Beysenbi, 23 Qyrkýiek 2021
Janalyqtar 12973 0 pikir 3 Tamyz, 2011 saghat 19:17

Serikbol Qondybay. Qobylandy batyrdyng ýsh ghúmyry

Qobylandy - qazaqtyng jyr dәstýrindegi eng tanymal jyr keyipker. Ol turaly qazaqsha mektep bitirgen azamat jaqsy biledi, sondyqtan, onyng epostyq hikayalary jóninde qaytalap jatudyng qajettiligi shamaly. Bizding әngimelegimiz keletini - osy batyrgha arnalghan jyrdyng qalyptasu tarihy jóninde. Ayta ketu kerek, búl mәsele jónindegi pikirler men túspaldar qazaq foliklor tanymy ghylymynda jetkilikti. M.Ghabdulliyn, Á.Bókeyhanov, S.Seyfulliyn, Á.Qonyratbaev, t.t. siyaqty talay bilgirler osy jóninde óz tújyrymdaryn jazyp ketken bolatyn. Biraq, qazaq jyrlarynyng tarihyna qatysty basqa mәseleler siyaqty, «Qobylandynyn» qalyptasu tarihynyng mәselesi de ashylmaghan, kómeski kýiinde qalyp otyr. Sondyqtan, búl jóninde ózimizding zertteu qorytyndylarymyzdy úsynghymyz keledi.

Jalpy, jyrtanudaghy qazaq zertteushilerining eshqashan dúrystap nazar audaryp kórmegen ýsh mezeti bar:

Birinshisi - qanday da jyr bolmasyn, jyr oqighasynyng negizinde ghalamdyq, tútas halyqtyq dengeydegi oqighanyng emes, jergilikti, auyl-aymaqtyq dengeydegi, ýlken tarih túrghysynan alghanda pәlendey manyzdy emes oqighanyn  jatu mýmkindigi.

Ekinshisi - jyrdaghy onomastikongha, yaghni, adam esimderi, etnonimder men jer - su attaryna degen kózqarastyng qarabayyrlyghy. Eng bastysy jyrdaghy ekinshi qatardaghy, qosalqy rólderdegi keyipkerlerding esimderi men túrpattaryna dúrys kónil bólinbeui.

Qobylandy - qazaqtyng jyr dәstýrindegi eng tanymal jyr keyipker. Ol turaly qazaqsha mektep bitirgen azamat jaqsy biledi, sondyqtan, onyng epostyq hikayalary jóninde qaytalap jatudyng qajettiligi shamaly. Bizding әngimelegimiz keletini - osy batyrgha arnalghan jyrdyng qalyptasu tarihy jóninde. Ayta ketu kerek, búl mәsele jónindegi pikirler men túspaldar qazaq foliklor tanymy ghylymynda jetkilikti. M.Ghabdulliyn, Á.Bókeyhanov, S.Seyfulliyn, Á.Qonyratbaev, t.t. siyaqty talay bilgirler osy jóninde óz tújyrymdaryn jazyp ketken bolatyn. Biraq, qazaq jyrlarynyng tarihyna qatysty basqa mәseleler siyaqty, «Qobylandynyn» qalyptasu tarihynyng mәselesi de ashylmaghan, kómeski kýiinde qalyp otyr. Sondyqtan, búl jóninde ózimizding zertteu qorytyndylarymyzdy úsynghymyz keledi.

Jalpy, jyrtanudaghy qazaq zertteushilerining eshqashan dúrystap nazar audaryp kórmegen ýsh mezeti bar:

Birinshisi - qanday da jyr bolmasyn, jyr oqighasynyng negizinde ghalamdyq, tútas halyqtyq dengeydegi oqighanyng emes, jergilikti, auyl-aymaqtyq dengeydegi, ýlken tarih túrghysynan alghanda pәlendey manyzdy emes oqighanyn  jatu mýmkindigi.

Ekinshisi - jyrdaghy onomastikongha, yaghni, adam esimderi, etnonimder men jer - su attaryna degen kózqarastyng qarabayyrlyghy. Eng bastysy jyrdaghy ekinshi qatardaghy, qosalqy rólderdegi keyipkerlerding esimderi men túrpattaryna dúrys kónil bólinbeui.

Ýshinshi - qazaqtyng «noghayly eposynyn» barlyq derlik jyrynda kezdesip otyratyn «týrikpen mәselesinin» (týrikpen esimderi, etnonimderi, týrikpen jerine qatysty jer-su ataulary) sheshilmeui.

Osynday ýsh mәselenә dúrys týsindire almasaq, jyr tarihyn týsindiru mýmkin bolmaydy. Mine, atalmysh jyrdyng qolda bar núsqalaryn taldau, osy jyr turaly zertteu júmystaryn baghamdau barysynda kórsetilgen mezetterge erekshe kónil bólu arqyly jalpy noghayly zamany jyrlary turaly da, naqty «Qobylandy» jyrlary turaly da mynaday qorytyndygha keldik:

«Qobylandy» jyry ózining qalyptasuynyng ýsh satysyn basynan ótkizgen:

Birinshi saty - XIV ghasyrdyng ortasy jәne ekinshi jartysy (1350-1390 jyldar). Búl - manghystaulyq kezen. Búl kezende «Qobylandy» jyry qalyptasqan joq, keyinnen osy jyrdy jasaugha júmsalghan material bolghan bastapqy anyzdyq-ozaldyq oqighalar jiyntyghy qalyptasty.

