Belgili alashtanushy ghalym Túrsyn Júrtbay: «Alash Ordanyng hatshysy, Ahmet Baytúrsynúlynyng eng senimdi adamdarynyng biri edi degen Biahmet Sәrsenov turaly da, Ahmetjan Qozybagharov turaly da eshtene aitylmaydy. Osynday negizgi mindetterdi atqarghan túlghalardyng ishinen әli de jaryqqa shyqpaghandary kóp. Búlar turaly derekter kez-kelgen arhivte boluy mýmkin», – deydi. Bizding portalymyzda jurnalist Azamat Qasymnyng Biahmetting agha-bauyrlary jayly «Sergeldeng keshken Sәrsenovter» atty maqalasy jariyalanghan. Endigi orayda biz Alash iydeyasyn ómirining sonyna deyin berik ústanghan adal ardager Ahmetjan Qozybagharúly turasynda sóz qozghamaqpyz [1].

Alashtyng asyl azamaty turaly «Qazaq» gazetindegi tarihy derekterden bólek, kórnekti alashtanushy ghalym Túrsyn Júrtbaydyn, semeylik qalamgerler M. Kenemoldiyn, D. Seysenúly, jas tarihshylar E. Rahmetulliyn, A. Sadyrbaev, t.b. zertteulerindegi materialdar osy maqalamyzdyng jazyluyna kóp septigin tiygizdi. Ghúlama ghalym Qayym Múhamedhanovtyng jeke arhiyvinen tabylghan jalghyz suret negizgi qozghaushy kýsh, motivator ekenin aitugha tiyispiz.

Búghylynyng búlasy   

Alash azattyq qozghalysynyng asa belsendi qayratkeri, sayasat serkelerining biri Ahmetjan Qozybagharúly búrynghy Semey oblysy Búghyly bolysynyng Átey auylynda 1879 jyly 1 mamyrda dýniyege kelgen. Onyng ruy – tobyqty jýzbenbet. Ataqty shejireshi Mәshhýr Jýsip Tobyqtynyng eki balasy Rysbek pen Dәuletbek dep taratady. Osy Rysbekting balasy Músabay bi, odan Tólenqoja shyghady eken. Onyng eki úlynyng biri Shegir delinedi. «Shegirding Qypshaqqa bergen qyzynan tughan jiyeni – Jýzbenbet» deydi shejireshi [2]. Búlay bolghanda jýzbenbet tobyqtynyng jiyeni bolyp shyghady. Biraq qalay bolghanda da jiyen atymen bir qauym el bolyp taralghan atalar az emes.

Ahmetjannyng әkesi auqatty kisi bolypty, Abaymen zamandas, syilas-syrlas adam eken. Qozybagharovtar әuleti basyp shygharghan shaghyn kitapshadaghy derekterge qaraghanda, ghúlama Abaydyng aqylymen Qozybaghar eki úlyn Semey qalasynda oqytqan desedi [3]. Ahmetjan aldymen shaharda auylsharuashylyq mektep-internatyn tәmamdaydy, sodan song 1900-1902 jyldary Semey uezinde №4 emdeu bólimshesinde sheshekke qarsy egushi bolyp júmys istepti.

Qozybaghar balasy Ahmetjannyng jastayynan alghyr da qaysar, ór bolghany turaly qyzyqty derekter aitylady. Zertteushi A. Sadyrbaevtyng jazuyna qaraghanda, ol elde bolyp jatqan sayasiy-әleumettik jaghdaylargha óz pikirin bildirip, belsendi bolyp aralasqan. 1906 jyly 9 qantarda mektep әkimshiligining qatang tyiym salghanyna qaramastan, Peterburgtegi qaza bolghandardy eske alu sharasyna oqushylardyng qatystyryp úiymdastyrady. Osy almaghayyp kezende Ahmetjannyng aqyl-oyy tolysyp, sayasy sauaty pisip-jetilip, tughan halqynyng bostandyghy ýshin kýres jolyna týsuge belin bekem buady. 1902-1906 jyldary Omby qalasyndaghy 4-jyldyq felidsherlik kursta oqyp, bilimin jalghaghan ol Ombydaghy qoghamdyq-sayasy júmystardyng ortasynan tabylady.

