«Er qazaq ejelden erkindik ansaghan». Boyyndaghy tulap aqqan qyzyl qanyna azattyq degen jalqy da kiyeli úghymdy syidyrghan qazaq últynyng erkindikke qúshtarlyghyna tendesetin nәrse joq. Halyqtyng sandaghan jyldar men ghasyr boyghy arman-niyeti men amal-әreketinde azattyqtyng iyisi anqyp shyghyp túrady, búl qasiyetti jolda basyn bәigege tikken úlylarymyz qanshama. Dýniyejýzi tarihynan belgili, Shotlandiyanyng erkindik sýigish has batyry jaularynyng qolynda dargha asylghaly túrghan songhy sәtinde de qaymyqpay, «Azattyq!» dep aighay salady. Búl ómirsheng iydeyanyng aspangha, auagha taraluy bolatyn.

Qazaq halqynyng zandy әri әdil shyndyq jolynda kýreske týsuine airyqsha yqpal etken HH ghasyr basyndaghy Alash qozghalysy azattyq iydeyasyn janghyrtu jolynda songhy mýmkindigi qalghansha otarshyldyqpen aiqasty. Múnday rezonans tudyrghan aumaly-tókpeli zamanda últ-azattyq kýresting basynan ayaghyna deyin qatysyp, óz maqsat-múratyn elding mýddesimen toghystyrghan tarihy túlghanyng biri – Ahmetolla Barlybaev.

Barlybaev jayly, aituly azamattyng ómiri men qyzmeti turaly qúndy derekter bizge deyin de jazylghan. Ghúlama ghalym Qanysh Sәtbaevqa bilim bergen ústazdyghy turasynan belgili jazushy M. Sәrseke, qasiyetti Bayanaula ónirinen shyqqan onyng ortasy jayly ólketanushy, qalamger S. Baybosyn, alashorda qúramyndaghy qyzmeti men úrpaqtary turaly nemeresi, ghalym, filosofiya doktory G. Barlybaeva qalam terbedi. Búdan bólek Alash últ-azattyq qozghalysy men oghan qatysushy túlghalardyng enbegi men erligin aiqyn kórsetetin ensiklopediyalyq enbekter men әr týrli anyqtamalyq zertteulerge sýienemiz.

Barlybaev tughan Bayanaula

Ahmetolla Aqtayúly Barlybaev 1880 jyly Pavlodardyng Bayanaula ónirining Qyzyltau bolysynda dýniyege kelgen. Zertteushi Saylau Baybosyn 2012 jyly «Saryarqa samaly» gazetine jariyalaghan «Alashtyng bir ardaghy – Ahmetolla» degen jәne «Últ teatrynyng últanyn shegelep ketken adam» atty maqalalarynda Bayanaula ónirindegi Shiderti men Ólentining boyyn, Sileti men Kóksheni betke alyp jaylaghan úlan-ghayyr jerde dýniyege kelgen jaqsylardyng esimin tizip shyghady. Onda qazaqtyng túnghysh kәsiby rejisseri Júmat Shaninnen bastap, «búl kýnde aty úmytylugha ainalghan últ ziyalysy Sәlemhat Kýlenov, qazaqtan shyqqan túnghysh geolog-ghalym Merghalym Qadylbekovter tughan. Alash qayratkeri Qoshke Kemengerovtyng atajúrty da osy Sarytauda» dey kelip, Ereymentau audanyna qarasty Boztal auylynyng many Pavlodar uezdik Alash komiyteti tóraghasynyng orynbasary bolghan Ahmetolla Barlybaevtyng da kindik qany tamghan jer ekenin basa aitady [1].

