Senbi, 3 Jeltoqsan 2022
Janalyqtar 4676 0 pikir 2 Tamyz, 2011 saghat 08:29

Cәrsenbi DÁUITOV. Múqaghaly ghasyrlarmen birge janaryp, keler úrpaqpen birge jasay beredi

Cәrsenbi DÁUITOV, aqyn, filologiya ghylymynyng doktory, professor:

Cәrsenbi DÁUITOV, aqyn, filologiya ghylymynyng doktory, professor:

- Aqyn әri әdebiyetshi ghalym retinde siz Múqaghalidyng basty artyqshylyghy nede dep esepteysiz?

- Múqaghaly poeziyasynyng últtyq asyl sóz múrasyna qosylghan zor ýles ekeni әlde­qashan moyyndalghan. Aqyn shyghar­malary Otangha, elge degen sýiispenshilikke shaqy­rady. Ómirding qaytalanbas qúdiretin týsin­diredi. Mysaly, «men qayghylymyn», «men derttimin» dep óleng jazatyndar kóp. Biraq olardyng qayghy-múny óz basynan aspaydy, yaghny birqatar aqyndar óz basy­nan ótken qiyndyqtardy ghana sóz etedi. Al Múqagha­lidyng keremettigi sonda - ol býkil adamzat­tyng qayghysyn jyrlaydy. Múqagha­lidy oqyghan әrbir adam onyng ólenderinen ózining qayghy-múnyn, dertin, saghynyshyn, kýlli sezimin tabady. Ghajayyp talant iyesi Múqa­ghaly - Allanyng bizge naghyz bere sal­ghan ada­my. Kez kelgen nәrseni ol jay ghana sóz­ben jaza salady, biraq sol qarapayym ghana ólendegi úiqas, yrghaq, oi, sezim ózara ýile­se kelip ghajayyp ýndestik tabady. Mәse­len:

Kýpi kiygen qazaqtyng qara ólenin,

Shekpen jauyp ózine qaytaramyn, - degende túrghan eshtene joq siyaqty. Al zer salyp qarasanyz, «qazaq ólenin janala­dym, renk berdim, ózimshe jyrladym» dep túr.

- Ózinizding Múqaghaly aghamen kezdesken, sóilesken sәtiniz boldy ma?

- 1968 jyly «Leninshil jasqa» Múqa­n­nyng «Darigha-jýrek» degen poemasy shyq­ty. Men ol kezde studentpin. Sol poemasyn oqyghannan keyin aghany izdey bastadym. Jazushylar odaghynda isteydi eken. Baryp sóilesip, poemadan alghan әserimdi, oila­rym­dy jetkizuge tyrystym. Ásirese:

Jylaytyn edi gýlder de,

Darigha jylap jýrgende.

Auyra qalyp bir demde,

Ayyghushy edi bir demde, - degen sózderi men

Qútyra soqsa jýregi,

Qyrandy qúrday iledi.

