Seysenbi, 29 Qyrkýyek 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107833. Jazylghandar — 102805. Qaytys bolghandar — 1725
Abay múrasy 3204 18 pikir 9 Qazan, 2019 saghat 10:55

Abay. «Kitab tasdiyq»

(Tasada qalghan tuyndy)

Jýz jyldyn jýzi boldy Abay múrasyn azyq qyp kele jatqanymyzgha. Áli de tamyryn qoparyp, tanyp boldyq dep ayta almaymyz. Júmbaq jannyn syry shyn mәninde onay bolmay shyqty. Sózimizge túzdyq qylghaly otyrghan tuyndynyn biri – «Kitab tasdiyq». Atalmysh shygharmanyn  biz osy kýnge deyin týpnúsqa mәtinin oqymay, tek audarmasymen aldanyp kelippiz. Bylaysha aytqanda, Mýrseyit qoljazbasynan bermen qaray Abaydyn «Kitab tasdiyq» shygharmasynyn týpnúsqasy qazaq oqyrmanyna jetpegen. Tek qazaq tilindegi tәrjimәni mise tútyp, ony týpnúsqagha ten kórip jýre bergenbiz. Yaghni, baqyrdy altyngha balaghanbyz.  Abay sonda «Kitab tasdiyq» shygharmasyn qay tilde jazghan? Shaghatay tilinde. Yakiy músylman-týrki, yakiy qadymsha, yakiy kitabiy tilde. Bәri bir nәrse. Qazaqtyn әdebiy tilin týrlendirgen Abay tek «Kitab tasdiyq» tuyndysyn osylay ózgeshe tilmen jazghan. Sebebi «Kitab tasdiyq» – kórkem shygharma emes, ghylymiy enbek bolatyn. Al, shaghatay tili – býkil týrik júrty myn jyl boyy qoldanghan ortaq til edi. Ghylymiy hәm әdebi. Ol órnekpen kezinde Jýsip Balasaghýni, Qoja Ahmet Iasaui, Nasreddin Rabghuzi, Sәyf Saraiyy, Qadyrghaliy Jaylayyrilar jazdy. «Kitab tasdiyq» – osy kýnge deyin baghy ashylmay kele jatqan tuyndy.  Onyn baghy ashyluy ýshin en әueli onyn týpnúsqasy jariyalanuy kerek qoy. Týpnúsqa sonau bayaghy arhiv sórelerindegi Mýrseyit qoljazbasynyn ishinde shan basyp, jatyp qaldy. Sodan beri shygharma A.Baytúrsynovtyn janasha arab әlipbiyimen de, keyingi latyn hәm kirill alfaviytimen de jaryq jýzine shyqqan joq. Al, biz oqyp jýrgen qazaqsha audarma tuyndygha óz aty qoyylmay, osy kýnge deyin «38 qara sóz» degen laqap atpen jýr. Óte ynghaysyz úyat nәrse eken. Abaydan úyat, úrpaqtan úyat. Abaydyn avtorlyq qúqy әbden ayaq asty bolyp kelipti. Avtorlyq qúqyn daulap, sotqa jýginetin Abay joq. Jә, ashynghannan aytylyp jatqan sóz.  Eshten de kesh jaqsy degen. M.Áuezov atyndaghy Ontýstik Qazaqstan memlekettik uniyversiyteti janynan ashylghan «Múhtartanu» ghylymiy-zertteu ortalyghy osy mәselege óz ýlesin qospaqqa talpynyp otyr. Osy joldar avtory osydan tórt-bes jyl búryn ózinin bir talapty shәkirtine «Abaydyn «Kitab tasdiyq» shygharmasynyn lingvo-poetikalyq erekshelikteri» atty diplomdyq júmys berdi. Ol shәkirttin aty-jóni – Ázimhan Isabek. Ázimhan qazir bildey magistrant. Ol ózinin diplomdyq júmysyn sәtti qorghap, osy taqyrypty endi magistrlik dissertasiya retinde zerttep jýr. Jaqynda ol belgili arabtanushy ghalym Abdulla Joldasben birge Abaydyn «Kitab tasdiyq» tuyndysynyn trasnkripsiyasyn  jasap shyqty. Jasap shyqty dep aytugha ghana onay. Bir jeri óship, bir jeri kógerip, sarghayghan paraqtardan Abaydyn әrbir sózin, әrbir әrpin tanyp, oqyp shyghu onaygha týsken joq. Onsha-múnsha oqylmaghan tústary da bar әzirshe. Transkripsiya M.Áuezovtin múrajay ýyindegi Mýrseyit qoljazbasyna sýyenip jasaldy (LMMA. Kipr-1, №351). Qoljazbany qolgha týsiruge qol úshyn bergen múrajay diyrektory Diar Qonaevqa aytar alghysymyz sheksiz. Alda atqarylar ister shash-etekten. Sóytse de, osy bir manyzy eleuli janalyqty el-júrtpen bólisudi jón kórip, mәtindi jariyalaugha berip otyrmyz. Oqyrman Abaydyn tasada qalghan tuyndysyn oqyp, rahattanyp, lәzzәt alsyn degen oymen. Ghasyr qoynauynan arshyp alynghan Abay atamyzdyn múrasyn býgingi úrpaq tosyrqap, jatyrqamay qabyldaydy degen ýmittemiz. Kezinde ataqty professor Áuelbek Qonyratbaev: «Abaydyn en qiyn-qystau oylarynyn biri 38-inshi qara sózi. Búghan әzirge eshkimnin tisi batpay jýr» degen edi (Á.Qonyratbaev. Qazaq eposy jәne týrkologiya//Farabiy jәne Abay. Ghylym, Almaty, 329 b). Bәlkim osy osy basylym tis batyrudyn alghashqy baspaldaghy bolar.  

