Bardy joq desek, әdiletsizdik bolady, Yrysbek inim!

Men Yrysbek Toqtasynúly inimdi óte jaqsy bilem. Qarghaday kezinde Qazaqstangha oralyp, qatargha qosylghan, erte eseygen azamat. On jylday bir qalada -- Almatyda birge túrdyq. Tәuelsizdik jyldarynyng qyzyghy men shyjyghyn birge kórdik. Men aqyn bolam dep, Túmaghanyng sonyna erdim. Yrysbek jeke kәsippen ainalysyp jýrdi. Otanymyz úsynghan kómekten de irkes-tirkes iygiliktendik...

Yrysbek inim songhy kezde sayasatqa aralasyp, әleumettik jelilerde óz oilaryn aktivti týrde ortagha salyp keledi. "Últ amanaty" degen qoghamdyq birlestik qúryp, qandastarymyz ýshin óte belsendi júmys jýrgizip jatyr. Jerles, taghdyrlas aghasy retinde men Yrysbekting barlyq qadamyna sәp salyp, baqylap otyram. Kóbinde quanyp qol soqsam, keyde "әttegen-ay" dep te qalatyn tústarym bar. Jalpysynan alghanda Yrysbekke rizamyn. Eshkim aspannan sayasatshy bolyp týse qalghan joq. Aytysa-tartysa jýrip jetiledi. Sýrine jýrip, tәjiriybe qorytady.

Bayqap otyrmyn, Yrysbek júrt kózine tez týsti. Qazir kýndelikti bolyp jatqan sayasy oqighalargha baylanysty BAQ ókilderi ony sarapshy retinde shaqyryp, pikirin tyndaytyn, kózqarasyn súraytyn boldy. Inimning búl jaghdaygha jetuin – zor jetistik dep bilem. Qatty quanamyn.
"Algha basa ber, órge tarta ber, Yrysbek!" degennen basqa aitarym joq.
Jaqsy sayasatshy, myqty qayratker boludyng bir ólshemi – bilimdilik bolsa, ekinshi ólshemi – әdilettilik.

Elbasynyng 21 tamyzda ótken "Núr Otan" partiyasynyng sayasy kenesining keneytilgen mәjilisinde aitqan «1 million [shetel qazaghyn] shaqyrdyq. Búlay birde-bir el jasamady. Olargha balalaryng ýilensin, óssin desek, [oralmandar] maghan ber dep aqsha súraydy...» degen sózine baylanysty Inga qaryndasyma súhbat beripti Yrysbek batyr.

Múqiyat tyndadym. Yrystyng sol súhbatta aitqan pikirine bir-eki týzetu bere ketkendi aghalyq paryzym dep sanadym.

Birinshi, Yrysbek Toqtasynúly «[ORALMANDAR] MEMLEKETTEN ATAULY ÁLEUMETTIK KÓMEK TE ALYP JATQAN JOQ. SEBEBI OLARDYNG QOLYNDA QÚJATY DAYYN EMES!» depti óz súhbatynda.

Búl mýlde dúrys emes!
Qazir qoldanysta túrghan «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Qazaqstan Respublikasynyng 2011 jylghy 22 shildedegi №477-IV Zanynyng 26-babynda «Oralmandardyng qúqyqtary men mindetteri» bekitilgen. Atalghan baptyng 2) -tarmaghynda Oralmandar men olardyng otbasy mýshelerining «jenildikterdi, ótemaqylardy jәne Qazaqstan Respublikasynyng zannamasynda belgilengen әleumettik kómekting basqa da týrlerin alugha; qúqyghy bar» dep, anyq jazylghan.

Demek, Búl – «Oralman» mәrtebesin alghan aghayyn әleumettik jenildikterden Qazaqstan Respublikasynyng azamattarymen teng dәrejede iygiliktene alady degen sóz!

Ol az deseniz, atalghan Zannyng 23-babynda Oralmandargha, etnikalyq qazaqtargha jәne olardyng otbasy mýshelerine úsynylatyn memlekettik qoldau sharalary bekitilgen. Onda mynaday jenildikter qarastyrylghan:

1. Etnikalyq qazaqtar jәne olardyng otbasy mýsheleri Qazaqstan Respublikasynda túraqty túrugha rúqsat alu kezinde ózining tólem qabilettiligin rastaudan bosatylady.

