JÝIKE JEGISI

1.

Resey jahangerligining barlyq otarshyl ayar sayasaty kenes ókimetining de dittegen jerinen shyqty. Kókiregin jegen ókpe qúrtyna ainalghan últ mәselesin olar qashan esterin jighansha eske almaugha tyrysty. Biraq orayy kelgende oryp, qyltasynan qiyp tastaugha úmtyldy. Bolishevikter:

«Álsiz jau - eng senimdi dos, - jauymyzdan da beter qaterli», - degen P.Ya.Chadaevting kekesindi pikirining jelisimen jýrgen.

Az sandy últtargha kelgende búl qanatty sózdi tolyq maghynasynda jýzege asyrdy. Tónkeris, azamattyq soghys túsynda ezilgen últtardy esirkeuge uәde etip, «әlsiz jau» retinde dos tútty. Al, «esepti dosqa» ainalyp, bauyryna kirgende dúshpanynan beter týrshige óshikti. Reseyding qúramyndaghy 140 million halyqtyng 75 milliony orys edi de (Olardyng ishinde ózin oryspyn dep esepteytin Leniyn, Troskiy, Buhariyn, Kamenev, Sverdlov, Dzerjinskiy, Frunze, Goloshekin t. b., jýzdegen myng sinbeler bar), qalghan 65 milliony ózge últtar edi.

JÝIKE JEGISI

1.

Resey jahangerligining barlyq otarshyl ayar sayasaty kenes ókimetining de dittegen jerinen shyqty. Kókiregin jegen ókpe qúrtyna ainalghan últ mәselesin olar qashan esterin jighansha eske almaugha tyrysty. Biraq orayy kelgende oryp, qyltasynan qiyp tastaugha úmtyldy. Bolishevikter:

«Álsiz jau - eng senimdi dos, - jauymyzdan da beter qaterli», - degen P.Ya.Chadaevting kekesindi pikirining jelisimen jýrgen.

Az sandy últtargha kelgende búl qanatty sózdi tolyq maghynasynda jýzege asyrdy. Tónkeris, azamattyq soghys túsynda ezilgen últtardy esirkeuge uәde etip, «әlsiz jau» retinde dos tútty. Al, «esepti dosqa» ainalyp, bauyryna kirgende dúshpanynan beter týrshige óshikti. Reseyding qúramyndaghy 140 million halyqtyng 75 milliony orys edi de (Olardyng ishinde ózin oryspyn dep esepteytin Leniyn, Troskiy, Buhariyn, Kamenev, Sverdlov, Dzerjinskiy, Frunze, Goloshekin t. b., jýzdegen myng sinbeler bar), qalghan 65 milliony ózge últtar edi.

Resey ýshin tek qana shiykizat qajet bolatyn. Onsyz; aq nemese qyzyl jahangerding ómir sýrui mýmkin emes-tin. «Áleumettik tendikti» jeleu jarymaghan jarlylardyng ókimetining qúlqyny - ishi mayly patshanyng óneshinen kóri de keng әri ashqaraq edi. Sondyqtan da, kenes ókimetining qomaghay kómeyli kenesshileri: kez-kelgen «últtyq mýdde men qúqyqqa», sol últtardyng dәstýri men tarihy mekenin tanugha, ózin-ózi biyleu erkine, derbes memlekettik sayasi-ekonomikalyq damu jolyna, әskeriy-sharuashylyq qúrylym qúruyna, tiline de, dinine de, tipti últtyq tendigine de qarsy órshelene kýresti.

Lev Troskiyding moyyndauynsha  múnyng ekinshi bir psihologiyalyq astary mynada:

«Shet aimaqtaghy ezilgen halyqtyng ortasynda ósken bolishevikter jergilikti últ partiyalarymen kýres ýstinde tәrbiyelendi jәne olar shovinizmning sanany ulaghan sarqynshaqtaryn jongdy bylay qoyyp, sonymen qatar órkeniyetti әleumettik әdil talaptardy oryndaudan bas tartty. Últ mәselesi jónindegi halyq komissariatynyng kollegiya mýshelerining barlyghy da orystanyp ketken «jat júrttyqtardyn» ókili edi, ezilgen últtardyng damuyna ózderining qanyna bitpegen qiyaly bauyrmashyldyq arqyly kýndelikti is - әreketterimen olargha qastandyq jasaugha júmsady. Búl ejelden kele jatqan orystandyru sayasatyn jýzege asyrugha jol ashty".

