Senbi, 23 Qarasha 2024
2523 0 pikir 23 Shilde, 2019 saghat 12:45

Agroónerkәsiptik keshendi damytudyng ónirlik baghdarlamasy ayasynda 148 joba jýzege asyrylady

Oblysta agrarlyq salany damytudyng 9 negizgi baghyty anyqtaldy. Búl turaly oblystyq mәslihattyng kezekti sessiyasynda Qyzylorda oblysynyng әkimi Quanyshbek Ysqaqov mәlimdedi.

"Jýrgizilgen zertteulerding nәtiyjesinde biz eki negizgi kategoriya boyynsha damudyng sektorlaryn aiqyndadyq. Búl - ishki naryqty tolyqtyru jәne eksportqa baghdarlanghan ónim óndirisin keneytu ýshin agroónerkәsiptik keshen sektoryn damytu. Sonymen qatar, ónirding tabighy klimattyq jәne topyraq erekshelikterine qaray, agrarlyq salany damytudyng 9 basym baghytyn anyqtadyq. Olar:  et jәne sýt mal sharuashylyghyn damytu, ósimdik sharuashylyghyn әrtaraptandyru, suarmaly jerlerdi qalpyna keltiru, zәkirlik kooperasiyany qayta óndeu jәne damytu, balyq sharuashylyghy, agroónerkәsiptik keshen ónimderin ótkizu, infraqúrylymdy damytu jәne sifrlandyru. Atalghan barlyq baghyttardy iske asyru maqsatynda klasterlik negizde óndiristik prosesterdi basqarugha sifrlyq tehnologiyalardy endiru qajettigi tuyndauda. Búdan bólek, agroónerkәsiptik keshen ónimderin damytudyng ónirlik baghdarlamasy ayasynda  148 jobany iske asyrudy josparlap otyrmyz»,-dedi aimaq basshysy.

Oblys әkimi óndeu ónerkәsibin damytu enbek ónimdiligi men eksport kólemin jәne enbek ónimdiligin 2,5 esege ósuin qamtamasyz etetinin atap ótti.

«Osyghan baylanysty, oblysta sýt, et, júmyrtqa, qús eti, kartop, ún tartu ónimderi men jylyjay kókónisterin óndirudi jetildiru qajet. Endi biz aldaghy uaqytta osy salalardy damytugha erekshe nazar audaratyn bolamyz. Qazirgi uaqytta Aral qalasynda ún óndirisi qalpyna keltirildi, Qarmaqshy audanynda qús fabrikasynyng qúrylysy jýrgizilude, Qyzylorda qalasynda et kombinaty men jylyjay salynuda, kópjyldyq jemis ekpeleri bar alandar keneytilude, Shiyeli audanynda jәne Qyzylorda qalasynda júmyrtqa óndirisi damytyluda»,-dedi Quanyshbek Ysqaqov.

Sonday-aq, ónirde su qoymalaryn salu jәne suarmaly sudy tiyimdi paydalanu boyynsha birqatar jobalar jýzege asyrylatyn bolady.

"Atap aitqanda, irrigasiyalyq jәne drenajdyq jelilerdi jetildiru jónindegi jobalardy iske asyru arqyly suarmaly sudy 30%-gha deyin ýnemdeymiz. Jәne jer asty kózderin paydalanu, tamshylatyp, janbyrlatyp suaru әdisterin qoldanu, kollektorlyq sulardy qayta paydalanu esebinen suarmaly jerlerdi 95 myng gektargha kóbeytip, 300 myngha jetkizemiz. Nәtiyjesinde biz agrarlyq sektordaghy óndiris kólemin 79 mlrd. tengege úlghayta otyryp, 3 mynnan astam túraqty júmys oryndaryn ashamyz»,-dedi oblys әkimi.

Sonymen qatar, suarylmaytyn shól-egindi jerlerde mayly jәne azyqtyq daqyldar egisin keneytu josparlanuda. Ol ýshin ghalymdardyng innovasiyalyq әzirlemelerin, yaghny akvasorbentter men akvagelider paydalanylady.

"Agroónerkәsip keshenining manyzdy salasy, damudyng jana mýmkindikterining biri - shiykizat jәne azyq-týliktik emes agrarlyq ónimder óndirisi.  Mәselen, et-sýiek jәne balyq únynyng óndirisi aimaqtaghy mal jәne balyq ósirushilerdi sapaly qospalarmen qamtamasyz etip qana qoymay, olargha tauarlaryn Qytay men Europagha eksporttau arqyly payda tabugha mýmkindik beredi. Teri óndirisin damytu boyynsha da ósuding jana mýmkindikteri bar. Jyl sayyn oblys boyynsha 65 myng iri qara maldyng terisi, 131 myng úsaq qara maldyng terisi jәne 800 tonnagha juyq qoy terisi, 40 tonna eshki jәne 100 tonna týie jýni satyp alynady", - dedi Quanyshbek Ysqaqov.

Syr óniri miya tamyryn qayta óndeu boyynsha aitarlyqtay әleuetke iye.

«Býgingi kýni shiykizat kýiinde eksporttalghan miya tamyrynyng 50 payyzy  Qyzylorda oblysyna tiyesili. Qazirgi uaqytta osy qyzmet týri zandastyrylghan kórshi Ózbekstan Respublikasynda osynday 30 kәsiporyn júmys isteydi, bir kәsiporynnyng ortasha jyldyq tabysy 15 mln.aqsh dollaryn qúraydy. Osy rette Ózbekstan elining tәjiriybesin paydalanu oryndy dep esepteymiz. Ózbekstan Respublikasynyng ýlgisinde elimizde miya tamyryn jinau jәne paydalanu tәrtibi turaly zang jobasyn dayyndaugha kirisu qajet dep sanaymyn. Búl halyqty júmyspen qamtu jәne shaghyn biznesti damytugha  mýmkindik beredi", - dedi oblys әkimi.

Býgin Qyzylorda oblystyq mәslihattyng kezekti sessiyasy ótti. Onda aimaqtyng I jartyjyldyqtaghy damu qorytyndysy shygharylyp, keleshek josparlary aiqyndaldy.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5434