Tegi jóninen Ahmetollanyng arghy atalary, әulie Mәshhýr Jýsipting auzyna ilingenine qaraghanda, tegin adam bolmasa kerek. Mәshekenning 1910 jyly jazghan «Ermen sapary» atty óleninde Bayanaula jerining qadir-qasiyetin jyrlay otyryp, «Myrzagha qanday desen, qosylady Balasy Aqtay, bolys Barlybaydyn. Elimde sonday-sonday myrzalarym, Gýl eken bozbalagha mening barym» dep dәripteydi [2]. Dey túrghanymen, zertteushi S. Baybosynnyng jazbalaryndaghy Sýiindikten Sughynshy, odan Shumanaq – Qúlboldy bolyp, odan Túlpar, odan Bolat dep taratqan shejiresinde Barlybay Ahmetollanyng tikeley tughan atasy emestigine kóz jetkizedi. Anyghynda әkesi Aqtay Barlybaydyng aghasy Dәndibaydan tuady eken de, balasy bolmaghan Barlybay bauyryna salyp alypty. Aghayyndy Dәndibay men Barlybay óz dәuirinde dәuletti, bedeldi adamdar bolghany, Barekenning Bayanaulanyng syrtqy qúramyndaghy Qaramola bolysyn 20 jyl basqarghan basshy ekenine derekter keltiredi. Jogharyda óleninde Mәshekenning «Bolys Barlybaydyn» dep otyrghany sondyqtan.

(Ahmetolla Barlybaev jary Kýlәnda Erjanovamen)

Al óz әkesi Aqtay anau-mynau at kótere almaytyn enjendi qazaq bolghangha úqsaydy. At kótere almaghan son, arbamen jýretin Aqtaydy tórt jigit kilemge salyp kóterip alady eken deydi S. Baybosyn el әngimelerine qúlaq týrip [1].

Ahmetolla Barlybaevtyng jeke ómirbayany turaly ashyq internet alandarynda mardymdy derekter az. Tipti býgingi kýnning buyny susap otyryp bas qoyatyn Uikiypediyadaghy mәlimet te tym qysqa-aq. Onda «Ahmetolla Barlybaev – múghalim, 1911-1917 jyly Pavlodardaghy 2 synypty orys-qazaq uchiliyshesinde sabaq bergen. 1911-1914 jyly osy uchiliyshede Qanysh Sәtbaev, Jýsipbek Aymauytov jәne taghy basqalary bilim alghan. Alash partiyasynyng mýshesi (1917-1919), Býkilqazaqtyq túnghysh qúryltaygha qatysqan (1917), sot mýshesi, Týrksib temir joly covettik halyq komiytetining prokurory bolghan (1920-37), 1937 jylghy qughyn-sýrgin qúrbany» dep qysqa qayyrghan. «Alash qozghalysy» anyqtamalyghy da Uikiypediyadaghy shaghyn derekti sol qalpynda qaytalay jariyalaghan.

Ataqty Shәken Aymanovtyng aghasy Shәibaydyng esteliginen A. Barlybaevtyng Semey múghalimder seminariyasyn 1911 jyly bitirip kelgenin bile alamyz. Jas kezindegi qyzyqty estelikterdi tarqata aitqan Sh. Aymanov bala Mahmúttyng  (Súltanmahmút) ekeuining aldymen moldadardan sabaq alyp bastaghanyn jazady. «Biz osylaysha kýieu Maghzúm, Saduaqas moldalardan da birge oqyp, balalyq shaghymyzdy birge ótkizdik. Tek 1911 jyly ghana bizding auylgha Semeyding múghalimder seminariyasyn bitirgen Ahmetolla Barlybaev deytin múghalim kelip, ýsh bólimdi bir klastyq oryssha mektep ashty da, men soghan auysyp kettim. Súltanmahmút músylmansha oqyp qalyp qoydy. Biraq qys bólinip, jaz ylghy tabysyp jýrdik» deydi [3].

1911 jyl degende eske týsedi, Qayym Múhamedhanovtyng jeke arhiyvinen tabylyp, biz jariyalap jýrgen qúndy tarihy suret te sol jyly týsirilgen. Sonda alashtanushy ghalym ýshinshi qatarda sol jaqtan ekinshi adamdy Ahmetolla Barlybaev dep kórsetedi [4]. Kiyim kiyisi men jas mólsherine qaraghanda ol jas studentke úqsaydy. Búghan deyin zerttelgen Amanbay Shegirovten bar-joghy bir jas ýlken delinse de, fotosurette kerisinshe, birneshe jas kishi sekildi kórinedi eken. Qalay bolghanda da avtordyng qatelesui mýmkin ekenin eskerip, múnda A. Barlybaev búl surette bar-joghyn tekseru isimen ainalysa da beretin bolamyz.

