Qabyldandy...
Biyl - Tәuelsizdikke jiyrma jyl. Memlekettik til mәselesining sheshilmegenine de jiyrma jyl.
Qazaq qoghamynyn, memlekettik tilding zandy mәrtebesi ýshin kýresken qoghamdyq úiymdar men azamattardyng tabandylyqtarynyng arqasynda Ýkimet «Tilderdi damytu men qoldanudyng 2011-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasynyn» jobasyn qabyldap, byltyrghy jyldan beri talay talqydan ótkizdi. Onyng ýstine Elbasymyz N.Á. Nazarbaev biylghy Qazaqstan halqyna arnaghan «Bolashaqtyng irgesin birge qalaymyz atty» Joldauynda «2017 jyly memlekettik tildi mengergen qazaqstandyqtardyng sany kem degende 80 payyzgha jetedi. Al 2020 jylgha qaray kem degende 95 payyz bolady. On jyldan keyin mektep bitirushilerding 100 payyzy memlekettik tildi mengeredi», - degen bolatyn.
Mine, kópten kýtken baghdarlama da mausymnyng 29-y kýni preziydentting arnayy jarlyghymen bekitilip, resmy jaryq kórdi.
Endigi sóz oqyrmanda.
«Abay-aqparat»
Qazaqstan Respublikasynda tilderdi damytu men qoldanudyng 2011-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasy turaly
«Qazaqstan Respublikasynyng 2020 jylgha deyingi Strategiyalyq damu jospary turaly» Qazaqstan Respublikasy Preziydentining 2010 jylghy 1 aqpandaghy № 922 Jarlyghyn iske asyru maqsatynda QAULY ETEMIN:
Biyl - Tәuelsizdikke jiyrma jyl. Memlekettik til mәselesining sheshilmegenine de jiyrma jyl.
Qazaq qoghamynyn, memlekettik tilding zandy mәrtebesi ýshin kýresken qoghamdyq úiymdar men azamattardyng tabandylyqtarynyng arqasynda Ýkimet «Tilderdi damytu men qoldanudyng 2011-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasynyn» jobasyn qabyldap, byltyrghy jyldan beri talay talqydan ótkizdi. Onyng ýstine Elbasymyz N.Á. Nazarbaev biylghy Qazaqstan halqyna arnaghan «Bolashaqtyng irgesin birge qalaymyz atty» Joldauynda «2017 jyly memlekettik tildi mengergen qazaqstandyqtardyng sany kem degende 80 payyzgha jetedi. Al 2020 jylgha qaray kem degende 95 payyz bolady. On jyldan keyin mektep bitirushilerding 100 payyzy memlekettik tildi mengeredi», - degen bolatyn.
Mine, kópten kýtken baghdarlama da mausymnyng 29-y kýni preziydentting arnayy jarlyghymen bekitilip, resmy jaryq kórdi.
Endigi sóz oqyrmanda.
«Abay-aqparat»
Qazaqstan Respublikasynda tilderdi damytu men qoldanudyng 2011-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasy turaly
«Qazaqstan Respublikasynyng 2020 jylgha deyingi Strategiyalyq damu jospary turaly» Qazaqstan Respublikasy Preziydentining 2010 jylghy 1 aqpandaghy № 922 Jarlyghyn iske asyru maqsatynda QAULY ETEMIN:
1. Qosa berilip otyrghan Qazaqstan Respublikasynda tilderdi damytu men qoldanudyng 2011-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasy (búdan әri - Baghdarlama) bekitilsin.
2. Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimeti:
1) bir ay merzimde Baghdarlamany iske asyru jónindegi is-sharalar josparyn әzirlesin jәne bekitsin;
2) «Qazaqstan Respublikasyndaghy memlekettik josparlau jýiesining odan әri júmys isteuining keybir mәseleleri turaly» Qazaqstan Respublikasy Preziydentining 2010 jylghy 4 nauryzdaghy № 931 Jarlyghynda aiqyndalghan merzimde Qazaqstan Respublikasy Preziydentining Ákimshiligine Baghdarlamanyng oryndalu barysy turaly aqparat úsynsyn.
3. Osy Jarlyqtyng oryndaluyn baqylau Qazaqstan Respublikasy Preziydentining Ákimshiligine jýktelsin.
4. Osy Jarlyq qol qoyylghan kýninen bastap qoldanysqa engiziledi.
Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N. Nazarbaev
Astana, Aqorda, 2011 jylghy 29 mausym
№ 110
***
Qazaqstan Respublikasy
Preziydentinin
2011 jylghy 29 mausymdaghy
№110 Jarlyghymen
BEKITILGEN
Qazaqstan Respublikasynda tilderdi damytu men qoldanudyn
2011 - 2020 jyldargha arnalghan
MEMLEKETTIK BAGhDARLAMASY
Astana, 2011 jyl
Baghdarlama pasporty
Baghdarlamanyng atauy Qazaqstan Respublikasynda tilderdi damytu men qoldanudyng 2011 - 2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasy
Ázirleu ýshin negiz Baghdarlama Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasynyng 7, 93-baptaryna; «Qazaqstan Respublikasyndaghy til turaly» 1997 jylghy
11 shildedegi Qazaqstan Respublikasynyng Zanyna; Qazaqstan Respublikasy Preziydentinin
2010 jylghy 1 aqpandaghy № 922 Jarlyghymen bekitilgen Qazaqstan Respublikasynyn
2020 jylgha deyingi Strategiyalyq damu josparyna; «Memlekettik baghdarlamalardyng tizbesin bekitu turaly» Qazaqstan Respublikasy Preziydentining 2010 jylghy 19 nauryzdaghy
№ 957 Jarlyghyna,Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Á.Nazarbaevtyng Qazaqstan halqy Assambleyasynyng XV sessiyasynda bergen tapsyrmalaryn oryndau jónindegi Is-sharalar josparynyng 3-tarmaghyna; El birligi doktrinasyna; Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 2007 jylghy 21 qarashadaghy № 1122 qaulysymen bekitilgen Memlekettik tilding qoldanylu ayasyn keneytudin, onyng bәsekege qabilettiligin arttyrudyng 2007 - 2010 jyldargha arnalghan tújyrymdamasyna sәikes әzirlendi
Baghdarlamany әzirleu ýshin jauapty memlekettik organ Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet ministrligi
Baghdarlamany jýzege asyru ýshin jauapty memlekettik organdar Ortalyq jәne jergilikti atqarushy organdar
Baghdarlamanyng maqsaty Qazaqstanda túratyn barlyq etnostardyng tilderin saqtay otyryp, últ birligin nyghaytudyng asa manyzdy faktory retinde memlekettik tilding keng auqymdy qoldanysyn qamtamasyz etetin ýilesimdi til sayasaty
Mindetteri Memlekettik tildi oqytudyng әdisnamasyn
jetildiru jәne standarttau;
memlekettik tildi oqytudyng infraqúrylymyn damytu;
memlekettik tildi oqytu prosesin yntalandyru;
memlekettik tildi qoldanudyng mәrtebesin arttyru;
memlekettik tilge súranysty arttyru;
qazaq tilining leksikalyq qoryn jetildiru jәne jýieleu;
til mәdeniyetin jetildiru;
kommunikativtik-tildik kenistiktegi orys tilining qyzmet etui;
Qazaqstandaghy tildik әraluandyqty saqtau;
aghylshyn jәne basqa da shet tilderin oqyp-ýirenu
Iske asyru merzimi 2011 - 2020 jyldar
birinshi kezen: 2011 - 2013 jyldar
ekinshi kezen: 2014 - 2016 jyldar
ýshinshi kezen: 2017 - 2020 jyldar
Nysanaly indikatorlar Mynalardy:
memlekettik tildi mengergen eresek túrghyndardyng ýlesin («Qaztest» tapsyrudyng nәtiyjesi boyynsha 2014 jylgha qaray - 20%, 2017 jylgha qaray - 80%, 2020 jylgha qaray - 95 %);
memlekettik tildi V1 dengeyinde mengergen mektep týlekterining ýlesin (2017 jylgha qaray - 70%, 2020 jylgha qaray - 100%);
memlekettik búqaralyq aqparat qúraldaryndaghy qazaq tilindegi kontentting ýlesin (2014 jylgha qaray - 53%, 2017 jylgha qaray - 60%,
2020 jylgha qaray - 70%);
túrghyndardyng onomastikalyq komissiyalardyng júmysyndaghy sheshim qabyldau prosesin talqylau kezinde qoghamdyq qoljetimdilik pen ashyqtyq qaghidattarynyng saqtaluyna qanaghattanushylyq dәrejesin (2014 jylgha qaray - 60%, 2017 jylgha qaray - 75%, 2020 jylgha qaray - 90%);
qazaq tilining rettelgen terminologiyalyq qorynyng ýlesin (2014 jylgha qaray - 20%,
2017 jylgha qaray - 60%, 2020 jylgha qaray - 100%);
respublikadaghy orys tilin mengergen eresek túrghyndardyng ýlesin (2020 jylgha qaray - 90%);
últtyq-mәdeny birlestikter janyndaghy ana tilderin oqytatyn kurstarmen qamtylghan etnostardyng ýlesin
(2014 jylgha qaray - 60%, 2017 jylgha qaray - 80%, 2020 jylgha qaray - 90%);
respublikadaghy aghylshyn tilin mengergen túrghyndardyng ýlesin (2014 jylgha qaray - 10%,
2017 jylgha qaray - 15%, 2020 jylgha qaray -20%);
ýsh tildi (memlekettik, orys jәne aghylshyn) mengergen túrghyndardyng ýlesin (2014 jylgha qaray - 10%,
2017 jylgha qaray - 12%, 2020 jylgha qaray - 15%-gha deyin) úlghaytu.
