Poeziyalyq shygharmanyng uaqytpen tynystap, kórkemdik-estetikalyq den­gey­i­ning biyik boluy, yaghny qiynnan qiystyra alar sheberlikten tuyp, ruhany qa­jet­ti­lik­ti­ óteui - ony shynayy óner tuyndysy retinde aighaqtaytyn negizgi ólshemdik bel­gi­ler bolmaq. Poeziyanyng damuy týr, janr baylyghymen de ólshenedi. Osy orayda qa­zir­gi qazaq nazymyna (poeziyasyna) keyinnen qosylsa da, últtyq oy-órnegimen be­der­lenip ýlgergen óleng týrlerining biri - sonet desek, aqiqattan alys ketpespiz. De­mek, múnyng ózi tól ólenimizding ýzdiksiz damu, ósu ýstinde ekenining aighaghy. Óit­ke­ni sonet - jalpy óleng ónerindegi erekshe kórkem qúbylys qataryna jatatyn súlu poe­ziya týrlerining biri. Sondyqtan da ol shyn mәnindegi talant qúdiretin kerek et­e­di.

Ár halyqtyng últtyq tabighy bitim-bolmysynan, qabyldau qabileti men oilau stiy­li, oy keshu ýrdisinen tuyndaytyn tәndik erekshelikteri olardyng poeziya­syn­da­ghy poetikalyq týrlerden de anyq bayqaugha bolady. Osy túrghyda salystyra ketsek, mәselen or­ta ghasyrlardyng ortasy (H-HV ghgh.) men songhy kezeninde (HVI-HVII ghgh.) qazaq to­py­raghynda jyraular tudyrghan pәlsapalyq oigha jýgingen «tolghau» janry óz damuynyng airyqsha sa­pa­ly sharyqtau shegine jetkeni ayan, al sol kezenderdegi europalyq batysta «sonet» te sonday biyik dә­re­je­de damyghan.

Poeziyalyq shygharmanyng uaqytpen tynystap, kórkemdik-estetikalyq den­gey­i­ning biyik boluy, yaghny qiynnan qiystyra alar sheberlikten tuyp, ruhany qa­jet­ti­lik­ti­ óteui - ony shynayy óner tuyndysy retinde aighaqtaytyn negizgi ólshemdik bel­gi­ler bolmaq. Poeziyanyng damuy týr, janr baylyghymen de ólshenedi. Osy orayda qa­zir­gi qazaq nazymyna (poeziyasyna) keyinnen qosylsa da, últtyq oy-órnegimen be­der­lenip ýlgergen óleng týrlerining biri - sonet desek, aqiqattan alys ketpespiz. De­mek, múnyng ózi tól ólenimizding ýzdiksiz damu, ósu ýstinde ekenining aighaghy. Óit­ke­ni sonet - jalpy óleng ónerindegi erekshe kórkem qúbylys qataryna jatatyn súlu poe­ziya týrlerining biri. Sondyqtan da ol shyn mәnindegi talant qúdiretin kerek et­e­di.

Ár halyqtyng últtyq tabighy bitim-bolmysynan, qabyldau qabileti men oilau stiy­li, oy keshu ýrdisinen tuyndaytyn tәndik erekshelikteri olardyng poeziya­syn­da­ghy poetikalyq týrlerden de anyq bayqaugha bolady. Osy túrghyda salystyra ketsek, mәselen or­ta ghasyrlardyng ortasy (H-HV ghgh.) men songhy kezeninde (HVI-HVII ghgh.) qazaq to­py­raghynda jyraular tudyrghan pәlsapalyq oigha jýgingen «tolghau» janry óz damuynyng airyqsha sa­pa­ly sharyqtau shegine jetkeni ayan, al sol kezenderdegi europalyq batysta «sonet» te sonday biyik dә­re­je­de damyghan.

Jalpy oqyrman kópshilikke týsinikti boluy ýshin sonet tarihyna shaghyn sho­lu­ jasap, azdy-kópti maghlúmattar berip ótkendi lәzim kóremin. Sonetting tuyp, qa­lyp­tasu, damu tórkinine zer salsanyz, búl janrdyng HIII ghasyrda Sisiliya ara­lyn­da dýniyege kelgenin anyqtau onsha qiyngha týspeydi. Ol az uaqyt ishinde Ita­liya, Fransiya, Germaniya (Almaniya) elderine tarap, qanatyn keninen jayyp gýl­den­gen túsy A.Dante, F.Petrarka ghúmyr keshken uaqyttargha dәlme-dәl keledi. So kez­derde U.Shekspiyr, P.Ronsar syndy poeziya sanlaqtary sonetting nebir ozyq ýl­gi­lerin jasaghan. Sonet HIH ghasyrda Reseyde qayta jandanyp, syrtqy pishinge asa den qoyghan simvolisterding sýiikti óleng týrine ainalady. A.S. Pushkiyn, Anton Deliviyg, Denis Davydov qalamynan tughan sonetter orys poeziyasynyng inju-marjandary qa­ta­ry­nan sanalady.