Aqjol Qalshabek
«Múhtartanu» ghylymiy-zertteu ortalyghynyn
agha ghylymiy qyzmetkeri

 

Abay

Kitab tasdiyq
(transkripsiyasy)

Ey, jýrәgimnin quaty fәrzәntlәrim! Sizlerge adam úghlynyn minәzlәri turaly sóz yazyp, yadgar qaldyrayyn. Yqylasmәnәn oqyp, úghyp alynyzlar. Anyn ushin mahabbatynyn qúlauy bolyp tabylady. Mahabbat – adamnyn adamnyghy, ghylym, aqyl nәrsәlәrmәnәn. Múnyn tabylmaqlyghyna sәbәpler birinshi hauas sәlim hәm tәn saulyq. Búlar tuysynan bolady. Qalmysy ózgelerinin bәri yahshy ata, yahshy ana, yahshy qúrby, yahshy ustazdan bolady. Talap, úghym  degen múhabbattan yoghary (shyghady). Ghylym-bilimge mahabbattandirilmәk әlgi aytylghan usheuinen bolady. Ghylym-bilimni bala әuәl basynan ózi izlәnip tapmaydy. Basynda zorlyqmәnәn yaki aldaumәnәn ýyir qylu kerek. Ýyrene kele ózi izlegendey bolghansha. Qashan bir bala ghylymny mahabbatmәnәn kókserlik bolsa, sonda ghana anyn aty «adam» bolady. Sonan son ghana Allah Taalany tanymaqlyq, ózin tanymaqlyq, dýniyәni tanymaqlyq, ózi adamshylyghyn búzbay jәlib manfaat, dәfghy mazarratlarny ayyrmaqlyq sekildi ghylym-bilimni ýyrense bolar dep ýmit qylmaqqa bolady, bolmasa yoq, anyn bolmasa shala. Anyn ushin kóbinәsә balalaryn jasynda ata-analary qiyanatlyqqa salyndyryp alady. Sonynan mollagha bergen bolady. Ya ol balalar ózlәri barghan...  heshbir bahra bolmaydy. Ol qiyanatshyl balalar talapqa da, ghylymgha da, ustaugha da hәtta iman iyghtiqatqa da qiyanatmәnәn bolady. Búl qiyanatshylar yarym adam, yarym molla, yarym músylman. Olarnyn adamlyghynyn kamalat tapmaghy qiynnyn qiyny. Sebebi: Allah Taala haqiqat yoly. Rastlyq haqiqatmәnәn qiyanatnyn dúshmany... shaqyrtmaghansha dost keledi. Kónilde ózgә mahabbat túrghanda haqlyqny tapmaydy. Ghylym-bilimi rasqa, aqiqatqa qúmar bolyp, hәr nәrsәnin týbin, hikmәtin bilmәkkә yntyqlyq birlәn ...yrlady. Ol Allahnyn iylimi emes, hәmmany bilәtúghyn ilimge yntyqlyq ózin adamgha ózindik iylim beredi. Anyn ushin Allahnyn ózine ghashyqlyq, Ghylym – Allahnyn sifaty, ol haqiqat, oghan ghashyqlyq, ózin haqlyq hәm adamlyq dýr. Bolmasa mal tapmaq, maqnan tapmaq, izzet-qúrmәt tapmaq sekildi nәrselernin mahabbatynan ghylym-bilimnin aqiqaty tabylmaydy. Mal maqnan, izzet-qúrmәt adamny ózi izlәp tabylsa, adamlyqty búzmaydy hәm kórik bolady. Eger de adam ózi olargha tabynyp izlәsә tapqan, tapmasa da adamlyghy yoghalady. 

Endi haqiqat suiyip, shyndy bilmek qúmaryn bar bolsa, adamlyqqa layyqly yqylasly qúlaghynny qoy. Áuәl din islamnyn jolyndaghy bәndeler imannyn haqiqatyn bilsin! Iman degәnimiz – bir ghana inanmaq emes, sen Allah Taalanyn birligine ua Qúran onyn sózi ekәndigine ua Payghambar sallalahu alayhi uәssalamnyn anyn tarapynan elshi ekendigine inandyn, jә ne bitti?... Sen Allah Taala ushin iman keltirәmisin? Sen iman keltirmәsәn de Allah Taalagha heshbir kemshilik yoq edi. Ózin ushin iman keltirsen jә, inandyn ol inanmaqlyghyn qúr ghana inanmaqlyqmenen qylsa, saghan fayda bermәydi. Anyn  ushin sen ózin inanmaqlyghynnan faydalanbadyn, faydalanayyn desen fayda beredi, kәmil iman bolady. Paydany qalaysha aludy bilmek kerek... shamamen. 