1911-1912 jyldary Semey qalasynda týsirilgen tarihy fotosurette aldynghy qatardaghy ýsh adamnyng ortasyndaghy túlghany ghúlama ghalym Qayym Múhamedhanov «Ahmetjan Qozybagharov» dep kórsetedi. Som túlghaly, otyrysy myghym, berik, әri ózine senimdi jigit beynesi bayqalady. Eki qolyn keudesine aiqastyra ústap, qos janary tik, ótkirleu bitken, tura qaraytyn jas azamatty sol kezdegi «Qazaq» gazeti «pikirli, shyn últshyl jastarymyzdyng biri» dese, degendey-aq eken!

Ombydaghy kezeninde ol «Birlik» jastar qozghalysyna qatysyp, Ábilqayyr Dosov, Janaydar Sәduaqasov, Hamza Jýsipbekovtermen tanysady. Keyinnen sovettik iydeya jolyna týsken olardan Ahmetjannyng aiyrmasy, Alash azattyq iydeyasynan ainymay adal bola alghandyghymen sipattalady. Tipti ol úlynyng esimin de «Alash» dep qoyghan sanauly túlghanyng biri.

Ahmetjan Qozybagharúly Omby dәuirin tәmamdaghan son, 1906 jyldan 1918 jyldar aralyghynda Semey qalasyndaghy guberniyalyq auruhanada felidsher bolyp úzaq uaqyt qyzmet etti. Al onyng 1916-1920 jyldardaghy almaghayyp zamandaghy batyl is-әreketteri, Alash avtonomiyasy jolynda tik túrghan qabileti-qarymyna arnayy toqtalamyz.

Alash avtonomiyasynyng júmysy toqtatylyp, Alash Orda ýkimeti taratylghan son, aghartu isining quatty kýshine sýiengen alash azamattarynyng qatarynda ol oqu-bilim jýiesin jolgha qoigha atsalysty. Ahmetjan Qozybagharov 1923-1927 jyldarda kooperasiya basqarmasynyng tóraghasy, keyinnen tóragha orynbasary qyzmetin atqarady.

Alashtyng arystay azamattaryn qughyndau isi bastalghan 1929 jyly  Ahmetjan da búl túzaqtan aman qalmady, ol 1932 jylgha deyin týrmege qamaldy. Sonynan bolshevikterding aitar aiyby, taghar kinәsi dәleldenbey bostandyqqa shyghady. Ol sanaly ghúmyrynyng sonynda Almaty qalasynda bolyp, 1932 jyldan bastap №2 kirpish zauytynyng ambulatoriyasynda mengerushi qyzmetin atqarghan.

Negizgi mamandyghy felidsher, biraq últynyng azattyghy jolynda basyn bәigege tikken alashshyl qayratker, bilikti úiymdastyrushy, qoghamnyng belsendi túlghasy Ahmetjan Qozybagharov 1937 jyly 25 tamyzda Semey týrmesine qamalyp, atu jazasyna kesiledi. Onyng esimin mýlde ataugha bolmay, tek jiyrma jyldan son, 1957 jyly aqtalghan.