2. Oralman mәrtebesin alghan adamdar men olardyng otbasy mýsheleri:
1) oralmandardy beyimdeu jәne yqpaldastyru ortalyqtarynda tegin beyimdeu jәne yqpaldastyru qyzmetterin kórsetumen;
2) Qazaqstan Respublikasynyng densaulyq saqtau salasyndaghy zannamasyna sәikes medisinalyq kómekpen;
3) Qazaqstan Respublikasynyng azamattarymen teng jaghdayda mektepterde jәne mektepke deyingi úiymdarda oryndarmen, Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimeti aiqyndaytyn kólemde tehnikalyq jәne kәsiptik, orta bilimnen keyingi jәne joghary bilim beretin oqu úiymdaryna oqugha týsuge bólingen kvotagha sәikes bilim alu mýmkindigimen;
4) Qazaqstan Respublikasynyng azamattarymen teng jaghdayda әleumettik qorghalumen;
5) Qazaqstan Respublikasynyng zannamasyna sәikes júmyspen qamtugha jәrdemdesumen qamtamasyz etiledi.

3. Oralmandargha jeke qosalqy sharuashylyghyn jýrgizu, baghbandyqpen ainalysu, sayajay qúrylysy ýshin Qazaqstan Respublikasynyng jer zannamasyna sәikes auyldyq eldi mekenderding jerlerinen, auyl sharuashylyghy maqsatyndaghy jerlerden, immigrasiyalyq jer qorynan, arnayy jer qorynan jәne bosalqy jerlerden uaqytsha óteusiz jer paydalanu qúqyghymen jer uchaskeleri beriledi.

Oralmandargha sharua nemese fermer qojalyghyn jәne auyl sharuashylyghy óndirisin jýrgizu ýshin auyl sharuashylyghy maqsatyndaghy jerlerden, arnayy jer qorynan, immigrasiyalyq jer qorynan jәne bosalqy jerden uaqytsha jer paydalanu qúqyghymen jer uchaskeleri beriledi.

4. Jergilikti atqarushy organdar Qazaqstan Respublikasyna oralmandardy qabyldaudyng ónirlik kvotasynan tys qonys audarghan oralmandargha jәne olardyng otbasy mýshelerine túraqty túrghylyqty jerine jol jýru jәne mýlkin tasymaldau shyghyndaryn óteudi qamtityn birjolghy jәrdemaqylar belgileui mýmkin. Jәrdemaqylardy tóleuding tәrtibi men sharttaryn oblystardyn, respublikalyq manyzy bar qalalardyn, astananyng әkimdikteri halyqtyng kóshi-qony mәseleleri jónindegi uәkiletti organ bekitetin ýlgilik qaghidalar negizinde bekitedi.

4-1. Oralman mәrtebesin beruge jәne (nemese) oralmandardy qabyldaudyng ónirlik kvotasyna engizuge kelisim alghan etnikalyq qazaqtar jәne olardyng otbasy mýsheleri, sonday-aq oralmandar jәne olardyng otbasy mýsheleri Qazaqstan Respublikasynyng aumaghyna kelgen kezde Qazaqstan Respublikasynyng halyqaralyq sharttaryna jәne (nemese) keden zannamasyna sәikes, kólik qúraldaryn qosa alghanda, jeke paydalanugha arnalghan mýlkine kedendik tólemderdi tóleuden bosatylady.

4-2. Oralmandardy qabyldaudyng ónirlik kvotasyna engizilgen oralmandargha jәne olardyng otbasy mýshelerine Qazaqstan Respublikasynyng halyqty júmyspen qamtu turaly zannamasyna sәikes júmyspen qamtugha jәrdemdesuding belsendi sharalaryna qatysushylargha kózdeletin memlekettik qoldau sharalary úsynylady.

5. Oralmandardy qabyldaudyng ónirlik kvotasyna engizilgen oralmandargha jәne olardyng otbasy mýshelerine osy bapta kózdelgen memlekettik qoldau sharalarynan basqa tútynu krediytin jәne túrghyn ýy qúrylysyna ipotekalyq qaryz alu qúqyghy beriledi.

5-1. Oralmandar nemese onyng otbasy mýsheleri olardy oralmandardy qabyldaudyng ónirlik kvotasyna engizgennen keyin qaytys bolghan jaghdayda, memlekettik qoldau sharalary oralmandargha nemese otbasy mýshelerine olardyng Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alghanyna qaramastan úsynylady.