Bir anyq fakt, Ahmetolla Barlybaevtyng Alash qozghalysy qayratkerlerining qatarynda jýrip, el tәuelsizdigi jolynda qyruar enbek etkeni. Ahmetolla Aqtayúly halyqtyng últ retinde aman qaluy tek qana bilim men aghartushylyqta ghana emes, óz taghdyryn ózi sheshui men últ retinde azat boluynda dep týsindi. Olar tek qana tәuelsiz últ bolyp qana qazaqtar óz últynyng naghyz tarihyn jasay alatynyn tereng týisindi. Qazaqtyng úly oishyldary – alashordalyqtar basty dýniyeni jasap ketti: belsendi bolu, azat bolu syndy iydeyalardy sindire otyryp qoghamdyng oilau jýiesin týbegeyli ózgertti.

Alash jәne Ahmetolla

Aqtay balasy Ahmetolla adam taghdyryn alasapyrangha salghan 1917 jylghy oqighalarda qanday arpalystardy basynan ótkizgenin ómirbayandyq derekterge sýiene otyryp bayandap shyqpaqpyz. Búl kezende azamat Alash partiyasynyng Semey oblysy Pavlodar uezi  boyynsha jetekshilerining biri, naqtyraq aitqanda, uezdik jer basqarmasy orynbasar bastyghy qyzmetin atqarghan. Al 1918 jyly jeltoqsanda ótken alashordalyqtar sezining reviziyalyq komissiya mýshesi boldy. Keyinnnen uezde sovet ýkimeti ornaghanda uezdik revkomnyng qúramynda týrik bólimin basqarghan.

Uezdik jer basqarmasy 7 adamnan qúraldy. Onyng tóraghasy Stepan Sergeevich Zefirov – Kazani zang uniyversiytetin bitirgen bayanauyldyq sot bolatyn. Tóraghanyng orynbasary, jogharyda atap ketkenimizdey, Ahmetolla Barlybaev – orys-qazaq uchiliyshesining múghalimi, al basqarma mýsheleri: I. Badisov, G.K. Garanikiyn, A.M. Jalautdinov, N.P. Chernyshov jәne D.V. Bespalov-Maurat syndy azamattar bolghan [5, s. 27-28].

Basqarma mýsheleri uezding kóptegen ózekti mәselelerin talqylauda pikir almastyryp, Jer Basqarmasy júmysynyng negizgi baghyttaryn aiqyndady, olardyng qatarynda: «…aymaqtyng sharuashylyq jәne ekonomikalyq jaghdayyn damytu»,  «…jarly-jaqybaylardyng basyndaghy qarjylyq qiyndyqtardy azaytyp, olardy auqatty adamdargha auystyru, qalalyq kәsiporyndardaghy, últtyq densaulyq, bilim beru salasyndaghy  júmysshylardyng jaghdayyn jaqsartu», «…auyldyng mәdeny dengeyin jaqsartu», «…jana jәne jaqsy ómir sýru ýshin barlyq túrghyndargha mýmkindik beru» syndy basymdyqtargha mәn berildi. Birinshi jer Basqarmasynyng qúrmetine Pavlodarda «qyrghyz jәne sharua balalaryn әrtýrli kәsipke ýiretetin» halyqtyq ýy jәne tehnikalyq uchiliyshe ashudy úighardy. Jәne ony qarjylandyrugha jәne oqushylardyng qarjysyn  jer qazynasynan aludy sheshti.

Pavlodar I uezdik siyez 1918 jyldyng 15 aqpanynda ótkizildi. Siyezde, negizinen, últ qazynasy mәselesi qarastyryldy. Siyezge qatysushylar Alash qozghalysyn qoldap, tilektestikterin bildirip, oghan qarjylay kómektesuge bәtualasty. Birqatar qarjyly azamattar Alash qazynasyna aqshalay kómek beretindikterin bildirdi. Al II uezdik siyez 1918 jyldyng 23-26 mausymynda ótkizildi. Búl kezde oblystyq jәne qazaq komiytetterining kýshimen Pavlodarda sovet ýkimeti qúlatylghan bolatyn. Osy siyezde Alashordanyng Pavlodar uezdik Kenesi qúryldy. Keneske 5 mýshe endi. Tóraghasy – Q. Berdaliyn, orynbasary A. Barlybaev, mýsheleri: I. Bәdisov, M. Jәleldinov, O. Kýzembaev. Alashordanyng Pavlodar uezdik Kenesi Semey oblystyq Alash komiytetine úiymdastyru, Alash iydeyalaryn nasihattau júmystaryna ýlken kómek jasady [6].

