Senbi, 23 Qarasha 2024
El ishi... 6196 6 pikir 6 Qyrkýiek, 2019 saghat 14:48

Últtyq qoghamdyq senim kenesining alghashqy otyrysy ótti

Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng tóraghalyghymen Últtyq qoghamdyq senim kenesining alghashqy otyrysy ótti. 

Últtyq kenes ayasynda ýsh baghyt – sayasi, ekonomikalyq jәne әleumettik baghyttar boyynsha júmys toptary qúrylghan. Tamyz aiynyng sonynda konsulitativti-kenesshi organnyng úiymdastyrushylyq kezdesui ótken bolatyn.

Alghashqy otyrysty ashqan Preziydent biylik halyqtyng uәjin tyndauy kerek ekenin aitty.

«Memleket óz azamattaryn tynday bilui tiyis. Eng bastysy tyndauy kerek. Biz memleketting әleumettik sayasatyn qayta qarauymyz kerek. Últtyq ekonomika – bizding qazaqstandyqtardyng әl-auqatyna negizdelui tiyis. Basqasha aitqanda, memleket tabysyn bólude әdildikti kýsheytuge tiyispiz. Biraq, masyldyq pighyldyng oryn aluyna jol berilmeydi. Ókinishke qaray, búl kesel últtyq minez-qúlqymyzgha keri әserin tiygizude. Biz býkil qogham bolyp, júrtshylyqty enbekke baulugha tiyispiz. Tabysty júmys istegeni ýshin azamattardy qarjylay yntalandyru kerek. Búl – memleketting mindeti. Biz osy mindetterdi oryndauymyz kerek», - dedi Memleket basshysy.

Sonymen qatar, dәl qazir qoghamda qyzu talqylanyp jatqan Qytay zauyttaryna qatysty jaghdaygha da pikir bildirdi.

«Songhy uaqytta sheteldikterge jer satylady nemese sheteldik 55 eski zauyt auystyrylyp, sheteldik júmysshylar tartylady degen qaueset tarap jýr. Bizding halyq múnday nәrsege erip ketpeui kerek. Múnday qauesetterdi adamdardyn, sonyng ishinde emosiyagha erik beretin, epatajdy azamattardyng patriottyq kónil-kýilerin senimdi basqaratyn aram pighyldylar óz maqsattaryna jetu ýshin taratady.

Bizding halyq aqyldy jәne óz sanasymen ómir sýre alady. Biylikting basty maqsaty qoghammen dialog jýrgizu arqyly memlekettik sayasattyng maqsaty men mindetterin týsindiru. Biz búl isti jaqsy atqarmaymyz.

Dúrys aqyl men úsynystardy tyndap, eskeru qajet. Taghy da qaytalap aitamyn, jerdi biz eshkimge bermeymiz jәne әrdayym azamattardy tyndaymyz», - dedi preziydent.

Sonday-aq, memleket basshysy Qazaqstanda sayasy reformalar qajettiligi pisip-jetilgenin aitty. Onyng aituynsha, qazirgi sayasiy-әleumettik, ekonomikalyq jәne qoghamdyq damudyng sipaty aitarlyqtay ózgeretin bolady.

«Azamattyq belsendilik el taghdyryna degen jauapkershilik, túrmys sapasyn jaqsartugha degen úmtylys halqymyzdy algha jeteleydi. Osy ústanymdardy basshylyqqa alyp, elimizding damuyna tyng serpin beru manyzdy mindet. Kez kelgen memleketting óz týitkili bolady. Algha ilgerileu ýshin qordalanghan mәselelerdi uaqytyly sheshu kerek.