6. Osy baptyng 4-2-tarmaghynda atalghan oralmandar Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimeti aiqyndaghan ónirding sheginen tys jerge ózining erik qalauymen bes jyl ishinde óz betinshe kóship-qonghan ne Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn aludan bas tartqan jaghdaylarda, Qazaqstan Respublikasynyng halyqty júmyspen qamtu turaly zannamasyna sәikes júmyspen qamtugha jәrdemdesuding belsendi sharalaryna qatysushylargha kózdelgen, ózderi alghan memlekettik qoldau sharalaryn merziminen búryn tolyq kólemde óteuge mindetti.

Qazir Zanda «Oralman» mәrtebesin alugha, túraqty tirkeuge túruda, azamattyqqa qújat tapsyrugha eshqanday kedergi joq. Bәri sheshilgen. Tek, qandastarymyz batyl sheshim jasap, sauatty, shiraq qimyldasa bolghany.

Ekinshi, Yrysbek bauyrym osy súhbatynda taghy da «[ORALMANDAR] ZEYNETAQY DA ALYP JATQAN JOQ. SEBEBI, OLARDYNG ENBEK ÓTILI BÚL JAQTA SANALYP JATQAN JOQ!» depti, birden kesip.

Búl da dúrys aitylghan sóz emes!
«Qazaqstan Respublikasynda zeynetaqymen qamsyzdandyru turaly»
Qazaqstan Respublikasynyng 2013 jylghy 21 mausymdaghy № 105-V Zanynyng 13-babyna biyl 18) tarmaq etilip jana tolyqtyru engizildi. Soghan say, 18) «Qazaqstan Respublikasyna tarihy otanynda túraqty túru maqsatynda kelgen etnostyq qazaqtardyng shyghu elindegi enbek ótili esepke alynatyn boldy.

«Eshten kesh jaqsy» deydi ghoy dana halqymyz. Kesh bolsa da búl mәsele de memlekttik dengeyde sheshildi.
Zeynet jasyna tolghan qandastarymyz ózi kelgen elinen ónbek ótilin rastaytyn bir japyraq anyqtama әkelse boldy, zeynetaqysy qayta eseptelip, kóbeytilip beriledi. Berilip te jatyr.

Búl – Elbasymyzdyn, memleketimizding alystan oralghan qandastaryna jasap otyrghan zor qamqorlyghy, Yrysbek! Biz bәrin sypyrmayym joqqa shygharudan aulaq bolghanymyz dúrys.

Bardy joq dep auyzdy qu shóppen sýrtsen, ol -- ədiletsizdik bolady, Yrysbek inim!

Sen sekildi jas qayratkerding auzynan shyqqan búl sózindi alystaghy aghayyn estise, qanday kónil kýide bolady? Shynynda da túk joq eken ghoy dep, senip qaluy bek mýmkin. Kósh taghy tosylyp qaluy ghajap emes.

Atqarushy biylik tarapynan Zang óz dengeyinde barlyq ónirde birkelki atqalylmay jatyr desen, kishkene kelisuge bolady. Biraq, ony da birjaqtyly qarastyru – taghy tura emes!!

Al, týsindiru júmysy joqtyng qasy desen, onymen tolyq keliser edim!!!
Eger, jogharyda atalghan jenildikterden qandastarymyz tolyq iygiliktene almay jatsa, ol – aghayyndarymyzgha dúrystap sauatty týrde týsindire almaghan, atqarushy biylikke óz dengeyinde atqarugha yqpal ete almaghan, basqa emes, sen ekeuimizding kemshiligimiz!

Al, Zandar men normativtik qújattarda kemshin tústar bolsa, ol da zang shygharushy organgha dúrystap úsynys berip, ótkize ete almaghan taghy ekeumizding osaldyghymyz ben sauatsyzdyghymyz, Yrysbek!

Bizdii mindet – qandastarymyzdyng zandyq sauatyn kóteru. Ol ýshin, aldymen ózimiz sauatty boluymyz tiyis! Əsirese, sen sekildi júrt aldyna shyghyp, sóz ústap jýrgen jigitter dúrys aqparat beruge tiyis. Sen qatelessen, el qatelesedi...

Men sening aldaghy barsha qadamyna tabys, bereke jәne jenis tileymin!

Izgi niyetpen,
Auyt Múqiybek

Abai.kz