Dýisenbi, 20 Qyrkýiek 2021
Janalyqtar 2317 0 pikir 3 Tamyz, 2011 saghat 22:39

Auyt Múqiybek. Qytaydan keletin qandastardyng kóshi toqtaghaly bes jyl boldy

Memleketting Kóshi-qon sayasatyn, onyng ishinde taghdyrdyng jazuymen әlemning әr shalghayyna taryday shashyrap jýrgen qandastarymyzdy qara shanyraq - Qazaqstangha jinap aludy, Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev sonau tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda-aq, qolgha alghan bolatyn. Qazaq elining bolashaq taghdyry memleket qúrushy últ sanynyng ýstem boluyna tikeley baylanysty ekenin Ol kisining sol kezde ashyq aitqany da el esinde. Jas memleketting ekonomikalyq qiynshylyqtargha qaramastan, ýkimet qorjynynynan kóshi-qongha arnap qomaqty qarajat bólgeni, ony alystan kelgen qandastardyng qajetine júmsaghany, shettegi qazaqtardyng jýregine ýmit otyn jaghyp edi. Onymen qoymay, «Halyqtyng kóshi-qon turaly zanyn» qabyldatuy, tek kóshi-qon júmysymen ainalysatyn, bastabynda arnayy agenttik, keyin kele Komiytet qúruy, qazirge deyin aragha jyldar salyp tórt birdey qúryltay ótkizui, oghan әr joly ózi kelip qatysyp, sóz sóileui atalmysh sala júmysynyng basym baghyttaryn anyqtap otyrdy. Osynyng ózi-aq Kóshi-qon júmysynyng Memleket ýshin asa manyzdy ekenin kórsetse kerek.

Halyqarada bolyp jatqan sandaghan tolqular men qantógister qay elge bolmasyn kesirin tiygizbey qoymaydy. Onyng ýstine biz kóp etnosty qúshaghyna alyp otyrghan elmiz. Ayranday úiyghan tynyshtyq, tatu-tәttilik, bereke-birlik auaday qajet. Osynday jaghdayda Preziydetting keybir núsqaulardy emeuirinmen, ymmen keyde astarlap aituyna tura keletin shyghar.

Memleketting Kóshi-qon sayasatyn, onyng ishinde taghdyrdyng jazuymen әlemning әr shalghayyna taryday shashyrap jýrgen qandastarymyzdy qara shanyraq - Qazaqstangha jinap aludy, Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev sonau tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda-aq, qolgha alghan bolatyn. Qazaq elining bolashaq taghdyry memleket qúrushy últ sanynyng ýstem boluyna tikeley baylanysty ekenin Ol kisining sol kezde ashyq aitqany da el esinde. Jas memleketting ekonomikalyq qiynshylyqtargha qaramastan, ýkimet qorjynynynan kóshi-qongha arnap qomaqty qarajat bólgeni, ony alystan kelgen qandastardyng qajetine júmsaghany, shettegi qazaqtardyng jýregine ýmit otyn jaghyp edi. Onymen qoymay, «Halyqtyng kóshi-qon turaly zanyn» qabyldatuy, tek kóshi-qon júmysymen ainalysatyn, bastabynda arnayy agenttik, keyin kele Komiytet qúruy, qazirge deyin aragha jyldar salyp tórt birdey qúryltay ótkizui, oghan әr joly ózi kelip qatysyp, sóz sóileui atalmysh sala júmysynyng basym baghyttaryn anyqtap otyrdy. Osynyng ózi-aq Kóshi-qon júmysynyng Memleket ýshin asa manyzdy ekenin kórsetse kerek.

Halyqarada bolyp jatqan sandaghan tolqular men qantógister qay elge bolmasyn kesirin tiygizbey qoymaydy. Onyng ýstine biz kóp etnosty qúshaghyna alyp otyrghan elmiz. Ayranday úiyghan tynyshtyq, tatu-tәttilik, bereke-birlik auaday qajet. Osynday jaghdayda Preziydetting keybir núsqaulardy emeuirinmen, ymmen keyde astarlap aituyna tura keletin shyghar.