Qarjylandyru kózderi men kólemi 2011 - 2020 jyldary Baghdarlamany iske asyrugha respublikalyq jәne jergilikti budjetterding qarajaty, sonday-aq Qazaqstan Respublikasynyng zannamasynda tyiym salynbaghan basqa da qarajat júmsalatyn bolady. Baghdarlamanyng birinshi kezenin iske asyrugha arnalghan memlekettik budjetting jalpy shyghyny 19 134 946 myng tengeni qúraydy. 2011 - 2020 jyldargha arnalghan Baghdarlamany qarjylandyru kólemi Qazaqstan Respublikasynyng zannamasyna sәikes tiyisti qarjy jyldaryna arnalghan respublikalyq jәne jergilikti budjetterdi qalyptastyru kezinde naqtylanatyn bolady.
Kirispe
Tilderdi damytu men qoldanudyng 2011 - 2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasy (búdan әri - Baghdarlama) Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasynyng 7 jәne 93-baptaryna; «Qazaqstan Respublikasyndaghy til turaly» 1997 jylghy 11 shildedegi Qazaqstan Respublikasynyng Zanyna; Qazaqstan Respublikasy Preziydentining 2010 jylghy
1 aqpandaghy № 922 Jarlyghymen bekitilgen Qazaqstan Respublikasynyng 2020 jylgha deyingi Strategiyalyq damu josparyna; «Memlekettik baghdarlamalardyng tizbesin bekitu turaly» Qazaqstan Respublikasy Preziydentining 2010 jylghy 19 nauryzdaghy № 957 Jarlyghyna; Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Á. Nazarbaevtyng Qazaqstan halqy Assambleyasynyng XV sessiyasynda bergen tapsyrmalaryn oryndau jónindegi Is-sharalar josparynyng 3-tarmaghyna; El birligi doktrinasyna; Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 2007 jylghy 21 qarashadaghy № 1122 qaulysymen bekitilgen Memlekettik tilding qoldanylu ayasyn keneytudin, onyng bәsekege qabilettiligin arttyrudyng 2007 - 2010 jyldargha arnalghan tújyrymdamasyna sәikes әzirlendi.
Iske asyryluy on jylgha eseptelgen Baghdarlama elimizde qalyptasqan til qúrylysyn taldaugha negizdelgen, til mәselelerimen ainalysatyn sarapshylar qauymynyng pikirleri men úsynystary eskerile otyryp әzirlengen.
Baghdarlamany әzirleu kezinde 30-dan astam shet elding memlekettik til sayasatyn jýzege asyrugha qatysty mәselelerining qúqyqtyq retteu tәjiriybesi zerdelendi.
Búl qújat qoghamdyq ómirding barlyq salasynda tilderdi damytu men qoldanu jәne memlekettik tildi keng auqymdy qoldanu ýshin jaghday jasaugha baylanysty ózekti problemalardy sheshuding normativtik-úiymdastyrushylyq negizi bolyp tabylady.
Memleket basshysy N.Á.Nazarbaev: «Biz barsha qazaqstandyqtardy biriktiruding basty faktory bolyp tabylatyn qazaq tilining odan әri damuy ýshin barlyq kýsh-jigerimizdi saluymyz kerek. Sonymen birge elimizde túratyn barlyq halyqtardyng ókilderi ana tilderinde erkin sóiley, oqy aluyna, ony damytugha qolayly jaghday tudyru qajet» dep atap kórsetken bolatyn.
El birligi doktrinasynda memlekettik til últtyq jәne ruhany birlikting basty faktory, negizgi basymdyghy retinde aiqyndalghan. Ony mengeru әrbir Qazaqstan azamatynyng paryzy men mindeti sanalyp, jeke ózining bәsekege qabilettiligi men qoghamdyq ómirge aralasuynyng belsendiligin aiqyndaytyn yntalandyrushy tetik bolugha tiyis.
Baghdarlamada belgilengen maqsattar men mindetter Baghdarlamany iske asyrudyng barlyq kezenine arnap uәkiletti memlekettik organ әzirleytin jәne Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining qaulysymen bekitiletin Is-sharalar jospary arqyly jýzege asyrylady.
Baghdarlamada kózdelgen barlyq is-sharalar últ birligin nyghaytudyng manyzdy faktory retinde memlekettik tildi damytudyng basymdyghyna negizdelgen jәne azamattardyng ruhaniy-mәdeny jәne tildik qajettilikterin tolyq qanaghattandyrugha baghyttalghan. Baghdarlamagha qatysty barlyq is-sharalar Konstitusiyanyng 7-babyna jәne Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyalyq Kenesining 2007 jylghy 23 aqpandaghy № 3 qaulysyna barynsha sәikes týzilgen.
Baghdarlamany iske asyrudyng nәtiyjeli boluy josparlanghan is-sharalardy iske asyrudyng tiyimdiligine qol jetkizu ýshin qajetti normativtik-qúqyqtyq bazany jetildiru jәne negizgi baghdarlamalyq is-sharalardy memlekettik organdardyng strategiyalyq josparlaryna kiriktiru jolymen qamtamasyz etiletin bolady.
Sonymen qatar, búl sharalardyng praktikalyq nәtiyjesine qol jetkizu ýshin barlyq memlekettik organdar men sharuashylyq subektileri, onyng ishinde últtyq kompaniyalar men qarjylyq úiymdar kýsh júmyldyrugha tiyis.
Qazirgi ahualdy taldau
Tәuelsiz Qazaqstanda ontayly әleumettik-lingvistikalyq kenistik qúru til sayasatyn kezen-kezenmen iske asyru arqyly jolgha qoyylyp otyr.
1997 - 2000 jyldary «Qazaqstan Respublikasyndaghy til turaly» 1997 jylghy Qazaqstan Respublikasy Zanynyng qabyldanuyna jәne Tilderdi qoldanu men damytudyng 1998 - 2000 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasynyng bekitiluine oray qogham ómirining negizgi salalarynda til qúrylysynyng qúqyqtyq negizi qalyptasa bastady.
2001 - 2010 jyldary Tilderdi qoldanu men damytudyng on jylgha arnalghan memlekettik baghdarlamasyn iske asyru ayasynda til qúrylysy strategiyasynyng mynaday ýsh baghyty aiqyndaldy: memlekettik tilding әleumettik-kommunikativtik qyzmetin keneytu jәne nyghaytu, orys tilining jalpy mәdeny qyzmetin saqtau, Qazaqstan halqynyng basqa da tilderin damytu. Sonday-aq osy kezende Memleket basshysynyng bastamasy boyynsha «Tilding ýsh túghyrlylyghy» últtyq mәdeny jobasyn iske asyru júmysy bastaldy.