«Sonet» italiyan tilinde «ýndesu, ýilesu» degen úghymdy bildiredi. Onyng ish­i­n­ara «klassikalyq sonet», «erkin sonet», «sonet shoghy» nemese «gýltәji» (venok so­netov) dep atalatyn týrleri bar. Erkin sonetten klassikalyq sonetting ai­yr­ma­shy­lyghy qalyptasqan kanondyq dәstýrdi berik saqtauynan bayqalady. Ol on tórt jol­dan túrady. Gýltәji (sonet shoghy) bólek-bólek on bes sonetti qamtidy. On­da­ghy­ әr sonetting songhy joly kelesisining bastauy bolyp, al «magistral» dep ata­la­tyn on besinshi shumaq (tútas ólen) on tórt shumaqtyng alghashqy joldarynan qúra­la­dy.

On tórt joldan túratyn dәreje-dengeyi joghary búl óleng týrine ekining biri ba­ra almauy sebebi - qalyptasqan dәstýrli forma pishinin berik saqtay otyryp, ól­en­ning ishki mazmúnynyng iydeyalyq-kórkemdik jaghyn da ýilesimmen teng ústau ke­rek­ti, shekteuli ýdeden shyghu qiyndyghynda jatsa kerek.

Sonet - qazaq poeziyasynan da qaghaju kórmey, biyik tórinen erkin oryn aluda. Oghan qazaq aqyndary Q.Amanjolov, Q.Bekhojiyn, H.Ergaliyev, E.Áukebaev, K.Sa­ly­qov, Iranghayyp ólenderin mysalgha alsaq ta jetkilikti.

Desek te, әdilin aitu kerek, tól óleng ólkemizde  sonetke alghash qalam tartyp, so­ny týren salghan tarlan talant Qasym Amanjolov ekenin moyyndaghan abzal. Búl jerde Qasymday kemel aqyndy ólenning syrt­qy qalybyn bir sәt nazarynan shygharmaghan qúdiretti Abaydyng shәkirti dersin. So­nau otyzynshy jyldarda-aq jazylghan ólenin «Sonet» dep aidar taghyp atauy be­ker­den-beker emes. Búl sonet qazaq poeziyasyna «men janalyq әkeledim!» dep sýiinshi sú­ray kirgen kermettey aqynnyng daryn quatyn kórsetedi:

Týn ortasy aughanda kóshe jym-jyrt,

Júpar janbyr sebelep oinaydy búlt.

Tang asyrghan túlparday túr typyrshyp,

Qaqpa aldynda qalshiyp jalghyz jigit.

Jýrek lýp-lýp soghady, úiqy sergek,

Kókiregin key kezde yza kernep.

„Álde basqa jigitpen ketti me eken?

Nege aldady yapyrau týnde kel dep".

Aqynnyng halyq ólenining elementteri, obrazdy jýiesi bar („tang asyrghan túlparday") jyly әzilge qúrylghan búl soneti ghalamat darynyn bir oinatqandaghy tughan dýniyesi.

Aqynnyng aqyndyq bolmysyn tanytatyn kóp qyrlylyq, eng әueli onyng poe­tiy­kalyq arsenalynyng baylyghyn bildirse, oghan ýlken izdenistin, shygharmashylyq ósu­din, tanym órisining kenenining nәtiyjesinje ghana jetuge bolady. Ghajaby sol, Qasym Amanjolovtyng daryn quatymen ereksheligi mol, europalyqtargha tәn óleng týri poetikalyq qalyby bólek qazaqtyng qoltuma qara ólenine op-onay ai­nalyp, kelisti ýilesimin tabady. Tar ayada aqyn aitam degen oiyn emin-erkin jetkizedi. Búl - sóz sheberining aqyndyq diapozony meylinshe keng bolghanynyng dәleli. Qasym Amanjolovtyng jýz jyldyq mereyli merekesi qarsanynda onyng poetikalyq quaty turaly bir auyz sóz bolsa da aitqym keldi.

„Abay-aqparat"

Qaraghandy qalasy