Solay boluyna qaramastan, qay qúryltayda da, Núrsúltan Nazarbaev shettegi qandastarymyzdy elge oraltudyng manyzyn, onyng jolyn ashudyng kezek kýttirmeytin tym qajet sharua ekenin, estir qúlaq, týier keude bolsa, aituday-aq aityp keldi. Nege ekenin kim bilsin, júmys atqaryp otyrghan organdar preziydent tapsyrmasyn ary qaray ilip әketuge shaban, qúlyqsyz.

Halyqqa isteletin qyzmetting sapasy, keyde, soghan jauapty adamnyng memleketshildigine, últtyq sana-sezimine, qabilet-qarymyna baylanysty eken. Qazirgi viza ala almay on bir myng adam kezekte túrghan, Ýrimjidegi Konsuldyq qyzmetti bir kezderi Baghdat Seytbattalov degen azamat basqardy. Viza ashtyrugha kirgen әr adam, qújat qabyldaytyn jay qyzmetkerden bastap, bastyqtyng ózine deyingi kisilerding kishpeyildiligine, qandastaryna degen ystyq yqylasyna, bauyrmaldyghyna, joghary adamgershiligine tәnti bolyp shyghatyn. Elge keletinderding sany sol ótken ghasyrdyng 90-jyldarda qazirgiden eki ese artyq bolmasa, kem emes boldy ghoy. Sonyng ózinde, býgin ótkizgen tólqújatyna dәl on kýde viza japsyrylyp, qolyna tie qalatyn. Ólim-jitim, toy-tomalaq syiyaqty jaghdayy barlardyng júmysyn, on kúnsiz-aq, qalaghan uaqytynda dayyndap beretin. Sol jyldardyng birinde Ilening Manghúlkýre audanynda búrshaq apaty boldy. Halyq kýzgi ónimnen qúralaqan qaldy. Osy qiynshylyqty aityp kelgen bir aqsaqaldyng  vizasyn tegin ashyp bergenin men óz kózimmen kórgenim bar. Qazaqstangha túnghysh attanghaly otyrghan adamnyng kóniline qanat bitiretin, jýregine jylu qúyatyn, sәt-sapar tilep, iyilip túryp shygharyp salatyn sol izgi jandardy men qazir qayda jýr eken dep auyq-auyq saghyna eske alam.

Qasym-Jomart Toqaev Syrtqy Ister ministri bolghan jyldary qazaq kóshi tipti qarqyn aldy. Elbasy sayasatynyng astaryn jete týsingen birden-bir kisi bolsa, ol osy әlemdik deplomatiyanyng qyr-syryn jettik mengergen, últjandy, tekti azamat Qasym-Jomart Kemelúly-au. Q. Toqaev myrza qandastardyng viza ashtyrugha tóleytin qújattyq tólemderining qúnyn jýz AQSh dollarynan kýrt tómendetip, nebәri ýsh dollargha týsirip berdi. Qazaqtargha ýsh aigha bir mәrte ashylatyn vizany birden bir jylgha kóp mәrteli etip ashudy jolgha qoydy. Múnday vizamen bir tuysynnyng ýiine uaqytsha tirkelesing de, Qazaqstangha jyl boyy kelip-ketip erkin jýre beruine bolady. Osy mezgilde azamattyqqa, kvotagha qújattaryndy tapsyrasyn. Qonystanatyn qonysyndy da belgilep ýlgiresin. Búl jenildilik Qytayda túratyn aghayyndardyng Elge keluine, túraqtap túryp qaluyna óte tiyimdi boldy.

Enbek jәne Halyqty әleumenttik qorghau ministri bolyp túrghan kezinde Berdibek Saparbaev ta qandastarymyzdyng jaghdayyn jasaugha baryn saldy. El degende enirep tughan ering osy B. Mashbekúly. «Núrly kósh» atty ýlken baghdarlama jasady da tastady. Jasap qana qoyghan joq, ShQO-na әkim bop taghayyndalghasyn, sol baghdarlamany odan ary naqtylay týsip, qandastar kelgende kiretin kólemdi auyl salyp ýlgirdi. Kirgizetinge adam tappay qalmasa, búl barlyq oblstargha ýlgi bolugha tiyis bastama...