Ekinshi saty - XVI ghasyrdyng ekinshi jartysy (1560-1600 jyldar). Búl «qobda-elektik» (aqtóbelik) nemese «alty auyldyq» kezen. Naq osy zamanda, esimi belgisiz bolyp qalghan altyauyldyq-noghaylyq Jyrau ózi ómir sýrgen zamanda ataghy mәshhýr bolghan, qypshaq taypasynan shyqqan, realdy Qobylandygha arnap, jyr jasamaq boldy, biraq, ol Qobylandy turaly shynayy anyzdy bile bermegen, sondyqtan da, basqa keyipker (keyipkerler) turaly anyzdardy paydalanyp, sol anyzdardyng bas keyipkeri retinde Qobylandy esimin aldy da, jana jyr jasady. Múnday tәsildi әdebiyette kompilyasiya deydi. Búl әdis auyz әdebiyetinde de, jazba әdebiyette de kóptep kezdesedi, sondyqtan, osy әdiske degen kózqaras jaqsy da, jaman da emes, beytarap boluy shart.

Ýshinshi saty - XVII ghasyrdan keyingi uaqyt. Búl kezde «altyauyldyq noghaylar» birlestigi joyylyp, olardyng qaldyqtary qazaqqa, noghaygha, qaraqalpaqqa, kóshpeli ózbekke sindi. Sol qaldyq-toptardyng ózderimen birge ala ketken «qypshaq Qobylandy» jyry endi qazaq, noghay, qaraqalpaq, ózbek arasyna taralyp, últtyq núsqalary qalyptasty. Osy kezende bir qazaqtyng ózinde jyrdyng birneshe ondaghan aimaqtyq núsqalary damyp, olardyng keyingi ghasyrlardy taghy da aralasu prosesi bolyp ótti. Sondyqtan, jyrdyng ishindegi tarihy aqiqaty qaysy, oidan qosylghany qaysy - anyqtau qiyn.

Mine, aldyn-ala berilgen qysqasha qalyptasu tarihy osynday. Endi bastapqy saty jóninde yqshamdau bolsa da jýieli qisyndardy aitugha bolady.

«Qobylandy» jyryndaghy bas keyipker Qobylandy men onyng ata-anasy bastapqy tarihy anyzgha kirgizlgen qystyryndy (vstavka) beyneler dedik. Eger osy esimdi jyrdan alyp tastar bolsaq, aldynghy qatargha Qúrtqa, Qaraman, Qoshabay, Qazan, Aqshahan, Kóktim-aymaq siyaqty esimder shyghady. Al, olardyng barlyghy da týrikpen tildi ortanyng esimderi bolyp tabylady. «Týrikpendik» degende osy sózdi IH-HI ghasyrlardaghy oghyzdarmen de, XVI-XVIII ghasyrlardaghy qyzylbastarmen de shatastyrudyng jóni joq. Olar - naqty  XIV ghasyrdaghy Manghystau-Ýstirt kenistigindegi esen-qazaqtardyn, yaghni, jartylay qypshaq, jartylay týrikpen tildi bolghan qazaqylyq etushi toptardyng qúramyndaghy «týrikpender» bolyp tabylady.

Qúrtqa - jyrdaghy batyrdyng júbayy. Onyng esimi - qypshaq tiliniki emes, týrikpen tiliniki, óitkeni, «qasqyr, bóri» degendi bildiretin «qúrt» sózi qypshaq tildi ortada qoldanylyp kórmegen. Manghystauda, Shetpe kentining shyghys jaghyndaghy (20 km jerdegi) «Qúrsha» (nemese «Qúrtty», «Qúrtashy») degen jer aty, sirә, osy tarihy Qúrtqa esimimen sabaqtasyp jatyr: qúrtqa > qúrtaq > qúrtashy > qúrt-ajy > qúrt-әje. Jyrdaghy Qúrtqa - әldebir siqyrshylyq qasiyetke ie әiel; keybir núsqada ol Góklәn degen mystan kempirding qyzy bolyp suretteledi. Góklәn - oghyz ruy emes, týrikpen ruynyng atauy. Manghystau ónirinde búdan basqa «Qúrtysh әuliye» degen toponim bar dep boljanady (Qúrtysh-ata әulie soltýstik-batys Týrikpenstanda bar). Sonday-aq, týbekting birneshe jerinde «Kert», «Kertti» degen toponimder kezdesedi.

Kóktim-aymaq - jyrdaghy Qúrtqa súludyng әkesi retinde kórinedi. Onyng týrikpendigi jóninde songhy zertteulerde aitylyp jýr, sondyqtan osy beyne jóninde orasan kóp dau tuynday qoymas dep oilaymyz. Búl da kóne oghyzdyng emes, orta ghasyrlardaghy týrikpen ruynyng atauy. «Aymaq» sózin «ru» maghynasynda da saqtap otyrghan týrikpender bolyp tabylady.

