Elimizde balaly otbasylardy әleumettik túrghydan qorghaugha airyqsha mәn berilip keledi. Búl Elbasy sayasatynyng manyzdy bóligi desek te qatelespeymiz. Olargha әrtýrli әleumettik tólemder men memlekettik jәrdemaqylar, salyq salu jenildikteri men júmyspen qamtu sharalary da jatady.

Qazirde atalghan әleumettik kómek otbasylargha tómendegi 5 sanat boyynsha beriledi:

-kópbalaly otbasylargha;

-az qamtylghan otbasylargha;

-mýgedek balasy bar otbasylargha;

-1 jasqa deyingi balasy bar analargha jәne otbasylargha

-bala asyrap alghan nemese qamqorlyghyna alghan otbasylar men asyraushysynan aiyrylghan balalargha

Memlekettik sayasat ta el azamattaryna barlyq jaghdayda qoldau khrsetip keledi. Atalghan jýie әrtýrli әleumettik dәreje men ómirlik jaghdaylardy tolyq qamtyghan. Al, atalghan әleumettik tólemder әr jylda inflyasiya dengeyinde belgilenedi. Qazir elimizde ómirge kelgen әr nәrestege jәrdemaqy beru qarastyrylghan. Atalghan jәrdemaqy kólemi bala tuu sanyna qaray beriledi. Biylghy jyly birinshi, ekinshi, ýshinshi bala dýniyege kelgendegi jәrdemaqy mólsheri – 95 950 tengeni qúrady. Al, tórtinshi jәne odan kóp balaly bolghandar 159 075 tenge kóleminde jәrdemaqy alady. Ayta keteyik, bala tuugha beriletin jәrdemaqy mólsheri sony ýsh jylda 38% ke ósti. Ótken jyldyng qorytyndysy boyynsha, balaly otbasylardy qoldau maqsatynda beriletin jәrdemaqygha memleket tarapynan 40,7 milliard tenge bólingen. Búl jәrdemaqyny elimizde 395 myng adam alghan.

Odan bólek, elimizde 1 jasqa deyingi bala kýtimi boyynsha da әleumettik qoldau sharalary qarastyrylghan. Múnday kómekke júmys isteytin de, júmyssyz analar da ie bola alady.

Eger nәrestening anasy júmyssyz bolsa, bala ómirge kelgennen keyin oghan bir jasqa deyingi bala kýtimi boyynsha әleumettik kómek beriledi. Atalghan kómek ay sayyn bir jyl boyyna beriledi. Al,ay sayynghy alatyn jәrdemaqy mólsheri 14 544 tengeden 22 473 tengege deyingi aralyqty qúraydy.

Ótken jyly atalghan әleumettik jәrdemaqyny 125 myngha juyq adam alghan. Onyng jalpy kólemi 30 milliard tengeni qúraydy. Al, 2016-2019 jyldar aralyghynda múnday jәrdemaqynyng kólemi 19% ke artty.

Ayta keteyik, nәrestening anasy bosanghangha deyin júmys istegen bolsa, oghan da әleumettik jәrdemaqy berilip túrady. Onday analargha negizinen Memlekettik әleumettik saqtandyru qory arqyly әleumettik jәrdemaqy taghayyndalady.

Ol, әueli, jýktilik jәne bala tuu kezinde beriletin tólem. Onyng mólsheri әiel adamnyng songhy bir jyldaghy ortasha ailyq tabysynyng negizinde belgilenedi. 2018 jyldyng qorytiyndysy boyynsha, atalghan tólemning ortasha mólsheri 391 170 tengeni qúraghan.

Odan keyin, bala bir jasqa tolghansha beriletin bala kýtimine arnalghan jәrdemaqy. Ol songhy eki jyldaghy ortasha ailyq tabystyng 40%%in qúraydy. Ótken jyly bql jәrdemaqynyn  ortasha mólsheri 32 361 tenge boldy.

Al, jalpy, ótken jyly 400 myng ata-ana Memlekettik әleumettik saqtandyru óory arqyly jalpy somasy 165 milliard tenge kóleminde jәrdemaqy aldy.