Sonyng arqasynda Kóshi-qon salasynda elimizding jetken jetistikteri jaman bolghan joq. Qazirge deyin, Qúdaygha tәube, Qytaydan 84 myng adam, jalpy shetelden bir millionnyng ýstindegi qandasymyz Otan qúshaghyna oralypty. Búl egemendigin endi ghana alghan jas memleket ýshin, әriyne, az kórsetkish emes. Degenmen bes million qazaqtyng әli de jat júrtta jýrgenin eskersek, biz atqarar júmystyng kókesi taghy alda ekeni, birden bayqaymyz.

Jasyrary joq, songhy tórt-bes jyldyng kóleminde kóship kelushilerding qarqyny óte bayaulap qaldy. Biren-sarandap jeke saparmen kelip-ketip jatqandar bolmasa,  Qytay jaghynan keletin arnauly kósh negizinen toqtady. Múny osy ret ashylghan tórtinshi qúryltayda «songhy kezderi belgilengen kvota tolmauda» dep Núrsúltan Ábishúlynyng ózi de ashyq aitty.

Áu bastan Memlektting ústanghan sayasaty dúrys, Elbasynyng baghyt-baghdary aiqyn. Sonda Qytaydaghy qandastarymyzdyng elge keluine ne kedergi boldy?

Oghan «mynau» dep, bir sózben jauap beru, әriyne, qiyn. Desede, osyghan deyin qoldanysta bolghan «Halyqtyng kóshi-qon zanynyn» shiyki tústary jalpy kóshke salqynyn әbden tiygizdi. «...Jeke ózi jýginui mýmkin bolmaghan jaghdayda ótinish berushi uәkiletti ókilge jýginuge notarialdy rastalghan senimhatty oralman mәrtebesin beru jәne (nemese) oralmandardyng kóship kelu kvotasyna engizu turaly ótinishpen qosa beredi» degen 14- baptaghy 1-tarmaqtyng osy biz keltirip otyrghan songhy tújyrymy jeng úshynan jalghasqan jemqorlyqqa danghyl jol ashyp berdi. Sony paydalanyp, jalghan qújatpen ýkimet qarjysyn ýptep ketkenderding sanyn osy salamen ainalysqandar jaqsy biledi. «Oralman mәrtebesi ol Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alghannan keyin toqtatylady» degen jogharydaghy baptyng bir ghana 4-tarmaghy Qazaqstan azamattyghyn tezdetip alghan san myndaghan qandasymyzdy beriletin әleumenttik kómekten qaqty.

Onyng ýstine, kezindegi Qytaydaghy qazaqtar ýshin Qasym-Jomart Toqaev jolgha qoyghan jenildik qazir jelge úshqan. Qazaqtardyng vizasy basqa últtardikimen birdey, ýsh aigha bir ne eki mәrte kirip-shyghatyn etilip ashylylatyn boldy. Demek, olardy «qazaq», «oralman», «qandas» demey, qytaylyq dep bir shybyqpen aidalatyn halge týsirdik. Osynday kýiine qarap, endi qazaqtardy da hansu dep aita berseniz de esh oghattyghy joq... Ýsh ay degen ne ol, múnda kelgen song túraqty tirkeuge túryp, azamattyqqa qújat jiyp ýlgirmey jatyp, zu etip óte shyghady. Sosyn, Qazaqstannan qytay esebinde quylasyn.  Sóitip, jyl boyy viza ashtyram dep Ýrimjige shabasyng da jýresin. Búnday jaghdayda qyrghyn kezek bolmay, jemqorlyq pen pysyqay deldaldardyng aiy onynan tumay qaytsin?

