Amanjan Jamalov deytin deputatty estuiniz bar ma? IYә, ol biylikting biyik minberinen dauystap túryp, dabyl qaghyp, el-júrttyng mún-múqtajyn mazmúnyn taratyp, manyzyn ashyp, qúzyrly organdardyng qúzyretine jetkizipti dey almaysyz. Siz de, biz de... Tipti, ózi de. 

Oghan taghy eki sebep bar. Birinshiden, Jamalov sekildiler jarysa sóilep, júrttyng janayqayyn jetkizetin minber joq. Qazir, problema aitatyn eki alang bolsa, sonyng biri - aqparat qúraldary da, ekinshisi - alandar men kósheler. Al ekinshiden, Parlament deputattary ózderin zang shygharushy organda júmys isteytin lauazymdy túlgha sanaydy. Yaghni, el-halyqtyng talap-tilegin jetkizushi, biylik pen halyqtyng arasyndaghy dәneker adam emes, ministrler men týrli lauazymdaghy shendi-shekpendilerden eshbir aiyrmasy joq, kәdimgi memlekettik qyzmetker. Memlekettik mashina. (Olardyng әleumettik statusy da, júmys rejiymi de soghan sayady).

Sondyqtan da bylayghy júrt Jamalov sekildilerdi bile bermeydi. Tipti tanymaydy da. Ótirik denizshi. Tanymaydy. Janaghy Jamalovty da tanymaytyn. Tipti onday deputattyng bar ekenin osydan eki jyl búryn ghana bilgen boldy.

Esterinizde me, osydan eki jyl búryn, Parlament azamattardy uaqytsha tirkeu turaly zang jobasyn qarady. Uaqytsha tirkeu dauy ushyghyp, qogham dýrlikti. Júrt Parlament pәtua etken Zandy oryndau ýshin HQK (Halyqqa qyzmet kórsetu) ortalyqtaryna aghyldy. Nópir halyq tirkelu ýshin úzyn-sonar kezekke túrdy. Yghy-jyghy nópirding ishinde kisi qaza tapty. Ony bilgen júrt dauryqty. Sol kezde janaghy Jamalov joldas aidy aspannan bir-aq shygharyp, "ol myna týrimen ýiinde ólui de mýmkin edi" dedi. Esterinizde me, mine, qaranyz:

Osy Jamalov qoy. Osy kelensiz jayttan son, typ-tynysh bop qalghan. Jaqynda Jamalov joldastyng esim-soyy taghy estildi. Taghy da teris jaghynan estildi. Búl joly ózinen pikir súray barghan "Azattyq" tilshisi Órken Joyamergenge úryna sóilepti. "Kórgensiz, tәrbiyesiz", dep balaghattap, jeke basyna tiysipti.

Jamalovtyng búl әreketi turaly "Azattyq" jurnaliysi jeke paraqshasynda jazdy. Biz de Órken Joyamergenge habarlasyp, mәn-jaydy súrap bildik. Rastady.

Órken Joyamergen, jurnalist:

"Keshe deputat Amanjan Jamalovtan pikir almaq boldyq. Kabiynetining eki esigi de ashyq, ózi telefonynan viydeo kórip otyr eken. Amandasyp, súraq qoyghanym sol edi, qolymnan ústap alyp, kabiynetinen shygharyp jiberdi. "Tәrbiyesiz", "Kórgensiz" dep balaghattady. Liftige ketip qaldym. Izimnen jýgirip keldi. Taghy da "Kórgensiz", "Tәrbiyesiz" dedi. Men "Siz she?" dep súradym.

"Nege esik qaghyp, rúqsat súramaysyn? Búl sening ýiing ba? dep jekidi. Deputat ekenin eske saldym. Odan keyin deputat Baqytjan Ertaev pen Qúdaybergen Erjangha da kabiynetinde súraq qoydyq. Olar boqtamady. Jauap berdi.

Anau-mynaudy ishime jinap alyp, tynysh qana otyr edim. Myna kisi sol oqighany FB-gha jazypty. Jazghanyn әriptesterden estidim. Sýtten aq, sudan taza, bayaghy.

Ómir men ar-namys meniki. Ágәrәki, bireu-mireu soqtyghysyp, tiyisip, qoghan-loqy jasaytyn bolsa, birinshi Jamalovtan kýdiktenemin.
Osyny jariyaly týrde aityp qoyayyn dedim", dep jazdy Órken Joyamergen.

Áueli, jurnalist Joyamergen deputat Jamalovqa jaghday aityp, jeke sharuasymen barmaghany beseneden belgili.

Birinshiden QR Konstitusiyasynyng 20-babynda  “Árkimning zang jýzinde tyiym salynbaghan kez kelgen tәsilmen erkin aqparat alugha jәne taratugha qúqyghy bar” dep jazylghan.