Baghdarlamany iske asyru qorytyndylary Qazaqstan Respublikasyndaghy til qúrylysynyng keleshekpen sabaqtas negizin qalady:
- memlekettik tildi oqytudyng infraqúrylymy eleuli týrde keneydi: qazaq tilinde oqytatyn balabaqshalar - 1178 (2001 jylmen salystyrghanda 876-gha ósken), mektepter - 3821 (2001 jylmen salystyrghanda 173-ke artty), 101 memlekettik tildi oqytu ortalyghy qúryldy;
- is qaghazdaryn jýrgizudi memlekettik tilge kóshiru prosesi belsendilikpen iske asyrylyp keledi (memlekettik organdardaghy qazaq tilindegi qújattardyng ýles salmaghy shamamen 67%-dy qúraydy);
- memlekettik tildi oqytudyng әdistemelik bazasy әzirlenu ýstinde (kópdengeyli oqu-әdistemelik keshender, jalpy taralymy 720 myng dana 10 týrli sózdik, jalpy taralymy 260 myng dana eki jәne ýshtildi 8 salalyq sózdik jaryq kórdi);
- memlekettik tildi mengeru prosesine jana aqparattyq tehnologiyalardy engizu maqsatynda internet-portal qúrylyp, túraqty týrde janartylyp otyrady (servisting 20-dan astam týri, әlemning 50 elin qamtityn belsendi tútynushylar auditoriyasy bar);
- memlekettik tilding kommunikativtik qyzmeti nyghaida (memlekettik búqaralyq aqparat qúraldarynyng (búdan әri - BAQ) kontentinde qazaq tilindegi habarlardyng kólemi, sonymen qatar baspasózdegi memlekettik tilding ýlesi 50%-dan joghary);
- shetelde túratyn otandastarmen mәdeny baylanystardy damytu jәne nyghaytu jónindegi júmystar josparly týrde jýrgizilude;
- Qazaqstanda túratyn etnostardyng tilderin memlekettik qoldaudyng tiyimdi jýiesi qúryldy (jalpy bilim beretin 7516 mektepting 1524-i orys tilinde, 58-i ózbek tilinde, 14-i úighyr tilinde, 2-eui tәjik tilinde oqytady, 2097-si - aralas mektepter; 2261 mektepke deyingi bilim beru mekemesinin 272-si orys tilinde, 3-eui basqa tilderde oqytady, eki tilde oqytatyn mektepke deyingi bilim beru úiymdarynyng sany - 808; etnomәdeny birlestikterding 190 jeksenbilik mektebinde 30 etnostyq top ana tilin ýirenude; Qazaqstandaghy 50 teatrdyng 9-y aralas tilde, 15-i orys tilinde, 1-eui - korey, 1-eui - nemis, 1-eui - ózbek jәne 1-eui úighyr tilderinde).
Aldaghy onjyldyqtaghy (2011 - 2020 jyldardaghy) til qúrylysynyng qisyny elimizde birqatar problemaly aspektilerding bar boluymen baylanysty.
Qoghamdaghy memlekettik tildi mengeruding әrkelki dengeyi. Búl problemaly aspekt memlekettik tildi oqytudyng birynghay әdisnamasy men standarttarynyn, qazaq tili oqytushylary men mamandarynyng dayarlyq dengeyining tómendigimen, qazaq tilin oqytu infraqúrylymy qyzmetining birynghay standarttarynyng bolmauymen, memlekettik tildi mengeru prosesin yntalandyru jәne monitoring jasau jýiesining bolmauymen tikeley baylanysty.
Elding әleumettik-kommunikativtik kenistigine memlekettik tilding jetkiliksiz engizilui. Búl baghyttaghy problemaly mәseleler, eng aldymen, halyqaralyq kommunikasiyalar, demalu men oiyn-sauyq salasynda memlekettik tildi belsendi qoldanu ayasynyng kenenine, ony zannyn, ghylymnyng jәne jana tehnologiyalardyng tili retinde damytugha baylanysty bolyp otyr. Sonymen qatar, memlekettik tildi qoldanudyng mәrtebesin arttyru, ony otbasy qúndylyghy retinde tanytu siyaqty mәselelerding manyzdy tizbesi problemaly bolyp tabylady, sonday-aq til salasyndaghy keybir kelensiz daqpyrttar men taptauryn pikirler de osy problemalardyng qatarynan oryn alyp otyr.
Qazaqstan qoghamyndaghy til mәdeniyetining tómendeui. Atalghan aspekt boyynsha, terminologiya, antroponimika jәne onomastika salalaryndaghy problemalar, sóileu mәdeniyeti men jazu jýiesin jetildiru qajettiligi, sonday-aq tolerantty tildik orta qúru mәselesi lingvistikalyq kenistikting odan әri damuy jolynda aitarlyqtay qiyndyqtar tuyndatyp otyr.
Qazaqstandyqtardyng lingvistikalyq kapitalyn saqtau jәne nyghaytu qajettiligi. Búl aspektide qazaqstandyqtardyng bәsekelestik basymdyghy retinde orys tilin mengeru dengeyin saqtaugha, Qazaqstan mәdeniyetining tildik әraluandyghyn qalyptastyratyn etnostardyn tilderin damytu ýshin jaghday jasaugha jәne halyqaralyq iskerlik qarym-qatynas qúraly retinde aghylshyn jәne basqa da shet tilderin oqyp-ýirenuge baylanysty problemalar jiyntyghy bar.
Osy problemalardy sheshuding jәne normativtik-qúqyqtyq bazany jetildiruding basym qajettiligi baghdarlamanyng mynaday maqsattary men mindetterdi kózdeydi.
Baghdarlamanyng maqsattary, mindetteri, nysanaly indikatorlary jәne ony iske asyru nәtiyjelerining kórsetkishteri
Baghdarlamanyng basty maqsaty - Qazaqstanda túratyn barlyq etnostardyng tilderin saqtay otyryp, últ birligin nyghaytudyng asa manyzdy faktory retinde memlekettik tilding keng auqymdy qoldanysyn qamtamasyz etetin ýilesimdi til sayasaty.
Baghdarlamalyq maqsattar:
1) memlekettik til - últ birligining basty faktory;
2) memlekettik tildi kópshilikting keninen qoldanuyna qol jetkizu;
3) damyghan til mәdeniyeti - ziyaly últtyng әleueti;
4) qazaqstandyqtardyng lingvistikalyq kapitalyn damytu.
Nysanaly indikatorlar:
memlekettik tildi mengergen eresek túrghyndardyng ýlesi («Qaztest» baghdarlamasy boyynsha qazaq tilin bilu dengeyin baghalau jýiesi boyynsha emtihan tapsyrudyng nәtiyjesi boyynsha Qazaqstan Respublikasy azamattary 2014 jylgha qaray - 20%, 2017 jylgha qaray - 80%, 2020 jylgha qaray - 95 %);
memlekettik tildi V1 dengeyinde mengergen mektep týlekterining ýlesi (2017 jylgha qaray - 70%, 2020 jylgha qaray - 100%);
memlekettik búqaralyq aqparat qúraldaryndaghy qazaq tilindegi kontentting ýlesi (2014 jylgha qaray - 53%, 2017 jylgha qaray - 60%, 2020 jylgha qaray - 70%);
túrghyndardyng onomastikalyq komissiyalardyng júmysyndaghy sheshim qabyldau prosesin talqylau kezinde qoghamdyq qoljetimdilik pen ashyqtyq qaghidattarynyng saqtaluyna qanaghattanushylyq dәrejesi (2014 jylgha qaray - 60%, 2017 jylgha qaray - 75%, 2020 jylgha qaray - 90%);
qazaq tilining rettelgen terminologiyalyq qorynyng ýlesi (2014 jylgha qaray - 20%, 2017 jylgha qaray - 60%, 2020 jylgha qaray - 100%);
respublikadaghy orys tilin mengergen eresek túrghyndardyng ýlesi(2020 jylgha qaray - 90%);
últtyq-mәdeny birlestikter janyndaghy ana tilderin oqytatyn kurstarmen qamtylghan etnostardyng ýlesi (2014 jylgha qaray - 60%, 2017 jylgha qaray - 80%, 2020 jylgha qaray - 90%);
respublikadaghy aghylshyn tilin mengergen túrghyndardyng ýlesi(2014 jylgha qaray - 10%, 2017 jylgha qaray - 15%, 2020 jylgha qaray - 20%);
ýsh tildi (memlekettik, orys jәne aghylshyn) mengergen túrghyndardyng ýlesi (2014 jylgha qaray - 10%, 2017 jylgha qaray - 12%, 2020 jylgha qaray - 15%).