Alash jolyna adaldyq

«Tiri bolsaq – bir tóbede, ólsek – bir shúnqyrda» dep bәtualasqan Alash arystarynyng rezonanstyq dәuiri – Ahmetjan Qozybagharov ómirining de jarqyn paraqtary. Ol tipti patshalyq Reseyding otarshyldyq sayasaty tym kýsheygenin, halyq taghdyryn oiynshyqqa ainaldyrghanyn Ombyda oqyghan jyldarynan bastap sezdi. Qazaq últyna eng auyr tiygeni – ata-babasynan ghasyrlar boyy miras etip, bayaghy kóshpeli ómir daghdysyna say, mal sharuashylyghyn damytudaghy eng tiyimdi tәsili shúrayly jerlerinen aiyryla bastauy edi. Orta jýz qazaqtarynyng Resey imperiyasynyng qúramyna engen 1822 jyldardan bastap ghasyrgha tolmay, qazaq dalasynyng ýshten ekisin júmyryna júq qylmay qylghytqan otarshyldardyng ayausyz әreketteri turaly úzaq oilanatyn.

Azattyq – adamnyn  iydeya ýshin shyndyq jolynda kýrese alu mýmkindigi. Erkindikke degen úmtylys 1917 jyldyng óliara shaghynda Semey shaharynda jaqsy ýrdistermen bastaldy. Ahmetjan Qozybagharovtyng ghúmyrnamasyn saralay kele, búl kezendegi onyng qyzmeti men qoghamdyq negizdegi júmystaryn negizinen ýsh arnada qarastyru bayqalady. Olar: Alashtyng tótenshe sezderine, eng bastysy, úly qúryltay jiynyna qatysuy, últtyq partiya júmysynyng aimaqtyq, yaghny Semey oblystyq komiytetindegi júmystary jәne zemstvolyq basqaru jýiesindegi qyzmeti. Songhysyna Alash mektepteri men oqu-aghartu salasyna qatysty jayttar baghamdalady.

Tarihtan belgili bolghanday, Semey oblystyq qazaq siyezderi 1917 jylghy sәuirde jәne 1918 jylghy mamyrda úiymdastyrylghan. Alghashqy Semey oblystyq I qazaq siyezi 1917 jylghy 27 sәuir jәne 7 mamyr aralyghynda ótkizildi. Jaqyp Aqpaev tóraghalyq etken siyezge Rayymjan Mәrsek, Shәkerim Qúdayberdiúly, Á. Ermekúly, N. Qúljanova, S. Sabataev, B. Sәrsenov, H. Ghabbasúly, J. Aymauytúly, M. Túrghanbayúly siyaqty qazaqtyng belgili belsendi túlghalarynyng qatarynda bizding keyipkerimiz Ahmetjan Qozybagharov ta bar. Siyezge Óskemen, Semey, Pavlodar, Qarqaraly, Zaysan jәne kórshiles Reseyding Biysk uezderinen  jalpy sany 200-den astam delegat qatysty [4].

Osy jyly shilde aiynda Ahmetjan Qozybagharov Orynborda ótken I Jalpyqazaq kishi qúryltayyna delegattyqqa úsynylady, onda ol Semey oblysy qazaqtary atynan Resey Qúryltay Jinalysyna №8 kandidat bolyp tirkeledi. Siyez júmystary uaqytymen ótkizile kelip, sony Alash avtonomiyasy jariyalanatyn qúrylay jiynyna úlasty. Últ kósemi Álihan Bókeyhan osy demokratiyalyq baghyttaghy túnghysh últtyq avtonomiyasynyng tóraghasy bolyp saylanady.

Al 1917  jyldyng qazan aiynda Semey qalasynda «Alash» partiyasy atynan alghashqy siyez ótkiziledi. Səken Seyfullin «Tar jol, tayghaq keshu» romanynda: «Semeyde oblastnoy «Alash» partiyasynyng ashylghan  habaryn  jazghan  edik» dep jazatyn oqigha osy. Siyezde «Alash» partiyasynyng Semey oblystyq uaqytsha komiyteti qúrylady. «Alash» partiyasynyng Semey oblystyq komiyteti qúramyna: Á. Bókeyhan, R. Mәrsek, I. Álimbekúly, A. Qozybagharúly, T. Qúnanbay, H. Ghabbasúly, S. Dýisenbiyev, Á. Ermek, M. Maldybay, Á. Moldabay, B. Sәrsenov engen. Siyezde qaralghan eng negizgi mәsele – «Alash» partiyasyn qalyptastyru jәne partiya mýshesinin  qanday adamdar bola alatyndyghyn aiqyndau mәselesi edi [4].

