Dýisenbi, 22 Shilde 2024
Aymaq 5543 7 pikir 31 Shilde, 2019 saghat 11:58

Qostanaylyqtar Nazarbaevqa bazar manynan kóshe berdi

Bizdegi jergilikti biylikting basty bir kemshiligi - joghary jaqtan bir núsqau týsse, әi-shaygha qaramastan, aqylgha salyp oilanbastan, kózge týsip qalu ýshin úrandatyp ala jónelu. Múnday asyghystyq pen qyzyl tanau boludyng aqyry nege әkelip soghatyndyghyna oy jiberip jatpaydy. Negizinen, múnday shala sheshim qanday da jaqsy bastamany qúrdymgha ketiredi.

Kezinde Túnghysh Preziydent N.Nazarbaevtyng esimin este qaldyru maqsatymen elimizding iri qalalarynda onyng atyna kóshe beru jónindegi el Parlamentining sheshimin ózgelerden búryn oryndap qoyamyn dep jantalasqan Qostanay qalasynyng biyligi mýlem abyroysyzdyqqa úshyrady. Shahardaghy ózge kósheler jetpegendey, kezinde aiqay-shumen esimin әzer iyelengen qazaqtyng bas aqyny Abaygha «auyz saldy». Jantalasa qimyldap sol kýni týske deyin-aq mәslihat sheshim shygharyp, kóshege ilinetin mandayshalardy da dayyndap ýlgirdi. Abyroy bolghanda, búghan respublikalyq onomastika komissiyasy toqtau salyp, «sorlap» qaluymyzgha jol bermedi. Áytpegende qalamyzdan hәkim Abaydyng aty birjolata óshiriler edi. Biylik bolsa: «Oybay, endi búl mәseleni júrtshylyqpen aqyldasyp sheshemiz» dep qútyldy.

Mine arada tórt ay ótken song sol jergilikti biylik ózining jýikesin júqartqan mәseleni Qostanaydyng júrtshylyghymen «aqyldasa» otyryp sheshti. Qalalyq әkimdikte sol júrtshylyq degenning qatysuymen qalalyq mәslihattyng otyrysyn ótkizip, «qyzu talqylaudan» son, Nazarbaevtyng esimin Gagarin danghylyna beruge bir kisidey kelisti. Sóitip «Qúda da tynysh, qúdaghy da tynysh» bolyp, búl mәselege de nýkte qoyyldy-au aqyry.

Al bizding múny әdiletti de dúrys sheshim dep aitugha auzymyz barmaydy. Birinshiden, Parlament qaulysynda Nazarbaevqa beriletin kóshe qalanyng ortalyghyndaghy basty kóshelerding biri bolu kerek dep qadap aitylghan. Mәslihat búl talapqa pysqyryp ta qaramady. Júrtshylyqpen aqyldasqan boldy da ortalyqtan jyraq, sonau kók bazardyng artqy jaghynda, bir kósheden keyin ornalasqan danghyldy dúrys dep tapty. Al, ekinshiden, eng bastysy, osy qalamyzdyng dәl ortalyghynda ornalasqan Gogoli, Pushkin nemese Chehov sekildi ýlken de sәndi kósheler túrghanda Gagarin nege «ayypty» bolyp qaldy? Biz kezinde «eger Nazarbaevqa kóshe beru qajet bolsa, onda qalanyng dәl ortalyghynda ornalasqan Gogoli kóshesi layyqty» dep naqty dәlelimizdi keltirip, ózimizding osy portalgha da, ózge basylymdargha jazghan bolatynbyz. Tipti jergilikti orys tildi «Nash Kostanay» gazetine de súhbat berdik. Esh jerden qoldau taba almadyq. Qostanaydyng birde-bir túrghyny búghan ýn qospady. Tipti sol talqylauda «Nazarbaevtyng enbegi erekshe dep sanasaq, ortalyqtaghy bir kósheni, mәselen, Gogoli, Pushkin nemese, Chehovty nege qimaymyz?» degen pikir de estilmedi. Bәri de sol Gagarinnen artyq kóshe taba almapty. Al әnsheyinde mening jergilikti biylikti synaghan maqalama jappay dýrse qoya beretin mening «janashyrlarym» da bylq etpedi.

Sonymen biz búdan ne úttyq? Eshtene de. Qayta, onbay útyldyq. Sebebi, osy bir qolayly sәtti útymdy paydalana otyryp, Gogoli sekildi elimizge esh qatysy joq eskirgen esimderden qútylyp qalar edik. Osyndaghy ózge júrttyng ókilderi de aqymaq emes. Eger sol mәslihat: «Nazarbaev qala ortalyghyndaghy Gogoli sekildi kóshege atyn beruge layyqty» dep tabandap túryp alsa, olar ashyqtan-ashyq qarsylyq bildire qoymaytyndyghy anyq. Mine, osynday tabansyzdyghymyz ben jigersizdimizding saldarynan tәuelsiz elimizding janaruy men janghyruyna qarsy kýshterding aldauyna týsip, aitqanyna kónip, jer bolghan jaymyz bar. Olar bolsa, keremet qulyq jasap, bizge bazar syrtyndaghy Gagarindi iytere saldy. Onysymen qoymay, ol gharyshkerding atyn mýldem óshirilgen joq. Onyng esimi endi osyndaghy Gvardeyskiy degen kóshege beriletin boldy. «Eki jep biyge shyqty» degen osy shyghar. Al orystyng ataqty aqyn-jazushylarynyng esimin iyelengen ortalyqtaghy әsem kósheler «endi bizge ne istey alasyndar?» degendey bylq eter týri bayqalmaydy. Múny az deseniz, qala әkimdigining qarsy aldynda orystyng Pushkiyni qasqayyp túryp, marqayyp túryp óleng oqidy. Al biz bolsaq úly Abayymyzgha eskertkish ornatpaq týgili, esimin de tartyp ala jazdadyq.

Endi bar ýmit respublikalyq onomastikalyq komissiyada. Búl sheshimdi bekitetin respublikalyq onomastika komisiyasynyng bir mýshesi: «Ou, sizderde Nazarbaevqa layyqty ortalyq bir kóshe joq pa?»  dep, osynau maghynasyz dýniyeni týzeter, bәlkim.

Aytpaqshy, Nazarbaevtyng atyn beretin Gagarin kóshesining boyynda alystan kóz taratyn keremet bir ghimarat bar. Ol orystardyng Konstantiyn-Elena atty ataqty shirkeui. Diny mereke kýnderi hristian dinindegi júrttyng bәri osynda aghylady. Men búdan eshqanday qorytyndy shygharyp otyrghan joqpyn. Tek bir oidyng úshqyny ghana.

Jaybergen Bolatov

Qostanay

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1356
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2138
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2173