Últtyq otarlau qyspaghynda ómir sýrgen «Qily zamanynda» da, tәuelsizdik alghan túsynda da eng qauipti qúbylys - et pen terining arasyndaghy L.Troskiy dәl tauyp aitqan osynau «aram bezder», yaghni, «Qily bauyrmashyldar». Últ mәselesi jónindegi halyq komissariatyna tegi «jat júrttan» shyqqan, biraq boyynda sol últqa degen óshpendilikten basqa qasiyetti bir sezimi joq «aram bezderdi» qyzmetke qasaqana alghan da Leninning ózi. Olardy keshegi, býgingi, keleshektegi últtyq qozghalystardyng ishinen qinalmay-aq keziktiruge boldy.

Últtyq sana sýzgiden ótedi. Biraq «aram bezder» qúrymaydy. Búl da tabighy zandylyq. Olardyng әrbireuining kesiri - últtyq kósemderding múqym bir  tolqynyn jer jastandyrugha jetip jatyr. Mәselenki: ne orys últyna, ne evrey júrtyna qayyr kórsetpegen, atasynyng atymen atasang - Shaya Iskovich, oryssha esimi - Filip Isaevich Goloshekiyn, qazaqtardyng syigha tartqan aty - Qujaq, qazaq últynyng mәiegin tógip, sýiegin qu dalagha shashyp ketti. «Últtar mýddesining qorghaushysy, lenindik últ sayasatynyng kósemi» Leninning ózi de múnday ayarlyqtyng әkkilengen tәlimin óte eptilikpen qoldandy. Ol ezilgen últtardy sonday jәdigóilikpen jauyrynynan sipap túryp, jauyrynymen jer qaptyrdy. Tәuelsiz Bashqúrtstan memleketi men «Alash» ýkimetin de ekijýzdi sayasattyng qúrbandyghyna shaldy. Syrttay barynsha jaqsylyq jasaghansyp «ezilgen últtardyng ózin - ózi biyleu erki, bostandyghy bar» - dep jalpy deklarasiyagha kirgizdi de jeme - jemge kelgende:

«Baltyq jaghalauyndaghy últtar baghynudan bas tartsa, olardy bir-aq týnde ayausyz qyryp tastandar da, múny últshyldar men kontrrevolusionerler istedi dep qaueset taratyndar», - dep jasyryn búiryq bergen de Leninning ózi ghoy.

Qúpiya jarlyqtarda búdan da soraqy úsynystardyn, pәrmenderdin, «aqyl-kenesterdin» bar ekeni qazirding ózinde әshkerelenip otyr. Ony keleshek dәlelder.

Álihan Bókeyhanov «Alashorda» Ýkimeti Reseyden derbes memleket bolatynyn mәlimdegende atyshuly admiral Kolchak:

«Maghan salsa, qazaqtardy baghyndyru qiyngha soqpas edi: halyqqa sózi ótetin, halyq senetin 500 intelliygentting kózin joysa, jetip jatyr - qazaqtar taghzym etti dep esepte», - degen eken.