Siz: «Ámәntu billәhiy kәmәhuә biy әsmayhi uasifatihi» dediniz. Ol iysimlar hәmma al Allah Taalanyn fiyl azimlarynyn atlary, olardyn maghynasyn bil hәm segiz sifaty zatiyalaryna degen sóz kәmil ýyrәn. Óz denendi anyn qúly bilse, ózindi sәlim at qoyyp, tәslim bolghanynga rast bolasyn da, óz fiyldy sodan...     ...tuz, týn, shart, qúl... Allah Taalagha úqsay alam ba dep nadandyqpәnәn ol sózdәn jiyirkenbe, birdeylik daghuasymenen emes, sonyn sonynda bolmaq. Anyn ushin sifatlary: Hayat, Ghylym, Qudret, Basar, Sәmiy, Iroda, Kәlәm, Tәkuiyn. Búl segizinen Allah Taaladaghyday kәmelet, azamat birlәn emәs, bolsa da, bәndәsindә uә hәr óz halynsha bar qylyp yaratypty. Jә, biz ózimizdin boyymyzdaghy segiz zәrra atlas sifatymyzdy әuәl Allah Taalanyn segiz úlúgh sifatynan bas búrghyzyp, ózge jolgha salmaqpenen bizdin atymyz sәlim bola ala ma? Bolmasa kerek. Jә, ol segiz sifatyna sifatymyzdy hәm ol atlary birlәn ol aghlamlanghan, fil Qúdagha fiylymyzny ertpek nesinen tabylady? Any bilmek kerek. Ol Allah Taalanyn zaty heshbir sifatqa múqtaj emes. Biznin aqylymyz múqtaj. Yogharydaghy jan bilmes sifatlar birlәn tariflap, tanymaqqa kerek. Ágәrde ol sifatlar birlәn tariflanbasa bizge maghrifatulla qiyn bolady. Biz Allah Taalany ózinin bilingәni qadar ghana bilemiz. Bolmasa týgel bilmekke mýmkin emes. Zaty týgil, hikmәtine heshbir hakiym  aqyl iyesi eristire almady. Allah Taala – ólshәusiz, biznin aqylymyz – ólshәuli. Ólshәuli birlәn ólshәusizni bilәrgә bolmaydy. Allah Taalany «bir» deymiz, «bar» deymiz, ol «bir» demәklikte aqylymyzgha úghymnyn bir tiyanaghy ushin aytylghan. Bolmasa ol «bir» demәklik te Allah Taalagha layyqly kelmeydi. Anyn ushin mumkinatynyn ishinde ne nәrsenin ujudi bar bolsa, birlikten qútylmaydy. Hәrbir hadiskә aytylatúghyn bir qadimge tarif bolmaydy. Ol bir Qúday degen sóz ghalamnyn iyshinde, ghalam Allah Taalanyn iyshindә. Qúday tabaraka ua Taala kitaplarda subutiya sifatlar birlәn, ua toqsan toghyz Asmaiy hýsnalary birlәn bildirgәn. Búlarnyn hәmmasy... zatiya, subutiya, ua fiilya sifatlary dýr. Men múnda sizlәrgә tórteuin bildirәyin. Onyn ekeui: Ghylym, Qúdirәt, Segiz sifattan qalghan altauy búlargha sharh. Ol altauynyn biri – Hayat yaghniy tirilik. Allany bar dedik, bir dedik. Ghylym, qúdirәt sifaty birlәn sifatladyq. Búl birlik, barlyq Ghylym, Qúdirәt... әuәldә bolarlyq nәrsәlәr mi? Álbәttә, ghylym qúdirәti bar boluy, hayat... yaghniy qalamaq, ghylym bar bolsa, qalamaq ta bar. Ol hesh birnәrse... әuәl ghylymnyn bir sifaty: Kәlәm, yaghniy sózlәgushi degәn iyóz haripsiz, dauyssyz... sauytsyz. Endi olay bolsa, aytqanday qylyp bildirәtúghyn qudirәti yanә Basar, Sam, Kóruchi, Estuchi degen. Kórmәgi, esitmәgi bizlәr sekildi kózmenen, qúlaqmenen emes bolatúghyn nәrsәlәrin kórgendey, eshtkendey bolatúghyn  ghylymynyn bir sifaty, biri – Tәkuiyn, yaghniy barlyqqa keltiruchi degәn sóz. Eger barlyqqa keltirmәgi bir óz aldyna sifat bolsa Allah Taalanyn sifaty ózindey qadim әzәliy hәm әbәdiy búlarda hәmiyshә barlyqqa keltirudәn bosanbasa, bir sifaty bir sifatynan ýlken ya kishi bolargha yaramaydy. Olay bolghanda ghylym, qudiret sifatlary sekildi bosanbay hәr uaqyt yaratuda bolsa, bir yqtiyarsyzlyq chyghady. Yqtiyarsyzlyq Allah Taalagha layyqly emes. Anyn barlyqqa keltirmәgi qudretine ghana bir sharh. Búl ghylym, qudiret eki sifaty birlәn, segiz sifat búzylmasnan tugel bolady. Ol ghylym qudirette eshbir nihayatsyz, ghylymynda ghaflәt qudiretinde epsizlik yanә nasharlyq yoq. Sonin sanatyna qarap bilesiz. Búl kózgә kórilgәn, kónilgә sezilgәn ghalamdy qanday hikmәtmәn yarashtyryp, qanday qudirәtmәn ornastyrghan hesh adam balasynyn aqyly yetmeydi, biraq bәndәsindә aqyl hýkimchi, ghayrat, quatmenen qyzmet qyluchy, boluchy edi. Soghan qarap oylaysyz: Allahnyn sifatynda solay bolmauy tiyis. Biraq әuәldә aytqanymyz Ghylym, Qudiret biznin úghuymyzgha ghana eki qisap bolmas, biraq Ghylymna Qudiret bolugha tiyis. Olay bolmasa sifatlar óz ortalarynda biri – tәbiygh, biri – matbugh bolady. Búl bolsa, tarif Rabbygha yarashmaydy. Segiz sifat qylyp yanә ol sifatlaryna la ghayru uә lә huә bolyp, búlay aytuda, búlardan bir óz aldyna jamaghat yakiy jamiat chyghyp ketedi. Búl bolsa kelismeydi. Ágәrde sifatlaryna hәrbirin basqa-basqa degende, kóp nәrseden jiylyp ittifaqmenen Qúday bolghan bolady. Búlay deu batyl, bir ghana qudirәt bәndeden bolghan quat, qudiret ghylym aqyldan basqa bolatúghyn edi. [Hashiya:Yazylmay bolsa da, Allahna bolghan Qudiret, Ghylym hәm Qudiret hәm Rahmәt]. Segiz sifat ichinde yazylmasa da hәm Allah Taalanyn Rahman, Rahiym, Ghafur, Uadud, Hafiyz, Sәttar, Rәzzaq, Nafiygh, Uәkiyl, Latif degen esimlәrine binan bir úlygh sifatynan qisaplaugha yaraydy. Búl sózime naqliya dәlelim – yoqarydaghy yazylghan Allah Taalanyn esimlәri, aqyliya dәlelim Qúday Taala búl ghalamny aqyl etmeytúghyn kelisimmen yaratqan, anan basqa birinen biri fayda alatúghyn qylyp yaratypty. Jansyz yaratqanlarynan fayda alatúghyn, jan iyesi hayuanlarny yaratyp janly hayuanlarynan fayda alatúghyn aqyly insanlyny yaratypty. [Hashiya:Jansyzlarny, hayuanlarny yahshy da jan iyesi bú hayuanlarny adam balasyn asyraytúghyn etip, mahsharda súrau bermәytúghyn qylyp, endi búlarnyn hәmmasynan fayda alarlyq aqyl iyesi qylyp, yaratqan]. Adam balasynan mahsharda súrau berәtúghyn qylyp yaratqandyghynda  hәm adalәt hәm mahabbat bar. Adam balasyn qúrt, qús, ózge hayuan sifatynda yaratmay búl gýzәl sifatta qylyp, eki ayaqqa bastyryp, basyn yoqary túrghyzyp, dýniyeni kózderlik qylyp, ózge... tamaqty óz basymen aldyrmay, ynghayly eki qoldy basqa qyzmet qyldyryp, auzyna as bergende ne iship, ne jegenin bilmey qalmasyn dep, iyisin alyp lәzzatlanghanday qylyp, auyz ýstine múryndy qoyyp, anyn ýstinen tazalyghyn bayqarlyq eki kóz berip, zarardan qorghap túrarlyq qabaq berip, ol qabaqtarny jauyp túrarlyq qajalmasyn dep kirpik jasap, manday teri tura kózge aqpasyn dep juzine kórik qylyp, birinin qolynan kelmestey isti kóptesip bitirmaqqa, bireui oyyn bireuine úqtyrarlyq tiline sóz berip yaratmaqlyghy mahabbat emes pe? Kim ózine mahabbat qylsa, sen de oghan mahabbat qylmaghyn qaryz emes pe? Aqyl kózimen qara: kýn qyzdyryp, tenizden búlt shygharady eken. Ol búltlardan yanbyr jaughyzyp, jer jýzinde neshe týrli dәnderdi ósirip,  ...larny óndirip, kózge kórik, kónilge rahat, gýl-bәyshesheklәrni, aghash-yapraqlarny, qant-qamyslaryn óndirip neshә týrli nәbatatlarny óstirip, hayuanlarny saqtatyp, búlaqlar aghyzyp, ózәn bolyp, ózәnder aghyp dariya bolyp, hayuanlargha, qúsqa, malgha susyn, balyqlargha oryn bolyp jatyr eken. Jer maqtasyn, kendirin, jemisin, nanyn, gýllәr gýlin, qúslar jýnin, etin, júmyrtqasyn, hayuanlar etin, sýtin, kýshin, kórkin, terisin, sular balyghyn, balyqlar ikrasyn, hәtta ara balyn, balauyzyn, qúrt-jibegin, iypәkin – hәmmasy adam balasynyn faydasyna jasalyp, heshbirinde búl meniki derlik birnәrse joq, bәri – adam balasyna tausylmas azyq. Millon hikmәtmәn jasalghan mashina, fabrika adam balasynyn rahaty, fayta ushin yasalsa, búl yasaushy sýygәnligi emes pe? Kim seni sýyse, ony sýymek qaryz emes pe? Adam qanaghatsyzlyqmenen búl hayuanlarnyn túqymyn qúrtyp, aldynghylar artqylargha jәbir qylmasyn dep, malny adam balasynyn ózinin qorghanyna qorghalatyp, ózge hayuanlarna birin úshqyr qanatyna, birin kýshti quatyna, birin eki ayaghyna sýyentip, birin biyik jartasqa, birin teren túnghiyqqa, qalyn ormangha qorghalatyp hәm hәrbirin ósip-ónbekke qúmar qylyp, jas kýninde kishkene uaqytynda shafqat siqyry birlәn bastaryn baylap, qamqor qylyp qoymaqlyghy, adam balasyna ósip-ónip, tendik... emes, bәlki adam balasynyn ýzilmes nәsiline, tausylmas azyq... Jә, búl hikmetlerinen hәmmasynan hәm marhabat hәm adalat hәm zahir túr eken. Biz ortamyzda... imannyn shartynan hisap qylmaymyz. Anyn ushin sәlim bolghanyn da Allahqa tәslim bolghanyn da...  anyn yolynda bolmaq edi. Bolghanymyz qaysy? Búl eki ay menen kýnnen artyq... Anyn heshbirinde qarar qylmaymyz. Ózgelerde bolghanyn jek kórmeymiz... qiyanatshylyqqa bar qarar túrghan adam ya músylman emes, en bolmasa...

