(Tasada qalghan tuyndy)

Jýz jyldyng jýzi boldy Abay múrasyn azyq qyp kele jatqanymyzgha. Áli de tamyryn qoparyp, tanyp boldyq dep aita almaymyz. Júmbaq jannyng syry shyn mәninde onay bolmay shyqty. Sózimizge túzdyq qylghaly otyrghan tuyndynyng biri – «Kitab tasdiyq». Atalmysh shygharmanyn  biz osy kýnge deyin týpnúsqa mәtinin oqymay, tek audarmasymen aldanyp kelippiz. Bylaysha aitqanda, Mýrseyit qoljazbasynan bermen qaray Abaydyng «Kitab tasdiyq» shygharmasynyng týpnúsqasy qazaq oqyrmanyna jetpegen. Tek qazaq tilindegi tәrjimәni mise tútyp, ony týpnúsqagha teng kórip jýre bergenbiz. Yaghni, baqyrdy altyngha balaghanbyz.  Abay sonda «Kitab tasdiyq» shygharmasyn qay tilde jazghan? Shaghatay tilinde. Yaky músylman-týrki, yaky qadymsha, yaky kitaby tilde. Bәri bir nәrse. Qazaqtyng әdeby tilin týrlendirgen Abay tek «Kitab tasdiyq» tuyndysyn osylay ózgeshe tilmen jazghan. Sebebi «Kitab tasdiyq» – kórkem shygharma emes, ghylymy enbek bolatyn. Al, shaghatay tili – býkil týrik júrty myng jyl boyy qoldanghan ortaq til edi. Ghylymy hәm әdebi. Ol órnekpen kezinde Jýsip Balasaghýni, Qoja Ahmet Iasaui, Nasreddin Rabghuzi, Sәif Saraiy, Qadyrghaly Jaylayyrilar jazdy. «Kitab tasdiyq» – osy kýnge deyin baghy ashylmay kele jatqan tuyndy.  Onyng baghy ashyluy ýshin eng әueli onyng týpnúsqasy jariyalanuy kerek qoy. Týpnúsqa sonau bayaghy arhiv sórelerindegi Mýrseyit qoljazbasynyng ishinde shang basyp, jatyp qaldy. Sodan beri shygharma A.Baytúrsynovtyng janasha arab әlipbiyimen de, keyingi latyn hәm kirill alfaviytimen de jaryq jýzine shyqqan joq. Al, biz oqyp jýrgen qazaqsha audarma tuyndygha óz aty qoyylmay, osy kýnge deyin «38 qara sóz» degen laqap atpen jýr. Óte ynghaysyz úyat nәrse eken. Abaydan úyat, úrpaqtan úyat. Abaydyng avtorlyq qúqy әbden ayaq asty bolyp kelipti. Avtorlyq qúqyn daulap, sotqa jýginetin Abay joq. Jә, ashynghannan aitylyp jatqan sóz.  Eshten de kesh jaqsy degen. M.Áuezov atyndaghy Ontýstik Qazaqstan memlekettik uniyversiyteti janynan ashylghan «Múhtartanu» ghylymiy-zertteu ortalyghy osy mәselege óz ýlesin qospaqqa talpynyp otyr. Osy joldar avtory osydan tórt-bes jyl búryn ózining bir talapty shәkirtine «Abaydyng «Kitab tasdiyq» shygharmasynyng lingvo-poetikalyq erekshelikteri» atty diplomdyq júmys berdi. Ol shәkirtting aty-jóni – Ázimhan Isabek. Ázimhan qazir bildey magistrant. Ol ózining diplomdyq júmysyn sәtti qorghap, osy taqyrypty endi magistrlik dissertasiya retinde zerttep jýr. Jaqynda ol belgili arabtanushy ghalym Abdulla Joldasben birge Abaydyng «Kitab tasdiyq» tuyndysynyng trasnkripsiyasyn  jasap shyqty. Jasap shyqty dep aitugha ghana onay. Bir jeri óship, bir jeri kógerip, sarghayghan paraqtardan Abaydyng әrbir sózin, әrbir әrpin tanyp, oqyp shyghu onaygha týsken joq. Onsha-múnsha oqylmaghan tústary da bar әzirshe. Transkripsiya M.