aqsha tólegen dәuirding qalbynan shyqpaghandar. Búl ózgeris – tek qazaq әdebiyeti men ónerine ghana tәn emes, Ortalyq Aziyanyng barlyq mәdeny kenistigin qamtyghan  qúbylys.  Osy  qúbylystyn  ishinde  bolashaq  bar.  Ol  – jastardyn  agha  buyngha  ainalyp,  qúldyq  sanasyz  erkin  әdebiyetting búghanasyn qatyru dәuirin ayaqtap, osy ruhany missiyany óz mәresine jetkizuleri. Mine, osy ólendegi “It jekkenge ketpeyikshi aidalyp” túraqtanghan semantikalyq oy aishyghy endigi óner jauy – ózge emes, ózimiz ekendigimizdi tanytady. Mine, osynday shógindi mәnder әr oqyrmangha óz parasat-payymyna salyp, týrlinshe jauap beruge jeteleydi.

Itke úqsap toyghan jerge toghyz kep,

It jekkenge ketpeyikshi aidalyp.

It miylety simvoly arqyly últtyng psihologiyalyq kelbetin somday bilgeni, aqynnyng alghan taqyrybyn asha bilgendigin tanytady.

Avtor  bodandyq  kezendi  “IYt  dәuirdin  qarghybauyna”  teneui  sәtti tabylghan teneu ekeni dau tudyrmaydy. Ári aqyn ótken men býgingining jibin jalghay bilgen. “It bóri bolmaydy”,- deydi, atam qazaq: biraq – qazaq úghymynda – týz taghysyn on oraytyn syrtandar bar. Osy syrtandardyng dәuirining tuuy da, tumauy da yqtimal. Bәri últtyng ózin bostan kýnderde qalay kórsete  biluinde.  Osy  dýdәmal  tómendegi  joldargha  arqau  bolyp taramdalghan.

Sonymen birge, óleng boyynda týrkilik “Jaryq pen Týnektin” mәngilik kýresin tanytatyn shumaqtar da bar. Avtordyng biz qúptaytyn ondy tәsili әr shumaqqa miylet tynys-tirshiligindegi onyng qalyptasqan filosofiyalyq tanym-týsinigin jyr joldaryna ainaldyrugha degen ózdik konsepsiyalary sarkazmmen berilip  otyruy.  Ony  aqyn  óz basyndaghy  qayghy-sher  arqyly jetkizip otyrugha tyrysady.

Qazaq – ómirden qansha jerden qúqay kórse de, jaqsylyqtan esh ýmit ýzbeytin halyq. Últymyzdyng osy bolmys-bitimi tómendegi joldan tanylady.

IYt  qúmayyn  týlki  kýnge qosynyz,

IYt  ghúmyrdan  bir  jaqsylyq tosynyz.

IYt  adamnyn  dosy  bolyp qalghanmen,

IYt  bolmasyn  ómirdegi dosynyz.

Ómirding ittigi finaldyq shumaqta aiqyn tanylady. Avtor “Ittik” konsepsiyasynyng boyyna etnostyng býtkil ómirlik mýddesi men ansary men arzuyn syidyrugha tyrysyp qana qoymaydy. Ózindik avtorlyq “Meni” kózge úryp túratyn ólendi ómirge әkele bilgen. Bir qaraghan jangha  aqyn  bәri  biletin jaytty  jyrmen  sanamalay  nesine tizbektep otyr degen oy tuady.

Búl – qazaq poeziyasyndaghy sanamalau nemese jasqa qatysty aqynnyng óz tolghanysyn bildiretin aqyndyq josyqtyng transformasiyalanuy. Avtor últtyng býtkil әleumettik toptarynyng basyndaghy “Ozyq pen Tozyqty” jyr tilimen bir úghym-týsinik (ómirding ittigi) tónireginde aqyndyq iydeyasyna tamyzyq etedi.