Qos uys búrym arqada,

Qos jylan bolyp jýredi, - degen te­neu­lerin menzep, «Biz jazsaq, «auyra qa­lyp bir demde, jazylushy edi bir demde» dep jazu­shy edik, sol siyaqty búrymdy jy­langha tenegeniniz de janalyq qoy», - degen oiym­dy aittym. Sodan ekeumiz Jazu­shylar oda­ghy­nyng aldyndaghy baqta otyryp biraz әngimelestik. Óleng jazaty­nymdy estigen son: «Óleng jazsan, oqysan, ony kópting aldynda oqy. Bireu Tayyr Jarokovtan әldekim turaly pikir súrasa, «Oghan sen ózing qalay qaraysyn?» dep súraydy eken. «Men jaqsy deymin» dese, «Men de tap siz oila­ghan­day oilaymyn» dey­di eken. Sol siyaqty dýniyening bәri - adam­nyng qolynda. Mashiy­nagha qarashy, ózi dóngelep kele jat­qan siyaqty, alayda ony adam jýrgizip kele jatyr emes pe? Bәlening bәri - adamda. Adam­nan saq bol. Óz pikirin­di elding aldyn­da, jinalystarda ait. Soghan qatysqan jýz adamnyng elui satsa da, elui seni satpaydy. Sóitip, qútylyp ketesin», - de­gen aqylyn aityp, ómir, óleng turaly kóptegen oilary­men bólisti. Sol joly ekeu­miz jaqyn tanystyq. Bir keremeti, ol kisi menen «ruyng kim, qay jerdensin?» dep súraghan joq. Odan keyin de birneshe ret jolyqtym. Bir­de kóshe­de qatar kele jat­tyq. Kóktemning bas kezi edi. Kýn sonday suyq. Kenet bir japyraq tura ayaghymyzdyng astyna úshyp týsti. «Mynau ne?» - dedi maghan japyraqty núsqap. Jay­baraqat kýide «ja­py­raq qoy» dedim. «Aqynmyn» deysin­der... Biraq sen­der­de týisik joq, eshtene joq, jýrektering qatty!» - dep aiqaylap ket­ti. Sosyn «Japy­raq emes, búl - jýrek, jý­rek!» dedi. Qatty­raq sóile­genine qobal­jyn­qyrap qalyp edim, «búl - jýrek!» de­ge­nin estip, ishi-bauy­rym sonday eljirep ketti. Aqyndyghy óz aldyna, Múqan­nyng adamgershiligi de sonday keremet edi.

- Al Múqaghaly tanymyndaghy adamzattyng qayghysy qanday qayghy? Basqasha aitqanda, býkil adamzattyng múnyn múnday otyryp, Múqaghaly ne nәrsege alandady, neni jyrlady?

- Ol adaldyq pen әdildikti, birlikti jyr­lady. Adamzat balasy bir-birine ja­man­dyq jasamasa eken dedi. Otandy, ma­hab­batty dәriptedi. Ómirding jasampaz­dy­ghyn, memle­kettikti, kisilik pen kishilikti tu etti. Áriyne, múnyng bәri - basqalardyng da jyrlap jýr­gen taqyryptary. Degenmen Múqaghalidyng aitqan oilary meylinshe tereng әri nәzik. Jәne sonysymen de adamdy eriksiz kýrsindiredi, múngha batyrady.

- Sonda Múqaghaly neni qayghy etedi?

- «Adam adamgha dos bolsa, birin-biri aldamasa, satpasa...» dep, Múqaghaly naghyz dostyqty, naghyz mahabbaty arman etedi. Mysaly:

Men naghyz mahabbatty armandaymyn,

Ony men joghaltyp ta alghandaymyn.

Aq qazdar arasynan aqquymdy,

Ajyrata almaghan sormandaymyn, - dep ózi de aityp túr emes pe?! Bylaysha aitqan­da, «mahabbatta qatelestim» dep túr. Negizi, men de, sen de, júrttyng bәri de osy­ny ait­qysy keledi. Yaghny aq qazgha úqsas bol­ghany­men, aqqudyng óz ereksheligi bar. Jәne ony ajyrata alatyn, tany biletin kóz kerek, oy kerek.

- Mysaly, osy óleng «Múqaghaly otbasynda baqytsyz bolghan» degen pikirdi aighaqtay ma?

- Joq, olay deuge bolmaydy. Ony bir Alla biledi.

- Endeshe, «mahabbatta qateles­tim» deuin qalay týsinuge bolady?

- Bәlkim, ómirde tenin taba almaghan adam­dardyng taghdyryn jyrlap túr dep týsi­nuge bolatyn shyghar. Áriyne, onyng ishin­de ózi de boluy mýmkin. Bir óleninde «Auru­hanada 8-nómirli palatada jattym. Sonda bir kelinshekpen kezdestik. Ekeumiz qarapa­yym sóilesip jýrdik. Bir kýni kelinshekting iyesi kelip alyp ketti. Men býkil jaqsy nәr­semnen aiyrylyp qalghan siyaqty boldym» deydi. Yaghny adamda әrtýrli kónil kýidin, әrtýrli sezimderding bolyp túruy zandy. Abaydyn: «Men óz basymdy ghana jyrlaghan joqpyn, kópti aittym, kópti jyrladym. Sondyqtan oghan shamdanbandar», - deytini bar. Sol sekildi Múqaghaly aghamyzdyng da kópti jyrlauy, kópting qayghysyn sóz etken boluy yqtimal. Mysaly:

Kim eken meni saghan dualaghan,

Sensiz de kónildenem, quana alam.