Áuezovting múrajay ýiindegi Mýrseyit qoljazbasyna sýienip jasaldy (LMMA. Kipr-1, №351). Qoljazbany qolgha týsiruge qol úshyn bergen múrajay diyrektory Diar Qonaevqa aitar alghysymyz sheksiz. Alda atqarylar ister shash-etekten. Sóitse de, osy bir manyzy eleuli janalyqty el-júrtpen bólisudi jón kórip, mәtindi jariyalaugha berip otyrmyz. Oqyrman Abaydyng tasada qalghan tuyndysyn oqyp, rahattanyp, lәzzәt alsyn degen oimen. Ghasyr qoynauynan arshyp alynghan Abay atamyzdyng múrasyn býgingi úrpaq tosyrqap, jatyrqamay qabyldaydy degen ýmittemiz. Kezinde ataqty professor Áuelbek Qonyratbaev: «Abaydyng eng qiyn-qystau oilarynyng biri 38-inshi qara sózi. Búghan әzirge eshkimning tisi batpay jýr» degen edi (Á.Qonyratbaev. Qazaq eposy jәne týrkologiya//Faraby jәne Abay. Ghylym, Almaty, 329 b). Bәlkim osy osy basylym tis batyrudyng alghashqy baspaldaghy bolar.  

Aqjol Qalshabek
«Múhtartanu» ghylymiy-zertteu ortalyghynyn
agha ghylymy qyzmetkeri

Abay

Kitab tasdiyq
(transkripsiyasy)

Ey, jýrәgimning quaty fәrzәntlәrim! Sizlerge adam úghlynyng minәzlәri turaly sóz yazyp, yadgar qaldyrayyn. Yqylasmәnәn oqyp, úghyp alynyzlar. Anyng ushin mahabbatynyng qúlauy bolyp tabylady. Mahabbat – adamnyng adamnyghy, ghylym, aqyl nәrsәlәrmәnәn. Múnyng tabylmaqlyghyna sәbәpler birinshi hauas sәlim hәm tәn saulyq. Búlar tuysynan bolady. Qalmysy ózgelerining bәri yahshy ata, yahshy ana, yahshy qúrby, yahshy ustazdan bolady. Talap, úghym  degen múhabbattan yoghary (shyghady). Ghylym-bilimge mahabbattandirilmәk әlgi aitylghan usheuinen bolady. Ghylym-bilimni bala әuәl basynan ózi izlәnip tapmaydy. Basynda zorlyqmәnәn yaky aldaumәnәn ýiir qylu kerek. Ýirene kele ózi izlegendey bolghansha. Qashan bir bala ghylymny mahabbatmәnәn kókserlik bolsa, sonda ghana anyng aty «adam» bolady. Sonan song ghana Allah Taalany tanymaqlyq, ózin tanymaqlyq, dýniyәni tanymaqlyq, ózi adamshylyghyn búzbay jәlib manfaat, dәfghy mazarratlarny aiyrmaqlyq sekildi ghylym-bilimni ýirense bolar dep ýmit qylmaqqa bolady, bolmasa yoq, anyng bolmasa shala. Anyng ushin kóbinәsә balalaryn jasynda ata-analary qiyanatlyqqa salyndyryp alady. Sonynan mollagha bergen bolady. Ya ol balalar ózlәri barghan...  heshbir bahra bolmaydy. Ol qiyanatshyl balalar talapqa da, ghylymgha da, ustaugha da hәtta iman iyghtiqatqa da qiyanatmәnәn bolady. Búl qiyanatshylar yarym adam, yarym molla, yarym músylman. Olarnyng adamlyghynyng kamalat tapmaghy qiynnyng qiyny. Sebebi: Allah Taala haqiqat yoly. Rastlyq haqiqatmәnәn qiyanatnyng dúshmany... shaqyrtmaghansha dost keledi. Kónilde ózgә mahabbat túrghanda haqlyqny tapmaydy. Ghylym-bilimi rasqa, aqiqatqa qúmar bolyp, hәr nәrsәning týbin, hikmәtin bilmәkkә yntyqlyq birlәn ...yrlady. Ol Allahnyng iylimi emes, hәmmany bilәtúghyn ilimge yntyqlyq ózin adamgha ózindik iylim beredi. Anyng ushin Allahnyng ózine ghashyqlyq, Ghylym – Allahnyng sifaty, ol haqiqat, oghan ghashyqlyq, ózin haqlyq hәm adamlyq dýr. Bolmasa mal tapmaq, maqnan tapmaq, izzet-qúrmәt tapmaq sekildi nәrselerning mahabbatynan ghylym-bilimning aqiqaty tabylmaydy. Mal maqnan, izzet-qúrmәt adamny ózy izlәp tabylsa, adamlyqty búzmaydy hәm kórik bolady. Eger de adam ózi olargha tabynyp izlәsә tapqan, tapmasa da adamlyghy yoghalady. 