Allah Tabaraka ua Taalanyn bәndelerine salghan joly qaysy? Ony kóbi bilmeydi. «Tafakkaru fi alә illәhi, Innalaha yuhibbul muqsitiyn» degen ayatlargha heshkimnin yqylas pen yqylas kónilimәnәn ghylymy jetip, qúptaghanyn kórgenim joq. «Átәmurun әnnәsә bilbirri uәhsinu innalahu yuhibbul muqsinun, uәllәziynә әmәnu uәghamilu solihati uәlәynә ashabul jәnnәtiy hәm fiha halidun» degen ayatlar qúrannyn ishi tolghan «ghamalus saliyh» ne ekenin bilmeymiz. «Uә әmmallaziynә әmanu uaghamilus  salihatiy fәyuәffihim ujurәhum uallahu lә iuhibbuz zalimiyn» ayatyna qarasan, ghamalus «ghamalus-saliyh» zalymdyqnyn ziddy bolar. Olay bolghanda adәlәt, riyfqat bolargha kimde-kimnin adalaty joq bolsa, onyn hayasy joq, kimnin úyaty joq bolsa, onyn imany joq degen payghambarymyz sallalahu alәyhi uәsәlәmnin hadis shәriyfi «liymә lә haya lәhu lә imana lәhu» degen dәlel dýr. Endi belgili ki iman qúr inanysh birlәn bolmaydy. adәlәt ua riyfqat birlәn bolady. Ghamalus-salih adalatli ua marhamatly bolmaq, kýlli tәn birlәn qylghan qúlshylyqlarynyn heshbiri adalatni, marhamatny bermeydi. Kózin kýnde kóredi, namaz oqushy, ruza tútqularynyn ne hәlәtta ekenliklәrinin oghan dәlel kerek emes. Bәlkiy adәlәt –  barsha izgiliknin anasy dýr. Insaf, úyat osy әdәlәttan chyghady. Anyn ushin adәlәtli adamnyn kóniline keledi: men óz kónilimne húlyq-minimnen sonday-múnday qylyqlarynan ...se múamalә qylsa eken dep oylap túryp, ózim sol qylyqlarymenen múamәlә qylmaghlyghym jaramaydy ghoy dep, adәlәt hәm insafta emes pe? Ol hәmma jaqsylyqnyn basy emes pe? Jә, oylaghan kisi... shýkiri nege oylamasyn? 