«Alash» partiyasynyng Semey oblystyq komiyteti on bes mýsheden túrdy. Komiytet tóraghalyghyna Halel Ghabbasúly saylansa, orynbasary bolyp Ahmetjan Qozybagharúly bekidi. Komiytet hatshylyghyna Sadyq Dýisenbiyn, qazynashysy bolyp Ániyar Moldabaev saylandy. Komiytetting qúrmetti tóraghalyghyna Álihan Bókeyhan úsynyldy. Búl oblystyq komiytetke «Alash» partiyasynyng shartnamasyn jasau jýkteldi. Komiytet sheshimi boyynsha «Alash» partiyasyna: «Alash partiyasynyng programmasyn jaqtyryp, jón kórgen programmadaghy mәselelerdi iske ainaldyrugha tyrysatyn kisi kiredi. «Alash» programmasynan taymaytyn, ótirik aitpaytyn, shynnan qaytpaytyn, jaqyndyq, tuysqandyqqa býiregi búrmaytyn, dýniyege qyzyghyp satylmaytyn, shynshyl, adal, tura kisi kiredi... «Alash» partiyasyna kiremin degen kisi osy aitylghan sharttardy oilap, tolghap, jýregi qalaytyn bolsa ghana kiruge jón» delingen. Partiya shartynda kórsetilgendey, Alash isine adal adam dep Ahmetjan Qozybagharovty aitsa bolady.

«Alashtyn» oblystyq komiytetteri sol kezende últ-azattyq qozghalystyng óristeuine, halyq arasynda partiyanyng ýlken bedelge ie boluyna zor ýles qosty. Oblystyq komiytet mýsheleri Ekinshi jalpyqazaq qúryltay jiynyna qatysyp, Alash Orda ýkimetining ornauynda ýlken ról atqardy. Sonymen birge búl komiytetter býkilreseylik qúryltay saylauynda «Alash» partiyasynyng jeniske jetuine atsalysty.

Bas kósemmen baylanys

Ahmetjan Qozybagharúlynyng jeke ózining kósem Álihan Bókeyhanmen kezdesui, ózara baylanysyn aishyqtaytyn sanauly ghana derek bar. Onyng biri – Álihannyng 1917 jylghy 21 qazanda Semeyge kelui deytin aituly oqigha bolsa, ekinshisi – últtyq milisiya jasaqtau isine jәne sot isin qúru jónindegi qatynas qaghazdar.

Súltanmahmúttay arystyng qalamyna ilinip, beyne bir  surettey saqtalatyn myna joldarda Álihandy Semey halqynyn, ondaghy basshy azamattardyng kónil-kýii men qimyl-qozghalysy tolyq sipattalady. «Birsypyralar Álihan kelgende qútty bolsyn aitugha hәm onyng qylghan qyzmetterine jýrekterining qalay riza bolghanyn bildiruge qanday sóz tabudyng qamyna kiristi. Qozybagharov hәm basqalar jas balalargha jәne qara halyqqa Álihannyng ómirin, qylghan qyzmetterin sóiledi» [5]. Múndaghy Á. Bókeyhannyng qylghan qyzmetin sóilep bergeni ras bolsa, onda Qozybagharovtyng tegin adam bolmaghanyn, el keleshegin oilaghan Álihanday arysty jaqsy, jetik bilgeni bayqalady.

Ary qaray oqiyq: «Sóitip otyrghanda poezd tosyp avtomobilimen alyp keluge jibergen eki kisining (Mústaqym hәm Tarabaev) basy kórinip, kýtip otyrghan qúrmetti erimizding kelip qalghany bilindi. Al júrt qadyr kisisin kórgende múnday sýisinbes. Árkim týregelip ayaqbasqan jerinde quanyshtan bir-eki minut esinen aiyrylyp pa, әiteuir daghdarynqyrap túrdy. Ghalihan júrtqa aman-sәlem qylyp otyrghan son, qara halyq atynan Shynjy Músataev kelgenine qútty bolsyn aitty. Onan song komiytet atynan Ahmetjan Qozybagharov sóiledi» deydi [5].