Endi haqiqat suiyip, shyndy bilmek qúmaryng bar bolsa, adamlyqqa layyqly yqylasly qúlaghynny qoy. Áuәl din islamnyng jolyndaghy bәndeler imannyng haqiqatyn bilsin! Iman degәnimiz – bir ghana inanmaq emes, sen Allah Taalanyng birligine ua Qúran onyng sózi ekәndigine ua Payghambar sallalahu alayhy uәssalamnyng anyng tarapynan elshi ekendigine inandyn, jә ne bitti?... Sen Allah Taala ushin iman keltirәmisin? Sen iman keltirmәsәng de Allah Taalagha heshbir kemshilik yoq edi. Ózing ushin iman keltirseng jә, inandyng ol inanmaqlyghyng qúr ghana inanmaqlyqmenen qylsa, saghan fayda bermәidi. Anyn  ushin sen ózing inanmaqlyghynnan faydalanbadyn, faydalanayyn deseng fayda beredi, kәmil iman bolady. Paydany qalaysha aludy bilmek kerek... shamamen. 

Siz: «Ámәntu billәhy kәmәhuә by әsmayhy uasifatihi» dediniz. Ol iysimlar hәmma al Allah Taalanyng fiyl azimlarynyng atlary, olardyng maghynasyn bil hәm segiz sifaty zatiyalaryna degen sóz kәmil ýirәn. Óz denendi anyng qúly bilse, ózindi sәlim at qoyyp, tәslim bolghanynga rast bolasyng da, óz fiyldy sodan...     ...tuz, týn, shart, qúl... Allah Taalagha úqsay alam ba dep nadandyqpәnәn ol sózdәn jiyirkenbe, birdeylik daghuasymenen emes, sonyng sonynda bolmaq. Anyng ushin sifatlary: Hayat, Ghylym, Qudret, Basar, Sәmiy, Iroda, Kәlәm, Tәkuiyn. Búl segizinen Allah Taaladaghyday kәmelet, azamat birlәn emәs, bolsa da, bәndәsindә uә hәr óz halynsha bar qylyp yaratypty. Jә, biz ózimizding boyymyzdaghy segiz zәrra atlas sifatymyzdy әuәl Allah Taalanyng segiz úlúgh sifatynan bas búrghyzyp, ózge jolgha salmaqpenen bizding atymyz sәlim bola ala ma? Bolmasa kerek. Jә, ol segiz sifatyna sifatymyzdy hәm ol atlary birlәn ol aghlamlanghan, fil Qúdagha fiylymyzny ertpek nesinen tabylady? Any bilmek kerek. Ol Allah Taalanyng zaty heshbir sifatqa múqtaj emes. Bizning aqylymyz múqtaj. Yogharydaghy jan bilmes sifatlar birlәn tariflap, tanymaqqa kerek. Ágәrde ol sifatlar birlәn tariflanbasa bizge maghrifatulla qiyn bolady. Biz Allah Taalany ózining bilingәni qadar ghana bilemiz. Bolmasa týgel bilmekke mýmkin emes. Zaty týgil, hikmәtine heshbir hakiym  aqyl iyesi eristire almady. Allah Taala – ólshәusiz, bizning aqylymyz – ólshәuli. Ólshәuli birlәn ólshәusizni bilәrgә bolmaydy. Allah Taalany «bir» deymiz, «bar» deymiz, ol «bir» demәklikte aqylymyzgha úghymnyng bir tiyanaghy ushin aitylghan. Bolmasa ol «bir» demәklik te Allah Taalagha layyqly kelmeydi. Anyng ushin mumkinatynyng ishinde ne nәrsening ujudi bar bolsa, birlikten qútylmaydy. Hәrbir hadiskә aitylatúghyn bir qadimge tarif bolmaydy. Ol bir Qúday degen sóz ghalamnyng iyshinde, ghalam Allah Taalanyng iyshindә. Qúday tabaraka ua Taala kitaplarda subutiya sifatlar birlәn, ua toqsan toghyz Asmay hýsnalary birlәn bildirgәn. Búlarnyng hәmmasy... zatiya, subutiya, ua fiilya sifatlary dýr. Men múnda sizlәrgә tórteuin bildirәiin. Onyng ekeui: Ghylym, Qúdirәt, Segiz sifattan qalghan altauy búlargha