Kim eken meni senen ainaldyryp,

Sirkting attarynday qualaghan! - degen óleninde de Múqaghaly mahabbattyng múnyn keremettey shynayy jetkizedi. Nemese:

Men seni únatamyn, biraq-biraq,

Meyirindi qaytemin jylap súrap.

Únatamyn degenim jasandylyq,

Saghan degen kónilim qúraq-qúraq, - degen óleninde qanshama tereng syr jatyr. Qalay bolghanda da, Múqaghaly - eng әueli, ózining elin, jerin, Otanyn jyrlaghan adam. Búl turaly «Ýsh baqytym» degen óleninde ózi birinshi - halqyn, ekinshi - tilin, ýshinshi Otanyn zor baqytqa balaydy.

Taghy bir aita keterligi, Múqaghaly kóp ólenderinde tabighatty tamyljyta suret­tey­di.

Asyp anau asqar-asqar taulardan,

Qys jetipti tonyn teris audarghan.

Qys jetipti,

Sol bayaghy kezindey,

Quyryp jýr dýniyeni kóz ilmey,

Kýn núrynan esh jylylyq sezilmey,

Áynektengen maskýnemning kózindey, - degenining ózi, mysaly, keremet emes pe?! Mú­qa­ghalidyng qay ólenin alsanyz da, ada­m­­nyng jandy jerine tiyedi, qyshyghan jerin dóp basady.

- Jogharyda óziniz aityp ótken «Ýsh baqytym» degen óleninde aqyn: «Baqytym bar ýshinshi - Otan degen,

Qúday degen kim dese, Otan der em!» - degen oy aitady... Osy orayda, aqynnyng nanym-senimi, dindarlyghy ólenderinen qanshalyqty kórinis tapty dep oilaysyz?

- Din - ghylymnyng anasy,

Din - ghylymnyng әkesi.

Ghylym - dinning balasy,

Din - ghylymnyng kókesi.

Ghylym da bar, din de bar,    

Qoqys ta bar, kýl de bar.

Adam ata ólmesin,

Aqyrzaman kelmesin.

Qol qusyryp Qúdaygha,

Ghylym men din, birge bar! - deydi Múqa­ghali. Yaghny ol ghylymdy joqqa shygharmaydy. Payghambarymyz da ghylymdy joqqa shy­ghar­maghan. Búl rette, aqynnyng nanym-senim túrghysyndaghy ústanymy:

Qaymaghy búzylmaghan qayran dinim,

Qaymaghyng byt-shyt boldy-au qaydan býgin?

Qúbylagha bet alyp, qol qusyryp,

Sәjdege bas qoyatyn qayda kýnim... - degen sózderinen-aq kórinip túr. Múnday ólenderdi Múqaghalidan kóptep kezdestiruge bolady.

- Olay bolsa, aqynnyn:

Bizderde monastyri joq,

Men oghan barar edim.

Barghasyn monah bolyp qalar edim.

Qaldyryp qala lebin, dala jelin,

Janyma bir tynyshtyq tabar edim, - dep toryghuy nelikten?

- Jany qatty keyigende aitqany shyghar. Biraq men múny aqynnyng shynayy syry dep aita almaymyn. Mysaly, tap osy ólenin:

Qúrghyr kónil ketedi qay-qaydagha,

Tynsanshy syryndy kóp jaymay ghana.

Aghat sóilep barasyn, aghat sóilep,

Abayla, auzyndy jap, oibay, bala... - dep ayaqtauynyng ózi Múqannyng bastapqy sózin teristep túrghanday kórinedi.