Osy arada bizdi Ahmetjanmen birge atalghan Shynjy Músataevtyng esimi erekshe qyzyqtyrady. Semey shәrinen nebary 75 shaqyrym jerde Shynjy qystauy bar. Janasemey audanyna qaraytyn Znamenka auylynyng shyghys jaq betindegi qara tastan qalanghan, biyikteu zirat osydan 100-120 jyl ómir sýrgen Shynjy esimdi kisige arnalghan eken. Sol mannyn jalghyz ýilik qystauyndaghy kisilerding aituyna qaraghanda, bay, auqatty adam bolghangha úqsaydy jәne olar aimaqtaghy túzdy týiege tendep, qalagha kire tartqan degen jalqy derekti aitady. Qalay bolghanda da osy atalghan zirat biz aityp otyrghan Shynjy Músataevqa qatysty ma, әlde «Saryarqa» basylymynyng redaktory bolghan Shynjy Kereybaevqa qatysty ma, joq pa, aldaghy uaqytta aiqynday týspekpiz.

Ahmetjan Qozybagharúlynyng Álihanmen baylanystyratyn ekinshi oqigha últ kósemining 1918 jylghy 25 mausymdaghy hatynan kórinedi. Á. Bókeyhan 1918 jyly 25 mausymda

«Bek tyghyz.

Semey uezining zemskiy upravasynyng bastyghy Ahmetjan Qozybagharúlyna.

Semey uezinen bolys basyna 30 milisioner alugha qauly qylyndy. Osy jigitterdi toqtausyz jiyasyz. Jiylghan azamat, at Semeyge keledi.

Alash Orda bastyghy Ghalihan»

dep qoyghan nomer 2 qatynas qaghazyn joldaydy. «Núsqaugha oray Ahmetjan Qozybagharov ile-shala 26 mausymda Semey uezining barlyq bolystarynan at-әbzelderin saylap, 30 jigitten milisiya dayarlaudy qatang tapsyrady» deydi tarihshy E. Rahmetullin [6].

Múraghatshy M. Kenemoldinning jazuy boyynsha Semey uezdik Zemstvo basqarmasynyn  tóraghasy Ahmetjan  Qozybagharovtyn  Ombydaghy Əlihan Bókeyhanovqa uezdik qazaq soty qúramyn saylaugha baylanysty jibergen jedelhatynyng kóshirmesi saqtalghan [7]. Onda:

«Omby. Uchebnaya kóshesi 86,

Bókeyhanovqa

Qyrghyz sottarynyng mәselesi qanday?

Eger sot qúramy tandauly adamdardan túrsa, onda uezdik zemstvonyng tótenshe qúryltayyn shaqyrugha kenes beremin. Biz sizden resmy telegrafhabaryn kýtemiz.

Uezdik zemstvo bastyghy Qozybagharov»

delingen.

Alghashqy mektepter jәne «Saryarqa»

«Qazaq» gazeti Qozybagharúlynyng felidsherlik júmysy turaly jazady. Al keyin ózi qyzmet etken Semey uezdik zemstvo basqarma óz últyn, óz halqyn shynayy qúrmettegen azamat retinde kórsetti. 1917 jyldyng jeltoqsanynan 1918 jyldyng nauryzyna deyin Qozybagharúly tóragha qyzmetine úsynyldy jәne demokratiyalyq saylauda basym týsip, tóragha bolyp saylanady. 1918 jyldyng nauryzynan Alash Orda atynan Semey uezdik sharualar men qyrghyz deputattary Kenesining mýshesi, keyinnen tóraghalyq qyzmet atqarady.