Shәkirlikten ghibadatnyn bәri tuady. Endi adalәttan, shafqattan bosanbannar. Eger bosansan, iman da aramlyqta hәmmasy bosanady. ...sofynyn bir fәrdәdәn yuz fәrdә bijay degeni basyna kelәdi. Endi biznin... boyynsha Qúday Taala Ghalymly, Rahymny, adәlәtli Qudiret edi... sifatlanbaq, ijdihadin shart ettin, músylman bolsan...  jәuanmәrtlik ýsh hislat birlәn bolar degen: siddyq, kәram, aqyl – búl ýshinden siddyq adәlәt bolar, kәram shafqat bolar. Aqyl maghlúm dýr, ghilmnin bir aty ekәnligi bolar, hәr adamnyn boyynda Allah Tabaraka ua Taala tәhmin bar qylyp yaratqan, biraq oghan riuaj berip gýldәndirmәk bәlki adam óz halynsha kәmalatqa yetkizbek jәhәtinde bolmaq bolar. Óz ijdiyhәdin birlәn niyet hals birlәn izlensen ghana berile túrghan nәrseler, bolmasa yoq. Búl aytylmysh ýsh hislәdinin iyelerinin aldy – payghambarlar, anan son әuliyeler, anan son hakimler, en aqyry – kәmil músylmanlar. Býl ush týrli fiyl Qúdanyn sonynda bolmaq, ózin qúl bilip, búl fiyllerge ghashyq bolyp, tútynbaqny payghambarlar ýyretti, әuliyeler úqty, ghashyq boldy, biraq uhrauiy faydasyn ghana kýzetti. Ghashyqlyqlary sol halaqqa jetti-ki, dýniyany, dýniyadaghy tiyerlik faydasyn úmytty. Bәlkiy hisapqa almady. Hakimlәr dýniyada tabatúghyn faydasyn sóyledi.... kózimen qaraghanda ekisi de birinen-biri kóp jyraq ketmeydi. Anyn ushin hәrbiri aytuy basqasha bolsa da, Allah Taalanyn sanaatyna qarap, pikirlәnbәkti ekisi de aytty. Pikirlәnmәk  sony ghibratlәnmәk bolsa kerek. Búl aqyl, ghylym hәr ekisi de ózin hisaplanmaqny zúlymnyqny adam ózindey adamny aldamaqny jek kóredi... Sóytip ekisi de marhamatly ua shafqatly bolmaqny aytyp búyyrdy-lar. Búl rahim bolsa kerek. Menin oyyma keledi: búl eki taypa hәr kisi ózlәrinә bir týrli nәfsisin fida qylushylar, yaghniy bәndәliknin kәmalaty әuliyalik birlәn bolatúghyn bolsa, kýlli adam tәrki dýniya... dýniya oyran bolsa kerek. Búlarny kim asyraydy, malny kim baghady?... kiyizni kim toqidy, astyqty kim egedi? Dýniyedegi Allahnyn bәndeleri.... kim izdeydi? Haram, mәkruhy bylay túrsyn......... quatyn birlәn ijtihadin, aqylynmenen tauyp, rahatyn kórmegenge bola jaratqan... niyghmatlaryna anyq ...andyn kórmәk húzurgha suyq kóz birlәn qarap, eskerusiz tastap ketpek aqylgha da әdәpke bәlki insafqa dúrys ma? Sahib niyghmәtinә shýkirligin joq bolsa, әdәpsiz birlәn gýnәhar bolmaysyn ma? Ekinshi, búl joldaghylar qor bolyp, dýniyede joq bolyp ketudin qaupi bar. Kafirlerge jem bolyp ketuden qaysybir sabyrsyzy jolynan tayyp, sabyrmenen bar qarar túrayyn degәni olyp ketseler kerek emes pe? Ágәrdә búl jol – yarym-yartylaryna ghana aytylghan bolsa, yarym-yarty rast dýniyede bola ma? [Hashiya: Rast bolsa, hәmmagha rast bolsyn, alalaghan adәlәt ma? Rast bolmas pa?] Olay bolghan ol júrtta ghúmyr joq bolsa kerek. Ghúmyr ózi –  haqiqat. Qay jerde ghúmyr joq bolsa, onda kәmәlәt joq. Biraq әuliyelernin de bәri birdәy tәrki dýniә emes, ashәrәn-mubәshәrәdәn hazireti Osman, Abdurrahman ibn Auf, Sad ibn Ábuuaqqas ushәui de ýlken baylar edi. Búl tәrki dýniyalyq ya dýniya lәzzatyna aldanyp, ijdihadin...  dep boyyna sinbegenlik ya hirs dýniyalyqtan auuamnyn kónilin suytpaq......... sabyr etip, ózin fida qylyp, men janymmen úrys qylghanda halyq en bolmaghanda... úrys qylyp haqstan hәrbir әrzuiy nafstan suynyp... mahabbatyna bar qarar bolsa... ma eken degen ýmitmәnәn bolsa kerek. Olay bolghanda... artyq mahabbattan hisap. Biraq búl yol – bek chetiyn, bek nazik yol.... bar qarar túryp izlәngәn ghana isinin kәmәlatyna yetmek. Búl zamangha nadiyr... ghylymnyn da zory, siddyq ghirattyn da zory mahabbatnyn hallaqyna ua halyq ghalam... tabylmaq kerek. Búlarnyn jiylmaghy qiynnyn qiyny, bәlkiy fitnә bolar... ózine ózgechelik bermek, adam úghlyn bir búzatúghyn is, hәrbir nadannyn... dep jurgәni biz búzylnyq degәnimen bir bolady. 

