Astana qalasy (Núr-Súltan) әkimining orynbasary Baqtiyar Mәken deytin azamat bar. Ózi búryn Mәjiliste deputat bolghan. Jaydarmanda juriylik jasap, jastargha aqyl aitqanyn talay ret kórgenbiz.

Qyryqqa әli tolmaghan, «Bolashaqpen» bilim alyp kelgen. AQSh-ta oqyghan. 2016 jyly Mәjilis deputaty bolyp tandalghan. «Eren enbegi ýshin» deytin darday medalimen marapattalghan. Enbek demekshi, «Jasyl el», «Jas Otan», «Núr Otan», búlar Bәkenning jýrip ótken baspaldaqtary. Biyl shildede Astana әkimining orynbasary boldy.

Ýsh tilge de tili ýshkir, tәp-tәuir jigit edi. Jýikesi júqaryp, júmysy qajytqan sekildi. Bәkenning әldebireulerdi ondy-soldy balaghattap, auzynan aq it kirip, kók it shyghyp jatqan viydeosy әleumettik jelige tarady. «You tube» jelisindegi viydeojazbadaghy әngimeden úqqanymyz – Bәkeng kóp balaly analarmen kezdesken. Sol jerde óz-ózin ústay almay, әlgindey әdepsiz әreketke barghan.

8 minuttyq viydeodaghy zamәkimning sóilegen sózi búl... Analargha aqyryp túryp, qazaqsha-oryssha aralastyryp aitqandary. Kóriniz:

«Hoti v Akordu idiy!», «Idy naher bliyn!», «Hoti povesitisya, ponyatno!», «Eto chto za otnoshenie k vlasti, a?», «Bolmaydy saghan kvartira, bilding ba?!», «Idy na ulisu», «Za to chto vy 3 raza v Akordu hodili, ya s vamy sotrudnichati ne budu!» t.b.

Astananyng kishi әkimining sózderi búl. Qalay deseniz de, Baqtiyar Mәkenning búlay sóileui memqyzmetkerding etikasyna da, adamy etikagha da qayshy! Aqtaugha kelmeydi!

Meyli, kóp balaly analar әkimdiktegilerding әbden yghyryn shygharypty delik. Al endi «Maghan deseng Aqordagha bar, maghan dese asylyp qalsyn, kvartira bermeymin» degen әkimdi qalay aqtaugha bolady?

Ákim men әielderding arasyndaghy dialogty sózge týsirip jatpadyq. «Últqa qyzmet etu bilimnen emes, minezden» degen Últ kósemi Álihan Bókeyhannyng sózi. Alayda keshegi Bókeyhannyng búl sózin býgingi Baqtiyar Mәken basqasha úqqan boluy kerek. Aryzyn aityp, aldyna kelgen analargha «minezin» kórsetip, boqauyz bәiәdep sózder aityp, emosionaldy sózderin onynan da, solynan da tópelete sóilep, tóbelesuge tayau baryp toqtapty. Boqtapty. Bótelke laqtyrypty.

Meyli, ol kezdesudegi jaghdaydyng qalay órbigenin kózimizben kórgen joqpyz. Alayda Baqtiyar Mәken ol – memlekettik qyzmetker. Sondyqtan aqtaugha kelmeytin әreket, әriyne.  Memlekettik qyzmetkerlerding qyzmettik etikasy bar. Al anau viydeodan Baqtiyar Mәkenúly Mәkenning qyzmettik etikany da, adamy etikany da óreskel búzghanyn anyq kóruge bolady.

Bizde QR Preziydentining 2000 jylghy 21 qantaryndaghy №328 Jarlyghymen bekitilgen «QR Memlekettik qyzmetshilerining qyzmet etikasy» bar.

Ol az deseniz, «QR Memlekettik qyzmetshilerining әdeptilik normalaryn jәne minez-qúlyq qaghidalaryn odan әri jetildiru jónindegi sharalar turaly» QR Preziydentining 2015 jylghy 29 jeltoqsanyndaghy № 153 Jarlyghy bar.

«QR Memlekettik qyzmetshilerining әdep kodeksi» taghy bar. «QR Memlekettik qyzmeti turaly» 2015 jylghy 23 qarashadaghy № 416-V QRZ Zany taghy bar.

Jәne eng bastysy bizde QR Memlekettik qyzmet isteri agenttigi bar. Búl agenttikti Bәkenning búrynghy әriptesi (eks-deputat) Anar Jayylghanova basqarady.

Jogharydaghy viydeony kórdinizder. Tipti, búl mәselege qatysty qanday da bir kommentariy beruding ózi orynsyz. Sondyqtan, әkim balanyng әlgi әngimesinen keyin Jayylghanova hanym eks-әriptesining mәselesimen jaqsylap ainalysuy kerek!

Abai.kz