Búl kezende Alash qalasynda últtyq bilim beru jýiesi qalyptasa bastady. Oghan Semey oblystyq jәne uezdik zemstvo basqarmalarynyng kómegi tiydi. Rayymjan Mәrsekúly, H. Ghabbasúly, A. Qozybagharúly basqarghan búl zemstvo mekemeleri birqatar mektepterding ashyluyna jәne búrynnan bar mektepterding jýieli bilim beruge kóshuine ong yqpal etti. Múratbek Kenemoldinning dereginshe, Ahmetjan Qozybagharúly qazaq mektepterin ashugha jәne últtyq pedagogika kadrlaryn dayyndaugha qatysqan. Búl júmysqa Mәnnan Túrghanbayúly, Múhtar Áuez, Jýsipbek Aymauytúly, Ábikey jәne Qanysh Sәtbaevtar qatysyp, birge atqardy. Búl kezde eki qazaq mektebi, bir músylman jәne orta bilim beretin әielder mektepteri ashyldy [7].

1920 jylgha qaray janadan ashylghan bastauysh mektepter sany jetpiske jetken. Degenmen, pedagogikalyq kadrlar men oqu qúraldary jetispedi. Ol jóninde Ahmetjan Qozybagharúly «Qazaq» gazetining 1918 jylghy16 qyrkýektegi № 265 sanyndaghy «Oqu qúraldary» maqalasynda osy ózekti mәseleni kótergen.

Qozybagharovtyng qayratkerlik qasiyeti qalamgerlik qabiletimen de úshtasyp jatady. Jogharyda biz mysalgha keltirgen M. Kenemoldinning «Alashtyng ardager azamaty» atty maqalasynda «Qazaq» gazetinen keyin últ ziyalylary shoghyrlanghan «Saryarqa» basylymyna әr jyldary manyzdy taqyryptar jóninen týrli maqalalar jazyp, redaksiya júmysyna qolghabys tiygizip túrghany aitylady.

Ertis ýshin eges

Qazrevkom (Qyrghyz revolusiyalyq komiytet) men Sibrevkomnyng arasyndaghy jer dauy mәselesinde de atadan artyq tughan Ahmetjannyng qimyl-әreketi últ mýddesin qorghau jolynan tanbaghanyn kórsetedi. «Alashtyng bir arysy» atty maqalamyzda Pavlodar uezi boyynsha qazaq jerin saqtau ýshin kýreske týsken Ahmetolla Barlybaev siyaqty alashshyl azamattardyng maydany Semey óniri boyynsha da kýrdeli jaghdayda ótti. Qazaq dalasyn bólshekteuge, Sibirge qosugha jany qúshtar I. Smirnov, M. Frumkiyn, V. Kosarev, V. Sokolovtardyng shovinistik kózqarasyna tosqauyl qoyghan erlerding sapynda Qozybagharov ta boldy.

«Ertis ózenining bergi betin qazaqtargha qalsyn da, arghy betin Sibirge qosayyq» degen ospadar, jónsiz bastama iske aspady. Altay, Qosaghash qazaqtarynyng Qazrevkom qúramyna kiru niyetin qostamaghan Sibir revkom basshylary Leninge arqa sýiep biraz jerdi tys qaldyrdy. Nәtiyjesinde biz Qosaghash qazaqtarynan aiyrylyp qalsaq ta, úly Ertisting arghy betindegi biraz jerimizdi aman alyp qala aldyq.

Alash múrasyn zertteushi M. Kenemoldinning jazuynsha, «shyghystaghy  qazaq jerinin  tútastyghyn  saqtap  qalghan  Əlihan  Bókeyhan  bastaghan Ə. Ermekúly, H. Ghabbasúly, M. Əuezov, J.Aymauytúly, Y. Mústambaev, R. Mərsek,  A. Qozybagharúly  tərizdi  últ  ziyalylarynyn  enbegi tynghylyqty zerttelip, týpkilikti baghasyn alghan joq».