Biylghy saylau nauqany sony anyq kórsetti. El ómirinde bolyp jatqan manyzdy ózgeristerge qúbylmaly әlemning de yqpaly zor ekendigin týsinuimiz qajet. Degenmen, Últtyq kenes júmysynyng bastauynda aldaghy júmystyng óte manyzdy әri týbegeyli sәtterin belgilep bersem. Bizding kýsh-jigerimiz damugha baghyttalghan boluy tiyis. Men barlyq uaqytta shekteuli bolugha qarsy bolyp kelemin. Sebebi ol tanymaldyq әkelui mýmkin. Biraq esh nәtiyje bermeydi. Al bizge jemisti júmys qashanda kerek. Sondyqtan ózimning Qazaqstan halqyna Joldauymda sayasy reformalardy aldygha entelemesten, oilastyryp, birtindep jýzege asyratyndyghymyzdy basa atap ótken edim. Tarihy damudyng logikasy osynday. Degenmen, uaqyt talabynan qalyp qoymau kerek. Yaghni, reforma reforma ýshin emes, qajettilik ýshin. Reformalardyng qajettiligi pisip-jetildi, ol barlyghyna da týsinikti», - dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Últtyq kenes ayasynda ýsh baghyt – sayasi, ekonomikalyq jәne әleumettik baghyttar boyynsha júmys toptary qúrylghan bolatyn. Býgingi otyrysta osy ýsh toptyng әrqaysysynan eki adam, yaghny 6- adamgha sóileuge ókilettilik berildi. Reglamentti Kenes mýsheleri ózderi kelisip, bekitti. Barsha bayandamalardyng basym kópshiligi memlekettik tilde boldy.

Al Sayasy reforma tobynyng atynan Aydos Sarym bayandama jasady. Ol "Partiyalar jónindegi', "Mitingiler jónindegi", "Aqparat qúraldary jónindegi", "Saylau turaly", "Parlament jónindegi" zandargha ózgeris engizudi úsyndy. Sonymen qatar, "Ózin-ózi basqaru", "Sot jýiesin reformalau" konsepsiyalaryn qarastyru kerek ekenin aitty.

Ayta keteyik, Últtyq qoghamdyq senim kenesi Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti janyndaghy konsulitativtik-kenesshi organ sanalady. Últtyq kenes qyzmetining negizgi maqsaty - júrtshylyqtyn, sayasy partiyalardyn, azamattyq qoghamnyng ókilderimen keninen talqylau negizinde memlekettik sayasattyng ózekti mәseleleri boyynsha úsynystar men úsynymdar. Ol óz qyzmetinde Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyn, zandaryn, Qazaqstan Respublikasy Preziydentining aktilerin, ózge de normativtik qúqyqtyq aktilerdi, sonday-aq osy erejeni basshylyqqa alady.

Últtyq kenesting negizgi mindetteri: tújyrymdamalardyn, memlekettik baghdarlamalardyng jәne normativtik qúqyqtyq aktilerding jobalaryna qoghamdyq saraptama jýrgizu; júrtshylyqtyng jәne azamattyq qoghamnyng pikirin eskere otyryp manyzdy strategiyalyq problemalardy qarau; júrtshylyqtyn, sayasy partiyalardyn, ýkimettik emes sektordyng jәne memlekettik organdardyng ókilderi arasynda syndarly dialogty qamtamasyz etu; ózining qúzyreti sheginde Qazaqstan Respublikasynyng zannamasyna qayshy kelmeytin ózge de qyzmetti jýzege asyru bolyp tabylady.

Últtyq kenesting qúramy belgili memleket jәne qogham qayratkerlerinin, sayasy partiyalar, ýkimettik emes sektor ókilderining qatarynan qalyptastyrylady. Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Ákimshiligining Basshysy, Qazaqstan Respublikasyndaghy Adam qúqyqtary jónindegi uәkil, Qazaqstan Respublikasyndaghy Bala qúqyqtary jónindegi uәkil, Qazaqstan kәsipkerlerining qúqyqtaryn qorghau jónindegi uәkil óz lauazymdaryna sәikes Últtyq kenesting qúramyna kiredi. Tóraghanyng sheshimi boyynsha Últtyq keneske respublikalyq jәne jergilikti dengeydegi qoghamdyq kenesterding ókilderi, sonday-aq ózge de adamdar engizilui mýmkin.

Últtyq kenesting otyrystary qajettigine qaray ótkiziledi, biraq jylyna ýsh retten jii ótkizilmeydi. Kenes sheshimderi onyng otyrysyna qatysyp otyrghan mýshelerining dauys berui arqyly jalpy sanynyng kópshilik dausymen qabyldanady.

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5345