Senbi, 23 Qarasha 2024
Aymaq 4805 2 pikir 9 Tamyz, 2019 saghat 14:47

Asqar Mamin Qyrghyzstanda Euraziyalyq ýkimetaralyq kenes otyrysyna qatysty

QR Premier-Ministri Asqar Mamin Sholpan-Ata qalasynda Euraziyalyq ýkimetaralyq kenes otyrysyna qatysty.

EAÝK otyrysyna Resey Federasiyasynyng Premier-Ministri D. Medvedev, Belarusi Premier-Ministri S. Rumas, Armeniya Premier-Ministri N. Pashinyan, Qyrghyzstan Premier-Ministri M. Abylgaziyev jәne Euraziyalyq ekonomikalyq komissiya alqasynyng tóraghasy T. Sarkisyan qatysty.

Is-shara bastalmastan búryn elderding delegasiyalarynyng basshylary Qyrghyzstan Preziydenti S. Jeenbekovpen kezdesti.

EAÝK otyrysynyng qatysushylary integrasiyalyq ýderisterdi odan әri damytu, sauda-ekonomikalyq yntymaqtastyqty keneytu, EAEO ishki naryghyndaghy kedergilerdi joy boyynsha kýn tәrtibining 15 mәselesin qarady. Taraptar QR Túnghysh Preziydenti – Elbasy N. Á. Nazarbaev bastamashy bolghan Euraziyalyq integrasiya iydeyasynyng 25 jyldyghy men Euraziyalyq Ekonomikalyq Odaq qúru turaly shartqa qol qoyylghanyna 5 jyl toluyn atap ótti.

Ýkimetterding basshylary alkogoli, qarjy naryghyn retteu, EAEO ayasynda kedendik әkelim bajyn bólu mәseleleri boyynsha pikir almasty.

Transshekaralyq aqparattyq ózara is-qimyldyn, ónerkәsiptik kooperasiyany damytudyn, Odaq elderining agroónerkәsiptik keshenining tújyrymdamalyq mәseleleri, sonday-aq, Keden Odaghyna mýshe memleketterding keden qyzmetterining yntymaqtastyghy mәseleleri talqylandy.

«Qazirgi uaqytta EAEO turaly sharttyng erejelerin yntymaqtastyqtyng ózekti mәseleleri boyynsha iske asyru, 2025 jylgha deyin euraziyalyq ekonomikalyq integrasiyany damytudyng strategiyalyq baghyttarynyng jobalaryn әzirleu boyynsha júmystar jalghasyp jatyr», — dedi A. Mamiyn.

QR Premier-Ministrining aituynsha, әlemdik ekonomikadaghy qazirgi jaghdaydy eskere otyryp, EAEO elderining ekonomikalarynyng ósimine ong әser beru ýshin ónerkәsiptik kooperasiyany damytugha erekshe kónil bólu qajet. Búl baghyt EAEO-nyng ortaq kýn tәrtibinde basty ekonomikalyq mindetterding birine ainaluy tiyis.

Kәsipkerlikti damytu, halyqty júmyspen qamtu jәne ekonomikalyq ósuding tiyimdi qúraldarynyng biri «qarapayym zattar ekonomikasyn» damytudyng birlesken baghdarlamasy boluy mýmkin.

«Búl sektor jalpy ónimning JIÓ-ning 1,5% deyin ósuine mýmkindik bere alady», — dep A. Mamiyn, Odaq elderi boyynsha salalyq kәsiporyndardy bóluding sifrlyq kartasyn әzirleudi úsyndy.

Sonymen qatar, elektrondy sauda platformalaryn damytudyng qajettigi atalyp ótti. Atalghan perspektivaly әlemdik trendti paydalanu ózara saudanyng ósuine yqpal etip, ýshinshi elderding naryqtaryna tauarlar eksportyn yntalandyrugha jol ashady.

QR Premier-Ministri EAEO-nyng halyqaralyq kólik jelisine integrasiyalanu boyynsha joghary әleuetin atap ótti. Odaq elderining aumaghy arqyly tranzit kezinde kedendik rәsimderdi jenildetu sharalarymen qatar, qazirgi uaqytta әzirlenip jatqan EAEO birynghay tranzittik jýiesi tiyimdi qúral boluy kerek.

QR Ýkimeti basshysynyng aituynsha, qarjy naryqtary, qarjy qyzmetterin tútynushylar men investorlardyng qúqyqtary men qyzyghushylyqtaryn qorghau, sauda jәne investisiyalyq ózara is-qimyl salalarynda yntymaqtastyqty damytu qajet.

Osyghan oray Astana halyqaralyq qarjy ortalyghynyng mýmkindikterin paydalanu úsynyldy. AHQO ayasynda Qarjy tehnologiyalarynyng haby qúryldy, ol qarjylyq tehnologiyalar naryghynda barlyq ónirlik qatysushylardy biriktiru ýshin joghary sapaly infraqúrylymnyng qúryluyn qamtamasyz etedi. Hab qarjylyq tehnologiyalar naryghyna jana ónimderdi engizuge jәne yntalandyrugha mýmkindik beredi.

Osy saladaghy yntymaqtastyqty jandandyru maqsatynda EEK pen AHQO arasyndaghy yntymaqtastyq turaly memorandum ayasynda Euraziyalyq ekonomikalyq komissiya men Astana halyqaralyq qarjy ortalyghy arasyndaghy 2019–2021 jyldargha arnalghan birlesken is-sharalar josparyna qol qoyyldy.

Otyrystyng qorytyndysy boyynsha 12 qújatqa qol qoyyldy.

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5435