Dýisenbi, 20 Qyrkýiek 2021
Janalyqtar 2024 0 pikir 3 Tamyz, 2011 saghat 19:47

Quandyq ShAMAHAYÚLY. JAGhYMPAZDAR AKADEMIYaSY (syqaq әngime)

Qazir ne kóp, janadan ashylyp jatqan úiymdar men әrtýrli qauymdastyq, birlestik degender jyrtylyp aiyrylady ghoy. Bәri baspasózshil-aq, halyq ýshin anany istedik, mynany tyndyrdyq dep tannyng atysy, kýnnning batysy demey redaksiyanyng mazasyn alady da jatady. Oghan etimizding ólip ketkeni sonshalyq, qaptaghan shaqyrulardyng denin umajdap-umajdap qoqys jәshigin dәldep túryp atyp jiberemiz. Sonday shaqyrulardyng biri arnayy mening atyma joldanypty. Jaghympazdar akademiyasy degen aty tosyn kóringen song túsaukeserine barugha bel bayladym.

Kenes kezinde salynghanymen tayauda ghana syrtyn jyltyratyp qaptap qoyghan ýsh qabatty ghimarattyng aldynda meni eski tanysym Tyrqima Shyrqaevna qarsy aldy. Osynda bildey bir bólim bastyghynyng orynbasary eken. Tyrqimany ainalasy bir jyldyng ishinde osymen altynshy ret әrtýrli mekemening әldebir lauazymdy túlghasy retinde kezdestiruim. Ylghy da bir jerge bólim bastyghy bolyp bara qalady, eki aidan song lezde odan bosap kelesige ótip ketedi. Bir barghan jerinde jarty jyl túraqtap júmys istegenin kórmeppin, әiteuir, týk tyndyrmasa da osyndaylardyng joldary bolghysh-aq. Al, osy oryngha keluining sebebin ol eski újymyna qayta oraluymen týsindirdi. Búryn búl akademiya bir iri mekemening eshkim angharmaytyn kishkentey bólimshesi bolghan eken. Sol kezde Tyrqima Shyrqaevna bólimsheni basqarghan jәne onyng bolashaqta iri úiymgha ainaluynyng negizin qalap ketken-mys.

Qazir ne kóp, janadan ashylyp jatqan úiymdar men әrtýrli qauymdastyq, birlestik degender jyrtylyp aiyrylady ghoy. Bәri baspasózshil-aq, halyq ýshin anany istedik, mynany tyndyrdyq dep tannyng atysy, kýnnning batysy demey redaksiyanyng mazasyn alady da jatady. Oghan etimizding ólip ketkeni sonshalyq, qaptaghan shaqyrulardyng denin umajdap-umajdap qoqys jәshigin dәldep túryp atyp jiberemiz. Sonday shaqyrulardyng biri arnayy mening atyma joldanypty. Jaghympazdar akademiyasy degen aty tosyn kóringen song túsaukeserine barugha bel bayladym.

Kenes kezinde salynghanymen tayauda ghana syrtyn jyltyratyp qaptap qoyghan ýsh qabatty ghimarattyng aldynda meni eski tanysym Tyrqima Shyrqaevna qarsy aldy. Osynda bildey bir bólim bastyghynyng orynbasary eken. Tyrqimany ainalasy bir jyldyng ishinde osymen altynshy ret әrtýrli mekemening әldebir lauazymdy túlghasy retinde kezdestiruim. Ylghy da bir jerge bólim bastyghy bolyp bara qalady, eki aidan song lezde odan bosap kelesige ótip ketedi. Bir barghan jerinde jarty jyl túraqtap júmys istegenin kórmeppin, әiteuir, týk tyndyrmasa da osyndaylardyng joldary bolghysh-aq. Al, osy oryngha keluining sebebin ol eski újymyna qayta oraluymen týsindirdi. Búryn búl akademiya bir iri mekemening eshkim angharmaytyn kishkentey bólimshesi bolghan eken. Sol kezde Tyrqima Shyrqaevna bólimsheni basqarghan jәne onyng bolashaqta iri úiymgha ainaluynyng negizin qalap ketken-mys.