(Ahmetolla Aqtayúly  Pavlodar oblysyndaghy orys-qazaq uchiliyshesining ústazdarynyng ortasynda. Soldan ongha qaray: 1. Terentiev Vladimir Nikontovich (matematika, syzu, әn sabaghy, suret), 2. Chemodanov Vasiliy (din sabaghy), 3. Ovsyannikov Yakov Gennadiyevich (uchiliyshe mengerushisi, jaratylystanu), 4. Karimov – mulla tatar meshitining moldasy (islam, qúran), 5. Sәtpaev Ábikey Zeyinúly (әdebiyet, tariyh, geografiya). Túrghan: 6. Alekseev Nikolay Ermilovich (orys tili), 7. Barlybaev Ahmetolla Aktayúly (matematika).  

«Sibirskaya rechi» dep atalatyn Omby gazetining 1917 jylghy qarashadaghy sanynan belgili bolghanday, Á. Bókeyhan, A. Baytúrsynúly, M. Dulatúly, A. Birimjanúly, Dosjanov jәne Omarov syndy Alashtyng belgili qayratkerlerining qol qongymen jazylghan jedelhat Orynbordan Pavlodar uezdik qyrghyz komiytetine joldanady. Qazaq halqynyng taghdyryna alanday otyryp olar bylay jazady: «…Elde anarhiya jaylady... Árbir halyq óz taghdyryn, ózin-ózi qorghau jolyn oilaytyn sәt tudy. Eger biz qol qusyryp qarap otyrsaq, qazaq halqy ýshin múnyng arty orny tolmas ókinishke alyp keledi. Bizder, qazaq halqy óz ómirimizdi, otbasy qúndylyghymyzdy saqtaudyng jolyn oilauymyz kerek. Qazaq halqy ózining tól halyqtyq milisiyasy boluy kerek… Jalpyqyrghyzdyq sez shaqyryp, qúrmetti halyqtyq aqsaqaldar men ziyaly qauym ókilderimen aqyldasyp, qazaq milisiyasyn úiymdastyru mәselesin talqylauymyz kerek. Sezde qazaq halqynyng ómir sýru mәselesi qaralady. 5 jeltoqsanda Orynborda eki eldimekenning aqsaqaldary men intellegensiya ókilderinen delegat jiberuge shaqyramyz».

1918 jylghy esep boyynsha ekinshi sez (birinshisi 1917 jyly shildede) Orynborda ótti. Tarihy әdebiyetterde sez dep atalyp jýrgen Orynbordaghy ekinshi jiyndy alashtanushy ghalym Súltan Han Jýsip myrza qúryltay jinalysy dep ataudy úsynady. Últ qúryltayynyng bastau tarihy tym terende jatyr, qazaq últynyng arghy tegi saqtar men ghúndar dәuirinen tamyr alatyn qúryltay jinalysyn shaqyru HH ghasyrdyng basyndaghy Alash arystarynyng da asyl armany edi.

Últ mәselesin talqygha salghan úly qúryltaygha Pavlodar uezinen Ahmetolla Barlybaev pen Qabysh Berdalin qatysty. Qúryltay qazaq ólkesining avtonomiyasyn jariyalap, 25 adamnan túratyn Últtyq Kenes (Ýkimet) qúrdy. Onyng tóraghasy bolyp Á. Bókeyhan taghayyndaldy. Onda «tótenshe milisiya» (últtyq әsker) jәne Resey Federasiyasynyng qúramynda Qazaq avtonomiyasy bolyp qúrylghan «Alash» baghdarlamalyq qújaty bekitildi.  Onda jergilikti ózin-ózi basqaru formasy bolyp júmys istep túrghan Zemstvo belgilendi. «Zemstvo, – Á. Bókeyhan atap ótkendey, – júrt ózi saylap qoyatyn mәjilis mekeme. Júrttyng kózi, janashyry, kýzetshisi, qamqory, qorghaushysy. Túrmys-tirshilikte zemstvo biylemeytin is bolmaydy. Zemstvo ýsh orynda, ýsh dәrejede bolady: bolosnoy, ueznoy, oblosnoy» [7].

