Ishki Ordadaghy kóterilisting tarihyn alghashqy zertteushiler (A.Ryazanov, M.Vyat­kiyn, A.Shahmatov) osy shayqas tura­ly jazghanmen (Aqbúlaq qyrghyny), qaza bolghan sarbazdardyn, sonyng ishinde Isataydyng qay jerge jerlengeni tura­ly eshqanday habar bermeydi.

Isataytanuda qazaq tilindegi al­ghash­qy derek ghalym Halel Dosmúha­med­úlynyng estelikteri deuge bolady. Ol kólemi shaghyn bir-eki maqalasynda («Qa­zaq batyrlary: Isatay, Mahambet», «Tay­manúly Isataydyng qozgha­ly­sy tu­ra­synda qysqasha maghlúmat») ýsh ret qay­talap jazyp ketipti: «Isa­taydyng sý­yegi Temir uezindegi Qiyl degen ózenning boyynda «Sholaq­mol­da» degen molada». Maqalada ekiúsh­ty, qúr әsheyin sóz joq. Yaghni, ghalym­nyng jazghany - ózi anyq biletin, shyn­dyqqa keletin mәsele.

Isataydyng songhy shayqasy turaly negizgi qújat polkovnik Gekkening «Raport polkovnika Gekke Orenburgskomu voennomu gubernatoru o srajeniy s pov­stansamy pry reke Akbulak y giybely Isataya Taymanova» (13.07.1838) degen esebi. Onda Gekke Orynbordaghy úlyqqa soghystyng mәn-jayyn qysqa­sha anyq jetkizipti. Yaghni, ol Eshki­qyr­ghan­nan týn­­deletip 60 shaqy­rym­day jý­rip, Aq­búlaqtyng búlaq-bas­tauyna jetip qú­la­gha­nyn, 12 shilde kýni tanerteng so­ghys­tyng osy jerde bastalghanyn tәp­tish­tey ja­zypty. «...Otryad pereshyol r. Akbulak, poshyol na protivnikov, ko­torye na­chaly medlenno otstupati...» - deydi ol.

Ishki Ordadaghy kóterilisting tarihyn alghashqy zertteushiler (A.Ryazanov, M.Vyat­kiyn, A.Shahmatov) osy shayqas tura­ly jazghanmen (Aqbúlaq qyrghyny), qaza bolghan sarbazdardyn, sonyng ishinde Isataydyng qay jerge jerlengeni tura­ly eshqanday habar bermeydi.

Isataytanuda qazaq tilindegi al­ghash­qy derek ghalym Halel Dosmúha­med­úlynyng estelikteri deuge bolady. Ol kólemi shaghyn bir-eki maqalasynda («Qa­zaq batyrlary: Isatay, Mahambet», «Tay­manúly Isataydyng qozgha­ly­sy tu­ra­synda qysqasha maghlúmat») ýsh ret qay­talap jazyp ketipti: «Isa­taydyng sý­yegi Temir uezindegi Qiyl degen ózenning boyynda «Sholaq­mol­da» degen molada». Maqalada ekiúsh­ty, qúr әsheyin sóz joq. Yaghni, ghalym­nyng jazghany - ózi anyq biletin, shyn­dyqqa keletin mәsele.

Isataydyng songhy shayqasy turaly negizgi qújat polkovnik Gekkening «Raport polkovnika Gekke Orenburgskomu voennomu gubernatoru o srajeniy s pov­stansamy pry reke Akbulak y giybely Isataya Taymanova» (13.07.1838) degen esebi. Onda Gekke Orynbordaghy úlyqqa soghystyng mәn-jayyn qysqa­sha anyq jetkizipti. Yaghni, ol Eshki­qyr­ghan­nan týn­­deletip 60 shaqy­rym­day jý­rip, Aq­búlaqtyng búlaq-bas­tauyna jetip qú­la­gha­nyn, 12 shilde kýni tanerteng so­ghys­tyng osy jerde bastalghanyn tәp­tish­tey ja­zypty. «...Otryad pereshyol r. Akbulak, poshyol na protivnikov, ko­torye na­chaly medlenno otstupati...» - deydi ol.