Qobylandynyng serigi retinde jyrdyng bir núsqasynda qiyattan shyqqan «Seyilding úly Qaraman» degen batyr esimi atalady. Zertteushiler osy Qaramannyng atyna baylanysty «qiyat» degen yqtimal etnikalyq tegine kónil bólip, osy qiyatty qaraqalpaq shejiresindegi qiyatqa sәikestendire kelip, nәtiyjesinde ýlken qatelik tuyndaghan. Qaramangha qatysty eng basty anyqtaushy qiyat emes, onyng Seyil degen әkesining aty. Seyil nemese Seyilhan (Sayynhan) - týrikpenning shejirelik týp-atasy, qazaqtyng epikalyq jady Qaramannyng týrikpen úly ekendigin Seyilding úly etu arqyly kórsetken. Yaghni, Qaraman - qaraqalpaq emes, týrikpen. Onyng qiyattan shygharyluy bastapqy jyrdaghy «qiyan» (ýsh qiyan) miftik-epikalyq úghymyn keyingi jyrshylardyng qiyat etnoniymimen shatastyruynan shyqqan qatelik bolyp tabylady. Manghystauda Qaraman-ata әulie bar, ol Shetpening ontýstiginde 35 km jerde. Sonday-aq týbekte «Qaramandybas», «Qaramandy» siyaqty toponimderding bar ekendigin, bir kezderde qaramandy degen rudyng ómir sýru yqtimaldyghyn da aita alamyz.

Qozan nemese Qazan - jyr núsqalarynda kezdesetin «jau elinin» (qyzylbas, qalmaq) hany. Qyzan (kóne atauy - Qúzan, Qozan, Qazan) - Manghystau oblysynyng Bozashy týbegindegi, Shetpeden 90 km jerdegi auyldyng jәne orta ghasyrlyq әuliyening atauy. Jalpy, qazaq-noghayly jyrlaryndaghy «Qazan» (býgingi tatardyng astanasy dep týsinilip ketken) qalasynyng prototiypi de osy bozashylyq Qyzan bolyp tabylady.

Aqshahan - jyr núsqasyndaghy «qalmaq hany». Manghystauda Aqshaqún, Aqshabas, Aqshaqúdyq siyaqty birneshe jer atauy bar. Olardyng ishindegi eng negizgisi - Shetpe kentinen soltýstik-shyghysta 45-50 km jerdegi «Aqshoymaq» tauy. Ol «Aqshaoymaq» nemese «Aqsha-aymaq», yaghni, «Aqshanyng ruy» dep audarylady. «Aymaq» atauynyng qoldanyluyna qaraghanda Aqsha - orta ghasyrlyq, týrikpen ruynyng atauy bolyp tabylady.

Qoshabay - jyr núsqasyndaghy Qobylandynyng serigi. Bastapqy manghystaulyq ozal-anyzdaghy bas keyipker naq Qoshabaydyng ózi bolghan. Qúrtqagha da ýilenip, Seyilding úly Qaramanmen dos bolyp, Qazan eline joryq jasaytyn da osy Qoshabay. XVI ghasyrdyng jyrauy osy anyzdyng bazasynda Qobylandygha arnaghan jyr jasaghan kezde Qobylandy osy Qoshabaydyng keyipkerlik ornyn iyemdenip, ony qosalqy oryngha yghystyryp jibergen. Degenmen, Qoshabay - XIV ghasyrdaghy esen-qazaqtyng asa tanymal túlghasy bolghan synayly. Miftik-lingvistikalyq salystyru nәtiyjelerin «qabystastyra qarastyru» nәtiyjesinde anyqtaghanymyz - qazaq jyrlarynda kezdesetin Qojaq (Qartqojaq), Qosay, Qozy, Qúttyqiya, bashqúrt shejirelik anyzyndaghy bashqúrt bayúlysynyng atasy delinetin Kýshlek, úly jýzdik sirgeli ruynyng arghy atasy bolyp eseptelinetin Borshúly Qúsabay (Qúbasay) esimderining bir bastapqy beyneden shyqqandyghy boldy. Olardyng barlyghy da XIV ghasyrlyq manghystaulyq-ýstirttik «Qosh» negizdi týbir arqyly jasalghan esimi bar keyipkerden órbip shyqqan. Tek olardyng jyrdaghy, shejirelik anyzdaghy taghdyrlary әrtýrli bolyp shyqqan. Manghystaudyng Shetpe manayynda Qoshaq, Kóshek, Kýsh atty jerler bar. Ýstirtte eki jerde «Qússhy ata» (bireui - Jaghalbayly-Qússhy dep atalady)  әulie beyiti bar.