Orystyng Imperatorlyq geografiyalyq qoghamy Semey bólimshesining mýshesi bolghan Á. Bókeyhan, Shәkerim qajy, R. Mәrsekov, erli-zayypty Qúljanovtar, H. Ghabbasov, M. Túrghynbaev, Á. Sәtbaev, M. Áuezov sekildi 15-tey qazaq túlghasynyng qatarynda Barlybaev ta bar.

1920 jyldyng jazynda sayasy jaghday mýldem kýrdelene týsti, bir jaghy bolishevikterdin, ekinshi taraptan kolchaktik әskerding keluine baylanysty Alashorda úiymy júmysynyng berekesi qashty. Alash jaqtaushylarynyng isine týsu odan әri jalghasa berdi. Uezde Alash niyettesteri men mýddelesterin tútqyndau isi jýrdi. Múnday qughyngha uezdegi betkeústar azamattyng biri – Ahmetolla Barlybaevtyng aman qaluy mýmkin jaghday da emes. Pavlodardan Gubrevkomgha joldanghan jedelhatta «…Bayanauyldan kelgen aqpar boyynsha múnda alashordalyqtarmen baylanysta bolghan qazaqtardyng aqgvardiyalyq úiymy ashyldy. Olar kóteriliske shyqpas ýshin onyng aldyn alyp eskertu ýshin tútqyngha alu jýrgizildi. Sonday-aq qyrghyz eldimekenine ýlken yqpal etip otyrghan urevkom jәne týrik bólimining basshysy Ahmetolla Barlybaev kepil adam retinde tútqyngha alyndy» delingen [5].

Jer ýshin jantalas

Alash avtonomiyasy 1920 jyly shyqqan Qazrevkom sheshimimen taratyldy. Qazrevkom qúramyna engen Barlybaev múnda da bos qarap jatpady. Búl kezde Pavlodar uezin Semey guberniyasynyng qúramynan  shygharady da, ony Sibirrevkomyna qosudy kóksegen úlyorystyq shovinizm dertine shaldyqqandar bas kóteredi. Qazaq dalasyn bólshekteuge jany qúmar IY.N. Smirnov 1920 jylghy qantar aiynyng bas kezinde Pavlodaraghy Qazrevkom basshylarynyng Ombygha tikeley baghynyshyty etudi súraghan ótinishin quana-quana qoldap, tek Ombygha emes, Sibirrevkomyna qosa saludy kózdeydi. Alayda osy komiytet mýshelerining búl úsynysqa qarsy shyqqandarynyng arasynan A. Barlybaevtyng da esimi kezdesedi. Demek, jer asty men ýsti qazynagha toly qazirgi Pavlodar oblysynyng Qazaqstan qúramynda mәngilik qaluynda ólsheusiz ýles qosty. Óitpegende Pavlodar oblysy aldymen Sibirge ótip, keyinnen Reseyding qúramynda birjolata keter me edi...

A. Barlybaevtyng el ýshin etken enbekterin, qyruar qyzmetin saralaghan  kezde negizinde onyng múghalim degen mәrtebeli mamandyghyna qosa, kózi ashyq, ziyaly túlgha retinde últ taghdyryn sheshetin dauly mәselelerde halyq mýddesin qorghaghanyn eskeruimiz abzal. Ol Alash qúramynda da, sovettik iydeologiya astynda da negizi, asa qajetti, dilgir mәseleni der shaghynda qozghap, kótere aldy. Onyng eng manyzdysy – qazaq jerining bólshektenbeui, ózi tughan, ómir sýrgen ólkening jat qolyna ketpeuin qadaghalau isi boldy.

Osylaysha ol bir qisyq jol búrandaghan ómir tolqynynda qaqpaqylgha úshyrap, manayyndaghy adamdardyng kórsetuimen týrme dәmin de tatady. Atadan qalghan en dәuletti tar zaman kelerding aldynda basqa kisining atyna jazu sebep boldy ma, әldeqanday basqa da jaghdaylar әser etti me – jazasyn jenildetken bolyp ony Týrksib temir joly covettik halyq komiytetine júmysqa aidap jiberedi.