Sonymen qatar, memleket auyr ayaq әielderding dekrettik demalysynda, ortasha ailyq tabystyng 10% kólemindegi mindetti zeynetaqy jarnasyn alyp otyrady. Búl bala kýtimimen ýide otyrghan analardyng zeynetaqy jinaghy toótap qalmau ýshin jasalyp jatqan qadamdar.

Endi, júmys isteytin әielderding qúqyghy men kepili enbeu zannamasy negizinde qorghalady. Mәselen, qarjylyq sebeptermen shtatty qysqartu negizinde, júmys kólemin tómendetude enbek kelisim-sharty búzylmaydy. Atalghan kelisimshart - 3 jasqa deyingi balalary bar әieldermen,  jýktiligi turaly anyqtamasy bar jýkti әieldermen jәne 14 jasqa deyingi bala tәrbiyelep otyrghan , sonymen qatar, 18 jasqa deyingi mýgedek balasy bar jalghyz basty analarmen jasalady.

Sonymen qatar, memleket tarapynan jeke kәsibin ashudy maqsat tútqan әielderge de jan-jaqty kómekter qarastyrghan. Búl túrghyda nәzik jandylardyng kәsipkerlik jolyn qoldaytyn әrtýrli emmlekettik baghdarlamalar da bar. Mәselen, ótken jyly memlettik nәtiyjeli júmyspen qamtu jәne jappay kәsipkerlikti damytu baghdarlamasy boyynsha 3033 әiel mikrokredit jәne 1243 әiel jana biznes jobalaryn damytugha 100 ailyq eseptik kórsetkish kóleminde memlekettik grant alady.

Ayta keteyik, memleket tarapynan kópbalaly analargha da erekshe kónil bólingen. Jәne, olar ýshin birqatar jenildikter de qarastyrylghan.

Yaghni, әrbir kópbalaly anagha memleket tarapynan “Altyn alqa”, “Kýmis alqagha”  ie bolghandargha sonymen qatar, búryn “Batyr Ana” 1,2 dәrejeli “Ana danqy” ordenimen marapattalghandargha ay sayyn memlekettik jәrdemaqy beriledi. Atalghan jәrdemaqy ýnemi jәne birjola taghayyndalghan. Sonday-aq, ana zeynetkerlikke shyqqan kýnde de toqtamaydy. Yaghni, búl jәrdemaqy ananyng tabysynan tys tólenedi.

Jәrdemaqynyng kólemi 16 myng 160 tengeni yaghni, 6,4 ailyq eseptik kórsetkishti qúraydy sonymen qatar, ol jyl sayynghy inflyasiya dengeyinde beriledi. Sondyqtan da atalghan jәrdemaqy tómengi kýn kóris dengeyimen baylanystyrylmaydy. Ayta keteyik, qazir elimizde analardyng múnday qúrmetti ataghyna 237 myng anagha beriledi. Ol ýshin jyl sayyn respublikalyq budjetten 45 milliard tenge bólingen.

Taghy bir aita keterligi, “Altyn alqa” jәne “Kýmis alqa” ataghyna ie bolghan kópbalaly analar birneshe jekelegen salyqtardan da bosatylady. Yaghni, jer salyghynan jәne kólik qúraldary salyghynan, tólqújat nemese jeke kuәlik alu kezinde notarialdyq jәne zangerlik manyzy bar qyzmet týrleri ýshin memlekettik bajdan jәne túrghylyqty jerin tirkeu barysynda birneshe jnildikter qarastyrylghan.

Tórt jәne odan kóp balasy kәselettik jasqa jetpegen otbasylargha arnayy memlekettik jәrdemaqy taghyyndalghan 2018 jyly múnday jәrdemaqyny 271 myng otbasy iyelengen. Al, onyng jalpy kólemi 32,8 milliard tengeni qúraghan.

Sonymen qatar, zeynetaqymen qamtu jaghynan bes jәne odan kóp balasy bar analar zeynetkerlikke 53 jasynda shygha alady.

Al, tabysy tómen otbasylargha memleket tarapynan qanday qoldau sharalaray bar?