Mindetter:
1) memlekettik tildi oqytudyng әdisnamasyn jetildiru jәne standarttau;
2) memlekettik tildi oqytudyng infraqúrylymyn damytu;
3) memlekettik tildi oqytu prosesin yntalandyru;
4) memlekettik tildi qoldanu mәrtebesin arttyru;
5) memlekettik tilge súranysty arttyru;
6) qazaq tilining leksikalyq qoryn jetildiru jәne jýieleu;
7) til mәdeniyetin jetildiru;
8) kommunikativtik-tildik kenistiktegi orys tilining qyzmet etui;
9) Qazaqstandaghy tildik әraluandyqty saqtau;
10) aghylshyn jәne basqa da shet tilderin oqyp-ýirenu.
Nәtiyjeler kórsetkishteri:
memlekettik bilim beru tapsyrysy shenberinde oqytylatyn qazaq tili pәni oqytushylarynyng sany (jyl sayyn 500 adamnan kem emes);
on-layn rejiymi arqyly qashyqtan qol jetkizu mýmkindigin paydalana otyryp úiymdastyrylghan memlekettik tildi oqytu ortalyqtary oqytushylarynyng biliktiligin arttyrugha baghyttalghan is-sharalardyng ýlesi (2014 jylgha qaray - 20%, 2017 jylgha qaray - 50%, 2020 jylgha qaray - 90%);
akkreditteuden ótken Memlekettik tildi oqytu ortalyqtarynyng ýlesi
(2014 jylgha qaray - 30%, 2017 jylgha qaray - 70%, 2020 jylgha qaray - 100%);
Qazaq tilin tildi oqytatyn ortalyqtarda oqityndar sanynyng ósui(2009 jylmen salystyrghanda 2014 jyly keminde 30%, 2017 jylghy ósim keminde 70%, 2020 jylgha qaray - 100%);
memlekettik tildi biluding «Qaztest» baghdarlamasy boyynsha Qazaqstan Respublikasy azamattarynyng qazaq tilin bilu dengeyin baghalau jýiesi boyynsha sertifikat alghan memlekettik qyzmetshilerding ýlesi (2017 jylgha qaray keminde 50%, 2020 jylgha qaray 100%);
memlekettik tildi biluding «Qaztest» baghdarlamasy boyynsha sertifikat alghan memlekettik qyzmet kórsetetin úiymdardaghy qyzmetkerlerding ýlesi (2017 jylgha qaray keminde 50%, 2020 jylgha qaray 100%);
memlekettik tildi kópshilikting keninen qoldanuyna baghyttalghan memlekettik әleumettik tapsyrystyng ýlesi (jyl sayyn keminde 10%);
memlekettik BAQ efiyrindegi memlekettik tildegi jana televiziyalyq jobalar sanynyng ósui (jyl sayyn 10%);
memlekettik tilde shyghatyn baspa BAQ qoldaugha baghyttalghan memlekettik aqparattyq tapsyrystyng ýlesi (jyl sayyn keminde 50%);
kórneki aqparattyng paydalanyluyn baqylaudyng ónirlerdi qamtu dәrejesi (2014 jylgha qaray - 30%, 2017 jylgha qaray - 50%, 2020 jylgha qaray - 100%);
túrghyndardyng terminologiyalyq komissiyalardyng júmysyndaghy sheshim qabyldau prosesin talqylau kezinde qoghamdyq qoljetimdilik pen ashyqtyq qaghidattarynyng saqtaluyna qanaghattanushylyq dәrejesi (2014 jylgha qaray - 60%, 2017 jylgha qaray - 75%, 2020 jylgha qaray - 100%);
ana tilderin ýiretuge arnalghan әdistemelik kómekpen qamtylghan últtyq-mәdeny birlestikteri bar etnostardyng ýlesi (2014 jylgha qaray - 20%, 2017 jylgha qaray - 60%, 2020 jylgha qaray - 100%);
ortalyqtardyng jalpy sanyna shaqqanda aghylshyn jәne basqa da shet tilderin ýiretu maqsatymen qyzmetin úsynatyn memlekettik til oqytu ortalyqtarynyng ýlesi (2014 jylgha qaray - 50%, 2017 jylgha qaray - 75%, 2020 jylgha qaray - 100%).
Baghdarlamanyng negizgi baghyttary, algha qoyylghan maqsattargha qol jetkizu joldary jәne tiyisti sharalar
Birinshi baghyt - memlekettik tildi mengeru
Maqsaty: «Memlekettik til - últ birligining basty faktory»
Nysanaly indikatorlar:
memlekettik tildi mengergen eresek túrghyndardyng ýlesi («Qaztest» baghdarlamasy boyynsha qazaq tilin bilu dengeyin baghalau boyynsha emtihan tapsyru nәtiyjeleri boyynsha, Qazaqstan Respublikasy azamattary 2014 jylgha qaray - 20%, 2017 jylgha qaray - 80%, 2020 jylgha qaray - 95%);
memlekettik tildi V1 dengeyinde mengergen mektep týlekterining ýlesi (2017 jylgha qaray - 70 %, 2020 jylgha qaray - 100%).
Baghdarlamanyng birinshi baghytyn iske asyru arqyly Qazaqstannyng barsha azamattarynyng memlekettik tildi mengeru jýiesin qúru jónindegi júmystardy úiymdastyru kózdeledi. Búl jýiening ózeginde ýshqúramdy negiz bar - memlekettik tildi oqytu әdisnamasyn jetildiru, oqytudyng infraqúrylymyn keneytu jәne memlekettik tildi mengeru prosesin yntalandyru. Atalghan tәsil birinshi baghyttyng ýsh mindetin aiqyndaydy.
1.Memlekettik tildi oqytu әdisnamasyn jetildiru jәne standarttau
Qazaq tilin oqytu әdisnamasyn jetildiru ýshin eng aldymen, oqytudyng tiyisti standarttaryn jetildiru jәne ýzdiksiz bilim beru modelin jasau arqyly memlekettik tildi mengeru dengeyin baghalau jýiesin engizu qarastyrylyp otyr.
Kópdengeyli standart arqyly tildi A1-A2 dengeyleri boyynsha qarapayym týrde paydalanu, tildi V1-V2 dengeyleri boyynsha óz betinshe paydalanu jәne tildi S1-S2 dengeyleri boyynsha biliktilikpen paydalanu kózdeluge tiyis.
Qúrylghan standartty jýiening negizinde memlekettik tildi oqytudyng әdisnamalyq negizin dayyndau, onyng ishinde mýmkindigi shekteuli adamdar ýshin de әzirleu kózdeledi.
Osy sharalar memlekettik tildi bastauysh synyptaryndaghy oqushylardyng A1 dengeyinde, orta buyndaghy oqushylardyng A2 dengeyinde, mektepting joghary synyp, sonday-aq tehnikalyq jәne kәsiptik bilim beru mekemeleri oqushylarynyng V1 dengeyinde, joghary oqu orny studentterining V2 dengeyinde, joghary oqu ornynan keyin bilim alatyndardyng S1 dengeyinde iygeruin qamtamasyz etuge mýmkindik beredi.
Búghan qosa, tildi mengeru ýlgilerin jetildiru men janghyrtu kózdeledi. Qazaq tili tolyqqandy kýndelikti qyzmettik jәne kәsiptik qarym-qatynas tiline ainalugha tiyis.