IYt  izinen  jatyr  mine  qan aghyp,

It qapqanday jýregimdi jara ghyp.

It ómirden it adamdar ósedi,

It qoghamnan kýshik kýni talanyp...

Jastar poeziyasynyng kópqyrlylyghy degenimiz – búl qazaq poeziyasyndaghy ashyqtyq, әmbebaptyq, el adamdyghy, әrbir jas shayyrdyng ózin últyna tanyta biluge degen arzuly talpynysy. Búl joldaghy eng basty sipat – aqyldyng azaby, fantaziyalyq oy sharyqtauy, fiksiya  (bederleu),  misteriya  (jadylau),  óng men  týstin  almasyp  kelui  ata jәne agha buyngha esh úqsamaytyn jastardyng әdeby әlemining ózindik kelbeti bolyp tabylady. Últtyng azat kýnderining bodan kýnderde elenbegen barsha úlygh simvoldary olardyng shygharmashylyqtarynyng ón boyyn jaylap alghan. Búryn mýmkin  bolmaghandy  endi  iygerushi  ata  jәne  agha  buynnan  olardyng artyqshylyqtary: óleng әlemine ayaq basqan sәtterinen bastap, ózgege jaltaqtamay: “bardy – bar; joqty – joq” dep jasqanbay aita biluleri.

Endi mine óz mәdeniy-ruhany jemisin berip jatyr. Oghan kuә biz sóz etip otyrghan Merey Qartovtyng shygharmashylyghy.

Sonymen, jas aqyndar әlemi – poetikalyq miniaturadaghy alash órkeniyeti.

Jastardyng jyrlary bolmasa, alash mәdeniyetining әdeby bolashaghy da bolmas edi. Osy bolashaqtyng irgetasyn qalaushy әdeby soylardy elmeu últ mәdeny damuyn keri ketiredi. Biz taldaghan ólender bireulerge únamauy da mýmkin, biraq, onyng boyynda jastardyng ózindik ýni men ózindik shygharmashylyq izdenisteri búghyp jatyr. Biz ony 41 qúmalaqtay bәrin oqyrman qauym aldyna aq pen qarasyn aiyryp jayyp saldyq degen pikirden aulaqpyz. Eng bastysy – jastar poeziyasynyng ózimen ózgelerdin  sanasuyn kerek  etetindigi  turaly  “Kóne men Sonynyn” arasyndaghy sabaqtastyq pen múragerlikti bir ghana aqyngha qatysty tilge tiyek etu.

Jastar  әdebi  ómirge  ayaq  basyp  qana  qoyghan  joq,  ony  mýldem ózgertip  jiberdi. Osyghan  kónetinder  de  bar,  kónbeytinder  de  bar. Neoklassisizmding tuyn jelbiretip, jýrgen jana esimder arasynda ózindik aqyndyq qaghanatyn qúratyndar da bar, ózi qúrghan aqyndyq patshalyghyn sәtsiz әdebi  izdenisterimen “Gerostrattay” typ-tipyl órtep tynatyndary da bar. Biz Mereyding osy songhylardyng tizimine enuin esh qalamaymyz. Álbette, poeziyanyng kórkem tilinde ónerding taqyryby men formasyn tas-talqan etetin dәuir qoltanbasy bar. Ol qoltanba birde aishyqty, birde bylghanyshty. Ayshyqtysynyng – bylghanyshty jaghyna jarmasatyndar da bar. Bylghanyshtan  aishylyqtyq  tauyp, tas kenedey jabysyp aiyrylmaytyndar da bar.

Jiyrma birinshi ghasyr azat buynnyng erkin jyrlaryn qazaq poeziya kóginde  samghatty.  Endi  osy  joldaghy  aqyndardyn  qanaty  talmay, shygharmashylyqtary solmasyn dep tileyik!..

Ábil-Serik Ábilqasymúly

salystyrmaly әdebiyettanushy

Abai.kz