Sonyna týsken Ayshuaqov tobyn bayqap, isataylyqtar olargha qarsy shabuyl salghanda jasyrynghan kazak-orys әskerining qorshauynda qalady. Jantalasta shegingen sarbazdaryn qor­­ghashtap, songhy shepte atysyp kele jatqan Isataydy súltan Ayshuaqov­tyng ózi horunjiy Petrovqa «mynau Taymanovtyng ózi» dep kórsetip, oq­qa baylap ketetinin oilaghanda búl jer әri ketkende, ózen arnasynan 10-15 shaqyrymday dep shamalaugha bola­dy. Ádeyi tapsyrys alghan qughynshy­lar qatarynda on alty kazak-orys, ýsh qa­zaq (Kópen Subuliyn, Sәtibay IYgitov, Japar Elekbay) bar kórinedi. Astyn­daghy aty jaralanghan Isataydy nayzalap attan qúlatqan ýsheu jara­ly ba­tyr­gha tiyise almay, kezekti myl­ty­ghy bar kazak-orysqa bergen kóri­ne­di. Qa­lay bolghanda da, jendetter Isa­taydy Aqbúlaqtan kóp úzatpay mert qylghan. Batyrdyng ólimi turaly sol alghashqy qújatta: «Za upornoe soprotivlenie kazaky ego izrubily (yaghni, býkil denesine zaqym kelgen). Uryadnik Boga­tyrev sobstvennoi ego je sablei razrubil emu golovu, a odin iz kazakov okonchil ego stradaniya vystrelom iz rujiya v grudi» - deydi.

N.Shayahmetov 1968 jyldan bastap Isataydyng ziratyn izdeudi bastaghan eken. Belgili antropolog ýshin qazba júmys­tary nәtiyjesiz bo­lypty. - Yaghni, «osy Isa­tay­dyng zira­ty» dep kelgen jerler­den Isataydyng sý­yegi tabyl­mapty. (Janbolat Aupbaev, «Antropolog», «Leninshil jas», 1980 j. 20 qantar).

Endi «Sheyitsay» әngimesi qaydan, qashan shyqty? «Qazaq әde­biye­tin­de» (1962 j. 14 jeltoqsan) Hattar Dýi­senәliyevting «Isataydyng mo­la­sy ta­byldy» degen maqalasy shyq­qan bola­tyn. Onda Aqtóbe oblysy, Qobda auda­n­y, Qiyl ózeni boyyndaghy (Qiyl sov­hozy) Sheyitsayda Isatay batyr­dyng denesi kómilgen jer ta­byl­dy. Jergilikti bir aqsaqal (oghan 7-8 ja­synda auyly­nyng bir qariyasy ai­typ­ty) audan jurnalisterine Isa­tay­dyng molasyn kórse­tip­ti dep jazyl­ghan osy maqalagha oray (18 qarasha 1963 j.) jauap qatqan Qajym agha Jú­maliyev: «Ma­terial asyghystau jazyl­ghan... Av­tor­dyng keltirip otyrghan derekteri tarihy shyndyqtan alshaq ja­tyr» degen bolatyn. Sonymen qatar, akademik jazu­shy Isataydyng zira­tyn izdes­tiruding baghyt-baghdaryn da aityp óte­di: «Isatay Aqbúlaq ózeni­ning Qiylgha qaraghan betinde Aq­bú­laq­tan 15 sha­qy­rym jerde óledi,» - depti ol. Búl al­ghashqy qújattaghy: kóterilis­shi­lerdi Aq­búlaqtan 15 verst shama­syn­daghy jerge deyin quyp, shashyrat­tyq degen sózden alshaq ketpey túr. Biraq isataytanuda Halel Dosmúha­med­úly kór­set­ken Sho­laq­moldagha da, kýni keshegi ótken Qajym Júma­liyev­tyng «Aqbú­laq­tyng Qiyl betine qaray 15 shaqyrymy» da eskerusiz qalyp, nege ekeni belgisiz, býgin «Sheyitsay» algha shyghyp otyr.

«Jas Alash» gazeti ótken jyldyng 18 qarashasyn «Isataydyng songhy shay­qasy nemese Qiyl qyrghyny» degen ma­terial­dy kóp nazaryna úsyndy. Onda Sheyitsay - tәuelsizdik kýresining qúr­bany Isataydyng qany tógilgen jer (ól­gen jeri) әri Isataydyng songhy shay­qasy bolghan jer dep kórsetilgen. Biyl­ghy jyldyng alghashqy nómirinde «Ana tili» gazeti de Isatay batyr turaly kó­lemdi maqala ja­riya­laghan eken. Múnda da maqala avtor­lary «Sheyitsay» әngi­me­sin jalghasty­ryp, osyn­da «Isa­tay­dyng ziraty taby­lyp», qor­shau kóte­ril­genin jazady.

