Jurnalist bolghan son, әr aluan mәsele aldynnan shyghyp jatady. Bir kýni maghan qúlandyq Ayjan Rysbekovadan shaghym hat kelip týsti. Hatty aqtarystyra qalyp edim, ishki mazmúny tyng faktilerge toly eken.

Hattyng mazmúny bylay bastalady: «Mening qyzym Jambyl oblysy, Túrar Rysqúlov audany Qoraghaty auylynyng túrghyny Laura Mamadiyarova 32 aptalyq jýkti kezinde (7.04.2010 jyly) saghat tili kýndizgi on birge tayaghanda kenet ishi auyryp, auyldaghy medpunktke barady. Onda meyirbiyke G.Isaeva bәlendey dәnene joq, jәy ghana «ugroza» dep no-shpa, papaverin dәrilerin egip, keri ýiine qaytaryp jiberedi. Qyzym ýiine kelgen song ishinen qan ketken. Sol eki arada meyirbiyke qyzymnyng ýiine qonyrau shalyp, jaghday súraydy. Laura qan ketip jatqanyn aitady. Osy kezde meyirbiyke ózinde ne jedel jәrdem kóliginin, ne dәrining joq ekenin aityp, ortalyq bolyp sanalatyn Aqbúlaq auylyndaghy ambulatoriyagha habarlasyp, akusherka R.Doshodjaevagha mәn-jaydy bayan etedi. Akusherka men meyirbiyke aqyldasyp, meyirbiyke kólik izdep jýrgende mening kýieu balam auylgha kele jatady.

Jurnalist bolghan son, әr aluan mәsele aldynnan shyghyp jatady. Bir kýni maghan qúlandyq Ayjan Rysbekovadan shaghym hat kelip týsti. Hatty aqtarystyra qalyp edim, ishki mazmúny tyng faktilerge toly eken.

Hattyng mazmúny bylay bastalady: «Mening qyzym Jambyl oblysy, Túrar Rysqúlov audany Qoraghaty auylynyng túrghyny Laura Mamadiyarova 32 aptalyq jýkti kezinde (7.04.2010 jyly) saghat tili kýndizgi on birge tayaghanda kenet ishi auyryp, auyldaghy medpunktke barady. Onda meyirbiyke G.Isaeva bәlendey dәnene joq, jәy ghana «ugroza» dep no-shpa, papaverin dәrilerin egip, keri ýiine qaytaryp jiberedi. Qyzym ýiine kelgen song ishinen qan ketken. Sol eki arada meyirbiyke qyzymnyng ýiine qonyrau shalyp, jaghday súraydy. Laura qan ketip jatqanyn aitady. Osy kezde meyirbiyke ózinde ne jedel jәrdem kóliginin, ne dәrining joq ekenin aityp, ortalyq bolyp sanalatyn Aqbúlaq auylyndaghy ambulatoriyagha habarlasyp, akusherka R.Doshodjaevagha mәn-jaydy bayan etedi. Akusherka men meyirbiyke aqyldasyp, meyirbiyke kólik izdep jýrgende mening kýieu balam auylgha kele jatady.

Sol kezde Isaeva kýieu balamdy toqtatyp alyp, Lauradan qan ketip jatqanyn aitady. Sol aralyqta olar ýige kelip, Ashat (kýieu balam) kelinshegin jәne 1 jas toghyz ailyq nemeremdi kiyindirip, alyp shyghady. Sol mezette meyirbiyke kólikten de týspegen. Qyzym nemeremdi ózining aldyna alyp otyrghan. Qysqasy, bir kezde ýlken qyzym habarlasyp: «Mama, Lauragha ota jasap jatyr, audandyq auruhanagha jet» deydi. Men alyp-úshyp auruhanagha jetsem, saghat ýsh jarymda qyzyma «kesereva» jasap qoyypty. Sol jerde G.Isaeva jylap otyr eken. «Nege jylaysyn?» dep edim, jogharydaghy jaytty habarlap, nemeremnen airylghanymdy «estirtti».  «Qoy, bolar is boldy, endi nege jylaysyn?» desem, ol jaydan jay emes arada tórt saghat uaqytty ótkizip alghanyna opynyp jylap otyr eken. Sonda deymin, G.Isaeva R.Doshodjaevagha habarlasty, ol óz kezeginde agha dәriger A.Qúdayberdinge nege dabyl qaghyp, tiyisti sharalardy qabyldap, jedel jәrdem kóligimen nege audandyq auruhanagha jetkizbedi? Eger olar osylay etkende týpting týbinde qyzymdy aman alyp qalugha bolushy edi...  A.Qúdayberdin agha dәriger bolyp túrghan kezinde Ýkimetting kóligimen ózining jeke malyn tasyghanyn jaqsy bilemiz. Tipti, suretke de týsirip alghanmyn. Osylardyng salghyrttyghynyng «arqasynda», mening qyzym qaytys boldy. Qúdayberdin jeke sharuasymen shúghyldanbay, der kezinde qyzymdy auruhanagha jetkizgende bәri basqasha bolar edi».