Ýzdiksiz bilim beru modeli arqyly qazaq tilin oqytudyng standarty negizinde shygharmashylyq pedagogikalyq izdenisting jәne oqytudyng jana әdistemelerin әzirleuding túraqty prosesi sózsiz qajettilikke ainalatyn bolady.
Qoldanystaghy zannama talaptaryna sәikes qazaq tili oqytushylaryn oqytu jәne olardyng biliktiligin arttyru qúrylatyn jýiening qajetti qúramdas bóligi bolyp tabylady.
Mamandardy joghary sapaly dengeyde oqytu isin jýrgizuge úiymdastyrushylyq jәne әdistemelik mýmkindigi bar ghylymiy-bilim beru ortalyqtary sanynyng azdyghyna baylanysty qashyqtan oqytu jýiesin keninen engizu kózdeledi.
2. Memlekettik tildi oqytudyng infraqúrylymyn damytu
Qazaqstannyng barsha azamattarynyng memlekettik tildi mengeru jýiesining eng qajetti ekinshi qúramdas bóligi - qazaq tilin oqytu ortalyqtarynyng akkredittelgen jelisin qúru bolyp tabylady.
Qazaq tilin oqytugha arnalghan osy ortalyqtar oqu oryndaryn bitirgen Qazaqstannyng eresek azamattarynyng memlekettik tildi mengeruining infraqúrylymdyq bazasyna ainalugha tiyis.
Atalghan baghytty jýzege asyru Memlekettik tildi oqytu ortalyqtarynyng bilim beru qyzmetine mindetti talaptardy engizudi kózdeydi.
Búl ýshin, eng aldymen, ortalyqtardyng bilim beru qyzmetine qoyylatyn talaptardy engizu ýshin qúqyqtyq bazany, sonday-aq memlekettik tildi oqytu ortalyqtaryn osy talaptargha sәikes akkreditteudi jýzege asyru ýshin qúqyqtyq negizdi jetildiru jóninde sharalar qabyldau.
Sonymen qatar, memlekettik tildi oqytu ortalyqtarynyng qyzmetin reytingtik baghalau jýiesin engizu qarastyrylady.
Ortalyqtardyng reytingin jasaugha ortalyq tyndaushylarynyng «Qaztest» baghdarlamasy boyynsha emtihan tapsyru nәtiyjeleri turaly shynayy mәlimetter negiz bolady. Reyting mәlimetteri qogham ýshin de, búqaralyq aqparat qúraldarynda keninen jariyalau ýshin de qoljetimdi bolmaq.
Reyting jýiesin engizu ýshin memlekettik tildi oqytu ortalyqtary qyzmetine reytingtik baghalau jýrgizuding qúqyqtyq negizi men әdisnamasyn әzirleu qajet.
3. Memlekettik tildi oqytu prosesin yntalandyru
Qoyylghan maqsatqa qol jetkizuding ýshinshi mindetti qúramdas bóligi memlekettik tildi oqytu prosesin yntalandyru jәne monitoring jýrgizu jýiesin qúru bolyp tabylady.
Atalghan mindetti memlekettik qyzmetshilerdin, memlekettik qyzmet kórsetu, sonday-aq halyqqa qyzmet úsynu salasyndaghy úiymdardyng qyzmetkerlerining (bankter, sauda úiymdary, qyzmet kórsetu salasy jәne taghy basqalary) qazaq tilin bilu dengeyine qoyylatyn eng tómengi talaptardy aiqyndau arqyly iske asyru kózdeledi. Atalghan shara memlekettik tildi mengeru dengeyine qoyylatyn talaptardy bekitetin qúqyqtyq bazany әzirleudi, sonday-aq memlekettik qyzmetshilerge qazaq tilin oqytu jýiesin úiymdastyrudy qajet etedi.
Sonymen qosa «Qaztest» baghdarlamasynyng negizinde bilim dengeyin jyl sayyn baqylaudyng jyl syiynghy jýiesin engizu kózdeledi.
Bilim beru jýiesining barlyq satylarynda memlekettik tildi bilu dengeyin baghalau jәne baqylau jýiesin jetildiru mәselesin pysyqtau kózdeledi. Qazaq tili memlekettik aralyq baqylau (MAB) men últtyq birynghay testileuding (ÚBT) qajetti jәne mindetti qúramdas bóligine ainalugha tiyis.
Qazaq tilin ýirenuge mýddeli barlyq túlghalargha keninen memlekettik qoldau kórsetu kózdelgen. Osy sharalardyng qatarynda memlekettik tildi oqytu ortalyqtarynyng janynan bilim dengeyi boyynsha tegin kurstar úiymdastyru, sonday-aq osy júmysqa memlekettik-jekeshe seriktestik әdisterin qoldanu qarastyrylghan.
Sonymen qatar, oqytudyng innovasiyalyq týrleri men әdistemelerin әzirleu arqyly qazaq tilin qashyqtan oqytudy keninen engizu kózdeledi.
Sheteldegi qazaq diasporasynyng ókilderine ana tilin mengeru ýshin sayasiy-diplomatiyalyq, әdistemelik jәne úiymdastyrushylyq qoldau kórsetiletin bolady. Sonymen qatar otandastar mәseleleri boyynsha saraptamalyq jәne zertteu júmystarynyng jýiesin úiymdastyru kózdeledi.
Nәtiyjeler kórsetkishteri:
memlekettik bilim beru tapsyrysy shenberinde oqytylatyn qazaq tili oqytushylarynyng sany (jyl sayyn 500 adamnan kem emes);
on-layn rejiymi arqyly qashyqtan qol jetkizu mýmkindigin paydalana otyryp úiymdastyrylghan memlekettik tildi oqytu ortalyqtary oqytushylarynyng biliktiligin arttyrugha baghyttalghan is-sharalardyng ýlesi (2014 jylgha qaray - 20%, 2017 jylgha qaray - 50%, 2020 jylgha qaray - 90%);
akkreditteuden ótken memlekettik tildi oqytu ortalyqtarynyng ýlesi (2014 jylgha qaray - 30%, 2017 jylgha qaray - 70%, 2020 jylgha qaray - 100%);
memlekettik tildi oqytu ortalyqtarynda qazaq tilin memlekettik qatysu túrghysynan oqityndar sanynyng ósui (2009 jylmen salystyrghanda 2014 jylghy ósim 30%-dan kem emes, 2017 jylghy ósim 70%-dan kem emes, 2020 jylgha qaray - 100%);
«Qaztest» baghdarlamasy boyynsha memlekettik tildi bilu sertifikatyn alghan memlekettik qyzmetshilerding ýlesi (2017 jylgha qaray - 50%, 2020 jylgha qaray - 100%);
«Qaztest» baghdarlamasy boyynsha memlekettik tildi bilu sertifikatyn alghan, memlekettik qyzmet kórsetetin úiymdardaghy qyzmetkerlerding ýlesi (2017 jylgha qaray - 50%, 2020 jylgha qaray - 100%).
Ekinshi baghyt - memlekettik tildi kópshilikting qoldanuyna qol jetkizu jәne onyng paydalanylu ayasyn keneytu
Maqsaty: «Memlekettik tilding kópshilikting keninen qoldanuyna qol jetkizu»
Nysanaly indikatorlar:
memlekettik búqaralyq aqparat qúraldaryndaghy qazaq tilindegi kontentting ýlesi (2014 jylgha qaray - 53%, 2017 jylgha qaray - 60%, 2020 jylgha qaray - 70%).
Ekinshi maqsatqa qol jetkizuding algoritmi arqyly memlekettik tilding bedelin arttyru men qoldanylu ayasyn keneytu jónindegi júmysty jýzege asyrudy kózdeydi.
1. Memlekettik tildi qoldanu mәrtebesin arttyru
Búl mindetti iske asyrugha qoghamdyq sanada memlekettik tilde sóileushining bedeldi beynesin qalyptastyru jәne ornyqtyru arqyly qol jetkiziledi. Osy baghyttaghy negizgi rólge PR-tehnologiyalar ie bolady. Búl ýshin memlekettik tildi kópshilikting qoldanuyna qol jetkizu jәne nasihattau jónindegi arnayy júmystardy úiymdastyru kózdeledi.
