Seysenbi, 16 Shilde 2024
Talqy 11120 18 pikir 31 Shilde, 2019 saghat 16:33

Parlament saylauy qashan ótedi? (Sholu)

Altynshy saylanghan QR Parlamentining tórtinshi sessiyasy ayaqtalghanyna aigha juyq uaqyt boldy. Shilde aiynnyng basynan beri deputattar demalysta jýr. Besinshi sessiyanyng bastaluyna әli biraz uaqyt bar. Oghan deyin bizding zeynetker deputattar alansyz el qydyryp, ótken jyldy qorytyndylay beruine bolady.

Tórtinshi sessiyanyng atqarghan qyzmetine beriler bagha eki týrli. Kópshilik «deputattar búl joly da búrynghyday qalghyp-mýlgip otyryp bir jyldy ótkizdi, eshqanday tyng tirshilik tyndyrghan joq» dep sanaydy. Al deputat myrzalar óz enbekterine bes degen bagha berip otyr. «Parlamentting tórtinshi sessiyasy óte manyzdy jәne tarihy kezende asa qajetti zandardy qabyldady», deydi mәjilis spiykeri Núrlan Nyghmatuliyn.

Sol sekildi besinshi sessiya turaly boljam da eki týrli. Keybireuler eki ay boyy alansyz demalghan deputattar kýz ainala keng kabiynetterine kelip jayghasyp, búrynghyday mimyrt tirshilikterine qayta kirisedi deydi. Al kóp sandy mamandar deputattar osy joly demalysqa emes, «kelmeske» ketti dep jýr. Olardyng oiynsha, kýzde parlamentting altynshy shaqyrylymy taratylyp, merzimnen búryn saylau ótedi.

Songhy pikriding salmaghy basym. Búghan sebep te joq emes. Eng aldymen, jaqynda ghana merzimnen tys preziydenttik saylau ótkizip, tәuelsiz Qazaqstan tarihyndaghy ekinshi el basshysyn saylap aldyq. Ekinshiden, saylaudy merzimnen tys ótkizu – qazaqstandyq saylaulardyng «sәnine» ainalghaly qashan?!

Jaqynda saylau nauqany óterine taghy bir temirdey fakt – Túnghysh Preziydent Núrsúltan Nazarbaevting sózi. 29 shilde «Núr Otan» partiyasynyng birinish orynbasary Bauyrjan Baybekti qabyldaghan Nazarbaev sóz arasynda saylaugha dayyndalyndar degendi aityp qaldy.

«Partiya halyqqa jaqyn bolyp, onyng mún-múqtajyn biluge jәne oghan qoldau bildiruge tiyis. Sonday-aq, partiyamyzdyng kadrlyq qúramyn múqiyat zertteu qajet. «Nur Otan» óz júmysyn odan әri jetildirudi jalghastyra berui kerek.

Alda bastauysh partiya úiymynyng basshylarynyng kezdesui bar, sayasy kenesting kezdesui bar, bolashaqta ónir-ónirlerdi aralap, partiyany aldymyzda kele jatqan elektoraldy mәselelerge dayyndauymyz kerek», dedi Núrsúltan Nazarbaev.

Partiya tóraghasynyng osy sózinen-aq «Núr Otannyn» saylau nauqanyna dayyndyqty bastaghanyn bayqaugha bolady. Jaraydy, kezekten tys saylau ótkizu biz ýshin adam tanghalatyn janalyq emes dedik. Endeshe, kezekti kezekten tys saylau nauqany qalay ótpek? Oghan qansha partiya qatysady, kimder jenip, kimder jeniledi? Endigi mәsele osy súraqtar tónireginde órbise kerek...

Elimizde mәjilis deputattarynyng ókilettik merzimi — bes jyl. Demek, 2016 jyly saylanghan altynshy shaqyrylym 2021 jylgha deyin júmys isteui kerek edi. Ol merzimdi kýte almaytyn sekildimiz. Ayta keterligi, qazir júmys itsep túrghan altynshy saylanymnyng ózi kezekten tys saylanghan bolatyn.

Mәjilis konstitusiyalyq zanda belgilengen tәrtippen saylanatyn jýz jeti deputattan túrady. Onyng toqsan segiz deputatyn saylau jalpygha birdey, teng jәne tóte saylau qúqyghy negizinde jasyryn dauys beru arqyly jýzege asyrylady. Mәjilisting toghyz deputatyn Qazaqstan halqy assambleyasy saylaydy.

2007 jyly ótken parlamenttik saylaugha 7 sayasy partiya qatysty. Alayda «Núr Otan» Respublikalyq Halyqtyq-Demokratiyalyq partiyasy ghana 7 prosenttik barierdi ensere aldy. Sóitip, «Núr Otangha» parlament mәjilisinen 98 oryn búiyrdy. Palatadaghy qalghan 9 oryn Qazaqstan halqy assambleyasy saylaghan deputattargha berildi.

2012 jylghy saylaugha da jeti partiya qatysty. Olardyng ýsheui saylaushylardyng 7%-dan astam dauysyn jinay aldy. Olar: «Núr Otan» Halyqtyq-Demokratiyalyq partiyasy (80,99%), «Aq jol» Demokratiyalyq partiyasy (7,47%), Qazaqstan kommunistik halyq partiyasy (7,19%). Sóitip, parlament mәjilisine «Núr Otan» partiyasynan - 83 deputat, «Aq jol» partiyasynan – 8 deputat, QKHP-dan 7 deputat ótti. Búghan Qazaqstan halqy assambleyasynan saylanghan 9 deputatty qosamyz.