Jyrdyng bir núsqasynda kezdesetin «Qyzyl er», «Qyzyl dәu», «Narqyzyl», «Qyzyl han» esimderi de әngime etuge túrarlyq. T.Qonyratbaev osy esimning etnikalyq astary bar ekendigin jazady. Qyzyl - jay ghana etnonim emes, týrikpendik etnonim kórinedi: «týrikpen elining qúramyna engen búl taypa (qyzyl - S.Q.) «qyzyl», «qyzylayaq», «qyzylkóz», «qyzylkór» bolyp birneshe tarau-tarmaqtargha jikteledi.Jyrdaghy «Qyzyl er» antroponiymining negizinde osy subetnostyq tarmaqtardyng biri jatqany anyq. M.Galkin olardy birde jәumit (qyzyl), birde teke (qyzylkóz), birde ersary (qyzylayaq), endi birde saryq (qyzylkór) rularynan taratady».  (T.Qonyratbaev. Epos jәne etnos. A.Ghylym.2000. 168-bet). Yaghni, XIV ghasyrda Qyzyl atty ru bolyp, XV-XVI ghasyrlarda sol taypanyng qaldyqtary jana týrikpendik jәumit, basqa da taypalar qúramyna ishki ru - ata retinde kirui mýmkin degen sóz. Manghystauda Qyzyl әulie degen kiyeli oryn bar. Ony býgingi jergilikti qazaqtar kóp bile bermeydi. Biz osynday esimdi әuliyening Manghystau oblysy, Manghystau audany jerinde bar ekendigin tek M.Qojanovtyng Manghystau audanynyng jer-su ataulary jónindegi zertteu maqalasynan bildik. (M.Qojanov. Manghystau audany toponimderining maghynasy men qúrylymdyq jýieleri.//Qazaq onomastikasynyng mәseleleri. 1986.84-b.) M.Qojanov Manghystau әkimshilik audany aumaghyndaghy 230 toponimdi jinaqtap, qarastyrghandyghyn jazypty, yaghni, ol búrynghy mal sovhozdarynyng sharualyq kartalaryn erkin paydalanghan adam, sondyqtan, onyng Manghystau audanynyng jerining bir púshpaghynan «Qyzyl әuliye» degendi kórip oqyghan, oghan senimimiz mol. Mine, osy belgisiz bolyp otyrghan Qyzyl әulie - XIV ghasyrdaghy esen-qazaqtardyng nemese olarmen qaqtyghysyp túrghan týrikpenderding ataqty adamynyng (onyng әulie boluy mindetti emes) esimi bolyp, «Qobylandy» jyryna kirgen Qaraman, Kóktim, Qúrtqa, Qozan, Aqsha siyaqty «manghystaulyq» anyz keyipkerleri siyaqty epikalyq mәrtebege ie boluy әbden mýmkin.

«Qobylandy» jyryndaghy keybir jer-su attaryna kelsek...

«Qobylandy» jyrynyng jeke varianttarynyng birinde qyzylbas elinen shyqqan Qazan degen batyrdyng noghaylynyng «Qyrly qala», «Syrly qala» degen qalalaryn shauyp alghandyghy, noghaylygha kómekke shyqqan Seyilding úly Qaramannyng jolshybay Qobylandyny qasyna erte ketkendigi jóninde әngime boldy. Mine, jyrdyng osy bóligine negiz bolghan oqighalar - Bozashy men Tauly Manghystau aimaghyndaghy, yaghni, býgingi Manghystau әkimshilik audany auqymyndaghy esen-qazaqtar men týrikpender arasynda ótken kóptegen qaqtyghystardyn, tarihy ozaldar men anyzdardyng jiyntyghy bolyp tabylady. Eger biz Qobylandynyng epikalyq obrazynyng prototiypi bolghan manghystaulyq keyipkerding negizgi mekeni Shetpe-Ayraqty-Sherqala many boldy dep mynaday geografiyalyq qisyndardy keltiruge bolady:

«Syrly (Qyrly) qala» degenimiz - býgingi Shetpeden soltýstikke 10-15 km jerdegi IYir oiynda dýnkiyip túrghan Sherqala (sherqala > shyrqala > syrly qala) men Ayraqty monolit tórtkýlderining bireui bolyp tabylady. Osy IYir oiyndaghy jәne osy kómkergen Aqtau jotasyndaghy «Kýmirә», «Qotan» mikrotonimderi, Ayraqty tórtkýlining oqshaulanyp qalghan Aqmyshtau (Aqmaya), Ayyrtýie (IYirtau) monolitteri de jyrdan kórinis tapqan:

Qúmra, Qotan qos kólden

Aynalasy bes kólden...

... Týie moynaq iyir tau

Qyz emshekti sýiir tau

Atasu men Manashy... (Qobylandy. Batyrlar jyry. 1-tom.1986. 58-bet)

Ayraqty tauynyng shetindegi Aqmaya tauy shynynda da qyzdyng emshegine, bir órkeshti mayagha úqsas kelse, onyng qasyndaghy Ayyrtýie - qos órkeshke, yaghny «ayyr moynaq iyir taugha» úqsaydy. Ekeui de «IYir oiynyn» aumaghynda ornalasqan.