Ahmetjan saldyrghan auruhana

Alashorda júmysy toqtatylyp, uezdik komiytettegi qyzmetinen songhy qughyndau Ahmetjan Qozybagharúly ózining kәsiby qyzmeti – medisina salasyna oralugha septigin tiygizdi. Búl әulet mýshelerining estelikterinen belgili. Arystan qalghan túyaq, esimin úly iydeya qúrmetine qoyyp ataghan Alash Ahmetjanúly kórnekti alashtanushy ghalym Qayym Múhamedhanovqa 1980 jyly hat jazady. Búl hatta 1921-1922 jyldary Ahmetjannyng Shynghystauda Arqat dәrigerlik bólimshesin basqaryp, guberniyalyq úiymdar men jergilikti halyqtyng demeushiligimen jinalghan qarjygha emhana salghanynan derekter beredi [8].

Semeydegi aralda. Sanmen belgileu boyynsha: 1) Ahmetjan Qozybagharúly, 2) Abdolla Beysekeev, 3) Temirghaly Dolbiyn, 4) Qajen Belgibaev, 5) Isayyn әnshi. Fotosuret Q. Múhamedhanovtyng jeke arhiyvinen.

Felidsher Ahmetjan Qozybagharúlynyng iydeyasy boyynsha salynghan auruhananyng qúrylysy 1921 jyly bastalyp, 1922 jyly ayaqtalady. Mekeme ornalasqan Jәnibek eldi mekenining ainalasy Arqat taulary men odan aqqan móldir suly búlaqtarymen kózding jauyn alatyn kórkem jer. Búl qazirgi Abay audanynyng Qarauyl auylynan 70 shaqyrym qashyqtyqta bolghan edi.

Saman kirpishten qalanyp, tóbesi temir shatyrmen jabylghan auruhana eki ýlken ghimarattan túrdy. Ishi aghash edennen jasalghan 16 bólme boldy. Al irgetasy birynghay tau tasynan qalandy. Jospar boyynsha múnda keyinnen shaghyn qalashyq qúrastyru oida bolghan.

Auruhananyng qúrylysyn jýrgizude Arqat taularynyng túrghyny, halyq arasynan shyqqan sheber Mendebay Arystanbaev atsalysty. Auruhanada mengerushisi Ahmetjannan basqa Omby felidsher mektebin bitirgen Alpysbay Kókkózov esimdi dәriger de qyzmet etken eken. Al medisinalyq mekeme medbiykeleri Semeyden arnayy shaqyrtylghan orys әielderi men qyzdary bolypty.

Alash Ahmetjanúlynyng dereginshe, búl kezde әuletting otbasy mýshelerimen aghayyndy Aqtaylaq pen Núrtaylaqtyng qystauynda auruhanadan 3 shaqyrym qashyqtyqta túrghan. Alash 1973 jyly tek irgetasynyng qaldyghy ghana qalghan osy auruhana qyzmetkeri Ázimjan esimdi azamatpen sóilesip, auruhananyng keyingi jay-kýiinen syr suyrtpaqtaydy. Ázimjannyng әngimeleuine qaraghanda, mekeme 1963 jylgha deyin saqtalyp kelgen.

Qozybagharovtyng qarashanyraghy

Ahmetjannyng janúyasynda әieli – Túrar, ýlken úly Alash pen Sәten, Joshy, Sara, Rәsh esimdi úl-qyzdary bolghan. Qayratkerding sýiikti jary Túrar Qozybagharova ataqty batyr Bazaraly Qaumen balasynyng nemeresi bolyp keledi. Abay bolys kezinde itjekkenge aidatyp jiberetin Bazaralynyng nemeresi Bekejan Kenesarinning derekterine qaraghanda, ol jezdesi Ahmetjannyng zamanynda ór túlgha, adal azamat, eline janashyr, halqyna qormal bolghanynan jazady.

