Seysenbi, 24 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 126860. Jazylghandar — 113646. Qaytys bolghandar — 1945
46 - sóz 3691 3 pikir 11 Qyrkýiek, 2019 saghat 12:50

Aqseleu aghanyng әngimesin tyndau ghaniybet edi...

Aqseleu aghanyng әngimesin tyndau bir ghaniybet qoy. Ol kisi әngime aitqanda, bayyrghy әngimeshil qazaqtyng songhy túyaghynday kórinetin bizge. 1994 jyly Almatyda dissertasiya jazumen shúghyldanyp jýrgen kezimde qonyr kýzding bir keshinde Aqseleu agha Seydimbekting әngimeshildigine kuә bolghanym bar edi. Ol kezde men arnayy ghylymy joldamamen Ghylym Akademiyasynyng Ádebiyet jәne óner institutynda tәjiriybeden ótip jatqan uaqytym edi. Ghylymy jetekshim Seyit agha Qasqabasov Ál-Faraby atyndaghy QazMU-ding Nikolisk bazarynyng janynda ornalasqan biliktilikti kóteru institutynyng jataqhanasynan bólme alyp bergen bolatyn.

Kórshim - Qaraqalpaqstannan doktorlyq dissertasiya jazu ýshin kelgen Qarjaubay Júmajanov degen kisi. Bir kýni ol maghan: «Býgin keshkilik bólmege erterek oral. Aqseleu Seydimbek pen Shәkir Ybyraevty shay ishuge shaqyryp otyrmyn, Almatynyng janynda túratyn balam palau bastyryp alyp keledi, birge bol»,-dedi. Qúp aldym.

Keshkilik quyqtay bólmedegi shaghyr stolgha tórt kisi jayghasyp, úzaq sonardyng uaqytyn alghan әngime- shaygha jayghastyq Ahang sol otyrysta «Sóilese - sózding shesheni, tolghansa - tereng oidyng kósemi» ekenin tanytyp, kósile әngime aitty. Shәkeng ony әlsin-әlsin «Ahang búghan ne dedi eken?» dep, kótermelep, qolpashtap otyrdy.

Erkin jaghdayda otyryp әngime aghytylghan keshte Ahang ne sebepten familiya ornyna ózining shyqqan soyyn -Taraqtyny jazyp jýrgenin aitty. «Men múny ruymdy kórseteyin, maqtanayyn dep, bolmasa taypalyq sananyng jalauyn jelbiretip jýrgen joqpyn. Orystyng dәstýrinen ornyqqan «ov»-tan qútyludyng bir әdisi retinde qoldanyp jýrmin. Bir kýni qyzyqty oqigha boldy. Onomastika jónindegi respublikalyq kenesting mýshesi bolyp jýrgen kezim. Sol komissiyanyng kezekti bir kenesinde qazaq arasynda, sonyng ishinde ziyalylardyn, rudy familiya (tek) etip alu kórinisi synaldy. Mening de atym ataldy. Reti kelgende sóz alyp óz oiymdy aittym. Dau-talas tudy. Sonda akademik Manash Qozybaev túryp bylay dedi: «Rudy familiya etip alu, el-júrt arasyna iritki saluy, tәuelsizdik alyp jatqan jas memleketimizding birligin búzuy mýmkin. Sondyqtan múnday dәstýrge әues bolmayyq. Al Aqseleuge búl jarasady. Oghan rúqsat bereyik. Osymen әngime tamam bolsyn»,- dedi. Osylaysha «Taraqty Aqseleu» atty tegimdi respublikalyq onomastikalyq kenes arqyly, Manash aghanyng arqasynda «auyzsha bekitip» alghamyn»,- dep kýldi.

Ángimening auany «taraqtylargha» aughandyqtan, Ahang Taraqty ruynan shyqqan ataqty biy-batyrlardy týgendey bastady. Ángime Týrkistanda jatqan Naymantay batyrgha auysty. «Men senderge, - dedi Aqseleu agha, - Naymantay men Tama Eset batyrdyng dos atanyp, qúda bolu anyzyn aityp bereyin. Sol qúdalyqtyng sony býgingi Asanәli Áshimov pen Iliya Jaqanovqa da qatysy bar»,- dep bir elendetip qoydy.
- Erterekte Tamalardyng qys qystauy mynau qazirgi Ózbekstan jerindegi Ýshqúdyq many, Tamdy ózenining boyy eken de, jaz jaylauy Torghaygha dalasyna asatyn Yrghyz boyynda bolghan. Taraqtylardyng qystauy Sarysu boyy eken de, jaylauy Úlytau, Qima ózenining boyy eken. Qazaq ishinde barymta-qarymtanyng kóp kezi. Ol kezde «men» degen batyrlar barymtany ya jaudan, ne bolmasa jaudan olja týsirip, onymen bólispegen auyldan alady eken. Bir jyly Tama Eset batyr qalmaqty shauyp, tabyn-tabyn jylqy aidap kelipti-mys. Tanbasy bir Tamadan olja dәmetken Taraqty Naymantay «atasy bólek, dini bólek qalmaqtan týsken tegin olja ghoy» dep, Eset batyrdan ózimsinip syy kýtedi. Biraq batyrdan batyrgha syy kele qoymaydy.
Bir kýni jaz mezgilinde Úlytaudy jaylap otyrghan Taraqty Naymantay Yrghyz boyyndaghy Tama Esetting aulyna baryp, «ózime tiyisti oljany aldym» degendey, jylqy barymtalaydy. Naymantay jylqygha tiyisip jatqanda, Tama Eset batyr tabynnan alysta ornalasqan auylda eken. Habar Eset batyr aulyna tang ata jetedi. Eset batyrdyng bәibishesi jaysyz habardy estisimen: «Men saghan aittym ghoy erkek emessin, batyr emessing dep, batyrdyng jylqysyn júrt barymtalay ma eken?»,- deydi. Bәibishesining búl bir emes, birneshe ret aituy eken. Búryn aitqanda batyr: «Qaharymnan qalmaq yghysqan danqymdy qatyndyghyna salynyp kóre almay jýr ghoy».- dep oilap, mәn bermey kelgen eken.