Nysanaly auditoriyalardyng negizgi erekshelikterin eskere otyryp, birqatar ýlgi tútarlyq beyneler men modeliderdi әzirleu negizinde memlekettik tilde sóileushining bedeldi beynesin qalyptastyru jónindegi júmysqa tabysqa jetken, mәrtebeli túlghalardy, onyng ishinde memlekettik jәne basqa da tilderdi biletin ózge últ ókilderin tartu kózdeledi.
Atalghan júmystar jiyntyghy, sonday-aq memlekettik tilde sóileushining bedeldi beynesin qalyptastyru prosesine memlekettik әleumettik tapsyrys tetigi men memlekettik aqparattyq tapsyrys negizinde búqaralyq aqparat qúraldary arqyly ýkimettik emes sektordyng shygharmashyl әleuetin tartudy talap etedi.
Josparlanyp otyrghan sharalar qatarynda Internetti qosa alghanda, BAQ-tyng barlyq týrinde memlekettik tildi kópshilikting qoldanuyna qol jetkizetin ýlgi tútarlyq beynelerdi medialyq rotasiyalau, kópshilikke arnalghan merzimdi basylymdardy shygharudy, negizgi nysanaly auditoriyalar ýshin kórneki jәne imidjdik ónimder shyghara otyryp, kórneki ýgit qúraldarynyng PR is-sharalar keshenin úiymdastyrudy qamtamasyz etu.
Memlekettik tildi kópshilikting qoldanuyna qol jetkizu jónindegi júmysqa birlesken aksiyalar ótkizu arqyly memlekettik-jekeshe seriktestik әdisterin tartu kózdeledi.
Memlekettik tildi otbasy qúndylyghy retinde kópshilikting qoldanuyna qol jetkizu atalghan jýiening manyzdy qúramdas bóligi bolyp tabylady. Qazaq tilinde sóileytin, onyng ishinde últy qazaq emes tanymal otbasylaryn jәne shetel diasporasy ókilderin RR júmysyna tartu arqyly memlekettik tildi otbasyndaghy qarym-qatynas tili retinde kópshilikting qoldanuyna qol jetkizu jóninde auqymdy nauqan úiymdastyru kózdeledi.
Sonymen qatar qoghamdyq pikir kóshbasshylaryn tarta otyryp, aqparattyq-iydeologiyalyq sipattaghy sharalar keshenin - aqparattyq jәne qoghamdyq nauqandar, iri qoghamdyq qozghalystar, aksiyalar men jobalar úiymdastyru talap etiledi.
Qoghamdyq pikirdi qalyptastyru jónindegi júmystardyng manyzdy elementining biri - memlekettik tildi qoldanu mәselelerindegi únamsyz taptauryndardy beytaraptandyru kózdeledi.
Osy baghyttaghy júmys memlekettik tildi paydalanu men qoldanu salasyndaghy únamsyz taptauryn pikirlerdi aldyn ala anyqtau jóninde zertteu-taldau qyzmetin jýrgizu, qajetti sharalar keshenin aiqyndau arqyly jolgha qoyylady.
Ýkimettik emes sektor men mass-media әleueti memlekettik tildi qoldanu salasyndaghy jaghymsyz aspektilerdi qoghamdyq aiyptau tetikterin qalyptastyru jónindegi júmystyng negizgi resursyna ainalugha tiyis.
2. Memlekettik tilge súranysty arttyru
Qoyylghan maqsatqa qol jetkizuding ekinshi mindeti memlekettik tilding qoldanylu ayasyn keneytu, qoghamnyng tynys-tirshiligining barlyq salasyna kiriktiru bolyp tabylady.
Osy baghytta memlekettik tilde habar taratatyn jana televiziyalyq arnalar qúru arqyly tildik ortany qalyptastyrudaghy BAQ-tyng rólin kýsheytuge erekshe nazar audarylyp otyr. Búl rette sifrlyq teleradio habarlaryn taratudy engizu arqyly airyqsha mýmkindikter ashylady.
Sonday-aq balalar men jastargha arnalghan qazaq tilindegi kontentti keneytu, arnayy oqytu baghdarlamalaryn jasap, filimder týsiru arqyly memlekettik tildi oqytu prosesin úiymdastyruda medialyq salanyng әleuetin belsendi paydalanu kózdeledi.
Sonday-aq qazaq tilindegi internet-resurstardy memlekettik qoldau jýiesi arqyly qazaq tildi BAQ-targha jýieli qoldau kórsetu de manyzdy aspekt bolyp sanalady.
Qoghamdaghy til mәdeniyetin tikeley qalyptastyratyn adamdar retinde BAQ qyzmetkerlerine qoyylatyn mindetti tildik biliktilik talaptaryn engizu erekshe rólge ie bolady.
Sonymen birge, atalghan baghytta memlekettik tildi ghylym, zannamalyq aktiler jәne jana tehnologiyalar tili retinde damytu sharalary kózdeledi.
Osy rette dәstýrli jәne innovasiyalyq tәsilder negizinde ózindik ghylymiy-tehnologiyalyq tildik bazany qarqyndy damytu barynsha ózekti bolyp sanalady.
Ensiklopediyalardy, ghylymiy-publisistikalyq, iskerlik, kórkem jәne basqa da әdebiyetterdi týpnúsqa tilinen qazaq tiline audaru isin úiymdastyru jәne kóp taralymmen shygharu memlekettik tilding qazirgi qoldanbaly ghylym tili retindegi rólin barynsha kýsheytuge mýmkindik beredi.
Sonymen birge, «elektrondyq ýkimet» shenberinde elektrondyq qyzmet kórsetuding barlyq dengeyinde qazaq tilining qoldanyluyn jandandyra týsu kózdeledi.
Qazaq tilining halyqaralyq qarym-qatynas, demalys jәne oiyn-sauyq salasynda qoldanyluyn keneyte týsu de kózdelip otyr.
Mәdeniyet mekemelerining repertuarlaryn qazaq tilindegi jana kontentpen tolyqtyru qajettiligi memlekettik tildegi jana qoyylymdardy jәne jobalardy, onyng ishinde balalar men jasóspirim kórermender auditoriyasyna layyqtalghan shygharmalardy tuyndatu ýshin
shygharmashyl әleuetti yntalandyrugha arnalghan konkurstyq sharalardy úiymdastyru jәne ótkizuding mindetterin aiqyndap berdi.
Búqaralyq mәdeni, sport jәne basqa da kópshilik sharalardy ótkizgen kezde memlekettik tildi keninen qoldanu sózsiz qajettilikke ainalugha tiyis.
Halyqaralyq kezdesuler ótkizip, sharttardy, kelisimderdi jәne ózge de halyqaralyq aktilerdi resimdeu kezinde memlekettik til negizgi til bolugha tiyis.
Etnoturistik is-sharalardy (mәdeni-etnografiyalyq eskertkishterge sayahat, skauting, balalardyng etnosayahattary jәne jazghy etnolageriler) úiymdastyrghan kezde memlekettik tilding әleuetin belsendi paydalanu óte ózekti bolyp sanalady.
Nәtiyjeler kórsetkishteri:
memlekettik tildi kópshilikting qoldanuyna qol jetkizuge baghyttalghan memlekettik әleumettik tapsyrystyng ýlesi (jyl sayynghy memlekettik әleumettik tapsyrysty iske asyrugha bólinetin qarajattyng jalpy kólemining 10%-ynan kem emes);
memlekettik BAQ efiyrinde memlekettik tildegi jana televiziyalyq jobalar sanynyng ósui (jyl sayynghy televiziyalyq jobalardyng jalpy sanynyng - 10%-y);
memlekettik tilde shyghatyn baspasózdi qoldaugha baghdarlanghan memlekettik aqparattyq tapsyrystyng ýlesi (jyl sayyn 50% -dan kem emes).