[Hashiya:(«Ámәntu billәhi, uәmәlәykәtihi uә kutubihi uә rusulihi uәl qadariy hoirihi uә shәrrihiy minnalahiy taala, uәl bafiy badәl maut». Allahna, perishtelerge iman keltiru, kitaptary ras, payghambarlary haq, qiyamat kýni bolmaghy ras, jaqsy, jamanlyq taghdyry Allah Taaladan ekenine, ólgen son qayta tirilip,  súrau beretúghynymyzgha inanu].

Hakiym, ghalym... basqalar dýr. Duniyada ghylym zahiriy bar, olar aytylmysh yazylmyshlarny naqyliya dep te aytady lar. Búl naqyliyagha jýyrikler ghalym atala lar, әmma Qúday Taala heshbir nәrseni sebәpsiz jaratmaghan, búny iyzәrlәp «tafakkaru fi alә-illәhi» ayatyna sәykes búl sanaty Qúdadan  iyzәrlәp ua qúmar bolyp, ghibrәtlәnuchlәrgә tyyu joq, bәlkiy sanatynan sәbәbin bilmekke qúmarlyqtan soniyna ghashyqlyq... Qúday Taalanyn zatyna bәndәsinin aqyly yetmese, dәl sonday ghashyqmyn demek te orynsyz. Ghashyq-maghshúqlyqqa halik birlәn maqlúq ortasy munәsibәtin, Allah Taalanyn bәndesin mahabbat ua marhamatmәnәn jaratqanyn bilip, múhabbatyna múhabbatmenen ghana eljiremekni Qúdagha ghashyq boldy deymiz. Olay bolghanda hikmet Qúdagha bәnde óz aqyly yeterlik qadar ghana bilsәm degen hәr isinin sәbәbini oylaushylargha hakim at qoydy lar. Búlar haq birlәn batylny ayyrmaqqa sәbәblәrni bilmәkkә tyryshalar... birlәn hәmmәsy adam faydasy uchun, kýlki týgil dýniyadaghy týrli lәzzat búlargha ekinchi... bir ghana haqny tappaq, hәr nәrsәnin sәbәbin tapmaq birlәn lәzzatlanady lar. Adasmay tura izlәngәn hakimlәr bolmasa, dýniә oyran bolar edi. Fiyly bәndәnin qazyghy osy jaq... ua hәr nәrse dýniyәdә istihrajy birlәn riuaj tabady. Búlarnyn isi kóbi... lekin osy hakimlarynyn jasaghan, daratqan isәri – «Addýniya mәzraatul ahiro», ahiyretke egindik bolatúghyn dýniә sol. Hәrbir ghalym – hakim emes, hәrbir hakim – ghalym...  da ghalymdar, hakimlar aldynda eshkim emes, naqyliyasy birlәn músylman iman taqlidiy kәsip qylady. Hakimlәrinin aqyliyaty birlәn...... murat músylman hakimlәri bolmasa ghayridinnin... dýniyanin adam úghyly ghúmyrynyn syryna iyetselәr dә... dinnin imannyn jeti shartyndaghy bir Allahny tanymaq... din ústaz......basshymyz Qúdanyn elshi payghambarymyz sallahu lәyhi uәsәlәmnin:«hayrun nas man ianfagunnas» degen. Hakim úyqy, tynyshtyq, әues-qyzyqnyn bәrin qoyyp, adam balasyna faydaly is shygharmaqlyghyna yaghni elektriyany tauyp, asmannan jaydy búryp alyp (aralyqtaghy hashiya aqylyn tauyp jýrgizip) dýniyenin bir shetinen qazir jauap alyp túryp otmenen sugha qaylasyn tauyp, ...myz... adam qyzmәtlәr ishlәtip qoyyp, túrghanlyghy, ua húsusan adamnyn aqyly-pikirin ústartyp, haq birlәn batylny ayyrmaqny ...lkiy joq... barchasy nafiyghlyq bolghan son, biznin olargha miynәttarymyzgha dau joq. 