Degenmen, kesh te bolsa, bir jaqsylyqtyng qúlaghy qyltighanday. Ózgerister men tolyqtyrular engizilgen jana «Zang jobasy» parlamentting qarauynan ótip, senattyng maqúldauyna jiberilipti. Senat ta eki aptada 180 zang jobasyn apalaq-sapalaq oqyp, preziydentting qol qongyna syrghytqan kórinedi. Oghan «Qazaqstan azamattyghyn alghannan keyin de qandastarymyzdyng «oralman» mәrtebesi belgilengen kvotasyn alghangha deyin saqtalady» degen asa qajet eki auyz sóz qosylypty. Álippelik sauatpen-aq engizuge bolatyn búl tarmaqty kóp talqygha saludyn, úzaq jyl túzetpey sozuydyng ózi kisi kýlerlik jaghday. Qúzyrly organdardyng qazaq kóshine degen qyrsyzdyghynyng kórinisi, Preziydent núsqauyna bolghan nemqúraydylyqtyn, Ýkimet qyzmetine jauapkersizdikting belgisi  búl.

Arazdyq bitkenning bәri әdiletsizdikten tuyndaydy. Managhy kóship kelgen millionnan astam qandasymyzdyng arasynda, «Halyqtyng kóshi-qon zanynyn» sol kemshil tarmaqtarynyng kesirinen, Preziydent belgilegen qarajatyn ala almaghandar neshe myndap tabylady. Sol sebepti, keri kóship ketkender de bar biren-saran. Degenmen, basym kóbi Qazaq jerine túyaghyn ilgenin zor baqyt sanap, óz kýshimen ómir sýrip ketti. Aqtan qaghylyp, ashynghan jandardyng auzyna eshkim de qaqpaq qoya almaydy. Osydan baryp búqaralyq aqparat qúraldary arqyly biylikti synau, memleketti jazghyru bastalady. Ot basy, oshaq qasyndaghy osynday uytty әngimelerdi estigen balalardan biz erteng qanday otansýigishtikti kýtemiz? Eng úyaty - biz elu alty elding preziydentin Astanagha shaqyryp, EYQÚ-nyng sammiyti men Qysqy Aziyada oiyndarynyng jarysyn ótkizip, әlem aldynda asqaq beynemizdi kórsetip, mereyimiz tasyp jatqan tústa, Qytaydaghy on bir myng qandasymyzgha vizanyng kezegin kýttirip, shulatyp qoyghanymyz boldy. El ishi-syrtyndaghy baspa sóz duyldatyp jatty osy kelensizdikti. Búl týbi kelip jana jarqyray bastaghan elimizding betine shirkeu bolar jaghymsyz jay edi.

Biz syrttaghy qandastaryn Otanyna shaqyryp otyrghan әlemdegi ýsh elding birimiz. Búl - shyndyq. Kósh toqyraugha tap bolyp, qandastarymyzdyng Qazaqstangha degen senimine qylau týse bastaghan tústa, tórtinshi retki qazaq Qúryltayynyng ashyluy, oghan Elbasy N. Nazarbaevtyng taghy da arnayy kelip, sóz sóileui, aita qalsyn uaqigha boldy. Senimi qojyray bastaghan shettegi Alash júrtynyng janar oty jarq ete týsti. Jýregindegi ýmit jalyny qayta laulay bastady. Kónili alannan aiyqty. Búl jolghy Qúryltay shynynda dop tebetin jastardyng kóp keluimen emes, «Tәuelsizdikting jiyrma jyldyghy» qarsanynda ashylghanymen ózgerek boldy.

«Tәuelsizdikting jiyrma jyldyghy» biz ýshin shynynda orny erekshe mereke. Mereke ghana emes, ótkenimizdi saralap, bolashaghymyzdy baghamdaytyn betbúrys kezen. Jogharyda da aittyq, qazaq kóshi de osy eki on jylda auyr synnan, qayqang kezennen ótti. Qandastarymyzdy nesibesinen qaghyp, az bolmaghan qarjyny tistegenning auzynda, ústaghannyng qolynda jiberdik. Demek, tórtinshi Qúryltaydyng dәl osy qarsanda ashyluy biraz nәrsening betin ashty. Ketken «әttegen-aylar» qansha jasyryp-jabylghanymen, ashyq aitylmaghanmen әrkimning kókeyinde sayrap túrdy. Qúryltayda sóz alghan delagattardyng sózinen endigi jerde qazaq kóshine barynsha zәru bop túrghandardyng kim, qay elderdegi qazaqtar ekeni anyq bayqaldy.