sharh. Ol altauynyng biri – Hayat yaghny tirilik. Allany bar dedik, bir dedik. Ghylym, qúdirәt sifaty birlәn sifatladyq. Búl birlik, barlyq Ghylym, Qúdirәt... әuәldә bolarlyq nәrsәlәr mi? Álbәttә, ghylym qúdirәti bar boluy, hayat... yaghny qalamaq, ghylym bar bolsa, qalamaq ta bar. Ol hesh birnәrse... әuәl ghylymnyng bir sifaty: Kәlәm, yaghny sózlәgushi degәn iyóz haripsiz, dauyssyz... sauytsyz. Endi olay bolsa, aitqanday qylyp bildirәtúghyn qudirәti yanә Basar, Sam, Kóruchi, Estuchi degen. Kórmәgi, esitmәgi bizlәr sekildi kózmenen, qúlaqmenen emes bolatúghyn nәrsәlәrin kórgendey, eshtkendey bolatúghyn  ghylymynyng bir sifaty, biri – Tәkuiyn, yaghny barlyqqa keltiruchi degәn sóz. Eger barlyqqa keltirmәgi bir óz aldyna sifat bolsa Allah Taalanyng sifaty ózindey qadim әzәly hәm әbәdy búlarda hәmiyshә barlyqqa keltirudәn bosanbasa, bir sifaty bir sifatynan ýlken ya kishi bolargha yaramaydy. Olay bolghanda ghylym, qudiret sifatlary sekildi bosanbay hәr uaqyt yaratuda bolsa, bir yqtiyarsyzlyq chyghady. Yqtiyarsyzlyq Allah Taalagha layyqly emes. Anyng barlyqqa keltirmәgi qudretine ghana bir sharh. Búl ghylym, qudiret eki sifaty birlәn, segiz sifat búzylmasnan tugel bolady. Ol ghylym qudirette eshbir nihayatsyz, ghylymynda ghaflәt qudiretinde epsizlik yanә nasharlyq yoq. Sonin sanatyna qarap bilesiz. Búl kózgә kórilgәn, kónilgә sezilgәn ghalamdy qanday hikmәtmәn yarashtyryp, qanday qudirәtmәn ornastyrghan hesh adam balasynyng aqyly yetmeydi, biraq bәndәsindә aqyl hýkimchi, ghayrat, quatmenen qyzmet qyluchy, boluchy edi. Soghan qarap oilaysyz: Allahnyng sifatynda solay bolmauy tiyis. Biraq әuәldә aitqanymyz Ghylym, Qudiret bizning úghuymyzgha ghana eki qisap bolmas, biraq Ghylymna Qudiret bolugha tiyis. Olay bolmasa sifatlar óz ortalarynda biri – tәbiygh, biri – matbugh bolady. Búl bolsa, tarif Rabbygha yarashmaydy. Segiz sifat qylyp yanә ol sifatlaryna la ghayru uә lә huә bolyp, búlay aituda, búlardan bir óz aldyna jamaghat yaky jamiat chyghyp ketedi. Búl bolsa kelismeydi. Ágәrde sifatlaryna hәrbirin basqa-basqa degende, kóp nәrseden jiylyp ittifaqmenen Qúday bolghan bolady. Búlay deu batyl, bir ghana qudirәt bәndeden bolghan quat, qudiret ghylym aqyldan basqa bolatúghyn edi. [Hashiya:Yazylmay bolsa da, Allahna bolghan Qudiret, Ghylym hәm Qudiret hәm Rahmәt]. Segiz sifat ichinde yazylmasa da hәm Allah Taalanyng Rahman, Rahiym, Ghafur, Uadud, Hafiyz, Sәttar, Rәzzaq, Nafiygh, Uәkiyl, Latif degen esimlәrine binan bir úlygh sifatynan qisaplaugha yaraydy. Búl sózime naqliya dәlelim – yoqarydaghy yazylghan Allah Taalanyng esimlәri, aqyliya dәlelim Qúday Taala búl ghalamny aqyl etmeytúghyn kelisimmen yaratqan, anan basqa birinen biri fayda alatúghyn qylyp yaratypty. Jansyz yaratqanlarynan fayda alatúghyn, jan iyesi hayuanlarny yaratyp janly hayuanlarynan fayda alatúghyn aqyly insanlyny yaratypty. [Hashiya:Jansyzlarny, hayuanlarny yahshy da jan iyesi bú hayuanlarny adam