- Múqaghaly agha kýndelikterinde: «Bala, bozbala kezimdi esime alsam, qatty ýreylenem, qatty jәbirlenem...» - dep jazady. Ár adam ýshin erekshe ystyq balalyq shaq aqyngha nege jaghymsyz әser qaldyrghan?

- Aqynnyng balalyq shaghy soghys uaghy­na tura kelgen. On jasynda әkesi maydangha attanyp, sodan qaytyp oralmaghan. Sóitip, ómirding auyrtpalyghyn Múqaghaly erte sezingen. Kýni boyy bel jazbay júmys iste­gen, týngi kýzette bolghan, shóp shapqan, qoy baqqan. Bala bolyp oinay almaghan.

Sharuanyng balasy bolghasyn da,

Sharuamen ainaldym on jasymda, - dep ózi aitqanday, taghdyrdyng ashy dәmin ol tym erte tatqan.

- Aqyndyq taghdyrmen ghúmyr keshken Múqaghaly ólendi serik etkenine keyde ókingendey nemese sodan qiyanat kórgendey de synay tanytady. Osy ekiúday sezimning syry nede?

- Meniki dúrys emes te boluy kerek, bi­raq bir sóileskende: «Agha, sizge nege komso­mol syilyghyn bermedi?» - dep súraghan edim. Ol kisi sonda: «Komsomol syilyghy talantqa baylanysty berilmeydi ghoy», - dedi. Mysaly, keremet aqyn boldy. Sóite túra, layyqty baghalanbady, ana jerden de, myna jerden de júmystan shyghyp qa­lyp jýrdi, ýisizdik pen kýisizdikting tauqy­me­tin tartty. Sóitip jýrip «Aqyndyqpen bәrin alamyn» degen senimine syzat týsti. Adamgha ne oy kelmeydi? Sonday bir sәt­terde «nege aqyn boldym?», «nege osynyng sonyna týs­tim» dep jabyqqan da bolar, kim biledi...

Sen qaytesing sonday bir sәtterinde,

Múnnyng shany ilikse, pәk kónilge?

Qaraymyn da otyram ondayda men,

Qalam izi týspegen dәpterime, - deydi Múqan. Qalay degenmen de, ol ólendi quat kórgen, sodan júbanysh izdegen. Onyng bý­kil tirligi jyrynda túr. Múqaghaly - quansa da, qayghyrsa da óleng jazghan adam.

- Kýndelikterinde ol әldekimderding ózine qaraday óshigip, sonyna týsip jýrgenin, әrbir sәtsizdigine ishtey quanatynyn jazghany bar. Osy orayda, aqyn kimderdi menzep otyr? Sonday-aq olar ne sebepti aqynnyng sýringenin, shalys basqanyn qalady?

- Men ol kisining óleng oqyghanyn bir-eki ret kórdim. Tura órtke tiygen dauylday әser qaldyrdy. Júrttar jibermey, qoshemettep, qúrmettep, qayta-qayta óleng súraumen boldy. Adam degen pende ghoy. Mysaly, sony kórgen, elding aqyngha degen yqylasyn biletin keybir adamdardyng ishi kýigen, qyzghanyshy oyanghan. Bizding qazaq - keremet jaqsy halyq. Alayda birin-biri kóre almay­tyn, etekten tartatyn әdeti bar. Taghy bir jaman әdeti - ózara syiyspaydy. Aqyn­gha óshikkender, talantyn kýndegender - kish­ken­tay adamdar. Olardyng kimder ekenin men ózim ishtey shamalaymyn, biraq kisining artynan ghaybat sóz aitu - kýnә. Bi­raq Mú­qan­dy elding kóre almaghany ras. Men ózim kórgen bir nәrseni aitayyn. Birde Ábdildә Tәjibaevtyng ýiine barsam: «Múqa­ghalidy auruhanagha jatqyzyp edim. Lashyn telefon soghyp, odan shyghyp qalghanyn ait­ty. «Oy, sorly-ay, taghy da shyghyp qalghan eken ghoy», - dep edim, Lashyn: «Nege sorly dep aita­syz?» - dep renjidi», - dedi. Ar­tyn­sha taghy bir auruhanagha ornalastyrdy. Biraq sol joly: «Múny taghy býldirgen eken ghoy», - dep әldekimderge qatty ashulanyp otyr eken. Múnyng bәri pasyq adamdardyng tirligi ghoy. Sondaghysy - «búl ketse, ornyn men basa­myn» degen oi. Biraq olay emes qoy. Allanyng әrkimge bergen óz joly, óz orny, nesibesi men jaqsylyghy bar. Eshua­qyt­ta bireuding ornyn bireu tartyp ala almay­dy.