Reseyde túratyn qazaqtardyng ókili, orys qarmaghynda qalghan qazaq jerinen, qazaq mektebin ashyp berseniz degen talap qoydy memleket basshysyna.

Myna irgemizde týrghan Qyrghyzystandaghy qandastardyng da ótinishi osy taqlettes. Biraq, búdan góri zor. Ýsh-tórt jylda bir tónkeris bolyp jatatyn Bishkekten «N. Nazarbaev atyndaghy halyqaralyq qazaq uniyversiytetin» ashu kerek depti, Qyrghyzstandaghy qazaqtar assosiasiyasynyng tóraghasy, general-mayor Serikqúl Qosaqov degen aghamyz.(«Týrkistan» gazeti. 19-mamyr, 2011jyl).

«Qazaqstangha kelgenimen orys tilin bilmey, qinalamyz». Búl Gollandiyadan kelgen jigitting «syltauy».

Al, Týrkiyadaghy qazaqtardyng talaby tipti basqa. Olardyng balalary ana tilinen ajyrap barady eken. Sony saqtap qalu ýshin, Qazaq eli olargha arnauly múghalim jәne qazaq tilindegi kitap-jurnal (búryn dombyra jiberinder deytin) jiberip túruy kerek.

Demek, bәri de úrpaqtarynyng keleshekte qazaq degen aty ghana bolmasa, zatynyng basqa bolyp ketetin taghdyryn jaqsy týsinedi әri odan qatty alandaydy. Biraq, solardyng keleshegi ýshin kóship kele qoyayyn dep emeshegi ýzilip túrghan bireui bayqalmaydy. Babalar armany oryndalyp, qazaq jeke memleket boldy. Biz endi soghan baryp qonystanayyq, irge tasyn birge qalasayyq, balalarymyz óz Otanynda ósip-órkendesin, tughan últynyng salt-dәstýrin qanyna sinirsin, Eline qyzmet etsin dep túrghandary taghy shamaly. Bolmasa, olardyng ata-babalary osy azattyqtyng jolynda az qúrbandyq bergen joq. Ata qonysynan aua kóship, shet jer, jat elderdi panalaghany keshe ghana emes pe edi? Endi sol Ospan men Qaliybek ansaghan azattyqqa olar syrtta, jayli jerde jatyp alyp, masattanghandy jón kóretin tәrizdi. Kelip-ketip qonaq bolghandy, Qúryltay-jiyn, toy-tomalaq bola qalsa, shauyp kelip qatynasqandy, madaq aitqandy, shalqayyp qonaq bolghandy únatatyndaryn kórsetip keledi. Dúrys qoy bәri. Óz Eli bolghan son, sóitedi de. Biraq, qara basynyng qamyn kýiittep kisi jerinde jýre bermey, esi barda elderin tapqandary odan da jón bolar edi-au!

Áriyne, tughan jer, ata-babamyzdyng sýiegi jatqan qút-meken әrkimge de ystyq. Ata qonysqa kindigi baylanghan kóne kózder ketedi erten. Sonda osy jerding qadirin bizding ghalamdasu dәuirinde dýniyege kelgen úrpaqtarymyz bile qoyar ma eken? «Dýniyening qay týk­pirinde jýrse de tútas qazaq halqynyng bir bólshegi ekenin» sezine alsa jaqsy-au?! Shettegi agha úrpaq osy jaghyn jaqsy oilansa bolady.

Qazir Qazaqstan ainalasyndaghy barlyq elmen shegarasyn aiqyndaghan, tastay ghyp bekemdep alghan derbes el. Elbasy óte dúrys aitty: «Biz qansha elimiz ken, osynday ken-baytaq dep jýrsek te, dәl býgingidey óz memlekettigimiz bolghan joq. Qazaqtyng taban tireytin, dәl qazirgidey maghynada «elim, jerim» deytin memleketi bolghan joq». Aytugha onay bolghanmen, osynyng bәri birden op-onay qolgha kele salghan joq. Bile-bilsek, búl bizding tendesi joq oljamyz. Sonyng arqasynda, tәuelsiz el retinde ense kótergen, damudyng danghyl jolyna týsken memleket bolghanymyzdy býgin býkil әlem bildi. «Atalarymyzdyng san ghasyrlyq an­sa­ry bolghan tәuelsizdikti kózding qarashy­ghyn­day saqtap, ony nyghayta beruimiz qajet». Shetel qaramaghynda qalghan qazaq jerin qimay otyra beru men «Eko­no­mikasy quatty, sayasaty tú­raq­ty, jeri dәuletti, eli sәuletti memleket» (N.Nazarbaev) Qazaqstangha kóship kelip, ómir sýruding qaysysynyng manyzdy ekenin tarazygha saludyng ózi artyq.