Qanyshqa berilgen esep-qisap

Ahmetolla Aqtayúly – qazaqtyng ruhany mәdeniyetindegi jana dýniyetanym men jana kózqarastaghy adamdardy dayyndaushy, talantty jandardyng bolashaghyna ýmit syilaushy. Jana bilimning jarshysy. Ahmetolla Barlybaev syndy últ aghartushysy әri pedagogi ýshin bilim tek qara bastyng qamy ýshin ghana emes, adam damuynyng fundamentalidy negizi bolyp sanalady. Qazirgi kezde biz ruhany janghyru mәselesin kóp aitamyz, alayda búl izgi oilar búdan 100 jylday uaqyt búryn qyr tósinde qalyptasqan jaghday bolatyn. Ahmetolla Barlybaevtyng ómirinde jarqyn iz qaldyrghan taghy bir aituly túlghanyng biregeyi – Qanysh Sәtbaev. Ol eng sýiikti de ýzdik shәkirtterining biri boldy.

Búl turaly derekterdi biz belgili jazushy, derekti prozanyng maytalmany Medeu Sәrsekening Qanysh Sәtbaev ghúmyrnamasyna arnalghan kitaptarynan oqy alamyz. Astana qalasyndaghy «Foliant» baspasynan shyqqan «Qazaqtyng Qanyshy» atty 960 bettik derekti ghúmyrnamalyq romanda ardaqty ústaz ben bala shәkirtting baylanysy qyzyqty bayandalady. Shygharmanyng 27-betinde Pavlodar uezindegi halyq sany men ondaghy bilim ordalarynyng hal-ahualy jәne mektep múghalimderining alghashqy buyny jayly aita kelip, «Óz ortasynan ýzdik shyghyp, orys oquyn erte mengergen Ahmetolla Aqtayúly Barlybaev ta kóp jyldar aghartushylyq qyzmet atqarghan» degen sipattama beredi [8].

1909 jyly ashylghan  eki basqyshty orys-qazaq uchiliyshesinde bilim alyp jatqan Qanyshqa esep jayly úghymdy ýiretken Ahmetolla Barlybaev bolyp shyqty. «– Esepsiz ómir joq, esepsiz adamzatqa ósu de joq, balalar, – dep bastaydy ol sabaghyn, – ózdering oilandarshy, jeke-dara alghanda bes iә on degen ne sóz? Eshqanday mәn-maghynasy, salmaq, qúny joq, isheyin bir ataular tizbegi. Mysaly, bir, eki ýsh, tipti jýz deyik. Osydan ne úqtyndar? Al endi osylardyng qasyna әldeqanday zat tirkep aitalyqshy. Mysaly, ýsh ógiz, bes tauyq, jýz som delik. Nemese bizding synypty on bes oqushy bar, olargha bir múghalim sabaq berip túr desek? Birden týsinikti: san sapagha ainalyp, sanamyzda synyptyng kólemi, onda neshe kisi otyrghany jayynda naqtyly úghym payda bolady...» dep bala úghymyna jәne jas ereksheligine say tәptishtep týsindiredi.

Bilim – adam janyn, onyng ruhany mәdeniyetin damytatyn quatty qúral. Ústaz Barlybaev týsinigindegi bilimning kýshi jayly tughan nemeresi,  filosofiya ghylymdarynyng doktory Gauhar Ghinayatqyzy bylay tarqatady: «Onyng týsiniginde adamgershilik, bilim, enbek adaldyghynyng biylik pen baylyqtan ereksheligi sonda: biylik pen baylyq – shekteuli, uaqytsha, adam ómirining mәngilik emes atributtary bolsa, al bilim, enbek, mahabbat pen qayyrymdylyq – adam ómirin asqaqtatatyn mәngilik qúndylyqtar» [9]. Osynday adam janyn jylytatyn izgi iydeyalarmen bilim bergen Barlybaevtyng aldynan ótken myndaghan shәkirtting ýzdigi bolyp Qanysh Sәtbaevtyng mandayy jarqyray kórindi. Tarihy sabaqtastyq degen qoysyn ba, uchiliysheni merziminen búryn ýzdik tәmamdap, Semeydegi múghalimder seminariyasyn tauysqan Qanysh Tom tehnologiyalyq institutynda oqyp jýrip «Algebra» oqulyghyn jazyp shyghady!