- Sizding oiynyzsha, býgingi uaqytta Múqaghalidyng qay qyry zertteushiler nazarynan tys qalyp otyr?

- Bylayynsha, bәri jazylyp, zerttelip jatqan da siyaqty. Biraq aqyn bolghannan keyin eng aldymen poeziyasy turaly aityla­dy da, prozasy tasada qalyp qoyady. Sol sebepti de Múqannyng әngimeleri men kýn­de­likteri, piesasy turaly salmaqty zert­teuler joq. Jaqynda «Egemen Qazaqstangha» shyq­qan bir maqalada: «Múqaghaly keremet edi, jaqsy edi» dep bәri jalpylay jazyp jatyr. Naqty eshtene joq. Kóp adamdar «Múqaghaliy­dyng dosy edim» deydi. Biz ol turaly búlay jazbauymyz kerek. Ghylymy týrde taldap-talghap, zertteu kerek. Mәse­len, Múqaghaly lirikasymen neni jyrlay­dy, poemasymen ne aitady? Elding aitpaghan qanday nәrsele­rin aitty? Qanday biyikke shyqty?» degen taldau boluy tiyis», - degen siyaqty oy aity­lypty. Meninshe, búl - jany bar sóz.

- Demek, Múqaghaly Maqataev shygharmashylyghyn janr-janrgha bólip zertteu jaghy eskerilmey jatyr dep esepteysiz be?

- Ár aqynnyng ózindik ereksheligi bar. Múqang qay taqyrypty, nendey mәseleni bolsyn shegine jetkize jyrlaydy jәne eng qiyn degen nәrsening ózin onay ghyp jetkize biledi. Taghy bir atap aitarlyghy, taudy Múqan­day sheber jyrlaghan, keremet su­ret­tegen aqyn kemde-kem. Mysaly:

Qay tústa edi, qúday-au, qay manda edi,

Maghan qúshaq sol jannyng jayghan jeri.

Alghash bizder aq gýlin taptap ketken,

Qay manda edi jastyqtyng sayran beli?!

Taular da túr, bayaghy búlaq ta bar,

Tek menimen ózing joq syr aqtarar.

Izdemey-aq qoyayyn sol oryndy,

Ketemin ghoy attanyp, jylap qalar, - deydi. Qarap túrsan, taudyng búlaghy, shyny, qaraghayy, búlty Múqannyng kez kelgen óleninde bar. Ol sonyng әrqaysysymen syrlas, әrqaysysymen múndas. Múqang olarmen birge jýrgen dosynday tildesedi. Yaghny ol kisi taudy adamzatqa sonshama ja­qyn etip beyneleydi. Aqynnyng sipattauyn­sha, tauda jýrgen adam eshqashan ash ta, ja­la­nash ta, ýisiz de, kýisiz de bolmaydy. Tau  sonday-aq, jalpy, tabighat adam balasyna sonshama qamqor, sonshama qorghan. Múqa­ghalidyng osy taqyryptaghy ólenderin oqy­san, tauda ómir sýrging keledi, taudyng búla­ghynan susyndap, jabayy almasynan dәm tatudy ansaysyn. Bir sózben aitqanda, Múqa­ghalidyng óleni adamdy taumen tabys­tyryp, tuystyryp jiberedi.

- Al taugha qúshtarlyghy aqynnyng óz minezine, túlghasyna qanshalyqty әser etti?