balasyn asyraytúghyn etip, mahsharda súrau bermәitúghyn qylyp, endi búlarnyng hәmmasynan fayda alarlyq aqyl iyesi qylyp, yaratqan]. Adam balasynan mahsharda súrau berәtúghyn qylyp yaratqandyghynda  hәm adalәt hәm mahabbat bar. Adam balasyn qúrt, qús, ózge hayuan sifatynda yaratmay búl gýzәl sifatta qylyp, eki ayaqqa bastyryp, basyn yoqary túrghyzyp, dýniyeni kózderlik qylyp, ózge... tamaqty óz basymen aldyrmay, ynghayly eki qoldy basqa qyzmet qyldyryp, auzyna as bergende ne iship, ne jegenin bilmey qalmasyn dep, iyisin alyp lәzzatlanghanday qylyp, auyz ýstine múryndy qoyyp, anyng ýstinen tazalyghyn bayqarlyq eki kóz berip, zarardan qorghap túrarlyq qabaq berip, ol qabaqtarny jauyp túrarlyq qajalmasyn dep kirpik jasap, manday teri tura kózge aqpasyn dep juzine kórik qylyp, birining qolynan kelmestey isti kóptesip bitirmaqqa, bireui oiyn bireuine úqtyrarlyq tiline sóz berip yaratmaqlyghy mahabbat emes pe? Kim ózine mahabbat qylsa, sen de oghan mahabbat qylmaghyng qaryz emes pe? Aqyl kózimen qara: kýn qyzdyryp, tenizden búlt shygharady eken. Ol búltlardan yanbyr jaughyzyp, jer jýzinde neshe týrli dәnderdi ósirip,  ...larny óndirip, kózge kórik, kónilge rahat, gýl-bәishesheklәrni, aghash-yapraqlarny, qant-qamyslaryn óndirip neshә týrli nәbatatlarny óstirip, hayuanlarny saqtatyp, búlaqlar aghyzyp, ózәn bolyp, ózәnder aghyp dariya bolyp, hayuanlargha, qúsqa, malgha susyn, balyqlargha oryn bolyp jatyr eken. Jer maqtasyn, kendirin, jemisin, nanyn, gýllәr gýlin, qúslar jýnin, etin, júmyrtqasyn, hayuanlar etin, sýtin, kýshin, kórkin, terisin, sular balyghyn, balyqlar ikrasyn, hәtta ara balyn, balauyzyn, qúrt-jibegin, iypәkin – hәmmasy adam balasynyng faydasyna jasalyp, heshbirinde búl meniki derlik birnәrse joq, bәri – adam balasyna tausylmas azyq. Millon hikmәtmәn jasalghan mashina, fabrika adam balasynyng rahaty, fayta ushin yasalsa, búl yasaushy sýigәnligi emes pe? Kim seni sýise, ony sýimek qaryz emes pe? Adam qanaghatsyzlyqmenen búl hayuanlarnyng túqymyn qúrtyp, aldynghylar artqylargha jәbir qylmasyn dep, malny adam balasynyng ózining qorghanyna qorghalatyp, ózge hayuanlarna birin úshqyr qanatyna, birin kýshti quatyna, birin eki ayaghyna sýientip, birin biyik jartasqa, birin tereng túnghiyqqa, qalyng ormangha qorghalatyp hәm hәrbirin ósip-ónbekke qúmar qylyp, jas kýninde kishkene uaqytynda shafqat siqyry birlәn bastaryn baylap, qamqor qylyp qoymaqlyghy, adam balasyna ósip-ónip, tendik... emes, bәlky adam balasynyng ýzilmes nәsiline, tausylmas azyq... Jә, búl hikmetlerinen hәmmasynan hәm marhabat hәm adalat hәm zahir túr eken. Biz ortamyzda... imannyng shartynan hisap qylmaymyz. Anyng ushin sәlim bolghanyng da Allahqa tәslim bolghanyng da...  anyng yolynda bolmaq edi. Bolghanymyz qaysy? Búl eki ay menen kýnnen artyq... Anyng heshbirinde qarar qylmaymyz. Ózgelerde bolghanyn jek kórmeymiz... qiyanatshylyqqa bar qarar túrghan adam ya músylman emes, eng bolmasa...