IYir oiy kóktemgi ne kýzgi jauyn-shashyn nәtiyjesinde bólek-bólek  kólshikterge ainalady. XIV ghasyrdyng qazirgige qaraghanda ylghaldyraq jyldary osy alqapta túraqty eki jәne odan kóp kólshikter bolghanyn topografiyalyq kartanyng mәlimetterine qaray onay angharugha bolady. Býgingi Kýmirә jәne Qotan mikrotonimder de IYir oiynyng jiyegindegi jotanyng ýstinde, sondyqtan, bir kezderi olardyng oidaghy kólshik ataulary bolghandyghyn joramaldau qiyn emes.

Osy «IYir» toponiymine baylanysty A.Djikiyev keltirgen bir týrikpen anyzynyng sujetining Qobylandy jyrynyng bir núsqasynyng sujetine úqsas keletindigin aituymyz kerek. Týrikpenning ersary ruynan shyqqan bir jigit «IYir» jerinde su kózderin basyp alghan aidahardy óltiredi, biraq aidahardyng deminen ulanyp qalady; aldyn ala dayyndalyp qoyghan su toltyrylghan qazangha týsip qana aman qalady.(A.Djikiyev. Materialy po etnografiy mangyshlakskih turkmen. Trudy instituta istorii, arheologiy y etnografiy AN TurkmSSR, T.VIII, 1963, ss. 192-202) Osy sujet sәl ózgeristermen Qobylandygha qatysty qaytalanady: «Qobylandy mal baghyp jýrip bir qyzgha jolyghady. Eli ony jylyna bir ret keletin aidahardyng jolyna qoyghan eken. Qobylandy qyzdyng ornyna qalyp, qyryq qúlash qylyshyn tosyp, aidahardy óltiredi. Biraq ózi ulanyp qalady. Ony qyz sýtke shomyldyryp, emdeydi. Sol qyz Qúrtqa bolyp shyghady da, batyrdyng erligine riza bolghan Kóktim han Qúrtqany beredi» (Á.Qonyratbaev. Qazaq foliklorynyng tarihy. A.Ana tili. 146-b; Q.Qonyratbaev osy oqighanyng «Qobylandy» jyrynyng Qúlzaq pen Dosjan variantynda kezdesetindigin atap ótken). Osynday sujet basqa mifter men anyzdarda da kezdesip túrady, sondyqtan, ony salystyrugha qajetti basty baghdar etuding qajettiligi de, jóni de joq. Esesine osy eki sujetting de bir jerge - «IYir» jerine baylanystyryluy biz ýshin manyzdy bolyp tabylady.

Qaraman ata - Shetpening ontýstiginde 35 km jerde, ol - jyrdaghy Qaraman esimine negiz bolghan etnikalyq toptyng jiyntyq túlghasy bolyp tabylady. Qaraman batyr jolshybay Shetpege, Ayraqtygha soghyp, Qobylandyny Qazan (Qozan) han eline erte ketedi, múndaghy Qozan - kәdimgi bozashylyq Qyzan toponiymi (әulie esimi), ol Shetpening soltýstik-shyghysynda 90-100 km jerde; sonda Qaraman men Qobylandynyng joryghy bar bolghany 100-135 shaqyrym aralyghyndaghy auyl-aymaq auqymynda ótken. Aqshahannyng eli retinde Aqshoymaq ónirin alugha bolady. Ol - Shetpeden soltýstik-shyghysta 40-50 km jerde, Sherqala-Ayraqty men Aqshoymaqtyng arasy da 37-40 km. Aqshoymaqtyng Bozashy jaq betinde Qojyqsor, Qojyqqúdyq degen jerler bar. Biz osy toponimderding negizinde jyrdaghy Qobylandynyng serigi delinetin Qoshabay esimi jatyr dep túspaldaymyz. Sonda Aqsha han úiymdastyrghan bәige jarysy da osy Qojyqsor-Aqshoymaq ónirinde ótken bolyp shyghar edi. Qúrsha - Qúrtqa esimine baylanysty bolghan toponiym, ol Shetpeden soltýstik-shyghysta 20 km jerde, Qúrsha men Ayraqtynyng aralyghy - ne bәri 10-12 km. Ol jyrda atalghan Qyzyl erge baylanysty boluy mýmkin. Qyzyl әuliyening qay jerde ornalasqandyghy turaly mәlimetimiz joq, anyghy - onyng Manghystau audanynyng aumaghynda ekendigi. Qobylandy jyryna qatysty әngimelep otyrghan Shetpe ónirine qatysty «qyzyl» sózi bar toponimderdi atap óter bolsaq - «Qyzylkýp» tauy men qapysyn kórsetuge bolady; búlardyng barlyghy da Shetpe men Aqshoymaq, Kýmirә-Qúrshaq-Jarmysh aralyghynda ornalasqan, yaghny bir-birinen 15-30 kilometrlik qashyqtyqta. Búl keltirilgen qisyndardyng keybiri barynsha qisyndy bolsa, endi biri әlsiz joramal dengeyinde qalyp otyr. Degenmen, dau tughyzbas qisyndardyng bolu ynghayyna qaray әlsiz túspaldardyng da negizsiz emes ekendigin aita alamyz. Osylaysha Qobylandynyng óz esimi Manghystaudan tabylmasa da, onyng jyryndaghy attary atalghandardyng barlyghy derlik Manghystaudyng ortalyq bóligindegi shaghyn territoriyadan tabylyp otyrghandyghyn kórsetip otyrmyz. Senu-senbeu, kýmәnmen qarau - әrkimning erki, tek birden joqqa shygharmastan búryn tekserip kórse eken deymiz.