Túrardyng esimi Nәzipa Qúljanova úiymdastyrghan alghashqy alash әdeby keshinen tanys. 1914 jyldyng kýzinde úly Abaydyng ómirden ótkenine 10 jyl toluyna arnalghan, semey júrtshylyghy tamashalaghan әdeby keshte ol «Birjan-Sara» spektaklindegi aqyn Saranyng rolin somdaydy.

M. Kenemoldinning maqalasynda 1937 jyldyng 26 tamyzynda NKVD organdarynyng tergeu qújattarynda týsken Ahmetjan Qozybagharov otbasyndaghy adamdardyng kim ekeni, jasy qansha bolghandyghy jayly derekter bar. Onda «A. Qozybagharovtyng 58, al əyeli Túrardyng 43, ýlken úly Alashtyng 19 jasta ekeni» kórsetiledi. 1937 jyldan 19 jasty shegergende Alashtyng tughan jyly anyqtalady: 1918. Alash Ahmetjanúly әke jolyn quyp, medisina salasy boyynsha qyzmet atqarsa, Joshy Qozybagharov – Qazaq SSR enbegi singen ekonomist retinde belgili.

Alash dep soqqan adal jýrek stalindik qanqúily jýiening shyrmauynan aman qalmady. Ony tipti bolisheviktik jýie ýshin asa qauipti sanalghan alashordashylar tobynda bolghany ýshin alpysqa da tolmaghan ghúmyrynda bir emes, ýsh ret tas týrme men qughyn-sýrginge saldy. Aqyrynda 1937 jyldyng 9 qyrkýieginde Shyghys Qazaqstan oblystyq  NKVD  basqarmasy janyndaghy ýshtik Ahmetjan Qozybagharúlyn Sovet ókimetine qarsy kýresken astyrtyn kontrrevolusiyalyq úiym qúryp, basshysy boldy degen jalamen aiyptap, atu jazasyna kesti. Ýkim 1937 jyly 11 qazan kýni oryndalghan. Alayda onyng jazyqsyz ekeni 1957 jyldyng 28 qarashasynda Týrkistan əskery okrugynyng Əskery tribunalynyng sheshimimen A. Qozybagharovtyng isinde eshqanday qylmystyq əreket joq dep tauyp aqtady.

HH ghasyrdyng alghashqy shiyregindegi alashshyl azamattar kәsibine adal berilgendigine qaramastan, qoghamdyq júmystarmen de qauyrt әri qarbalasta ainalysuyna tura keldi. Uaqyt qysyltayang shaqta osynday dilgirlikti talap etti. Atadan artyq tughan Ahmetjan Qozybagharúly aq halatqa qanday adal, kirshiksiz aq bolsa, Alash mýddesine de sonday taza, adal, aqiqatshyl boldy. Degenmen de onyng alash múraty ýshin jigerge toly qyzmeti men ónegeli ómiri әli de tyng zertteulerdi kýtip jatyr.

Ádebiyetter:

1, Qasym A. Sergeldeng keshken Sәrsenovter // «Qazaqstan tarihy», 2018 j. 11 qantar.
2, Kópeyúly M.J. Arghyn-Tobyqty shejiresi. https://qamba.info/site/book
3, Sadyrbaev, A. Ahmetjan Qozbagharov. // Audan tynysy. 2009, 4 jeltoqsan. 4-b.
4, Alash qozghalysy. Qamzabekúly D., Tileshev E. – Almaty: Sardar, 2014.
5, Espenbetov A. Shygharmalary. 2-t. Astana: Foliant, 2012.
6, Rahmetullin E. Aybyndy Alash әskeri. // «Qazaqstan tarihy», 2018 j. 11
7, Kenemoldiyn. M. Alashtyng ardager azamaty. // «Abay» jurnaly, 2011. №1.
8, Qayym Múhamedhanov: hattar sóileydi. Almaty, 2016.

Zanghar Kәrimhan

Abai.kz