Hattyng mazmúny osylaysha órbip otyrady. Biz týsingen bir jayt, eger giynekolog G.Momynjanova sauattylyq tanytyp,  L.Mamadiyarovanyng jatyryn alyp tastaghanda Laura Mamadiyarovanyng ómirin saqtap qalugha bolatyn eken. Búl osy is boyynsha jýrgizilgen saraptamada da kórsetilgen. Saraptamanyng naqty qanday maqsatta jýrgizilgenin týsinip bolmaysyn, birese orys tilinde, birese qazaq tilinde jazylghan. Sonda qalay? Qúryghanda eki tildegi núsqasy da boluy kerek emes  pe? Sonday-aq, saraptamanyng bir túsynda qaladaghy nómiri ekinshi auruhanagha jetkende L.Mamadiyarovanyng jaghdayy mýshkil edi delinedi. Demek, shyn mәnisinde de jas ananyng ómirin saqtap qalu mýmkinshiligi Qúlan auylynda bolghanyn andau qiyngha soqpaydy. Sonday mýmkindik bola túra biliksizdikke barghan qyzmetkerlerding kәsipqoylyghyna qanday bagha beruge bolady? G.Momynjanova bar mýmkindikti dúrys baghamday almaghan ba? Shaghym hattyng ishinde ne aitylmaydy. Naqty faktiler de jetip artylady. Aytalyq, búl is sot prosesinde jalghasyn tauyp, audandyq sottyng tórayymy J.Bekeeva, tek qana meyirbiyke G.Isaevagha ghana qatang shara qoldanyp, qalghan azamatshalardy kinәsiz dep tabuyna ne týrtki boldy eken? Sonda saraptamadaghy dәiekter ózgelerdi kinәli dep tabugha mýmkinshilik bermegeni me? Sonday-aq, Ayjan Rysbekovanyng shaghymyna berilgen audandyq prokuraturanyng jauabynan ýzindi keltireyik:

«Sizding G.Isaevanyng QR QK-ning 114 babynyng 4 bóligimen sottalghan qylmystyq isi boyynsha shygharylghan sot ýkimine dәrigerler A.Hudayberdiyn, R.Doshojaeva, G.Momynjanova, N.Majenovtardyng ýstinen is qozghau ýshin búzyp, isti qayta tergeuge joldaudy súraghan aryzynyz audandyq prokuraturamen qaraldy.

G.Isaevagha qatysty qylmystyq is sotpen 04.04.2011 jyly qaralyp, sot ýkimimen Isaeva Gulimira Turekulovna QR Qylmystyq Kodeksining 114 babynyng 4-bóligimen aiypty dep tanylyp, atalghan bappen 2 jylgha bas bostandyghynan aiyrylyp, 3 jylgha belgili bir lauazymdardy atqaru nemese belgili bir qyzmetpen ainalysu qúqyghynan aiyryp, oghan QR QK-ning 63-babyn qoldanyp, shartty jaza taghayyndap, 2 jyl synaq merzimi belgilengen.

Jambyl oblystyq sotynyng apellyasiyalyq alqasymen Sizding sottalushy G.T.Isaevanyng QR Qylmystyq Kodeksining 14 babynyng 4-bóligimen sotta bolghan isi boyynsha sot ýkimine jazghan apellyasiyalyq shaghymynyz 16.05. 2011jyly qaralyp, sot ýkimi búzylmay, ózgertilusiz kýshinde qaldyryldy»

Qúmetti oqyrman, siz búl jerden ne týsindiniz? IYә, shúbalanqy, grammatikalyq qatelikterge toly sóilemderdi bylay qoyghanda, prokuratura qyzmetkerlerining birese «114 babynyng 4 bóligimen» dep, birese «14 babynyng 4-bóligimen» deui sasqan ýirek ... degendi esinizge salmay ma? Búl qalay ózi, bizding qúqyghymyzdy qorghaydy dep jýrgen zang organynyng sauattylyghynyng osy bolghany ma? Búdan arghysyn aitpay-aq qoyalyq...