Allah Tabaraka ua Taalanyng bәndelerine salghan joly qaysy? Ony kóbi bilmeydi. «Tafakkaru fy alә illәhi, Innalaha yuhibbul muqsitiyn» degen ayatlargha heshkimning yqylas pen yqylas kónilimәnәn ghylymy jetip, qúptaghanyn kórgenim joq. «Átәmurun әnnәsә bilbirry uәhsinu innalahu yuhibbul muqsinun, uәllәziynә әmәnu uәghamilu solihaty uәlәinә ashabul jәnnәty hәm fiha halidun» degen ayatlar qúrannyng ishi tolghan «ghamalus saliyh» ne ekenin bilmeymiz. «Uә әmmallaziynә әmanu uaghamilus  salihaty fәiuәffihim ujurәhum uallahu lә iuhibbuz zalimiyn» ayatyna qarasan, ghamalus «ghamalus-saliyh» zalymdyqnyng ziddy bolar. Olay bolghanda adәlәt, riyfqat bolargha kimde-kimning adalaty joq bolsa, onyng hayasy joq, kimning úyaty joq bolsa, onyng imany joq degen payghambarymyz sallalahu alәihy uәsәlәmning hadis shәriyfi «liymә lә haya lәhu lә imana lәhu» degen dәlel dýr. Endi belgili ky iman qúr inanysh birlәn bolmaydy. adәlәt ua riyfqat birlәn bolady. Ghamalus-salih adalatli ua marhamatly bolmaq, kýlli tәn birlәn qylghan qúlshylyqlarynyng heshbiri adalatni, marhamatny bermeydi. Kózing kýnde kóredi, namaz oqushy, ruza tútqularynyng ne hәlәtta ekenliklәrining oghan dәlel kerek emes. Bәlky adәlәt –  barsha izgilikning anasy dýr. Insaf, úyat osy әdәlәttan chyghady. Anyng ushin adәlәtli adamnyng kóniline keledi: men óz kónilimne húlyq-minimnen sonday-múnday qylyqlarynan ...se múamalә qylsa eken dep oilap túryp, ózim sol qylyqlarymenen múamәlә qylmaghlyghym jaramaydy ghoy dep, adәlәt hәm insafta emes pe? Ol hәmma jaqsylyqnyng basy emes pe? Jә, oilaghan kisi... shýkiri nege oilamasyn? 