- Keremet әser etti dep oilaymyn. Ol ózi de sonday tau túlghaly adam edi. Minezi kesek bolatyn. Ol biz siyaqty «erteng ne bo­la­dy?», «qarnym ashyp qalady-au» degendi oilamaytyn. Halyqtyng múnyn múndap, joghyn joqtap, elding ertenine alandaytyn. Al aqyndyghyna keletin bolsaq, Múqaghaly qazaqtyng auyz әdebiyetin, muzykasyn, ózine deyingi býkil aqyndardy, Abaydy boyyna әbden sinirgen. Onyng әrbir óleninen ózing búryn bayqamaghan bir janalyq tabasyn. Soghan qaraghanda Múqaghaly - bizding úrpaq­tyng ghajayyp jyrshysy. Jәne onyng shy­ghar­malary eskirmeytin siyaqty. Mysaly, kók­tem kelgen sayyn býkil tabighat oyanyp, tirshilik qayta týleydi ghoy. Sol siyaqty  Múqa­­­gha­ly da kóktemmen, ghasyrlarmen bir­ge janaryp, keler úrpaqpen jasay bere­tindey bolyp kórinedi.

- Ómirderegine ýnilsek, Múqaghaly eshbir oqu ornyn tolyqtay tәmamda­maghan eken. Al sonshama bilim men bilikke, sheberlik pen kәsipqoylyqqa ol qalay mashyqtanghan?

- Meninshe, adam bilimdi oqumen almay­dy. Búl, әriyne, «oqyma» degen sóz emes. Biraq bir anyghy, Allanyng әrkimge bergen, kókiregine salghan týisigi bolady. Áytpese kimning ghalym bolghysy kelmeydi, myqty bolghandy kim jek kóredi? «Mening anketam» degen óleninde Múqaghaly ózi: «Bilimim or­ta­sha, biraq jogharygha sanaymyn», - deydi. Jәne óte dúrys aitady. Mysaly, bilimsiz adam Dantenin, Shekspirdin, Uitmenning shygharmalaryn audara ma?! Shalghaydaghy qazaq auylynan shyqqan qarapayym ghana jannyng osynshama bilimdarlyghyna, orys­tyng tilin keremet mengergendigine tanghalmau mýmkin emes.

- Sonday-aq bizde balalargha da, eresekterge de birdey jazatyn qalamgerler siyrek qoy. Al Múqagha­ly agha kóp ólenderin býldirshin­derge arnaghan jәne olar - bala tabighaty­men keremet ýndesken meylinshe shynayy shygharmalar...

- Múnyng sebebi - talantty adamnyng kóp jaghdayda bala minezdi bolatyndyghynda. Meninshe, bala minezdi bolu - baqyt. Bala taza, bala móldir, balada aramdyq joq. Jany taza adam balanyng minezin, oghan ne únaytynyn jaqsy biledi. Jany sonday kirshik­siz bolghandyqtan da, Múqang balalar­gha sonshalyqty jaqyn, úghynyqty ólender jazdy.

- Talay ret Múqaghaly Maqataevtyng jinaqtaryn qúrastyrdynyz. Qalay oilaysyz, Múqaghalida nashar óleng bar ma?

- O basta jazylghan anghal, riyasyz ólenderi boluy yqtimal. Biraq olardyng ózin nashar dep aitugha bolmaydy. Jalpy, Múqaghalida osal óleng joq.

- Kezinde ózi biraz ólenderin qoljazba kýiinde joghaltyp alghan eken. Olardy bireulerding iyemdenip ketui mýmkin be?

- Olay dep oilamaymyn. Ol kisining ólenderin eshkim iyelenip kete almaydy. Óitkeni Múqaghalidyng qoltanbasy eshkimge úqsamaydy, ol birden daralanyp túrady. Sondyqtan joghalghan ólenderining әli de tabylyp qaluy mýmkin.

- Ángimenizge raqmet.