Ótken jyldyng 1-qantarynan bastap tabysy tómen, az qamtylghan otbasylargha atauly kómek kórsetuding basqa tәrtibi engizildi. Yaghni, atalghan kómekti taghayyndau ýshin kedeylik shegining mólsheri kýndelikti tabys dengeyinen 40% ten 50% ke deyin úlghaytylghan. Búl 2017 jylmen salystyrghanda atauly әleumettik kómekting ortasha kólemi 2 esege úlghayghanyn kórsetedi.

Býginde atauly әleumettik kómek jana baghytta berilip jatyr. Ol tek aqshalay ghana emes, týrli әleumettik qyzmet týrleri arqyly da qarastyrylghan. Onyng ishinde oqytu, mikrokredit beri, júmysqa túrugha qoldau kórseti siyaqtymanyzdy bóligin aityp ketu kerek.

Sonymen qatar, qazir elimizde mýgedek bala asyrap otyrghan otbasylardy, asyraushysynan aiyrylghan otbasylardy taghy basqa әleumettik әlsiz toptardy qoldau ýshin birneshe sharalar qarastyrylghan.

Yaghni, 16 jasqa deyingi mýgedek balagha beriletin ay sayynghy әleumettik jәrdemaqy kólemi 41578 tenge kóleminde bekitilgen. Al, 16 jastan 18 jasqa deyingi mýgedek balalargha әtrýrli tobyna qaray beriledi: birinshi toptaghy mýgedek balagha – 57 myng 21 tenge, ekinshi toptaghy mýgekdek jandar ýshin 47 myng 220 tenge, ýshinshi toptaghy balagha – 35 myng 638 tenge kóleminde tólenedi.

Búl tólemderge qosa, bala kәmelet jasyna tolghangha deyingi mýgedek bala tәrbiyelep otyrghan ata-analargha da jәrdemaqy tólenedi. Ótken jyldyng qorytyndysy boyynsha 80,6 myng adam atalghan jәrdemaqyny alghan. Al, múnday jәrdemaqy kólemi 2019 jyly 31183 tengeni qúraghan.

Ótken jyldyng 1-shildesinen bastap, elimizde 18 jastan asqan bala kýninen birinshi toptaghy mýgedek jangha kýtimi boyynsha jәrdemaqy beru engizilgen. Múny ótken jyly 11,5 myng adam alghan. Al, biyl atalghan jәrdemaqy kólemi 31 183 tenge boldy.

Sonymen qatar, tehnikalyq qúral-saymandarmen qamtamasyz etudi qajet etetin balalar, jýrip-túruy ýshin qajetti qúralmen jәne shipajayda emdelu men mindetti gigiyenalyq qúraldarmen tegin qamatamasyz etiledi.

Al, asyraushysynan aiyrylghan otbasylargha memlekettik budjetten 25 myng 541 tenge kólemindegi ay sayynghy jәrdemaqy taghayyndalghan. Búl asyrauynda bir bala ýshin, al, alty nemese odan da kóp bala asyrap otyrghandar 62 663 tenge kóleminde jәrdemaqy alady.

Sonday-aq, halyq ýshin memlekettik qyzmetterding qoljetimdi boluy ýshin 2018 jyldan bastap tórt týrli qyzmet boyynsha proaktivti rejim engizilgen. Yaghn, azamattar qajetti qyzmetti alu ýshin memlekettik organdargha barmay-aq,qyzmet týrin ala alady. Ol jerde jana tughan balany tirkeu, balany balabaqsha kezegine ornalastyru, bala ómirge kelgendegi beriletin jәrdemaqyny jәne 1 jasqa deyingi bala kýtimi boyynsha beriletin  tólemdi elektrondy rәsimdeu bir proaktivti rejimde beriledi.

Taghy bir aita  keterligi, memlekettik qoldaudyng arqasynda ana men balany qorghau jayly qabyldanghan sharalar ong nәtiyjesin berip keledi. Sóitip, elimizde demografiyalyq ahual edәuir jaqsarghan. Mәselen, songhy 10 jylda bala tuu kórsetkishi 10%  ke artty. Yaghni, 2008 jyly 356,6 bala tuylsa, 2018 jyly 391 myng bala dýniyege kelgen.

Búl túrghyda ana men balany әleumettik qorghadyng  memlekettik sharasy sәtti jýzege asyrylghanyn taghy bir mәrte aityp ótuge tiyispiz.

Abai.kz