Túsaukeser rәsimin akademiyanyng teng tóraghasy Jayrat Jemirbaevich ashyp, újymmen tanystyryp ótti. Tóraghanyng tәptishtep túryp týsindiruine qaraghanda akademiyany qúru onaygha týspepti. Ásirese, teng tóraghany tabu qalyng shópting arasynan iyne izdeumen birdey is bolghan eken. Búl mәrtebeli oryngha qatardaghy jay bir jaghympaz jaramaytyn kórinedi. «Izdegen jeter múratqa» demekshi, aqyry kenes kezindegi tәjiriybesin tәuelsizdik jyldarynda da jemisti jalghastyryp, endi sonysynyng zeynetin kórip demalyp jatqan Balyqbek qariyany tauyp sýiretip kelipti. Abyroy bolghanda Bәkeng aghamyz asa qatty aljy qoymaghan eken deydi. Aghamyzdy jalghyz jibermeyin degen be, ýiindegi Ayman atty aq jengemiz ere kelip, agha lektor retinde jemisti enbek etip jatqan kórinedi. Akademiya qúrylghanyn estigen jer-jerdegi jaghympazdar men jaramsaqtar qarap jatsyn ba. Alys-jaqynnan at aryltyp jetkenderi bir qauym el bolyp endi keybireulerine shtat tabylmay jatqanyn Jayrat Jemirbaevich qinala jetkizdi. Alayda, oghan da asa moyymaytyn teng tóragha ortagha beyimdele almay jýrgender, jaghympazdyqtyng manyzyn týsinbeytinder әli  de bar ekenin, solardy jaramsaqtyq mamandyghyna say kelmeytindikteri ýshin akademiyadan alastatqaly jatqandyqtaryn mәlimdedi. Jayrekeng ózi basqaratyn újymda apparatqa enbegi singen Ayje, Kimje, Aytje, Mәje, Ghaje, Shópshónge, Tymerte syndy jasamys jaghympazdarmen  qatar jasy zeynetkerlikten asyp ketse de ózine eleuli, jemtiktesterge jayly da qolayly Jaqang shaldyng ayanbay auyzben oraq oryp jýrgendigine rizashylyghyn bildirdi. Ol kisi akademiyagha bas súqpasa da, ýiinde jatyp-aq bәrin tyndyryp jatqan kórinedi. Búrynghyday jalaqy alu ýshin aiynda bir ret júmysqa kelu degen de joq qoy, qazir. Jayrekeng buhgalterge búiyra salady, sol zamatta Jaqang ýiining irgesindegi bankomattan pora-pora aqshany sanamay-aq qaltagha sýngite beredi.

Bәrining ishinen Shópshóngening jana zamangha asa layyq tabighy bolmysyn teng tóragha erekshe atap ótti. Sebebi, onyng tilindegi erke nazdyqqa tәn keletin byldyrlyqtyng ózi akademiyanyng júmysyn algha sýireuge asa qolayly kórinedi. Jaghympaz bolu ýshin júmsaq sóileudin, kerek bolsa tildi búraudyng da manyzy aitarlyqtay kórinedi. Sondyqtan, aldaghy uaqytta újym ishindegi esepti Shópshóngening habarlamasy arqyly tyndaytyndyqtan tәulikting qay mezetinde de ol tóraghanyng janynan tabyluy tiyis eken.

Bir aitqanyn qaytadan tәptishtep myljyndamasa jany jay tappaytyn Jayrat Jemirbaevich eki saghatqa sozylghan úzyn sonar әngimesin bylay týiindedi:

- Biz ata-babamyzdyng keybir kóne dәstýrin janghyrtyp, jaghympazdyqty sodan ýirenuimiz kerek. Keybir bilgishter qazaqta jaramsaqtyq bolmaghan dep dilmarsyp jýr. Onday pikirmen kelispeymiz. Men ózim oqu bitirgennen beri Jantyq atamnyng ónegeli ómirin zerttep kelemin. Jaghympazdyqtyng negizin qazaq dalasynda qalaushy, úlaghatty ústazymyz, úly oishylymyz osy atam dep bilemin. Sondyqtan, ol kisining ruhyna arnap akademiyagha «Jantyq ata atyndaghy» degen mәrtebeli ataudy úsynamyn.