TMD aumaghyndaghy qandastar ghoy kóptep kelip jatyr. Managhy «millionnan astamnyn» býiirin qampaytqan osy aghayyndar...

Mongholdaghy qazaqtardyng keluine kedergi bolyp túrghany - jol. Shyghys Qazaqstannan tóte óte qalatyn etip sheship bersek, ondaghy el bayaghynday týiemen-aq kóship kele beretin kórinedi.

Endi kóship keluge barynsha qúlshynyp otyrghan Qytaydaghy qandastar. Qazirgi tanda olardyng sany da qomaqty. Taghdyry da qyl ýstinde. Bolashaghy ­- týnek. Barlyq elding azamatynyng qolynda bar shetelge shyghatyn Tólqújat osy Qytay halqyna búiyrmapty. Naqtylap aitsaq, Qytay ýkimeti óz azamattaryna, tek, Azamattyq kuәlik beredi de, Tólqújat ústatpaydy. Sondyqtan, ondaghy qazaqtar basqa sheteldegi qandastary sekildi qonyshynan basatyn, qalaghan sheteline kete beretin jaghdayda emes, «Úshargha qanatym joq...» kýide. Qazaqstangha kelu ýshin de bizding elding bir azamatynyng shaqyrtuyna jýginedi. Oryssha jazylghan ol shaqyrtu barghan son, onyng әr betine aqsha tólep audartady. Sodan baryp kóp tekseruden, maqúldaudan ótip, qatysty oryngha tapsyryp baryp, әreng degende, Tólqújat alady qoldaryna. Mehnet osymen bitse, jaqsy ghoy. Búghan endi óz Elimizding kedergileri qosylady. Ol - viza degen alynbas qamal. Tólqújat alghan bayqús qazaq endi Ýrimjidege qaray jolgha shyghady. Onda baryp, bizding Konsuldyq qyzmetting bosaghasyna úshy-qiyry joq kezekke túrady. Al, olardyng jasap otyrghandary - anau. Múnday qiyndyq qytaydan basqa esh bir elde joq shyghar dep oilaymyn. Azap dep osyny ait. Azap emes, búl baryp túrghan - qasiret.

Shaqyrtu degennen shyghady, osy jiyrma jyldyng ishinde búl shaqyrtudyng san týri boldy. Biri toqtasa, ekinshisi shyghyp otyrdy. Eng alghashqysy, Jeke sapargha arnalghan kók týsti qaghaz edi. Múny «Tuysshylau shaqyrtuy» dep atadyq. Qytaydaghy tuysyndy shaqyrtu ýshin, qajetti blanktti toltyryp, ózing túrghan jerding Kóshi-qon polisiyasy basqarmasyna ótkizesin. Ol keminde ýsh aidan keyin baryp maqúldanyp shyghady. Alasyng da, arghy betke jóneltetinsin. Ekinshisi, «Iskerlik shaqyrtu» dep ataldy. Ony Qazaqstandaghy kez kelgen JShS-ten alugha bolatyn. Ýshinshisi, oqugha keletinderdin shaqyrtuy. Múny barlyq  jogharghy oqu oryndary beretin. Bir jamany, osy shaqyrtulardyng qay qayssymen de keletin adamnyng kedennen tek óz soqa basy ghana óte alady. Oghan oqu jasyndaghy balasyn Qytay jaghy tirkemeydi. Qazaqstan shegarasynan bar bolghany 50 kg-nan artyq jýk alyp ótuge de rúhsat joq.