 

Ekinshi kezen

1550-1560 jyldardaghy Noghay arasyndaghy qandy qyrghyn jýz jyl boyyna ataghy dýrildegen memleketting týbine jetti. Jyrdaghy Alshy Smayyldyng Oraq batyrdy óltirdi deytini de osy tús. Noghayly memleketi osy oqighalardan keyin ýsh bólikke bólindi. Edil-Jayyqta «Ýlken Noghay», Azau tenizi manynda «Kishi Noghay» (Qazy úlysy), Jem-Qobda men Múghaljarda «Alty-auyl úlysy» qúryldy.

«Qobylandy» jyrynyng , jalpy «noghayly» jyrlarynyng da qalyptasuy osy 1550-1560 jyldardan keyingi uaqytta, oiran bolyp ketken noghayly qoghamynyng ótken batyrlyq dәurenin ansaudan, qoghamnyng óne boyyn qamtyghan baqtalastyq pen oiranshylyqqa qarsy aqyn-jyraulardyng (al, aqyndar - qoghamnyng adamgershilik-moralidyq jay-kýiining barometri ghoy) reaksiyasy retinde jýzege asty. Belgisiz jyrau (jyraular), bizding topshylauymyzsha, kórsetilgen uaqytta «Alty auyl úlysnyn» etnikalyq ortasynda ómir sýrgen adam.

Mine, belgisiz jyrau XV ghasyrda osy Aqtóbe-Orynbor aimaghynda ómir sýrgen, noghay arasyndaghy qypshaqtan shyqqan Qobylandy degen batyrgha arnap jyr shyghardy. Al, jyrdaghy oqigha jelisining bir bóligine qarap, realdy Qobylandyny XV ghasyrdyng ayaghynda ómir sýrgen, noghay elining biyleushisi Músanyng balasy Alshaghyrmen tústas bolyp, onyng qarsylasy bolghan adam ekendigine den qonggha bolady. Yaghni, býkil jyrdaghy realdy Qobylandygha qatysty tarihy aya osyghan megzeydi. Býgingi Aqtóbe oblysynyng Qobda audanyndaghy Elek boyyndaghy Jiyrenqopa degen jerdegi Qobylandynyng beyiti - naq osy Qobylandynyki dep esepteuge bolady. Jyrdyng shyghuyna sebepker, týrtki bolghan da naq osy jerde jatqan Qobylandy.

1560-1600 jyldar aralyghynyng bir túsynda shygharmashylyq belsendiligi bolghan jyrau óz zamanynan 100 jyl búryn ómir sýrgen Qobylandy turaly kóp eshtene bilmegen synayly. Tek azyn-aulaq jergilikti anyz fragmenti ghana belgili bolatyn. Sondyqtan da, jyrau jana jyrgha XIV ghasyrdaghy manghystaulyq esen-qazaqtardan qalghan «Qoshabay» men «Órek» (Ýirek, Oraq) turaly ozaldardy paydalandy. Yaghni, búrynghy anyzdaghy Qoshabay men Órekting ornyn Qobylandy esimi basty da, búrynghy anyzdyng basqa keyipkerlerining esimderi (Qozan, Qúrtqa, Qaraman, Kóktimaymaq, Aqshahan, Alshaghyr, Baba-týkti, Qarlygha)  jana jyrgha sol kýiinde enip ketti.

 

Ýshinshi kezen

XVII ghasyrdan bastap jan-jaqqa shashyrap, jana zamandyq júrttargha sinip ketken «altyauyldyq noghaylarmen» birge olardyng epostary men anyzdary da, onyng ishinde «Qobylandy» jyry da qazaq, ózbek, qaraqalpaq, noghaylar auyz әdebiyetine taraldy. Endigi jerde jyrdyng qazaq, ózbek, qaraqalpaq, noghay varianttary qalyptasa bastap, XVII-XVIII ghasyrdyng bolmysynan alynghan sózdik detalidarmen tolyqty. Sonymen birge «Qobylandynyng molasy» da әr aimaqtarda «payda bola bastady».

Ózbekstandaghy jәne Úlytau-Sarysu ónirindegi Qobylandynyng «molalary» - osynday ýrdisting eskertkishteri bolyp tabylady. XV-XVI ghasyrlarda basqa da realdy, jergilikti «Qobylandylar» bolghan da shyghar. Sondyqtan keyingi zamannyng jyr jady barlyq Qobylandy ataulyny bir túrpat retinde qarastyratyn boldy.

XV ghasyrda ómir sýrgen (sýrui mýmkin) Qobylandynyng «qara qypshaqtan» boluy, onyng keyingi últtyq núsqalarda da qypshaq bolyp qala beruine mýmkindik berdi. Yaghni, XVII-XVIII ghasyrdyng ózbek, qaraqalpaq, qazaq arasyndaghy qypshaqtar osy jyrdyng saqtalyp qana qoymay, әrtýrli núsqasynyng qalyptasuyna mýmkindik berdi.