Búl zamananyn mollalary hakim atyna dúshman bolady. Bilimsizlik bәlkiy búzyq fiyl insan ghaduyn lima hisap. Olarnyn shakirtlarynyn kóbi biraz araf-parsydan til ýyrense, bir jarym bolymsyz... ýyrense soghan mәz bop, ózine ózgeshelik berem dep әurә bolyp júrtqa faydasy tiymek týgil, týrli-týrli zararlar hasyl qylady. «Hay-hoy» menen, maqtanmenen qauymdy adastyryp bitiredi. Búlarnyn kóbi әnsheyin jәhil týgil, jәhillәr kibik talap... kelse qazir insafqa qaytsyn hәm ghibratlansyn. Ras sózge...  ...mamaq ne degen insaf? Qúr ózimshildik hәrbir ózimshildik......... Rasnyn bir aty – haq, haqnyn bir aty – Alla, búghan qarsy qarulasqansha.... ...shleuge kerek. Múnday fiyldan kufr qaupi da bar. Aqyrzamanna – bir jyldyq, bir kýn bolar degәnda sahabiy-keramlar.... dep súraghanda, anyn fatuasyn sol zamannyn.... bir ghibratlanyp qarasaq zamana ózgeru birlәn.... qaghida maghlúm bolady. Búl kýndegi tahsiylghulum eski... joq boldy. Soghan qaray......... oylanghan. Múndaghylar uzaq yyllar ómir ótkizip, ghalymny faydasyz úzaq bahslәrmәnәn kýnin ótkizip, maishat dýniyәdәn nadan bir issiz adam bolyp shyghady da, heshbir hareketqa layaqaty joq bolghan son adam aulaugha salynady lar. Kóbinese búnday issizlәrnin nasihaty da tәsirsiz bolady. Dýniyәnin maghmurlyghyn bir týrli aqylgha núr berip túratúghyn...nin adamny hayualandyryp jiberetúghyny da bar. Bәlki, dýniyәnin ghylymyn bilmey qalmaqlyq – bir ýlken zararly nadanlyq, ol qúranda sógilgen.  Dýniyәdә kimdә-kim ózine ózgәshәlik bermek qasty birlәn malgha múhabbatyn audarghan, dýniyәdә bolmasa, ihsanda qolym qysqa bolmasyn hәm ózim bireuge tamghyly bolayyn dep múhabbatyn audarmay, izgilikke bola, halal kәsip birlәn tapqan dýniә emes.....

Biz ghylymny satyp... ...nan emәsmiz, mal birlәn ghylym kәsip qylmaqpyz. Hunәr ózi dә mal, hunәrni ýyretken..... biraq ol hunәr adalәttan chyqmasyn,  sharghigha muafih bolsyn! Adamgha halynsha [hashiya: ...joghy ish, biraq ózgәlәrinin asanyna sýyenbek dúrys emes.][hashiya:...yeter yakiy múhal bolar, adam azdyrushylar adam týgili dinge de zararly dýr. Búlar...] Mollalar túra túrsyn, húsusan búl zamananyn ishandaryna bek saq bolyndar! Olar – fitnә, ghalym búlardan zalaldan basqa eshnәrse shyqmaydy. Ózdәri hýkimi, sharighatny taza bilmeydi, kóbi nadan bolady......... tariqat bilip yanә bireuni iyetkizbәk daghuasyna qylady lar. Búlar....... sybaghasy emes, olarnyn sýyәngәni – nadanlar, sóylәgәni yalghan dәlellәri......... joq.

Endi bilinlәr, ey fәrzәntlәr! Qúday Taghalanyn joly......... nihayatsyz bolady. Anyn nihayatyna heshkim yetmeydi. Biraq sol jolgha.... qadam basty, sol taza músylman, tolyq adam delinedi. Dýniyede.........  ol jol Qúdanyn joly emes, ghalamnan jiylsyn........... ya aqylynnan, ya malynnan adalәt shafqat sekildi, bireulerge jaqsylyq tiygizbek maqsúdyn bolsa, ol jol – Qúdanyn joly. Ol nihayasy jolgha ayaghyndy berik basudyn nihayasy. Qúdagha taqarup hasil has izgi qúldaryndan bolmaq ýmit bar. Ózge jolda ne ýmit bar, ne birәulәrinin hunәri bar? Maqsudy kiyimin tuzәtpәk bolady da, múnysyn ózine bir dәulәt bolady. Búl islarynyn bәri – ózin kórsәtmәk, ózin-ózi bazargha salyp, bir aqyly kózindәgi aqymaqlargha «bәrekeldi» degizbek. Osynday bolar ma edik dep bireuler talaplanar, bireuler osynday bola almadyq dep kýyiner. Múnan ne fayda shyqty? Múnsha әurәlәp syrtyndy bir sýygen qauymyna úzatarsyn. Syrtqa qasiyat bitpeydi. Allah Taala qaraytúghyn qalbyna, boyamasyz yqylasyna qasiyat bitedi. Búl aynagha tabynghanlarynyn aqyly qanshalyq óser deysin? Osy aqyly ol týpsiz teren jaqsylyqny sýymeklikmenen óser. Qúday Taghala duniyeni iktybarlyqmenen jaratqan eken. Hәm adam balasyn óssin, ónsin dep jaratqan.......... jolyndaghy adamnyn talap qylyp izlener, qaryzly iysinin aldy – әuuәl dos......... kóbeytmeknin tabylmaghy ózin ózgelerge qolynnan kelgeninshe......... Anyn ayaghy heshkimge qas saghynmaslyq ózine ózgeshәlik bireumen dep......... kórsetmәk maqsúdynan aulaq bolmaq. Búl ózin-ózi artyq kórsetmәk eki týrli: әuәlgisi – hәrbir jamanshylyqnyn jaghasynda túryp adamnyn.........  ekinshisi – qastyq qylmaq, qúrtylmaq, kemitpek... ózin ózgeshe tútatyn demektin týbi – maqtan. Týp jaqtan hәrbir maqtan bir......... bitiredi de kýnshilik kýnshilikti qozghaydy. Búl......... hәrbir kónil tynyshlyghy kónilge talap salady. Kýlli adam......... sonan qashmaq kerek. Áuәli – nadanlyq. [Hashiya: kimge dostlyghyn bolmasa.......... boyyn jimaqlyq búl adamgha núr bolady. Ekinshi, ózin ógeshelikmenen artyq kórsetpek – adamdyqtyn núryn búzady.]