Tórtinshisi, «Kóshi-qon shaqyrtuy». Shaqyrtularyng ishindegi eng tiyimdisi osy boldy. Qazaqstan azamaty Qytaydaghy tuysynyng otbasynda qansha adam bar, sonyng bәrin bir qaghazgha tirkep jazady. Aralaryndaghy tuystyq baylanysyn kórsetedi. «Qazaqstangha kóship kelgen son, tirkeuge túratyn meken-jaymen, baspanamen, júmyspen, balalaryn oqumen qamtamasyz etem» dep notarialdy rastalghan kepildik beredi. Syrtyna ózi túrghan jerding Kóshi-qon departamentining kelisimin alyp, tanbasyn bastyrady. Sonymen birge, Konsuldyq departament te (MIYD) mórin soghady.  Búl shaqyrtudy alghan Qytaydaghy otbasy mýsheleri týgeldey, jogharydaghy tәrtippen, Tólqújatqa kezeksiz ie bolady. Ýrimjidegi konsuldyq qyzmetten Qazaqstangha túraqty túru vizasyn da kezek kýtpey ala alady. Otbasy mýshelerin, barlyq jýgin «Halyqtyng kóshi-qon» zanynyng «Keden isi mәseleleri jónindegi uәkiletti organ: mýlikti shekara arqyly keden tólemderin almay ótkizedi» degen 29-4-baptyng 1-tarmaghyna say, keden salyghynan bosatylghan jenildikpen kedennen beri ótkize alady. Nege ekenin bilmeymin, bizding El Qytaydaghy qandastarymyzdyng osynau erekshe jaghdayyn, mýshkil halin, qiyn taghdyryn bile túra, ayaqqa ylghau qylyp kele jatqan osy «Kóshi-qon shaqyrtuyn» zansyz dep, tórt-bes jyldan beri toqtatyp tastady. Menin  arghy bette túratyn óz tuystarymnan, qúda-júrattyrymnan, auyldastarymnan qúralghan 138 otbasyn Elge kóshirip әkelem dep jýgirgenime, mine, biyl tabany kýrektey ýsh jyl boldy. Preziydent әkimshiligining basshysynan bastap, hat jazbaghan ministrim, tóragham qalmady. Bәri birynghay jauappen búrynghy Kóshi-qon komiytetine silteydi. Ol Komiytet qazir IIM-ne biriktirildi. Týk nәtiyje shyqpady. Qazir ol shaqyrtular deputat B. Tileuhannyng hatymen birge IIM Kóshi-qon komiytetining bastyghy H. Dosqaliyevting qorjynyna kelip týsken edi. Tóragha ShQO-tyq Kóshi-qon departamentine tapsyrdym, sol jerden jasalady degen son, Astana ainalyp Óskemenge de bardym. Departament bastyghy Núrlan Múqaev myrza jogharghy jaqtyng jazbasha qaulysy kerek dep, qol qongdan bas tartty. Alty alashqa tanymal jeztanday, halyq qalaulysy Bekbolattyng sol ýshbu deputattyq talaby jerde qaldy. Dosqaliyev aldap soqty Tileuhandy. Keshe ghana qúryltayda Elbasymyz aitqan «Shettegi bauyrlarynyng tabany­na kirgen shónge», Hibyratolla Ermekúlynyng jan-jýregin syzdatatyn» týri joq. Búl shaqyrtu zansyz bolsa, zandysyn jasamay ma? Oghan qúlyqsyz.

Demek, osynday jaghdayda, oilanyzshy, Qytaydaghy qazaqtar Qazaqstangha qaytip kelmek?! Jasyratyn nesi bar, ótken  ýsh jylda «Núrly kósh» baghdarlamasynyng ayasynda Qytaydan bir otbasy da kóship kelgen joq. Búryn «kóship» kelgen, biraq, kvota ala almay qalghan aghayyndardy sol baghdarlamagha kirgizip, artymyzdy japtyq.

Shynyn aitsaq, qytayda týryp jatqan tuystarymyzdy shaqyrtatyn zandy qújattyng joqtyghynan, olardyng kóshi toqtady. Managhy «songhy kezderi belgilengen kvota tolmauda»-nyng basty sebebi osy.