Sonymen, Bókey ordasyndaghy ha­lyq kóterilisining kósemi Isatay batyr Tay­manúlynyng ziraty qayda? Batyr­dyng sýiegin Aqbúlaq-Sholaqmolda ma­ny­nan izdestiru mýmkinshiligi qanday? Isatay-Mahambet ruhyn asqaqtatyp, qala tórinde zәulim eskertkish boy­lat­qan atyraulyqtar, Isatay batyrdyng úrpaqtary ne aitady?

Eluinshi jyldary Atyrau oblysy, Qyzylqogha audanynyng túrghyny, Isa­tay­dyng nemere aghasy Jabal Begәliúly úrpaghy Nәjimeden Isataydyng mola­syn izdestirgen kórinedi. Oghan batyr baba molasynyng Qiyl-Aqbúlaq ara­ly­ghynda, Sholaqmolda-Ýitas degen jer­de degen habar Qazaq SSR Ghylym aka­demiyasynan kelgen. Búl dәiek­te­mening týsiniksizdeu túsy - izdeushi Nә­jimeden Jabal úrpaghy respubliy­ka­lyq múraghat mekemesine, bolmasa Or­talyq komiytet­ting tiyisti bólimine emes (Nә­ji­meden - audandyq partiya ko­miy­­tetining qyzmet­keri bolatyn) - Qazaq SSR Ghy­lym aka­demiyasyna silteme ja­say­dy. Býginde sol Nәjimeden-Paruh úr­paq­ta­rynda 50-shi jyldardaghy Isatay­dyng zira­ty­nyng orny kórsetilgen qú­jattar bar ma? Sony kim biledi? Al osy mәlimetti «Isatay-Mahambet» zert­teu enbeginde keltirgen jazushy Ánes Saray ózi songhy shay­qasty Aqbúlaq qyrghyny dep ata­ghanmen, «kóterilisshiler sol She­yit­saygha jerlengen» degen pikirdi algha tartady: «Sonda ortaq zirat bar. Isa­tay­dyng ziy­raty bólek bolghan» - degendey oy ai­ta­dy. Yaghni, sol 1962 jyl­ghy maqa­ladaghy «Sheyitsay» әngimesin qayta­laydy. Búl 1997 jyly shyqqan enbek.

Sonymen barymen bazar dep, osy Sheyitsaydy «maldanyp» jýre beruge de bo­lar edi. Biraq, óitip batyr aruaghy al­dyn­da kýnәpar bolugha bolmaydy. Taghy bir gazet «batyrdyng bas sýie­gin­siz denesin tauyp, N.Shayahmetov zertteuge alyp ketipti» dep jazypty. Búl da bos sóz siyaq­ty. Nege deseniz, bas sýiegi bolmasa onyng kimdiki ekenin ajyratu da mýmkin emes qoy. Alayda, N.Shayahmetovting Sheyitsayda jýrgiz­gen qazba júmystary 40 jyl­dan keyin anyz-әngimege ainalyp, an­tropolog­tyng ózi tappaghan «mýrdeler ta­bylyp», sol jerge eskertkish-qúlpy­tas or­nady. Alayda, sol uaqytta (1991 j.) qyruar jú­mys atqarghandargha aldyn ala (qor­shau, eskertkish, toy, bayandamalar) sol jyldary antropologtyng ózimen de, ony­­men birge qazba júmystarynyng ba­sy-qasynda bol­ghan aqtóbelik ghalym-ta­riyh­shy­larmen de habarlasugha bolatyn edi ghoy...

Ózimizge belgili, biyl Isataydyng 220 jyldyghy. Olay bolsa, oghan da­yyn­dyqty batyrdyng topyraghy tor­qa­lan­ghan jerdi izdestiruden bastau qa­jet. Isatay batyr­dyng bas sýiegin eshkim eshqayda alyp ketken joq. Aruaq­ty batyrdyng mýrdesi sol 12 shilde kýni, qarulas serikteri qasha soghy­syp jýrip, qay tóbede topyraqpen betin japsa, әli tap sol ornynda. Internet kartada (Google Earth) Jarsay men Aqbúlaq auyldary­nyng arasy 36 km, al Sholaq­mol­danyng shamasy Aqbúlaqtyng bastau búla­ghynan 14 km jerde túr. Jarsaylyq Jal­ghas­bay Ótepúlynyng aituynsha, búl qo­rymgha kelip-ketushiler bar kórinedi. Aq­tóbede ótken jyly «Isatay qory» qúry­lypty. Iske sәt! 172 jyl ótse de ziraty tabylmay kele jatqan Isataydyng ruhyn tiriltetin uaqyt kelgendey.

Ghadilshe ÓTEBÁLI.

Batys Qazaqstan oblysy.

Suretti salghan M.Qalimov.

http://www.egemen.kz/309825.html