Noghaylyq, bastapqy «qara qypshaq Qobylandy» jyrynyng qazaq núsqalarynyng payda boluy onyng keyipkerin qazaq ishindegi qypshaqtyng Qobylandysyna ainaldyrdy. Sondyqtan qazaq-qypshaqtardyng XVII-XVIII, tipti, XIX ghasyrlardaghy kórshiles rularmen qarym-qatynastarynyng ahualyna «noghayly» zamanynyng epostyq keyipkerleri ishinen keyingi qazaqta naqty «rulyq qújatqa» ie bolghandary (mysaly, Kókshe men Qosay - uaq ruyniki, Qobylandy - qypshaqtiki) endi shejirelik anyzdarda da qoldanyla bastady. Uәlihanovtyn, Radlovtyn, Potaninnin, Arghynbaevtyn, Múqanov pen Vostrovtyng jazyp alghan derekterindegi Qobylandynyng Kókshe, Qosay batyrlarmen soghysy turaly mәlimetter jana uaqyttyng ruaralyq jaghdayyna say kóne epostyq keyipkerlerdi ózara qaqtyghystyryp qoydyng mysaldary bolyp tabylady. Yaghni, rular arasynda oqtyn-oqtyn bolyp túrghan dau-damaylar men qaqtyghystar osynday jalghan shejirelik faktilerding payda boluyna mýmkindik bergen, әitpese, osynday oqighalardyng tarihilyghy joq deuge bolady.

Ýshinshi kezenning Qobylandysyna qatysty eki mәseleni qysqasha da bolsa aita ketuge tura keledi. Olar - jyrdyng jeke núsqalaryndaghy «Qaraspan - Qobylandynyng otany» boluy men «qypshaq Qobylandy men arghyn Aqjol-Dayyrqojanyng oqighasy».

Zertteushiler jyrdaghy «Qaraspan» toponiymin qarastyrghanda ony Týrkistan ónirindegi osy attas toponimge teliydi. Biraq uaqyt mәselesine kelgende osy ataudy tym kóneletip, Shynghyshan shapqynshylyghyna deyingi «qypshaq zamanyna» teluge әues. Múnda XVII ghasyrdyng óne boyy men XVIII ghasyrdyng alghashqy shiyreginde barsha qazaqtyng tútasymen Qaratau-Týrkistan, Tashkent-Jizaq, Núrata-Kermiyne aimaghynda shoghyrlanuy túsyndaghy tarihy ahualgha mәn berilmeydi. Mine, kórsetilgen uaqytta qazaq arasyndaghy qypshaqtar Týrkistan manyndaghy Qaraspan ónirinde túrghan dep joramaldaugha bolady. Tek XVIII ghasyrdyng ortasyna taman ghana qypshaqtar Torghay-Qostanay aimaghyna qonystana bastaghan. Sondyqtan,  XVIII ghasyr bolmasa da, XIX ghasyrdaghy qypshaq arasynda «ózderining búryn Qaraspanda túrghandaghy» jóninde «anyzdyq fakt» qalyptasty. Osy anyzdyq aighaqty jyraular «Qobylandy» jyryna kirgizip jiberdi de, nәtiyjesinde «Qaraspan - Qobylandynyng qystauy» degen týsinik túraqty epostyq aksiomagha ainaldy. Yaghni, jyrdyng kóne qypshaq dәuirine eshqanday qatysy joqtyghy siyaqty, qazaq epikalyq dәstýrinde de «qypshaq eposy», «oghyz eposy» degen kezender de joq.

Al, Qobylandy-Aqjol anyzy - kóne zamannyng tarihy oqighasy emes, XIX ghasyrda payda bolghan aimaqtyq shejirelik «faktini» tarihy bolghan oqighagha ainaldyrudyng bir mysaly bolyp tabylady.

Q.Salgharaúlynyng kitabynan Qobylandy batyrdyng 1496 jyly Oraqtyng qolynan ólgeni turaly mәlimetti oqydyq. Sonday-aq, Qobylandynyng arghyn Dayyrqoja-Aqjoldy óltiruine baylanysty anyzdyq oqighany shamamen 1450-1460 jyldargha beyimdeu sarynynyng bolghandyghy da bayqalady (Q.Salgharaúly. Qazaq qazaq bolghannan keyin. 2-kitap. A. «Jazushy». 1993. 362-363 better). Osynda keltirilgen Qobylandy men arghyn Dayyrqoja (Aqjol) qarsylastyghyna baylanysty anyzdy alghash hatqa týsirgen Shәkәrim boluy kóp mәselege sәule týsirgendey bolady. Shәkәrim - Abay men Shoqannan keyingi qazaqtan shyqqan, Shyghys pen Batystyng tanymyn úshtastyra bilgen kórnekti túlgha, sondyqtan ol da shejire mәselesine kelgende halyqtyq anyzdarmen qatar, sol kezdegi orys tilinde belgili bolghan Dala tarihyna qatysty derektermen tanys bolyp, solardy da paydalanghan. Paydalanyp qana qoymay, ózi de belgili bir dengeyde interpretasiyalaghan. Sondyqtan qazaq anyzyna auyzeki shejire dәstýrin bilmegen, bayaghyda úmytyp ketken qazaq Jәnibek pen ózbek Ábilhayyrdyng Shәkәrim shejiresinde qaytyp oraluyn Shәkәrimning óz interpretasiyasy dep týsinu qajet. Sol siyaqty «Qútan shal aitty» delinetin ólenning qúrylymy da «XV-XVI ghasyrlarda payda boldy» delinetin jyr tili men poeziyalyq ýrdisine say kelmeytindigin de aituymyz qajet. Óitkeni, Qútan (Qotan) degen kisi de - býgingi arghyngha ata-baba bolghan Meyram siyaqty XIV ghasyrdyng manghystaulyq esen-qazaghy bolyp shyghuy ghajap emes. Qobylandy men Aqjol antagonizmining astarynda, bizding shamalauymyzsha, kóne ozaldyq manghystaulyq Órek pen Aqsha nemese epostyq Qobylandy men Aqshahan qarama-qarsylyghy jatqan siyaqty. Aqshahan nemese Aqsha esimi dybys úqsastyghyna qaray «Aqshaúly» > «Aqjol» bolyp ózgerip ketken.