    ......... ghylym-bilimnin ioqlyghy dýniyede heshnәrseni olarsyz bilip bolmaydy. Bilimsizlik – ziyanlyq bolady. Erinshәklik kýlli dýniyadaghy hunәrnin dushmany. Talapsyzlyq, jigersizlik, úyatsyzlyq kedeyliknin bәri osydan chyghady. Zalymlyq – adam balasynyn dúshpany. Adam balasyna dushpan bolsa, adamzat boluynny bir jyrtqysh ziyan hisabyna qosyldy. Búlarnyn emi, hallaqyna mahabbat pen halqy ghalamgha shapqat, qayratly, túrlauly, adalәt isinin aldy artyn bayqarlyq ghylym. Ol ghylymy Qúdagha múqtәdiy bolsyn. Yaghni, Qúday Taghala búl ghalamny jaratty, erinbedi. Qúday Taghala kelisimmen, hikmetmenen kәmәlәtly bir jolgha salyp jasauy, sizlәrinin ishinizdә bir jaqsylyqny bina qylyp, arqa sýyerlik sheberlikmәnәn bolsyn yanә Qúday Taghala әrne jaratty, bir týrli paydaly hikmeti bar. Senin de ishiynnәn bir zarar shyghyp ketkendey bolmay, kóp payda bolarlyq bir ýmiti bar ish bolsyn. Búlarsyz is – is emes. Bәlkiy búlarsyz taghatta – taghat emes. Belgili kiy Qúday Taghala Heshbir nәrseni hikmәtsiz jaratmady.... uә hesh nәrsege  hikmәtsiz tәklif qylmady. Bәrinin hikmәti bar, bәrinin sәbәbi bar. Biznin auam bylay túrsyn, ghylymgha mahabbaty barlargha sәbәp, faryzlarny bilmekke ijdihat lәzim. Sizlәr әrbir amal qylsanyz, izgilik dep qylasyz. Izgilikke qasd etip, niyet etesiz. Niyet anyn faryzyndan hisap. Payghambarymyz: innamal-amal bin niyet. Endi niyet ettiniz taharat almaqqa, namaz oqymaqqa,... búl taghatlarda niyetiniz zahirynan qalyp, ghibadatqa jetpekligi kemchilik... bolmaghy ol aman bolyp, búl zahiyr.... búghan faryz bolghan. Siznin zahirynyznaghy ghibadat.... sol imannyn núrlanyp túrmaghyna kórik ushin emәs. Bireu, biraq izgi taghat birlәn núrlanady. Taghat... degәn..... egәr nadanlar ol ghibadatnyn......... syryn eskermey qylsa, ony qylyp jýrip, imany sóner degen. Menin qaufim bar, olar: has osy ghibadat eken, Qúdanyn bizge búyyrghany, biz osyny qylsaq, músylmanlyq kәmil bolady dep oylaydy. Ol ghibadat kýzetshisi edi. Ya kýzetshi, kýzetken nәrsesinin amandyghyn oylamay bir ghana oyau túrmaghyn qasd qylsa, ol ne kýzet, kýzetken nәrsәsi qayda ketedi? Maqsút kýzәtilgәn nәrsenin amanlyghy, tazalyghy emes pe? Ey, isharattan habarsyzlar qara! Búl ghibadattan bir ýlkeni – namaz, ol namazdan әuәli taharat almaq, anan son shúrugh qylmaq. Ol taharatnyn aldy – istinja edi. Múny bir berik oylap túr. Ayaghy eki ayaqqa mәsih birlәn bitushi edi. Búlar hәmmasy bolmasa, kóbi isharat edi. Istinjada kótinizdi juasyz, siznin kótiniznin eshkimge keregi joq edi. Anynmenen sózimni tazalyqqa kirgәnligindi kәmil yqylasynny kórsetip, ishimnin saflyghynyn sonynda halyq kórer syrtymny da pәk etemin hәm kózge kórinbeytúghyn aghzalarymny da pәk etemin, búl pәkligimnin ýstinle Allahna dúgha etәmin dep hazirlәnәsiz. Endi namaznyn aty – solәt, solәt – dúgha maghynasynda degen. Ayaqta, moyynda bolghan mәshlar ol jumaq emәs. Ózlәri dә juuly dep kórsetpek isharaty. 

Namazdan әuәl qúlaq qaqtynyz. Garchi Allah Taalany yoqaryda  dep mәnәn isfat etpesen de, begirәk sóz ua әdәpsiz bolyp gunah dariyasyna gharyq boluymyz yaghniy dýniyesinә gharyq qylmay, qolymnan tart, qútylarlyq jәrdәmderinin isharaty. 

Onan son qiyamda túryp, qol baghlamaq, qúl-qoja aldynda túrmaq...  patsha aldynda túrghannan artyq Allahnyn qadirliligine.... iyqrarynyn berikligin kórsetpek isharaty. 

Qiblagha qarau...  heshbir oryn mýmkin emes bolsa da...  isharaty. .........qaratyp, úshyndaghy dúghadan qabylyqqa yaqyn bolar ma eken degen isharaty. Anyn son qiraat, yaghniy sura fatiha oqisyn, múnda biraq sóz úzarady. Ol fatiha sýresinin maghynalarynda kóp syr bar. Rukugh, bash úrmaq aldynda Qúda qazirge uqshash ol da isharat. 

Sәjdeler – әuәl jerden jaralghanyna iyqrary, ekinshisi yanә jerge qaytmaghyna iyqrary, bash kótermegi yanә tirilip, súrau bermegine iyqrarynyn isharaty.

Qaghdail ahirda aqyrynda Allagha tahiyat, andan tәshәhhud, andan salauat, payghambarymyzgha salauat aytmaq ushin anyn aqyry sәlәmmәnәn tauysasyz. Yaghni Allahdan ne tilep dúgha qyldynyz, ol anyn qazinasy kýlli músylmandy ortaqtastyryp olargha da sәlәmәtin tilep hәm rahmet tilep bitiresiz. 

Jә, búl sózden ne ghibrәtlәndin?

Abai.kz

18 pikir