Osy joly sol sóz auyr tiyip, ashugha bulyqqan Tama Eset batyr joryqqa attanarday bes qaruyn boyyna artyp, qol jinamastan barymtashylardyng artynan jalghyz qua jóneledi. Barymtashylar da edәuir úzap, Yrghyzdyng Torghaygha úlasatyn moyynyna jetip qalghan eken. Artynan «qayt» dep jalghyz shauyp kele jatqan kisini kórip, Taraqty Naymantay: «Mynau dәu de bolsa, Tama Esetting ózi shyghar. Qalmaqtyng qútyn qashyrghan jýrek jútqan batyr jylqy alghan barymtashylardan qoryqsyn ba, jalghyz quyp keledi eken»,- deydi de, manyndaghy jigitterdi sol jerde qaldyryp, ózi Tama Esetke qaray qarsy shabady. Áudem jer qalghanda, Naymantay batyr Tama Esetke bylay deydi: «Qalmaqty shauyp, ortagha olja ýiirdi dep estip edim. Syilasqan kisige atasy bólek qalmaqtan týsken oljadan tatyrmady» degen ókpemen óshimdi jylqy barymtalaugha salyp edim. Jekpe-jekke shyghyp, kýsh synasayyq, jengen - jylqyny aidap ketsin»,-deydi.

Eki batyr osy sózge toqtap, sol jerde kýsh synasady. Aldymen aq nayzany qolgha alyp, aiqasqa týsedi. Naymantay batyr Tama Esetting nayzasyn qaghyp týsiredi. Kezek jalandaghan qylyshqa keledi. Búl joly da jenis Naymantay jaghynda bolady. «Er kezegi – ýshten» degendey, songhy kýsh synsudy at ýstindegi beldesumen ótkizbek bolyp kelisedi. Eki batyr beldese ketkende, Naymantay qarsylasyn er ýstinen kóterip júlyp alyp, kókpar tartqanday at ýstine kóldeneng óngerip alady. Sol kezde, Tama Eset batyr myrs etip kýlip jiberedi. Naymantay batyr dereu: «Nege kýldin, batyr?», - deydi. Sonda Tama Eset: «Bәibishem erkek emessin, batyr emessing deytin. Sol sózding rastyghyna kýldim»,-deydi. Tama Esetting auzynan shyqqan myna sózdi estigen mәrt Naymantay batyrdy bosatyp: «Qalmaqtyng tabasynan qatynnyng tabasy jaman» degen, týs attan, jylqyny aldyna sal, meni bayla da, atyna óngerip, aulyna apar»,- deydi.

Tama Eset Naymantaydyng aitqanyn isteydi. Naymantaydy baylap-matap, aldyna óngerip alyp, bәibishesining aldyna әkelip, óngerilgen tútqyndy «dýnk» etkizip tastay salady. Auyldyng aqsaqaldary, kisileri de jinalyp qalady. Tútqyngha qarasa - Orta jýzding noqtaghasy Taraqtydan shyqqan Naymantay batyr. Sodan batyrdyng bәibishesi Tama Esetting aldyna tizerlep otyryp, «qate aityppyn, janylys aityppyn, naghyz erkeksiz, naghyz batyrsyz» dep keshirim súraydy.

Auyl aqsaqaldary «Ataqty batyrdy búlay qorlaghan jaramaydy, tanbasy birding talasy bir» degen, qalmaqtan kelgen jylqygha talasyp, ózimsip barymtagha kelgen eken. Bizden de aghayyndyq aiyp bar. Bosatyndar, batyrdy»- deydi.

Sóitip, Tamalar Taraqty Naymantay batyrdy tútqynnan bosatyp, qasyndaghy jigitterin qosyp, qonaqasy beredi. As ýstinde qonaqtardy kýtip jýrgen Tama Esetting súlu qaryndasyna Naymantay batyrdyng kózi týsedi. Ertenine Tama Eset Taraqty Naymantaydy jigitterimen birge, syi-syyapat berip attandyrady. Eline kelgen Naymantay auyldyng bedeldi kisilerin Tama aulyna qúdalyqqa jiberip, Eset batyrdyng qaryndasyn alady. Osylaysha tanbasy bir taypalar qúda atanady.

Tama Eset dýniyeden ótip, Yrghyz, Elek boyyna orystar bekinis salyp, kósh-qon tarylghan uaqytta Tamalardyng bir bóligi Sarysugha- qúdalaryna qaray auyp, kóship keledi. Endi olar Taraqtylarmen birge Sarysu men Saryarqa arasyn jaylay bastaydy. Sol Tamalardyng býgingi úrpaqtarynyng biri әri biregeyi Asanәli Áshimov pen Iliya Jaqanov»,- dep әngimesin ayaqtap, Ahang qaltasyndaghy «Qúnanbay shaqshasyna» qol saldy... Sol keshte maghan ol «Kýy shejire» atty kitabyna qoltanba qoyyp, syigha tartty.

Almasbek Ábdsadyqtyng facebook paraqshasynan

Abai.kz

3 pikir