(A. Barlybaevtyng songhy sureti)

Áriyne, shәkirt pen ústazdy baylanystyratyn dýniyeler múnymen shektelmeydi. Ahmetolla Qanyshtyng aghasy, belgili qogham qayratkeri, pedagog Ábikey Zeyinúly Sәtbaevpen dos-jar bolghan jәne ýy ishi, ayaq-tabaq alysyp degendey jaqyn aralasqan desedi. Múghalimning jarqyn jýzi beynelengen kóptegen tarihy fotosuretterde ol Ábikey Sәtbaevpen qatar otyryp týsedi. Ahmetolla Barlybaevtyng әieli Kýlәnda Erjanova Qarjas ruynan shyqqan edi, sonysymen ol Sәtbaevtardyng jaqyn tuysy bolatyn. Bayqaghanynyzday, eki әuletke jaqyn, dәneker sebepter barshylyq.

Stalindik jazalau sayasaty eng aldymen bilimdi adamdardan seskenip qoryqqanyn tarihshy ghalymdar dәleldep jýr. Bilimdi adamnyng qolynda qaruy bar adamnan eki ese kýshti ekenin bilip túr ghoy. Qazaqtyng nebir asyl erlerin jalmaghan zúlmat jýieden Ahmetolla Barlybaev ta aman qalmady.

«Bizding sýiikti dәriger»

Jalpy Barlybaevtar birneshe aghayyndy: ýlken apayy Rymjan – 1926 jylghy Parijdegi kórmede jasap shygharghan әdemi túskiyizi ýshin arnayy marapat alghan ismer әiel, qolóner sheberi. Gauhar Ghinayatqyzynyng aituynsha, 1958 jyly 80 jasqa tolghanda Rymjan Barlybaevanyng júmystary Mәskeu kórmesine qoyylyp, qomaqty syiaqy alghan eken. Onyng enbegi qazir de QR Ortalyq memlekettik tarihy múrajayynda saqtalyp túr.

Al kenje inisi Habib birinshi qazaq professory, dәriger, talantty terapevt bolatyn. Ahmetollany atqan qayghyly oqighadan keyin onyng otbasy men balalaryn óz qamqorlyghyna alghan adam – onyng osy bauyry boldy [9].

Qazaqstannyng barlyq jogharghy buyn dәrigerlerin tәlim berip tәrbiyelegen Habib Aqtayúly da tegin adam emes. Otandyq medisina ghylymynda ýlken iz qaldyrghan ol respublikagha tanymal óner adamdaryn jәne lauazymdy túlghalardy emdeytin joghary sanatty dәriger bolghan.  Qazaqstannyng birinshi hatshysy J. Shayahmetov, Ministrler Kenesining tóraghasy N. Ondasynov, ataqty aqyn Jambyl Jabaev jәne ózge de adamdar Habibting ayaly alaqanynyng tabyn sezgen eken. Bәrimiz jaqsy biletin «Bizding sýiikti dәriger» filimindegi eng basty keyipkerding prototiypi de osy kisi.

(Habib Barlybaev jary Jamal Qadyrbaevamen)

Jan jary Kýlәnda Erjanovamen jarasyp, baqytty ómir keshken Ahmetollanyng óz kindiginen Ghinayat, Hәlel degen úldary, Kamal jәne Naghima degen esimdi qyzdary bar. Búlardyng barlyghy da joghary bilim alghan, elding әr qily salada damuyna ýlesterin qosqan. Ghinyat Ahmetúly Mәskeuding týrli týsti metalurgiya institutyn Qonaevpen birge bitirgen ghalym bolsa, qyzy Kamal dәrgierlik oqudy tauysyp, Jambyl aqynnyng jeke dәrigeri retinde qyzmet etipti. Ahmetollanyng ekinshi úly Hәlel QazÚU fizika fakulitetin qúrghan ghylym qayratkeri, belgili fizik retinde belgili, kishi qyzy Naghima medisina mamandyghynan alysqa úzamaghan, ol ghylym doktory dәrejesin iyelengen. Osynday Ahmet úrpaqtary qiyn sәtte qol úshyn berip, qoltyghymen demep, er jigitke tәn erlik kórsetken, ýlken aghasynyng úl-qyzdaryn qughyn-sýrgin men әr týrli aiyptaular men qysymdardan aman alyp qalghany Habib Barlybaevqa alghysyn bildiredi. Al Habibting Hatiyat atty úly bilim salasynyng qayratkeri bolyp er jetse, qyzdary Kollontay, Sәule jәne Laura tilshi-ghalym jәne jurnalistika salasy boyynsha otandyq ghylymdy damytugha ýles qosqan. Ásirese biz telefon arqyly tildesken Sәule Barlybaeva tarih ghylymy doktory bolghanymen qoymay, kórkem gimnastikadan SSRO chempiony atanghan erekshe jan bolyp shyqty.