Qúday-au, shaghymdanushy ne aitpady. Sot prosesining resmy tilde yaghni, orys tilinde jýrgizilgeni, ol tildi shaghymdanushynyng týsinbeytini, ony onyng qorghaushysy men ózge de azamattardyng aldap soqqany, azamat Qúdayberdinning aragha adamdardy salghany, bәri-bәri taygha tanba basqanday aitylady. Biz jurnalistik etikany saqtay otyryp, búl mәselelerge tolyqqandy toqtaghandy jón dep úigharmadyq (onyng ýstine Qúdayberdinning «sheni» tómendetilgen). Sonday-aq, keyuananyng auruhana palatasynda jatyp, qyzyn kýzetkeni bәri-bәri dәrigerler Momynjanova men Nәjenovterding «minustary» ashyq jazylghan.  Áriyne, múnyng bәrin tolyqtay jazu ýshin bir gazet arnau kerek bolady.

Al, әsilinde, saraptamanyng negizi bola túra eki-ýsh mәrte audandyq sottyng tórayymy J. Bekeevanyng óz sheshimin ózgertpey qaldyruyna qanday sebep týrtki boldy eken? Ashynghan keyuananyng shaghymdanbaghan jeri qalmapty. Onyng bar ýmiti shynyraudaghy shyndyqqa jetip, layyqty jazalanbaghandar ózderine tiyesili dengeyde aiyptalghanyn qalaydy. Tipti, «bolar is boldy» dep qoya salar edim, búlardyng meni әbden mazaqqa ainaldyrghany, qyzymnyng janyn alghany mening jýikeme tiydi» - deydi ashynghan ana. Biz Túrar Rysqúlov audanynyng ortalyghy Qúlan auylyndaghy R.Medeulov kóshesindegi A.Rysbekovanyng jeke ýiine barghanymyzda, Lauranyng úlyn kórdik. Esikke entelegen sәbiyge «Mama, apa qayda dep edim: beykýnә sәbi: «mama, auuuuu» dep kókjiyekti kórsetti...

Býginde audandyq avtobekette jemisti qyzmet atqaryp kelgen Ayjan Rysbekova otbasylyq jaghdaygha baylanysty ýsh jasar nemeresin baghyp-qaghu ýshin júmystan da shyghyp, beykýnә nemeresin elden kem qylmaugha jantalasyp baghuda. Al, «Ádil sot bolsa, ala-qúla sheshim shygharudan tanar emes»,- deydi Ayjan Rysbekova.

P.S.

Biz shaghymdanushy Ayjan Rysbekovanyng ýiinde bolghanda shyndyqty izdegen ana Astanagha baryp kelipti. Astanada tiyisti qabyldau bóliminde bolghan keyuana olardyng arnayy tekseru jiberetinin de aityp qaldy. «Men múnda barlyq tiyisti organdargha shaghymdanyp, shyndyqtyng týbine jete almadym, tipti, ózimdi mazaq qyldy, jauaptary ekiúshty, qorghaushym da nәpaqasyn alyp, meni satyp ketti. Prokuraturanyng tirligi - anau. Ádil ýkim shygharatyn sotynyzdan da qayran bolmay túr. Songhy ýmitim Aqordada», deydi ashynghan ana.

Shynyn    aitu  kerek, songhy    jyldary Túrar Rysqúlov audanynda ana men bala ólimining sany kýrt artyp ketti.  Múny   әkimshilik jinalystarynda da estip, mәselege әbden qanyqqanbyz. Laura Mamadiyarovanyng oqystan qaytys boluy da jogharydaghy sózimizge naqty dәlel bola alady. Biz búl maqalany jazu barysynda biraz dәiekterdi, shaghymhattaghy dýniyelerdi paydalanghan joqpyz. Biraq, bir anyghy, dәrigerlerding tirliginde kiltipan bar ekeni ras. Áytpese, Qúlanda ana men bala ólimi jyl ótken sayyn órship, ótkir mәsele audandyq, oblystyq dengeyde talqylanbas edi ghoy. Biz búl mәseleni aldaghy uaqytta da óz baqylauymyzda ústaytyn bolamyz. Ázirge osy...

«Abay-aqparat»