Búghan salsaq, jurnalist deputat Jamalovtyng jeke ýiine baryp, esigin qaqqan joq. Mәjilis, Mәjilistegi kense Jamalovtyng júmys orny. Jurnalist kelgen kezde Jamalov júmys ornynda otyrghan kórinedi. Eger jurnalist saualdaryna jauap beruge mýmkindigi bolmasa, yaky bergisi kelmese, "joq" dep aitudyng týrli joly bar emes pe edi...Mәdeniyettirek...

Ekinshiden, “Qazaqstan Respublikasy memlekettik qyzmetshilerining әdeptilik normalary” turaly Jarlyghyna sәikes, memlekettik qyzmetshiler  moralidyq-әdeptilik normalaryn saqtaugha, azamattarmen jәne әriptesterimen qarym-qatynasta sypayylyq pen әdeptilik tanytugha mindetti.

Jәne jurnalistke "kórgensiz", "tәrbiyesiz" degendi kóshedegi bireu emes, Parlament deputatynyng aituy qanshalyqty oryndy?

Aytpaqshy, búl jaghday, yaghny jurnalistke jekiru, tap berip tildeu degendi Jamalov joldas oilap shygharghan joq. Búghan deyin de birli-jarym shendi-shekpendining shirene sóilep, shataqqa úrynghanyn kórgenbiz.

Eks-ekonomika ministrining orynbasary Serik Júmangharin jurnalisting kommunaldyq tarifter turaly súraghyna:

“Keshe Parlamentte aittym tarifter turaly. Onday bolsa, ózderiniz túra beriniz myna jerde... Jynymdy keltirmenizshi, bliyn...” degen edi.

Onyng aldynda, anau Talghat Músabaevtyng jurnalistke jekip sóilep, tipti, iyterip jibergen jónsiz qylyghy da biraz talqy bolghan. Endi sol shendilerding qataryna Jamalov ta qosylghan eken.

Jogharyda Amanjan Jamalovtyng eki jyl búrynghy oisyz sózderin eske týsirdik. Ol kezde, 2017 jyly Azamattardy uaqytsha tirkeu turaly Zang shyqty. Halyqty әbigerge salyp, әbden tityqtan búl Zannyng kesirinen eki adam qaza tapty. Kisi ólimining biri Almaty qalasy Alatau audandyq HQKO da bolghan. Atalghan jaytqa qatysty Jamalov:

-Qazaqstanda uaqytsha tirkeu jýrgizilip jatqandyqtan, HQKO-da adam ólimi bolyp jatyr dep oilaysyzdar ma?!. E, adam qaytys bolypty, dәl osynday densaulyghynyng syr beru saldardan ol óz ýiinde de, basqa jerde de kóz júmuy mýmkin edi. Búl súraq boyynsha jedel-jәrdemning dәrigerlerine habarlasynyzdar. «Men búl mәselede kinәmizdi sezinip otyrghan joqpyn. Biz kóptegen zang qabyldaymyz, jәne atalmysh zandy óndiriske jiberemiz. "Býgingi kýni eshkim uaqytsha tirkeluding dúrys jýrgizilmey jatqanyna kýmәn keltirip jatqan joq" dep aitugha bolady, -dedi.

Osylaysha, ózderi qabyldaghan sol Zannyng óreskel qatelikterin kóre túra, kinәni halyqqa japty. Tipti, “búl mәselede kinәmizdi sezinip otyrghan joqpyn” dep ashyq aitty. Endi, mine.

Toqsan auyz sózding tobyqtay týiinin aitsaq, deputat mandatyn iyemdenip otyrghan adamnyng BAQ ókilderimen mәdeniyetti sóilese almauy qalay desekte aqtaugha kelmeytin beyәdep is. BAQ ókilimen әdepti sóilese almauy Jamalovtyng abyroyyn odan әri tómendetpese, arttyrmasy anyq. Onyng ýstine, Preziydent Qasym-Jomart Toqaev "biylikting qoghammen dialog ornatuy qajet" ekendigin aitty. Al, deputat Jamalovtyng búl әreketi kerisinshe, dialogtan qashqaqtaudyng qamy kórindi.

IYә, Preziydent Toqaev dialogty qalaydy. Al deputat Jamalov she? Olay dep oy topshylauymyzgha sebep - biylik pen qoghamnyng dialogy búqaralyq aqparat qúraldary arqyly jasalmay ma? Parlamentting Zang shygharu isindegi kez kelgen júmysy BAQ arqyly týsindirilip, nasihattalmay ma? Ol ýshin deputattar aldaryna kelip túrghan jurnalisting súraghyna meylinshe ashyq әri týsinikti tilde jauap bermey me? Bizshe bolsa, solay boluy kerek!

Týiin. Biz býgin Joyamergendiki dúrys, Jamalovtiki búrys dep kesip týiindemeymiz. Aldaghy uaqytta Jamalov myrzanyng da eki-auyz pikirin jariyalaugha әzirmiz. Al býginge bizdegi jalqy súraq - jogharydaghy oqighada deputattiki dúrys pa, joq әlde jurnalistiki me? Oy týiinin ózderinizge qaldyrdyq, qúrmetti oqyrman...

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz