Seysenbi, 28 Qyrkýiek 2021
Janalyqtar 2201 0 pikir 3 Tamyz, 2011 saghat 06:39

Jýkel Hamayúly. Júmbaq júldyz (jalghasy)

V.

 

«...Taza minsiz asyl sóz

Oy týbinde jatady».

Asan.qayghy

 

«Alysqa emes, Arysqa kelip jetip em,

Adamy týgil jәndigi ghajap shetinen.

Kógildir, qyzyl boyausha solar úshady,

Limonad týstes «sarjasyl» sudyng betimen...» dep Arystyng «sarjasyl» suyna shyghystyng «kógildir, «qyzyl» boyauyn týgel әkep qúyady. Múnday sezimtaldyq tek Júmataygha ghana tәn. Siz kógildirding ornyna kýlgin nemese súry men qonyrdy ýilestirip kóriniz?! Cezimge bolmasa da kórer kózge kógildir men qyzyldyng ýilesimindey bolyp kóriner me eken? Mýlde bólek ón, bólek úghymdy tudyrmay ma? Kógildir boyau shyghystyqtar ýshin alystyq pen kenistikti, aqyl-oy terendigin bildiredi. Qyzyl boyau tirlik belgisi retinde qalyptasqan. Aqynnyng bir ghana óleng jolynda osynshama tereng oi, tereng syr jatyr. Árbir aqynnyng ózine tәn óng boyau, jasyryn syr yrghaghy men dybystylyghy bolatyny da osy. Búl shyghys aqyndaryna ejelden qalyptasqan erekshelik. Kórkem suretting tili jetpes ne bir ghajap kórinisterdi tek sózben ghana jetkizuge bolady degen senimdi ústanghan shyghys aqyndary sóz qadirin osylaysha asa nәziktilikpen sezine bilgen.

 

VI.

«Ózen men jaghalaular - olar endi mening jýregimde.»

Federiko Garsia Lorka

V.

 

«...Taza minsiz asyl sóz

Oy týbinde jatady».

Asan.qayghy

 

«Alysqa emes, Arysqa kelip jetip em,

Adamy týgil jәndigi ghajap shetinen.

Kógildir, qyzyl boyausha solar úshady,

Limonad týstes «sarjasyl» sudyng betimen...» dep Arystyng «sarjasyl» suyna shyghystyng «kógildir, «qyzyl» boyauyn týgel әkep qúyady. Múnday sezimtaldyq tek Júmataygha ghana tәn. Siz kógildirding ornyna kýlgin nemese súry men qonyrdy ýilestirip kóriniz?! Cezimge bolmasa da kórer kózge kógildir men qyzyldyng ýilesimindey bolyp kóriner me eken? Mýlde bólek ón, bólek úghymdy tudyrmay ma? Kógildir boyau shyghystyqtar ýshin alystyq pen kenistikti, aqyl-oy terendigin bildiredi. Qyzyl boyau tirlik belgisi retinde qalyptasqan. Aqynnyng bir ghana óleng jolynda osynshama tereng oi, tereng syr jatyr. Árbir aqynnyng ózine tәn óng boyau, jasyryn syr yrghaghy men dybystylyghy bolatyny da osy. Búl shyghys aqyndaryna ejelden qalyptasqan erekshelik. Kórkem suretting tili jetpes ne bir ghajap kórinisterdi tek sózben ghana jetkizuge bolady degen senimdi ústanghan shyghys aqyndary sóz qadirin osylaysha asa nәziktilikpen sezine bilgen.

 

VI.

«Ózen men jaghalaular - olar endi mening jýregimde.»

Federiko Garsia Lorka

Jalang maqtau, jalantýsinik naghyz aqyngha sәikespeytin úghym. Kóbinde daryndy aqyndardyng ósken orta, qalyptasqan qoghamdaghy pikirlerimen kelise bermeytindigi de sondyqtan. Meninshe Júmataydyng tuyndylary da soghan sayady. Endi tómendegi ólenderdi oqyp kóriniz:

«Qalay - dep - agham» - qaradym aspangha kilen,

Baghasyn júldyz kórsetti bas barmaghymen.

Qasoqqa әkep beredi balyq iyen suyn,

Ile ózeni Qytaydan bastalghanymen.

Agham da sonday. Alysty jaqyngha balap,

Qaqtyrghan bizding namys pen aqylgha qanat.

Deshti-Qypshaqtan kep, Igorige oryssha sóilegen,

Túrghanday bolam sauytsyz batyrgha qarap...»

dep bastap alyp,

«...Er, kóne taypa dәstýri oralsa keri,

Qasoqtyng jәne qasoqqa joghalsa-au kegi.

... Tәniring sening kóbeysin tәkappar elim,

Aldymen seni jarylqar, sonan song meni» - dep tereng oigha kómilip:

«Óle óbuge ontaylap bir betimdi,

Bir kórgennen bildirip qúrmetimdi.

Kirpigimning úshymen kenistikke,

Qanshama ret salmadym suretindi?!

..............................................................

Sening beyneng miymda, jýregimde,

Tamyrymnyn, qolymnyng dirilinde... dep sóz suretin jandandyryp, nemese kәnigi sәuegeylikpen:

«...Aramyzda ghasyrlar bar demedi,

Kishige ýlken aqyl aitpay ne desin.

Úly aqyndar kýnde meni jebedi,

Úly aqyndar ayaghan joq kenesin...» dep aqyndar aruaghy men (ruhy) tildesip, әlem kenistigining qaqpasynda túrghanyn anghartady. Ol ózining keng tolghanysynan bir sәtke de janylmaydy, sizge әrbir alystyqty jaqyndata beredi. Aqyn órisi tym jyraqta. Óitkeni Júmatay qazaq óleng sózindegi - uaqyttyng aqyny. Oljasqa arnalghan ólenining ózinen-aq uaqyt sezimdiligining barlyq quaty aiqyndalyp, aqyn sony tolyq týsinip, jetik iygergenin týsinuge bolarlyqtay. Júmatay Oljasty mýlde bólek týrde qabyldaydy. Oljasty býginnen emes ótkennen - qypshaq dәuirinen kórip, tabysyp, keshegi orys Igoriding zamanyna ertip әketedi. Mine, Júmataydyng oi-órisindegi kenistik dep otyrghanymyz osy.

 

VII.

 

«Halyqtyng kózin ashqan pende - dana,

Mәngilik otyrady tórde ghana.»

Álisher Nauaiy.

 

Júmataydyng taghy bir ereksheligi - onyng kókireginde óli beyne degen mýlde joq . Ol ótkendi de, keler ertendi de tek tirlik arqyly nemese tiri beyneler arqyly qabyldaydy. Dýnie tirlikti jýregine týgili tamyryna  sinire qúiyp, ony «qolynyng diriline» sheyin sinirip alghan, «kirpigining úshymen kenistikke (aspan elin) suret salatyn ghajayyp sezimtal aqyn:

«...Aru Aq tanym! Men býgin jaraly Ghúnmyn,

Qobyz keudening zarlatqan sanaly qylyn.

«Ákemdey jansyz» ... bir týrli ... sýiemin deysiz,

Sol sózing meni óltirip barady kýnim.

Ólmedim, qaldym ózindi kórgende mana

Kókten de qara kózime, jerden de qara.

«Sýiemin» deydi otymen, núrymen barlyq,

Ghún qalqam, ghashyq bolmaydy ólgende ghana» - deydi.

Júmataydyng sezimindegi bayyrghy Ghún әli ólmegen, әli de tiri, onyng asyl qasiyetteri tirilerding boyyna sinip, bozbaladay adal jýregimen әli de ghashyq boluda. Júmatay ony sýiikti jas qyzynday sýiedi. Ony óltiru - aqyngha ózi ólgenmen ten. Sondyqtan da «Ghún qalqam ghashyq bolmaydy ólgende ghana» degen jalghyz sóilemdi ólenning sonyna әzer tastaydy. Bizding qúdayday kórip tabynatyn shyghys aqyndarynyng qaysy birin alyp qaranyz? Olar da sharabyn iship, ishi órtenip, mas otyrsa da ólimge barghysy joq. Ólimdi - mәngilik dep týsinetindikten ony ólerdey sýiedi. Biraq ólmeydi.  Júmatay da ólim men tirlikti solay sezinedi. Oghan óleng jazu men sharap ishuding arasynda aiyrmashylyq sezilmeydi. Ol sharaptyng ózi de tәtti sharap. Mahabbat sharaby. Batystyng sezimdi ulap, kýrmeytin aqyl-esti aljastyratyn u sharaby emes ol. Mahabbatqa mas bolyp, dýnie tirlikti sonshalyqty súlu, sonshalyqty adal peri qyzyn qúshqanmen tepe-teng sezinerlik tәtti týsinikti kókiregine úyalatqan aqyn ýshin ólim men tirlikti ajyratu mýmkin emes. Óitkeni onyng bәri aqynnyng sezim qúshaghyna týgel siyp túrghan dýniyeler. Sondyqtan da ólmes aqyn ózgeni óltirudi kókirektegi qylmys dep týsindi. Aqyn óshpes tirlikti ghana jyr qylady.

 

VIII.

 

«Altyn kýn keshikpey batady,

Altyn kýn keshikpey óledi!..»

Maghjan.

 

Júmatay ýshin óli adamdar joq. Ólik - adamdar ghana bar. Olar tua solay payda bolghandar. Júmatay adamnyng ghúmyryn sezim úlylyghymen ólshegen. Adamgershilik sezimdi adal adamdar mәngi jasamaq. Olar batqan kýn tәrizdi býgin jylap ótkenmen, erteng qayta keletinder. Óli beyne «súrlar» toby.

«... Aramdy da adam dep adastym bir uaq,

Ey, óleng maghan qarastyr dosynnan qymbat.

Sopymsyp otyr, moldamsyp otyr myna bir súr bet,

Shamasy kelse Alataudy da monastyri qylmaq» - deydi aqyn. Júmatay olardy adam sanyna qosqysy kelmeydi. Jandylyqty (jan úyasyn) olargha tenegisi joq. «Súrlar» toby iship-jep, ómirding qúnyn qarynnyng kýiisimen ólsheydi. Qaryny jyngha tolghan «súrlardyn» seziminde sanylau, óneshinde toyymdylyq bolmaghan. Olar tirlikke payda jasaudyng ornyna sau tәnge auru júqtyrady. Jәne de tirlikke paydasy joq bola túra, tirlikten óshpeeydi. «Súrlardy» tirlikten qúrtu qajetti bola túra qajetsiz. Júmatay aqyn óleng sózine «súr»  óndi osynday tereng syrmen adamgershilik úghymyn jyngha ainaldyrghan salqynqandylar arqyly engizip keldi. Solghyn tartqan súr ónning tiri jangha jaysyz ekendigin aiqyndap berdi. «Súrlar» arqyly naghyz adamdardyng mәngiligi dәleldenedi. Jalghan ataq, jalghan baqyt óshedi, solghyndap joghalady. Al, adamgershilik pen adal mahabbattylyq eshqashan óshpeydi. Múny Júmataydyng óleninen aiqyn angharugha bolady.

 

IX.

 

«Ay men kýnning ólgeni,

Týnerip baryp batqany.

Ólmegende ne ólmeydi,

Ghalymnyng haty ólmeydi.

Jaqsynyng aty ólmeydi.»

Taymas Judas.

 

 

Shyghystyng óleng sózindegi «kýn», «gýl», «núr» degen teneu sózder ejelden qalyptasqan tereng úghymdy dәleldeydi. Onyng týp-túqiyany - Shyghys kýnnin, núrdyng mekeni ekendiginde. Shyghystyng aqyndary ózin kýnnin, gýldin, núrdyng aqyny retinde týsingen. Qazaq hleng sózine núr әuenin Maghjan Júmabaev asa sheberlikpen jetkize bilgen. Ejelgi týrikterding (Orhon jazbalaryndaghy) eskertkish jazbalarynda da osynday tәnirlik saryn bar ekeni bayqalady. Tәnir(aspan) sezimdi aqyn Maghjan mýmkin sol babalardyng ýlgisin pir tútqan shyghar. Júmatay da sol kýnnin, gýldin, núrdyng aqyny eken.

«...Gýldi kórdim, núrdy kórdim kýngeyden,

Keng dýnie úlanghayyr jyr ghoy ken.

Jasyl zanghar, asqar tauda ósip em,

Alalyq ta bar eknin bilmey men.

Alda edi ghoy alsam deytin armanym,

Alda edi ghoy janatúghyn bar baghym.

Men bilmeppin, sol qalpynda bilmeppi...»

Júmatay kýlli adamzattyng aqyny. Sondyqtan da ony tudyrghan ana qarapayym qatardaghy ana emes. Ol tirlik ataulydan mәngi núrgha ghana teneler ólmestik qúbylys. Onyng mekeni - tirlik pen tәnir aralyghyndaghy pәk meken. Sebebi: keng dýniyeni týgeldey kókiregine syidyryp alghan aqyndy tudyrghan ana qúdireti de tәnirining quatynday alyp. Topyraq - tozan, qúrt - qúmyrsqa, ózen-su, orman-toghay, tau-tastyng bәrinde aqynnyng jany bar. Aqyn jany solarmen bite sinisken. Aqyn ózin jas gýlding qauyzynan, topyraq tozanynyng týiirinen, japyraqtyng syldyr-susylynan kóre biledi de. Sonday sezim sәtterinde jaratqan kýshting qúdiretine tabynumen bolady. Aqyndy tudyrghan ana - qýn núrly gýl-ana, gýl-tegi. Qúdirettiligi-dem tiyse solyp qalarlyq nәzik te súlu gýlding aqyndy jaratqandyghy. Shyghys aqyndarynyng sezim ereksheligi osy. Múnday tәtti óleng aqynda óte kóp. Tәttiligi sonsha qayta-qayta oqy berging keledi.

«Kógisim búira, sekildi kógisim sensen,

Kógisting súlu tәnirdey perisin kórsem.

Jylaydy jýrek aqqúba múnyna qarap,

Sen ýshin ólsem arman ne, sen ýshin ólsem.

Buddany - ýndi, Allany qadirler - arab,

Ishkendey aqyn kýii әsem әr ýnnen araq.

Sen ýshin ólsem arman joq sen ýshin ólsem,

Jylaydy appaq әn sýigen tәnirge qarap...»

Múnday әserli sazdy taldap, tәptishtep, borshalap, týsindiruding ózi oisoqylyq emes pe! Búl - ýnsizdikte jalghyz ózing ghana otyryp, tynday beretin naghyz ólen, naghyz saz. ólenning keybir jolyn ýzip alyp, «solay» dep týsindiruge kelmeydi. Áueli týsindirmek bolghannyng ózinde de әsemdikti búzyp alasyz. Kókirek sezimnen әsem yrghaq arqyly tógilip túrghan әn sazyna «nelikten?» degen súraqtyng ózi kómilip qalmaq. Áytsede ólennen kónilde qalghan ýsh týrli oidy aitpasqa shara joq.

Birinshi: «Jylaydy jýrek aqqúba múnyna qarap», naghyz múnnyng aqqúba bolatyndyghyn, soghan qarap telmirgen sýikimdi de súlu jýrekterding jylaytynyn bizge Júmataydyng sezim úlylyghy ýiretti. Áueli siz múngha qarap telmirgen jýrek-qyzgha ghashyq bolasyz. Aqynnyng jýregi osynsha nәzik (jinishke) sezimtaldyqty iygergen.

Ekinshi: Býginge deyingi qalyptasqan úghym boyynsha budda - ýndinin, Alla - arabtyng taratqan senim ýlgisi ekenin bile túra biz ony dәl solay dep aitugha bata almaymyz. Óitkeni senimdegi eng ýlken qúdiret - payghambarlar da, adamzat tek solar arqyly ghana jaratushygha barar joldy tappaq bolatyn. Júmatay osy senimge ýlken janalyq ashyp, tәnir senimindegi kóne úghymdy janghyrta bilgen. Ózindik (qazaqy) senim qúdiretine degen sony jol tauyp, tek sol arqyly dýniye-tirshilikti ayalap, ruhany oidyng biyigine kóterilgen. Ol qúdireti-múnyna deyin tazarghan jýrek sazy men jýrek ýnin beynelegen óleng sózding qasiyeti edi. Júmatay aqyndyqty qúdirettilik dep baghalap, sol arqyly adamdardy óz-ózining kókiregindegi jasyryn qúdiretting qúpiya syryn ashyp, tek soghan tabynugha shaqyra bilgen.

Ýshinshi: Sezim tazalyghy arqyly mәngilikke ashqan joly. Júmataydyng sezimindegi keng әlem - appaq әnge kómilgen aq ólen-әlem. Sol әlemde zúlymdyq pen zombylyq, quanysh pen qayghy sonday-aq aq pen qara, jaqsy men jaman degen siyaqty týrli úghym joq. Onda tek mahabbattylyq pen mәngilik qana bar. «Sen ýshin ólsem» degen arman aitylyp túrghany bolmasa qayghyly ólim joq. Kenistikten jylap tógilgen appaq әn men úly tәnirge degen qúshtarlyq bolghany bolmasa, әueli aqynnyng ózi de joq, ol da appaq sezimge sinip ketken, sezimge ainalghan. Ataqty aqyn Maghjannyng «Áldiyle, ólim әldiyle...» deytin ghajayyp óleni esinizde bolar. Júmataydyng myna óleni de Maghjannyng óleninen eshqanday kem týspegen. Áueli Maghjannan keyingi qazaq aqyndarynyng mәngilik turaly týsinigi edәuir týzelgenin anghartady. Zaman talabynyng ózi de mәngilik bolmaq. Aqyn zaman talabyn taptyq úghymgha ainaldyrghan kereghar kezende ómirge keldi. Ol tústaghy týsinik boyynsha jalang (jylauyq) óleng jazugha bolghanymen kókirektegi naghyz arman-múndy dәleldeuge berik tiym salyndy. Ómirlik maqsaty-bes, on jyldarmen ghana shekteletin kýrmeuleu týsinikting ómirsheng talapqa say kelmeytinin Júmatay aqyn jete týsingen de, ony mәngilik úghymmen jene bilgen. «Sen ýshin ólsem arman joq, senýshin ólsem» dep ólimdi de erkelete jyrlap, appaq aq ýndi jylatyp, tәnirge qaratyp, alaqan jaydyrady.  Álemdi appaqәn kómkerip, ainala týgel aq әnge balqyghan ólimdey beybit rahatpen tәnirdi izdep jyrlaydy. Kókirekti qúrsaghan týnek sezimnen arylyp, jan rahaty mәngilikti izdeydi.

 

Jalghasy bar...

0 pikir