Handar shejirelik dәstýri HIH ghasyrgha deyin alghashqy qazaq handary dep esepteletin Jәnibek pen Kereyding esimderin bilgenimen, qazaqtyng újymdyq-foliklorlyq jady Jәnibek pen Kerey turaly eshtene bilgen joq deuge bolady. Olardyng tarihynan derekti saqtaghandar - Múhammed Haydar Dulat pen onymen zamandas orta aziyalyq avtorlar. Olardyng enbegimen qazaqtar XVII ghasyrdyng ekinshi jartysynda ghana, atalghan avtordyng parsy tilinde jazylghan enbegining orys tilindegi audarmasy shyqqannan keyin ghana tanys boldy. Mine, osynday jolmen tanys bolghan Shәkәrim qazaq Jәnibegi turaly tarihy derek pen saryarqalyq qazaqtar arasyndaghy Qobylandy-Aqjol handyghy shejirelik «ayghaq-anyzdy» bir-birine beyimdep, jana «tarihiy-shejirelik oqighany» qúrastyryp shygharghan. Nәtiyjesinde qazaq arasynda saqtalghan altynordalyq Áz Jәnibek turaly anyzdar endigi jerde kitaby jolmen qazaq jadyna qaytyp oralghan qazaq Jәnibegine teline bastaldy. Osy ýrdisti HH ghasyrdyng sauattylary jalghastyryp әketti.

Mine, XV ghasyrdaghy Qobylandygha arnalghan jyrda XIV ghasyrdyng esen-qazaqtyq anyzdarynyng paydalanyluy keyingi ghasyrlarda onyng obrazynyng talay-talay ózgeristen ótuine jol ashty. Kvazitari-anyzdyq, shejirelik, epostyq, toponimdik-anyzdyq Qobylandylar payda boldy. Biraq, olardyng barlyghynyng astarynda bastapqy bir tarihy túlgha men bir aimaqtyq anyzdyq kompleksting jatqandyghyn týsine bilu kerek. Búl - batyrdyng túlghasyn da, onyng әrtýrli aimaqtyq «molalarynyn» aqiqattyghy men epostyq-anyzdyq qúndylyghyn  da joqqa shygharmaydy. Qayta olardyng barlyghyn da bir jýiege keltirip, bir-birimen baylanystyrady. Qobylandynyng Qobda jerindegi molasy da, Sarysu boyyndaghy molasy da ózindik manyzgha ie manghystaulyq, eposqa deyingi kezenning ataulary da sonday manyzgha ie boluy tiyis. Qazaqtyng qay jeri bolsa da, bәribir bir tútas bolyp qala beredi emes pe, sondyqtan aimaqtyq-jershildik, rushyldyq egoizmge salyna bermey, «qobylandylyq nysandar men toponimderdi» әspetteuding jolyn tapqanymyz jón.

22.03.2002 jyl. Altyn orda"

Bizding saytymyzda qazaq jyry jan-jaqty taldanady. Mysaly:

"Qobylandy" jyryn arhetiyp, psihologiya dengeydegi  taldaghan T. Ásemqúlovtyng "Kazahskiy epos. chelovecheskiy duh v poiskah iznachalinogo smysla" oqynyz

V issledovaniy Z. Naurzbaevoy "Miforitualinye osnovaniya kazahskoy kulitury" rassmatrivaetsya iydeya epicheskogo batyra kak totema, jertvoprinoshenie totema na priymere eposa "Alpamys".

"Kuliturologicheskiy kommentariy dlya izuchaishih epos "Koblandy" Z. Naurzbaevoy obiyasnyaet mifologicheskie motivy v pervyh 300 strochkah klassicheskogo varianta eposa. Sm. takje statiu Z. Naurzbaevoy "Mifologicheskie motivy v Bayganinskom variante eposa "Koblandy"

http://otuken.kz/index.php/diffarticlesserikbol/190-2011-05-21-11-14-04

0 pikir