Rasynda da, qazaq últynyng eng osal jeri osy ziyaly qauym bolatyn. Zamannyng tilin biletin, qoghamdyq kýres pen sayasy talas-tartysqa әbden ysylghan qayratkerler tym az edi. Alayda, Sibir memleketining әskery әmirshisi admiral Kolchaktyng ózi de múnday qaskýnemdikke barmady. Al Smaghúl Sәduaqasov aitqan «kommunistik kolonizatorlyqtyn» da avtory - Lenin edi. Últtardyng avtonomiyasy men sayasy birligi - syrt kózge qoyylghan sahna oiyny ghana edi. Shyn mәninde, bolishevikter otarlaudyng jana týrine, kommunistik týrine shúghyl әri jazalau arqyly qauyrt kiristi. Egerde, últtyq qozghalys asa buyrqanyspen damyghan Ukraina men Týrkistanda qasaqana asharshylyq úiymdastyryp, últtyq kommunisterdi jazalaudyng jana nauqanyn jýrgisu turaly Leninning ózi bergen jasyryn núsqau múraghattardan tabyla qalsa, oghan eshqashanda tandanugha bolmaydy. Óitkeni, bolishevikter, 1921-1922 jyldan bastap arandatudyng eng qanqúily týrine kóship edi. Múnyng etek alghany sonday, L. Troskiyding mәlimdemesinshe, Leninning ózine de u berilgen. Kósem de oghan esh qarsylyq bildire almapty. Demek, qazaq últynyng ziyalylarynyng 1922 jyly jappay týrmege qamaluy pәlendey kezdeysoq qúbylys emes.

1924-jyly memleketting biyligi tútastay ózine kóshken Staliyn, últtyq qayratkerlerden neghúrlym tez qútylsa, soghúrlym joly ashylatynyn bildi. Óitkeni imperiyanyng memlekettik basqaru biyliginde jalghyz ghana (!) joghary bilimdi adamy (Molotov) bar shirkeu taquasy Stalin ýshin - túlgha, ziyaly (intelliygent) degen sózding ózi jekkórinishti edi. Tóbe shashy tik túryp, múrty edireyip, aldyna kelgen oqymystylardy bishara kýige týsirip, qorlaudan masattana lәzzәt alatyn mizayany (paranoykti) kórgende Álihan Bókeyhanov:

«Sauatsyz, ózi bilmeytin, bilgenning tilin almaytynnyng naghyz ózi eken. Qazaqty bylay qoyghanda, Reseyding sory endi qaynaytyn boldy», - depti Álimhan Ermekovke.

Onyng búl aitqan pikiri rasqa shyqty.

Stalinning ózi, tipti, kenes ýkimeti mýshelerining barlyghy da mojantopay, tek patshanyng jazalau sayasatyn, týrmening ishki-syrtqy arandatu әreketterin óte jaqsy biletin tisqaqqan ysqayaqtar edi. Monarhiyalyq diktatura - proletariat diktaturasymen almasty. IYdeologiyalyq sayasatpen, onyng ýgit-nasihattyq tәsili ózgergenmen de, memlekettik qúrylymgha moyynsyndyru әdisteri sol kýiinde qaldy.

Sot, prokuratura, tergeu mekemeleri jazalau qúralyna ainaldy. Proletariat diktaturasynyng iydeologiyasyna negizdelgen zang tek qana kenes ókimetining mýddesin qorghady. Jeke adamdy, onyng ishinde túlghalardy janshyp, qysym kórsetip, jazalaugha qyzmet etti. Búl rette V.O.Kluchevskiydin:

«Aleksandr I taqqa otyrghan 1801 jyldan bastap múqym HIH ghasyrdyng úzyna boyynda orys ýkimeti tek qana arandatu әreketimen shúghyldandy: olar qogham mýshelerine syrttay ghana әser qaldyratyn mólsherde ghana bostandyq berdi de, ile-shala ony jyly jaba salyp, anghal júrtty jazagha tartty. Aleksandr I dәl osylay boldy: Speranskiy ózining konstitusiyalyq jobasy arqyly dekabristerding alangha shyghuyna qúqyq berdi de, sóitip, eriksiz arandatushy bop shygha keldi, sodan keyin shengelge ilikken ózining sayasy shәkirtterining tergeu tobynyng qúramynda jýrip, súraq alu kezinde kózining jasyn syghumen boldy. Imperator Nikolay I túsynda ýkimet ózining arandatu tәsilin ózgertti», - degen pikirin kenes ýkimetine de qaratyp aitugha tolyq dәlel bar.