Ýshinshi baghyt - qazaqstandyqtardyng til mәdeniyetining dengeyin arttyru
Maqsaty: «Damyghan til mәdeniyeti - ziyaly últtyng әleueti»
Nysanaly indikatorlar:
túrghyndardyng onomastikalyq komissiyalardyng júmysyndaghy sheshim qabyldau prosesin talqylau kezinde qoghamdyq qoljetimdilik pen ashyqtyq qaghidattarynyng saqtaluyna qanaghattanushylyq dәrejesi (2014 jylgha qaray - 60%, 2017 jylgha qaray - 75%, 2020 jylgha qaray - 90%);
qazaq tilining rettelgen terminologiyalyq qorynyng ýlesi (2014 jylgha qaray - 20%, 2017 jylgha qaray - 60%, 2020 jylgha qaray - 100%).
1. Qazaq tilining leksikalyq qoryn jetildiru jәne jýieleu
Atalghan baghytty iske asyru arqyly eng aldymen, әkimshilik-aumaqtyq birlikterding ataularyn jýiege keltirudi qamtamasyz etu kózdeledi.
Onomastika salasyndaghy júmysty jetildiru arqyly, eng aldymen, onomastikalyq júmystardy jýrgizgen kezde ashyqtyq qaghidattaryn engizu, qoghamdyq pikirdi eskeru, sheshimderdi qabyldau prosesine azamattyq qogham instituttaryn jәne búqaralyq aqparat qúraldaryn keninen tartu kózdeledi.
Búl nәtiyjege qol jetkizu ýshin onomastika salasyndaghy normativtik qúqyqtyq bazany jetildire týsu, sonday-aq geografiyalyq obektilerding ataularyn memlekettik tilde jazu, ony orys jәne basqa da tilderde transliyterasiyalaudyn erejelerin әzirleu talap etiledi.
Antroponimikalyq ataulardy jәne kórneki aqparattardy sәikestendirudi jýzege asyru memlekettik tilde antroponimikalyq belgileulerdi jazu men sәikestendiru jónindegi birynghay talaptardy әzirleudi, sonday-aq kórneki aqparatty kórkem resimdeu turaly normativtik qúqyqtyq bazany jetildirudi talap etedi.
Terminologiyalyq leksikany birizdendiru, terminologiyalyq qordy tolyqtyru jónindegi mindet óte ózekti bolyp sanalady.
Qazaq terminologiyasyn jýieleu jónindegi jana talaptardy әzirleu, terminderdi jәne ataulardy negizgi qaghidalargha, qazaq tilining jazu normalaryna sәikes retke keltiru júmystary qajetti sharalar bolyp esepteledi.
Atalghan júmys әlemdik tәjiriybeni, tuystas tilderding ýlgilerin, halyqaralyq terminderdi jәne terminologiyalyq ataulardy paydalanu arqyly, sonday-aq janadan bekitilgen terminderdi búqaralyq aqparat qúraldarynda paydalanu jiyiligine túraqty monitoring jasau jaghdayynda jýrgiziluge tiyis.
Terminologiyalyq qordy jana termindermen janartu tildik tarihy múrany qayta janghyrtudy, sonday-aq termintanu men terminografiya jónindegi arnayy júmystardy jýrgizudi talap etedi.
Sonymen qatar salalyq terminologiyanyng birynghay elektrondyq bazasyn qúryp, qazaq terminologiyasynyng jalpy qoryn jasap, veb-sayttar men portaldargha ornalastyru kózdeledi.
Sonday-aq ýzdiksiz tildik ózgerister prosesin tirkep otyratyn, tilding leksikalyq jәne grammatikalyq qúrylysyn sipattaytyn jýie qúru qajettiligi de óte ózekti bolyp tabylady.
Tilderdi qoldanu salasyndaghy zannamanyng saqtaluyna baqylaudy kýsheytu úsynylyp otyrghan jýiening negizgi qúramdas bólikterining biri bolugha tiyis.
Osy júmys ayasynda qúqyqtyq olqylyqtardy joiy jәne til turaly zannamany búzghany ýshin jauapkershilikti kýsheytu túrghysynan normativtik qúqyqtyq bazany jetildiru talap etiledi.
Kórneki jәne jarnamalyq aqparat qúraldarynda qazirgi qazaq әdeby tilining tiyisinshe qoldanyluyn baqylaudy kýsheytu de qajetti sharalar qataryna jatady.
2. Til mәdeniyetin jetildiru
Qazaqstandyqtardyng til mәdeniyetining dengeyin kóteruding qajetti qúramdas bóligi sóileu mәdeniyetin damytu bolugha tiyis.
Aytystar, mýshәira, pikirtalas turnirlerin jәne jyraular men jyrshylar konkurstaryn úiymdastyru jәne ótkizu osy baghyttaghy negizgi sharalar bolyp tabylady.
Qazaq jazuyn odan әri jetildiru sauattylyqty arttyrugha baghyttalghan konkurstyq is-sharalar keshenin úiymdastyru jәne ótkizu arqyly iske asyrylatyn bolady. Sonymen birge memlekettik til mәselesimen ainalysatyn merzimdi baspa basylymdaryn memleket tarapynan qoldau talap etiledi.
Sonymen qatar, aqparattyq-anyqtamalyq elektrondyq tildik qyzmetti qúru jәne odan әri damytu, elektivti, qosymsha kurstardy úiymdastyru arqyly memlekettik tildegi iskery resmy jazba daghdylaryn ýiretu jýiesin úiymdastyru josparlanyp otyr.
Tolerantty tildik ortany saqtau qajettiligi til mәdeniyetin jetildiru jónindegi mindetterding ózegine ainalyp otyrghanyna dau joq. Júrtshylyqty, mәdeniyet jәne óner qayratkerlerin, BAQ ókilderin keninen tarta otyryp, Memlekettik til kýnin úiymdastyru jәne ótkizu, týrki jazbalaryna arnalghan sharalar keshenin úiymdastyru, sonday-aq til mәdeniyetin nasihattaugha baghyttalghan sharalardy ótkizu dәstýrin jalghastyru júmystary qajetti sharalar qataryna jatady.
Nәtiyjeler kórsetkishteri:
kórneki aqparattyng paydalanyluyn baqylaudyng ónirlerdi qamtu dәrejesi (2014 jylgha qaray - 30%, 2017 jylgha qaray - 50%, 2020 jylgha qaray - 100%);
túrghyndardyng terminologiyalyq komissiyalardyng júmysyndaghy sheshim qabyldau prosesin talqylau kezinde qoghamdyq qoljetimdilik pen ashyqtyq qaghidattarynyng saqtaluyna qanaghattanushylyq dәrejesi (2014 jylgha qaray - 60%, 2017 jylgha qaray - 75%, 2020 jylgha qaray - 100%);
Tórtinshi baghyt - lingvistikalyq kapitaldy damytu ýshin qolayly jaghdaylar jasau
Maqsaty: «Qazaqstandyqtardyng lingvistikalyq kapitalyn damytu»
Nysanaly indikatorlar:
respublikadaghy orys tilin mengergen eresek túrghyndardyng ýlesi (2020 jylgha qaray - 90%);
últtyq-mәdeny birlestikter janyndaghy ana tilderin oqytatyn kurstarmen qamtylghan etnostardyng ýlesi (2014 jylgha qaray - 60%, 2017 jylgha qaray - 80%, 2020 jylgha qaray - 90%);
respublikadaghy aghylshyn tilin mengergen túrghyndardyng ýlesi (2014 jylgha qaray - 10%, 2017 jylgha qaray - 15%, 2020 jylgha qaray - 20%);
ýsh tildi (memlekettik, orys jәne aghylshyn) mengergen túrghyndardyng ýlesi (2014 jylgha qaray - 10%, 2017 jylgha qaray - 12%, 2020 jylgha qaray - 15%).
1. Kommunikativtik-tildik kenistiktegi orys tilining qyzmet etui
Tórtinshi baghytty iske asyru arqyly Qazaqstannyng kommunikativtik-tildik kenistiginde orys tilining qatysuyn qamtamasyz etu jónindegi jýieli júmystardy úiymdastyru kózdeledi.