Shәkirlikten ghibadatnyng bәri tuady. Endi adalәttan, shafqattan bosanbannar. Eger bosansan, iman da aramlyqta hәmmasy bosanady. ...sofynyng bir fәrdәdәn yuz fәrdә bijay degeni basyna kelәdi. Endi biznin... boyynsha Qúday Taala Ghalymly, Rahymny, adәlәtli Qudiret edi... sifatlanbaq, ijdihadin shart ettin, músylman bolsan...  jәuanmәrtlik ýsh hislat birlәn bolar degen: siddyq, kәram, aqyl – búl ýshinden siddyq adәlәt bolar, kәram shafqat bolar. Aqyl maghlúm dýr, ghilmning bir aty ekәnligi bolar, hәr adamnyng boyynda Allah Tabaraka ua Taala tәhmin bar qylyp yaratqan, biraq oghan riuaj berip gýldәndirmәk bәlky adam óz halynsha kәmalatqa yetkizbek jәhәtinde bolmaq bolar. Óz ijdiyhәding birlәn niyet hals birlәn izlenseng ghana berile túrghan nәrseler, bolmasa yoq. Búl aitylmysh ýsh hislәdining iyelerining aldy – payghambarlar, anan song әuliyeler, anan song hakimler, eng aqyry – kәmil músylmanlar. Býl ush týrli fiyl Qúdanyng sonynda bolmaq, ózin qúl bilip, búl fiyllerge ghashyq bolyp, tútynbaqny payghambarlar ýiretti, әuliyeler úqty, ghashyq boldy, biraq uhrauy faydasyn ghana kýzetti. Ghashyqlyqlary sol halaqqa jetti-ki, dýniyany, dýniyadaghy tiyerlik faydasyn úmytty. Bәlky hisapqa almady. Hakimlәr dýniyada tabatúghyn faydasyn sóiledi.... kózimen qaraghanda ekisi de birinen-biri kóp jyraq ketmeydi. Anyng ushin hәrbiri aituy basqasha bolsa da, Allah Taalanyng sanaatyna qarap, pikirlәnbәkti ekisi de aitty. Pikirlәnmәk  sony ghibratlәnmәk bolsa kerek. Búl aqyl, ghylym hәr ekisi de ózin hisaplanmaqny zúlymnyqny adam ózindey adamny aldamaqny jek kóredi... Sóitip ekisi de marhamatly ua shafqatly bolmaqny aityp búiyrdy-lar. Búl rahim bolsa kerek. Mening oiyma keledi: búl eki taypa hәr kisi ózlәrinә bir týrli nәfsisin fida qylushylar, yaghny bәndәlikning kәmalaty әuliyalik birlәn bolatúghyn bolsa, kýlli adam tәrki dýniya... dýniya oiran bolsa kerek. Búlarny kim asyraydy, malny kim baghady?... kiyizni kim toqidy, astyqty kim egedi? Dýniyedegi Allahnyng bәndeleri.... kim izdeydi? Haram, mәkruhy bylay túrsyn......... quatyng birlәn ijtihadin, aqylynmenen tauyp, rahatyn kórmegenge bola jaratqan... niyghmatlaryna anyq ...andyn kórmәk húzurgha suyq kóz birlәn qarap, eskerusiz tastap ketpek aqylgha da әdәpke bәlky insafqa dúrys ma? Sahib niyghmәtinә shýkirliging joq bolsa, әdәpsiz birlәn gýnәhar bolmaysyng ma? Ekinshi, búl joldaghylar qor bolyp, dýniyede joq bolyp ketuding qaupi bar. Kafirlerge jem bolyp ketuden qaysybir sabyrsyzy jolynan tayyp, sabyrmenen bar qarar túrayyn degәni olyp ketseler kerek emes pe? Ágәrdә búl jol – yarym-yartylaryna ghana aitylghan bolsa, yarym-yarty rast dýniyede bola ma? [Hashiya: Rast bolsa, hәmmagha rast bolsyn, alalaghan adәlәt ma? Rast bolmas pa?] Olay bolghan ol júrtta ghúmyr joq bolsa kerek. Ghúmyr ózi –  haqiqat. Qay jerde ghúmyr joq bolsa, onda kәmәlәt joq. Biraq әuliyelerning de bәri birdәy tәrki dýniә emes, ashәrәn-mubәshәrәdәn hazireti Osman, Abdurrahman ibn Auf, Sad ibn Ábuuaqqas ushәui de ýlken baylar edi. Búl tәrki dýniyalyq ya dýniya lәzzatyna aldanyp, ijdihadin...  dep boyyna sinbegenlik ya hirs dýniyalyqtan auuamnyng kónilin suytpaq......... sabyr etip, ózin fida qylyp, men janymmen úrys qylghanda halyq eng bolmaghanda... úrys qylyp haqstan hәrbir әrzuy nafstan suynyp... mahabbatyna bar qarar bolsa... ma eken degen ýmitmәnәn bolsa kerek. Olay bolghanda... artyq mahabbattan hisap. Biraq búl yol – bek chetiyn, bek nazik yol.... bar qarar túryp izlәngәn ghana isining kәmәlatyna yetmek. Búl zamangha nadiyr... ghylymnyng da zory, siddyq ghirattyng da zory mahabbatnyng hallaqyna ua halyq ghalam... tabylmaq kerek. Búlarnyng jiylmaghy qiynnyng qiyny, bәlky fitnә bolar... ózine ózgechelik bermek, adam úghlyn bir búzatúghyn is, hәrbir nadannyn... dep jurgәni biz búzylnyq degәnimen bir bolady. 