Óitkeni olar Speranskiy siyaqty «kózining jasyn syqqan joq». Kerisinshe, Aleksandr I men Nikolay I jazalau sayasatyn adamdardyng ruhyn janyshtap, ensesin ezuge baghyttay otyryp, aila tәsilderin ózgertip qoldansa, Lenin men Stalin búl eki «amaldyn» basyn qosyp, qysym qúralynyng qúrsauyn búrynghydan beter kýsheytti.

Búl retten alghanda, patshalyq samoderjavie men kenes ókimetining memlekettik-sayasy ústanymynda eshqanday aiyrmashylyq bolmady. Biylik iyesi auyssa - saray dәbirleri de qosa auysyp, aldynghylar mindetti týrde basqaru jýiesinen shettetildi. Búl «tәsil» týrli halyqtyq sayasy «formulirovkalar» arqyly óte әkkilikpen qoldanyldy. Ásirese, jeke adamnyng taghdyryn qamtityn kadr mәselesin jazalau arqyly sheship, qylmystyng kuәlәrin der kezinde joyyp otyrdy. Basshy auysqan sayyn jazalaudyng taktikasy men strategiyasy da ózgerdi.

Lenin jana ekonomikalyq sayasatty qauyrt jýzege asyrdy, ile Stalin ensesin kóterip ýlgergenderdi tap jauy, kulak retinde tәrkilep, toz-tozyn shyghardy. Lenin «Alash» partiyasy men «Alashorda» ýkimetining mýshelerine býkilodaqtyq Ortalyq Atqaru komiytetining 1919 jylghy 4 kókektegi jәne 1920 jylghy 15 kókektegi Leninning ózi qol qoyghan qararmen keshirim jasady, Lenin ólgen song olardy jappay qudalay bastady. Aqyry kózderin joyyp tyndy. Leninning túsynda, yaghni, 1920-1924 jyldar aralyghynda últtyq federasiya men avtonomiya, últ mәselesi jappay talqygha týsip, SSSR qúryldy. «Partiyalyq disputtar» úiymdastyrdy, ile Stalin búl nauqanda belsendilik kórsetip, batyl pikir aitqandardy últshyl, bayshyl, burjuaziya mýddesin qorghaghandardyng qataryna qosyp, tazalau nauqanyn jýrgizdi. 1937 jyly «halyq jauyn әshkereleu» bastaldy. «Jazalau әreketi» shegine jetkende, 1938 jyly «asyra silteushilik» turaly qauly qabyldap, endi aldynghylardy halyq jauy retinde «әshkereleushilerdin» ózderi «әshkerelenip», adal azamatty әdeyi arandatqandar esebinde týrmege qamaldy. Aqyry 1956 jyly: búlardyng barlyghy jeke basqa tabynushylyqtyng qúrbany boldy - degen býrkenshik sayasatpen Stalinning ózi de sahnadan ysyryldy. «Jylymyq әkelgen» Hrushevti Brejnevting «ystyq qúshaghy men tәtti sýiisteri» eritip jiberdi. Gorbachev múnyng bәrin «qayta qúrugha úmtylyp» edi, ony puchcha órtep jiberdi. Sóitip, ol kýnderding de tiri kuәlәri joyyldy.

Búl óz kezeginde qazaq últynyng da mәiegin iritip, jýikesin jegidey jep, túraqty últtyq ústanymdy úiytugha mýmkindik bermedi. Sonyng nәtiyjesinde memlekettik qayratkerler emes, qondyrghy qayratkerler respublikany Mәskeuding emeuirinimen qaqpaylap qana otyrdy.

Qazaqstanda ózining derbes qúrylymdyq-qúqyqtyq, sayasi-ekonomikalyq, tarihiy-mәdeni, ruhany derbes biyligin jýrgizgen naghyz últtyq túlgha bolghan emes. Búl últtyq túlghalardyng túnshyqtyryluyna alyp keldi. Kóp óksik kómeyine tyghylghan últtyng búl sayasy qúmyghuy týinektelip baryp, óz kezeginde seksen altynshy jylghy namystyng yzaly kegi bop atyldy. Ol tәuelsizdikke úlasty.