Al 2016 jylghy saylauda «Núr Otan» partiyasy 82,20%, «Aq jol» partiyasy 7,18%, QKHP-sy 7,14% dauys jinap, parlament mәjilisine ótti. Búl joly «Núr Otannan» - 84, «Aq jol» men QKHP-dan – 7 deputattan saylandy. Al «Auyl» partiyasy 2.01%, JSDP - 1.18%, «Birlik» partiyasy 0.29% dauys jinap, belgilengen mәjege jete almady. Qazaqstan halqy assambleyasynan búrynghyday 9 deputat mәjilis tórine jayghasty.

Eger biyl kezekten tys parlamettik saylau ótetin bolsa biz sóz etken joghardaghy ýsh saylaudan ózgeshe eshtene bola qoymas. «Núr Otannyn» basym dauyspen jenetinine senetinder kóp. Últtyq, halyqtyq mәselelerdi birshama kóterip jýretin «Aq jol» da 7%-dyq mejeni baghyndyratyn bolar. Assambleyagha berilgen 9 mandatty dәl qazir qaytyp alugha qúlshynyp otyrghan eshkim joq. Demek, búlar da mәjilisten kete qoymaydy.

Al «Qazaqstannyng halyqtyq-kommunistik partiyasy» taghy da mәjilisten oryn taba ma degen súraq manyzdy bolyp túr. Bizding biyik búl partiyany tórge shygharyp syilap otyrghanymen, qarapayym halyqtyng yqylasy tómen.

Qyzyl kommunister basqarghan qyzyl imperiyadan tәuelsizdik alyp, mәngilik el boludy maqsat etken Qazaqstan Respublikasynyng zang shygharushy organynda kommunistik partiyanyng otyrghanyna kóz júma beruge endi bolmaydy deytinder kóp. Álemning kóptegen elderinde tyiym salynghan búl partiyanyng elimizde erkin júmys istep, parlamentte otyrghanyna tanghalmaugha bolmaydy.

Biraq, búl partiyany bizding biylik dәl qazir mәjilisten alastata qoiyy ekitalay. Kýni keshe ótken preziydenttik saylauda osy partiyanyng atynan ýmitker bolghan Jambyl Ahmetbekov 1.82% dauys jinap, jeti ýmitkerding ishinde altynshy oryn aldy. Osynyng ózi búl partiyanyng kýni bata bastaghanyn anyq anghartyp otyr. Sonyng ózinde el biyligindegi kóne kommunister eski tanystaryn әli túmsyghynan sýirep, sayasy sahnadan alystatpay otyr.

Qazirgi tanda elimizde OSK-gha resmy tirkelgen sayasy partiyalar:

«Núr Otan» partiyasy,

«Birlik» sayasy partiyasy,

«Aq jol» QDP,

«Auyl» HDPP,

Qazaqstannyng halyqtyq-kommunistik partiyasy,

«JSDP».

Parlamenttik saylauda búl joly da osy partiyalar baq synaytyn bolar. «Núr Otan» men «Aq jol» búrynghyday oza shabugha dayyn. Al QHKP-syn endi mәjiliske jiberu memlekettigimizge syn dep otyrmyz. Onyng ýstine preziydenttik saylauda óte tómen nәtiyje kórsetip, eldegi sayasy orny tómendey bastaghanyn bayqatty. Kerisinshe, «Auyl» partiyasynan qatysqan ýmitker búlardan ýsh ese kóp (3.04%) dauys jinady. Demek, parlamenttik saylauda da kommunistik partiyanyng aldyn orap ketuge mýmkindikteri bar. Eger qazirgi biyliktergi kóne kommunisterding QHKP-gha býiregi búryp jýrmese.

(Salystyru ýshin, búrynghy odaqtasymyz, qazirgi tanda demokratiyalyq túrghydan bizden kósh ilgeri ozyp keten Ukrainanyng parlamenttik saylauy jayly aita keteyik. Búl elde jaqynda ghana ótken saylaugha 22 sayasy partiya qatysqan. Al onyng beseui Radagha ótti. Ayta keterligi, búlarda 225 deputat partiyalyq jýiemen, taghy 225 deputat majoritarly jýiemen saylanady.)

Sóz sonynda aitpaghymyz, eger biyl shynmen parlament tarap, mәjilis saylauy óter bolsa, janadan saylanar deputattardyng jas ereksheligi men iydeologiyasyna erekshe mәn beru kerek. Búl jerde qyzyl imperiyanyng qaldyghynday kommunistik partiyagha mәjilisten oryn bermeu kerek ekenin aittyq.

Ekinshi bir mәsele, bizding mәjilistegi deputattardyng jas qúramy óte egde. Anyqtap aitaqanda, 107 deputattyng 33-i әldeqashan zeynetkerlik jasqa tolghan. Olardyng arasynda 81 jastaghy Vladislav Kosarev, 74 jastaghy Quanysh Súltanov, 72 jastaghy Túrghyn Syzdyqov syndy aqsaqaldar men 68 jastaghy Gýljan Qaraqúsova, 64 jastaghy Ekaterina Nikitinskaya qatarly әjeler de bar. Sol ýshin eldegi negizgi zang shygharushy organgha zeynetkerlerdi qaptata bermey, júmys isteuge jigeri bar jastardy tartu kerek. «Jastar jylynda» parlamentimiz «ruhany janghyryp» zeynetkerler men kommunisterden qútylsa qúba-qúp bolar edi...

Quanysh Qappas

Abai.kz

18 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1223
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1932
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1970