Teng tóraghanyng sózine túsaukeser jiynyna qatysushylar oryndaryn atyp túryp, úzaq qol soqty jәne úsynys birden qabyldandy. Endi solay bolmaghanda she. Rasynda, oghan Qarabaydyn, Qodardyng nemese Qozy Kórpesh pen Bayan súludyng atyn beretin emes. Jayrat Jemirbaevichting bir myqtylyghy osynda. Áyteuir qalay desek te oryndalatyn, dereu sheshim tabatyn útymdy úsynystardy ghana kótere biledi.

Endigi kezek kelesi teng tóragha Balyqbekke berildi. Oghan sóz bergen jigit Bәkenning maqtauyn jetkizip-aq tastady. Ol kisi jaghympazdyq jaghynan kelgende әldeqashan әlemdik arenagha shyghyp ketken eken. Kenes kezinde odaq kóleminde tynymsyz tyrbynyp, elge keninen tanylghan Bәkeng kórshiles júrtqa jaghympazdanu jaghynan kelgende aldyna jan salmay kóp últty iri odaqtyng ózge de qaptaghan san týrli úlystarynan oza shauyp, talay bәigeni qanjyghagha baylaghan eken. Qazaqty jamandap, kórshini madaqtaghan oghan talay-talay marapattar men mayly jilikting basy tartylghan, sonyng arqasynda taqtan týspegen kórinedi. Balyqbek agham bylaysha kósildi:

- Jaghympazdyq degenimiz ýlken óner. Biz ony kórshiles ýlken elding tәjiriybesinen ýirenu arqyly ghana mengere alamyz. Ol ýshin qazaq tilin ózgertip, ony әbden resmiylendirip qayta jasauymyz kerek. Eskergen  tildi janalamayynsha mәsele sheshilmeydi. Men búl isti ózimning tikeley orynbasarym Tyrqimagha tapsyramyn. Al, sizder ol ne aitsa, sony oryndasanyzdar boldy. Jat dese, jatynyzdar, túr dese, túrynyzdar. Men ana kisimen (sausaghyn joghary kóterip) tikeley baylanystamyn. Ne aitsam sol bolady, bәrin jasatamyn!

Jinalghandar du qol soghyp qana qoymay «Jayrat jasasyn!», «Balyqbekting auzyna may!» desip úrandatumen qatar  Jantyq atalarynyng ruhyna tәu etip jatty. Biraq, Balyqbekting ana kisi dep kimdi aitqanyn men onsha týsinbey qaldym. Kókti kórsetkenine qaraghanda Jaratushy ma deyin desem, ol kisi tua bitken ateyst. Soghan qaraghanda onyng da tóbesinen qarap otyrghan bireuding bolghany ghoy.

Jiyn sonynda akademiyanyng janyndaghy teleoyynshyq studiyasynda jasalghan «Kólgir aghay men Týlki jengey» atty derekti filim kórsetilip, ghimarattyng shayhanasynan kelgen qonaqtargha arnap may asatyldy.

Maqalamdy osylaysha ayaqtap bas redaktorgha ózim alyp bardym. Kóp jyl jurnalistikanyng ystyghyna kýiip, suyghyna tonghan bizding redaktor kóp sózge zauqy joq naghyz isting adamy. Maqalany bastan ayaq múqiyat oqydy. Ýnsiz oilanyp otyrdy da «reportaj» degen aidardyng ýstinen qara siyaly qalamymen batityp túryp bir syzdy, astyna «syqaq әngime» dep sýikete saldy. Sol sәtte salyp úryp kirip kelgen jauapty hatshygha mening eki paraq jazbamdy ústatty da:

- Býgingi nómirge sal! - dep, aqyryn bola túra óte anyq aitty. Sóitti de maghan qaray bayau ghana búrylyp bylay dedi:

- Jigitter, janrlardy ondy-soldy almastyra bergendi qoysandarshy, әr nәrse óz atauymen ataluy kerek qoy!

Men oilanyp qaldym. Rasynda, búl adam senbestey oqigha boldy ma, ózi? Qazaq aitushy edi, «estigen qúlaqta jazyq joq» dep. Al, men bireuden estigenimdi jazghan joqpyn ghoy. Kuә boldym. Sonda qalay, kórgen kózde kinә bar ma?!

 

"Abay aqparat"

0 pikir