Qytay ýkimeti qazaqtardyng óz Otanyna qotaryla kóshuin tejegenimen, halyqaralyq zaghnamalardyng talabyna say, bólinip-jarylghan aghayyn-tuystyng bir-birine qosyluy ýshin, eptep qonys audaruyna asa qarsy emes.

Búl mәsele 1995-jyldyng qyrkýiek aiynda N. Nazarbaev Pekinde bolghan sapary kezinde sheshilgen. Ony Q. Toqaev «Belasu» dep atalatyn kitabynyng 212-betinde: «Degenmen, búl mәsele jóninde de prinsipti uaghdalastyqqa qol jetkizdik: Qazaqstangha túraqty túrugha kóshkisi keletin últy qazaq QHR azamattaryna Qytay ýkimeti tarapynan eshbir kedergi jasalmaydy. Búl manyzdy kelisim Qytaydan kóship kelem degen oralmandar sanyn arttyra týsuge jәrdemdeseri anyq» dep ashyq jazghan.

Qytaydaghy qandastarymyzdyng kóship kelu mәselesin sheshu, kerek bolsa, óz qolymyzda túr. Sol qazaqtardyng qarghys-nalasyna qalmayyq desek, managhy «Kóshi-qon» shaqyrtuyn qoldanyska engizu men bir jylgha kóp mәrteli viza alu mәselesin bir-bir tarmaq etip, osy joly qaytalay týzetuler men tolyqtyrular engizilip jatqan «Halyqtyng kóshi-qon zanyna» sózsiz engizuimiz kerek. Últ Kóshbasshymyz osy qúryltayda «Parlamentte «Halyq­tyng kóshi-qony turaly» zang jobasy qaraluda. Keninen talqylanyp, qabyldanatyn jana zang qandastarymyzdyng jaghdayyn jaqsartugha  septigin tiygizedi dep esepteymin. Ol qandastarymyzdyng qújat tap­sy­ruda, tirkeuge túruda, azamattyq aluda kezdesetin týrli kedergilerdi jongy tiyis!» degende, osynday asa manyzdy, kezek kýttirmeytin, kókeytesti mәselelerdi keshiktirmey sheshudi menzegeni aidan anyq. Endi sol «Halyqtyng kóshi-qon zany» Núrekenning óz qolyna bardy. Keri qaytaryp, osy Kóshi-qon shaqyrtuyn qostyrsa, jaqsy-aq bolar edi,

2000-jyly Reseyding jana saylanghan preziydenti Elimizge resimy saparmen keldi. Qazaqstanda túryp jatqan orys diasporasy ókilderimen Lermontov atyndaghy teatrda kezdesti. Sonda onyn: «Qazaqstanda orystardyng eshbir bolashaghy joq. Meni sizderding býgin qalay ómir sýrip jatqandyqtarynyz emes, últ retindegi ertengi bolashaqtarynyz alandatady. Sol sebepti, men sizderge Reseyge qonys audarugha kenes berer edim» degeni әli esimde.

Vladimir Putinning osy sózining tonyn ainaldyryp «Shettegi qazaqtardyng shet jerde eshbir bolashaghy joq.  Meni sizderding býgin qalay ómir sýrip jatqandarynyz emes, últ retindegi ertengi bolashaqtarynyz alandatady. Sol sebepti men sizderge Qazaqstangha qonys audarugha kenes berer edim.» dep shettegi qandastargha, onyng ishinde Reseydegi tuystardyng qúlaghyna, taghdyrlas bauyr retinde, mening de aighaylap túryp aitqym keledi.

Elbasymyzdyn: «Tughan elge taban tireymin, kóship kelemin deushilerge qashanda esigimiz ashyq ekenin men taghy da qaytalap aitamyn» dep qadap-qadap aituy, Qazaq kóshine tyng serpin beredi dep senem Kóshi-qon zanyn shygharushy, týzetushi organ osy sózdi negizge alghany jón..

Almaty

05.06.2011j

Auyt Múqiybek
«Baldyrghan» jurnalynyng aqysyz demalystaghy qyzmetkeri

0 pikir