(Ahmetolla Aqtayúly Barlybaev jary jәne balalarymen)

Barlybaevtardyng ýsheuining de: Rymjan, Ahmetolla jәne Habibtardyng esimderi Qazaqstan ensiklopediyasy men Bayanauyl, Pavlodar oblysynyng ensiklopediyalaryna engizilgen.

Azamatty ardaqtau

Qazaq últynyng bilimin jetildirudi kózdep, oi-armanyn iske asyruda ter tókken, azattyq jolynda belsene kýresip jýrip, 37-ning oiranynda opat bolghan Ahmetolla Barlybaev Almaty oblystyq sotynyng sheshimimen 1957 jyly 8 mamyrda aqtaldy. Ol ózi sekildi Otannyng erkindigi men tәuelsizdigi ýshin ómirin qighan azamattarmen birge Almaty qalasynan alpys shaqyrym jerdegi janalyq auylynyng manynda jerlengen. Qazirgi kezde onyng aruaghy mәngilik damyldaghan jerge sayasy repressiyanyng jazyqsyz qúrbandaryna arnalghan memorialdyq keshen men biyik stella túrghyzyldy. Búl biyik stellada ózi sekildi taghdyrlas jandardyng esimderi oiylyp jazylghan. Janalyqtaghy memorialdy keshenge jyl sayyn aruaqtardy, ruhy ólmes azamattardy eske alugha elimizding týkpir-týkpirinen adamdar, әsirese qayratker atalardyng úrpaqtary jinalyp túrady. Juyrda ghana jariyalanghan aqparat boyynsha, múnda jana muzey de ashylyp halyq iygiligine úsynylghan.

Azattyq – Alash asyldarynyng gumanistik kózqarasynyng eng basty әri eng manyzdy kilti. Azattyqty olar bar erik-jigerimen algha úmtylushylyq, otarshyldyq pen zúlymdyq, әdiletsizdikke óz bolmysynmen, jan-tәninmen birge qarsy túra alushylyq, iydeal ýshin shyndyqqa da qarsy túra alatyn kýsh dep bildi jәne solay sendi de. Ahmetolla Barlybaevtyng sovet ýkimeti túsynda kýshtep jasyrylghan múrasy, qyzmeti men ómiri býginde tәuelsiz qazaq tarihnamasynda Alash kezenin zertteu túrghysynan mol paydagha keneltedi. Sebebi múnyng astarynda últ ýshin úly qúndylyq bola sanalatyn Azattyq filosofiyasy jatyr edi.

Ádebiyetter:

1. Baybosyn S. Alashtyng bir ardaghy. // Saryarqa samaly, 2012 jyl, 27 jeltoqsan
2. Kópeyúly M.J. Kóp tomdyq shygharmalary. 1 tom. – Almaty: Alash, 2003. – 504 b.
3. Aymanov Sh. Zamandastary Torayghyrov turaly. // http://toraygirov.pavlodarlibrary.kz
4. Kәrimhan Z. Bir suretting syry. // «Qazaqstan tarihy» portaly. 2017, 05 jeltoqsan
5. B. Hazyrov. Gorikiy sled jestokogo vremeniy.  Pavlodar. NPF EKO, 1986.
6. Tileshov E.E., Qamzabekúly D. Alash qozghalysy. Ensiklopediyalyq anyqtamalyq. Almaty: Sardar, 2014.
7. «Qazaq» gazeti / Bas redaktor Á. Nysanbaev. – Almaty: «Qazaq ensiklopediyasy» Bas redaksiyasy, 1998. – 560 bet.
8. Sәrseke M. Qazaqtyng Qanyshy. Astana: Foliant, 2018. – 960 b.
9. Barlybaeva G.G. Ahmetolla Barlybaev – prosvetiyteli, vidnyy deyateli dviyjeniya «Alash».

Zanghar Kәrimhan

Abai.kz