Múnyng ayasynda orys tilin oqytu jýiesin oqu-әdistemelik jәne ziyatkerlik túrghydan odan әri qamtamasyz etu, sonday-aq oqytushy kadrlardy kәsiptik túrghydan oqytu jónindegi júmys jalghasatyn bolady.
Orys tilining qoldanyluyn aqparattyq qoldaugha Qazaqstannyng aqparattyq kenistiginde orys tilin paydalanudy qamtamasyz etu arqyly qol jetkiziletin bolady.
2. Qazaqstandaghy tildik әraluandyqty saqtau
Osy mindet ayasynda, eng aldymen, Qazaqstanda túratyn etnos ókilderining ana tilderin oqytugha jaghday jasau kózdeledi. Búl ýshin jeksenbilik mektepterge oqu-әdistemelik kómek kórsetu, sonday-aq ana tilderin oqytu kezinde tildi biletin tәjiriybeli pedagog mamandardy tartu jәne halyqaralyq tәjiriybeni, zamanauy tehnologiyalardy paydalanu josparlanady.
Búghan qosa, etnostardyng tilderin saqtau jәne mәdeniyetterdi ózara bayytu ýshin qajetti jaghdaylarmen qamtamasyz etu kózdeledi. Keninen aqparattyq qoldau arqyly mәdeniy-kópshilik is-sharalardy úiymdastyru, etnostardyng tarihy jәne qazirgi zamanghy jazba múrasyn saqtaudy qamtamasyz etu júmystary qajetti sharalar qataryna jatady.
Halyqtyng shygharmashylyq túrghydan ósuine jәrdemdesu etnostardyng mәdeny jәne shygharmashylyq mýmkindikterin odan әri iske asyru arqyly josparlanady.
3. Aghylshyn jәne basqa da shet tilderin oqyp-ýirenu
Qazaqstandyqtardyng leksikalyq kapitalynyng negizgi qúramdas bólikterining biri iskerlik jәne halyqaralyq qarym-qatynas qúraly retindegi shet tilderi bolyp tabylady.
Osy mindetting ayasynda shet tilderin oqytu prosesining auqymdy bilim beru kenistigin saqtau kózdelip otyr.
Shet tildik mәdeniyetpen ózara is-qimyl jasau maqsatynda halyqaralyq yntymaqtastyqty keneytu arqyly ýkimetaralyq kelisimder ayasyndaghy mәdeniy-kópshilik is-sharalar - Shet memleketterding mәdeniyet kýnderin, kórmeler ótkizu, kórkem jәne derekti filimderdi týpnúsqa tilinde kórsetu kózdeledi.
Nәtiyjeler kórsetkishteri:
ana tilderin ýiretuge arnalghan әdistemelik kómekpen qamtylghan últtyq-mәdeny birlestikteri bar etnostardyng ýlesi (2014 jylgha qaray - 20%, 2017 jylgha qaray - 60%, 2020 jylgha qaray - 100%);
ortalyqtardyng jalpy sanyna shaqqanda aghylshyn jәne basqa da shet tilderin ýiretu qyzmetin úsynatyn, tilderdi oqytatyn memlekettik ortalyqtardyng ýlesi (2014 jylgha qaray - 50%, 2017 jylgha qaray - 75%, 2020 jylgha qaray - 100%).
Baghdarlamany iske asyru kezenderi
Baghdarlamany iske asyru ýsh kezende jýzege asyrylady.
Birinshi kezende (2011 - 2013 jyldar) tilderdi odan әri damytu men qoldanudyng normativtik-qúqyqtyq jәne әdisnamalyq bazasyn jetildiruge baghyttalghan keshendi sharalar ótkizu kózdeledi.
Mәselen, birinshi kezenning ayasynda memlekettik tildi oqytu standarttaryn jetildiru, qazaq tilin oqytu ortalyqtaryn akkreditteuding jәne olardyng qyzmetin reytingtik baghalau isining qúqyqtyq negizin әzirleu júmystaryn jýzege asyru qarastyrylady.
Búghan qosa, әkimshilik-aumaqtyq birlikterding ataularyn jýieleudi qamtamasyz etu mәselesi boyynsha onomastika salasyndaghy, terminologiyalyq leksikany birizdendiru mәselesi boyynsha terminologiya salasyndaghy, sonday-aq antroponimikalyq ataular men kórneki aqparatty sәikestendirudi jýzege asyru mәselesi boyynsha antroponimika salasyndaghy normativtik qúqyqtyq bazany jetildiru kózdeledi.
Sonymen qatar, qúqyqtyq olqylyqtardy joi men til turaly zannamanyng búzylghany ýshin jauapkershilikti kýsheytu túrghysynan normativtik qúqyqtyq bazany jetildiru kózdeledi.
Osy kezende memlekettik tildi kópshilikting keninen qoldanuyna qol jetkizetin, Qazaqstanda túratyn etnostardyng tilderin saqtaugha jәne oqyp-ýirenuge qolayly jaghdaylar jasaytyn úiymdastyrushylyq-praktikalyq sharalar kesheni, sonday-aq nәtiyjelerding tiyimdiligine monitoring jýrgizu jýiesin engizu kózdeledi.
Ekinshi kezeng (2014 - 2016 jyldar) ayasynda memlekettik tildi oqyp-ýirenu jәne qoldanu salasynda, sonday-aq tildik әraluandyqty saqtauda jana standarttar, tehnologiyalar men әdisterdi engizu jónindegi praktikalyq sharalar keshenin iske asyru qarastyrylady. Sonymen qatar, osy kezende Memlekettik tildi oqytu ortalyqtaryn akkreditteu isin jýrgizu, sonday-aq olardyng qyzmetine reytingtik baghalaudy engizu júmystary bastalady.
Memlekettik tildi mengerudi yntalandyru jýiesin qúru jónindegi júmysty úiymdastyru - memlekettik qyzmetshilerdin, halyqqa qyzmet kórsetu jәne memlekettik qyzmetter kórsetu salasy qyzmetkerlerining memlekettik tildi mengerui jónindegi mindetti tómengi talaptardy engizu kózdeledi. Búghan qosa, memlekettik tildi kópshilikting keninen qoldanuyna qol jetkizu jónindegi júmys jalghasatyn bolady.
Tilderdi qoldanu salasyndaghy zannamanyng saqtaluyn baqylaudy kýsheytumen qatar, әzirlengen normativtik qúqyqtyq bazanyng negizinde qazaq tilining terminologiyalyq qoryn retke keltiru, onomastikalyq kenistikti jýieleudi qamtamasyz etu jónindegi júmystar bastalatyn bolady.
Baghdarlamanyng ýshinshi kezeninde (2017 - 2020 jyldar) memlekettik tildi mengeru dәrejesin baqylau tetikterin engizu júmysyn úiymdastyru kózdeledi.
Sonymen qatar, qoghamdyq ómirding barlyq salasynda memlekettik tilge qajettilik boluyna, onyng basqa tilderding túghyryn odan әri saqtau jaghdayyndaghy tiyisinshe qoldanylu sapasyna jәne mengerilu dengeyine jýieli monitoring jýrgizu kózdeledi.
Búghan qosa, onomastika, terminologiya, memlekettik tildi kópshilikting qoldanuyna qol jetkizu, sonday-aq tolerantty tildik ortany saqtau jónindegi júmystar jalghasatyn bolady.
Qajetti resurstar
2011 - 2020 jyldary Baghdarlamany iske asyrugha respublikalyq jәne jergilikti budjetterding qarajaty, sonday-aq Qazaqstan Respublikasynyng zannamasynda tyiym salynbaghan basqa da qarajattar júmsalatyn bolady.
Baghdarlamanyng birinshi kezenin iske asyrugha arnalghan memlekettik budjetting jalpy shyghyny 19 134 946 myng tengeni qúraydy.
2011 - 2020 jyldargha arnalghan Baghdarlamany qarjylandyru kólemi Qazaqstan Respublikasynyng zannamasyna sәikes tiyisti qarjy jylyna arnalghan respublikalyq jәne jergilikti budjetterdi qalyptastyru kezinde naqtylanatyn bolady.