Mine, Stalin osy tәuelsizdikten qatty seskendi. Sondyqtan da ruhy quatty últ qayratkerlerining birde-bireuine Stalin senbedi jәne memleket basyna jolatpady. Tәuelsiz túlghalardan seskenip, «túlghasyzdargha» túlgha izdegen Staliyn:

«Shyghysta sosializm ornamay - dýnie jýzinde kommunizm ornamaytynyn», - dep jariyalady.

Búl armanyna jetu maqsatynda Qazaqstangha sosializmdi ornatu ýshin Goloshekindi «desant» retinde jiberdi.

Gәp sosializmde emes, sol sosializmnen ýmit kýtip otyrghan «ezilgen últtardyn» taghdyrynda jәne sony jýzege asyratyn qazaq qyzmetkerlerinde bolatyn. Qazaq últy men túlghalarynyng sheger qasireti men kórer kóreshegine oray, halyq «Qujaq» atap ketken, azamattyq aty - Shaya Iskovich, býrkenshik esimi - Filip Isaevich Goloshekin Qazaqstangha kele salysymen ózining «sypyra sypyru» men «jaghalata jappay jazalau» sayasatyn jýrgizip, әr týrli «shinalargha» (qazaq qyzmetkerlerine) «qarghystyng qamytyn kiygizip», olardy halyq jauy retinde әshkereleuge kirisip ketti. Ol ózining «taqqa taghayyndalu» qúrmetine oray 1925 jyly 1 jeltoqsan kýni (myna sәikestikti qaranyzshy, G.Kolbin de sol jeltoqsanda keldi emes pe!) ótken Býkilqazaqstandyq besinshi konferensiyada:

«Shyndyghyn aitsam, auylda kenes ókimeti joq, baylardyng ýstemdigi, rulardyng ýstemdigi ghana bar», - dep mәlimdeme jasady.

Onyng kózine búqara qazaq halqy kóringen joq, tek baylar men «shinalar» ghana eles berdi. Jeltoqsanda jer tepkilep kelip, birden ashyq timiskilikke kiristi. 1926 jyly jappay qudalaudy bastady. 1927 jyly jappay jazalau men tútqyndaugha kóshti. 1927-1930 jyldary tergeuge aldy. Sonyng nәtiyjesinde SSSR Halyq Komissarlary Kenesining janyndaghy OGPU kollegiyasynyng 1930 jylghy 4 aprelidegi qaulysyna oray:

«Búryn «Alashordanyn» qúramynda bolghan jәne últshyl kontrrevolusiyalyq úiymgha kirgen, sonymen qatar olarmen baylanysy bar últshyldardyng ýstinen qozghalghan № 2370-isting «Tarihy anyqtamasy» boyynsha:

aqpan tónkerisinen keyin últshyl «Alash» partiyasynyng qúramyna kirgeni ýshin,

«Alashorda» ýkimetining mýshesi bolghany ýshin,

sonday-aq orystyng aqgvardiyashyl kazaktarmen, kontrrevolusiyashyl general Kolchaktyng armiyasymen birigip kenes ókimetine qarsy ashyq kýreskeni ýshin,

kontrrevolusiyalyq armiya men «Alashorda» ýkimetine keshirim jasalghannan song da kontrrevolusiyalyq úiymnyng úiytqysy bolghany ýshin,

Qazaqstandy Reseyding qúramynan bólip әketpek bolghany ýshin,

kenes ókimetin qúlatyp, qúryltay jinalysyn ótkizu arqyly qazaqtyng últshyl-demokratiyalyq respublikasyn qúrugha úmtylghany ýshin,

qazaqtyng últshyl-burjuaziyashyl intelliygensiyasynyng ókilderinin» aldy -atyldy.

Bel ortasyndaghylar atu jazasyna kesilip, jiyrma bes jylgha kesim aldy, sonyndaghylar jer audaryldy.

Sóitip, últ túlghasyz túl qala jazdady. Al túlghalardyng túlghasyzdandyryluy Á.Bókeyhanov pen A.Baytúrsynovtyng sayasy sahnadan shettetilui túsynda bastaldy. Alayda últ ishi mәieksiz emes edi.

(Jalghasy bar)