 

Ómirdastan

Últ aqyny Múqaghaly Maqataev qazirgi Almaty oblysy, Rayymbek audanyndaghy Qarasaz auylynda 1931 jyly 9 aqpanda dýniyege keldi.

Balalyq shaghy soghyspen túspa-tús kelgen Múqaghaly ólendi on-on bir jasynan jaza bastaydy. Alghashqy ólenderi audandyq gazette jaryq kórgen Múqaghaly shygharmalary 1960-1970 jyldary ýzdiksiz basylady, búl jyldardy aqynnyng qazaq poeziyasynyng biyik shynyna kóterilgen uaqyty dep sanaugha bolady. Auyl orta mektebin 1948 jyly bitirip, óz auylynda komsomol, kenes qyzmetterinde bolghan. Keyin audandyq gazette әdeby qyzmetker, Qazaq radiosynda diktor bolghan, «Qazaq әdebiyeti» gazetinde, «Júldyz» jurnalynda poeziya bólimin basqarghan. Qazaqstan Jazushylar odaghynda poeziya seksiyasynda әdeby kenesshi qyzmetin atqarghan.

Tyrnaqaldy tuyndylary Narynqol audandyq «Sovettik shekara» (qazirgi «Han tәniri») gazetinde 1948 jyldary jariyalana bastaghan. 1954 jyly bir top óleni «Ádebiyet jәne iskusstvo» (qazirgi «Júldyz») jurnalynda, odan keyin bir shoghyr jyry Á.Tәjibaevtyng sәt sapar tilegen sózimen «Qazaq әdebiyetinde» jariyalanghan.

Az ghúmyry ishinde birneshe lirikalyq jyr jinaghy men dastandaryn úsynghan. Jyr audarmasy salasynda Shekspirding sonetterin, Dantening «Qúdiretti komediyasyn» qazaqshalady. Aqynnyng «Sarjaylau», «Sónbeydi, әje, shyraghyn», «Kel, erkem, Alatauyna» ólenderine sazger N.Tilendiyev әn shygharghan. Aqyn túrmys tauqymetin tarta jýrip, әperbaqan syngha úshyraghanda da «Aqynnyng aqyndyghy ataqta emes, arda ghana» degen baylamdy berik ústap, shen-shekpenge de, lauazym-ataqqa da qyzyqpaghan.

M.Maqataev qalamynan «Qarlyghashym, kelding be?», «Darigha-jýrek», «Aqqular úiyqtaghanda», «Shuaghym menin», «Ómir-dastan» t.b. jyr jinaqtary tughan. Qyryq bes jasynda qaytys bolghan son, Múqaghalidyng ekinshi ómiri - ólmes ghúmyry bastaldy. Aqynnyng artynda qalghan mol múrasy - «Soghady jýrek», «Sholpan», «Jyrlaydy jýrek», «Ómir-ózen» t.b. jyr kitaptary, «Qosh, mahabbat!»atty prozalyq kitaby oqyrmannyng qoldan-qolgha týspey, izdep jýrip oqityn shygharmalaryna ainaldy.

Ómirdi sýiding ghajayyp ýlgisin kórsetken aqyn Múqaghaly «Jan azasy» (rekviyem) poemasynda ómir turaly gimn tughyzdy. «Aqqular úiyqtaghanda» poemasynda el nanym-senimin qasterleu, súlulyq ýndestigin jyr etse, «Rayymbek, Rayymbek!» dastanynda el tarihyn, el basyna qater tóngende qolyna tu alyp, jauyna qarsy attanghan Rayymbek batyr erligin suretteydi.

M.Maqataev poeziyasy júmyr jerding barlyq mәselesine aralasqan, ken, auqymdy taqyrypty qamtidy. Onyng tughan jer, adamdar taghdyry, ómir men ólim, ana men bala, aqyn men aqyndyq, soghys tauqymeti t.b. taqyryptaghy lirikasy qaytalanbas últtyq sipatta, últtyq zermen kestelengen.

Avtor: Roza RAQYMQYZY

http://alashainasy.kz/person/26108/

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2143
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 940
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1136