[Hashiya:(«Ámәntu billәhi, uәmәlәikәtihy uә kutubihy uә rusulihy uәl qadary hoirihy uә shәrrihy minnalahy taala, uәl bafy badәl maut». Allahna, perishtelerge iman keltiru, kitaptary ras, payghambarlary haq, qiyamat kýni bolmaghy ras, jaqsy, jamanlyq taghdyry Allah Taaladan ekenine, ólgen song qayta tirilip,  súrau beretúghynymyzgha inanu].

Hakiym, ghalym... basqalar dýr. Duniyada ghylym zahiry bar, olar aitylmysh yazylmyshlarny naqyliya dep te aitady lar. Búl naqyliyagha jýirikler ghalym atala lar, әmma Qúday Taala heshbir nәrseni sebәpsiz jaratmaghan, búny iyzәrlәp «tafakkaru fy alә-illәhi» ayatyna sәikes búl sanaty Qúdadan  iyzәrlәp ua qúmar bolyp, ghibrәtlәnuchlәrgә tyi joq, bәlky sanatynan sәbәbin bilmekke qúmarlyqtan soniyna ghashyqlyq... Qúday Taalanyng zatyna bәndәsining aqyly yetmese, dәl sonday ghashyqmyn demek te orynsyz. Ghashyq-maghshúqlyqqa halik birlәn maqlúq ortasy munәsibәtin, Allah Taalanyng bәndesin mahabbat ua marhamatmәnәn jaratqanyn bilip, múhabbatyna múhabbatmenen ghana eljiremekni Qúdagha ghashyq boldy deymiz. Olay bolghanda hikmet Qúdagha bәnde óz aqyly yeterlik qadar ghana bilsәm degen hәr isining sәbәbini oilaushylargha hakim at qoydy lar. Búlar haq birlәn batylny aiyrmaqqa sәbәblәrni bilmәkkә tyryshalar... birlәn hәmmәsy adam faydasy uchun, kýlki týgil dýniyadaghy týrli lәzzat búlargha ekinchi... bir ghana haqny tappaq, hәr nәrsәning sәbәbin tapmaq birlәn lәzzatlanady lar. Adasmay tura izlәngәn hakimlәr bolmasa, dýniә oiran bolar edi. Fiyly bәndәning qazyghy osy jaq... ua hәr nәrse dýniyәdә istihrajy birlәn riuaj tabady. Búlarnyng isi kóbi... lekin osy hakimlarynyng jasaghan, daratqan isәri – «Addýniya mәzraatul ahiro», ahiyretke egindik bolatúghyn dýniә sol. Hәrbir ghalym – hakim emes, hәrbir hakim – ghalym...  da ghalymdar, hakimlar aldynda eshkim emes, naqyliyasy birlәn músylman iman taqlidy kәsip qylady. Hakimlәrining aqyliyaty birlәn...... murat músylman hakimlәri bolmasa ghayridinnin... dýniyaning adam úghyly ghúmyrynyng syryna iyetselәr dә... dinning imannyng jeti shartyndaghy bir Allahny tanymaq... din ústaz......basshymyz Qúdanyng elshi payghambarymyz sallahu lәihy uәsәlәmnin:«hayrun nas man ianfagunnas» degen. Hakim úiqy, tynyshtyq, әues-qyzyqnyng bәrin qoyyp, adam balasyna faydaly is shygharmaqlyghyna yaghny elektriyany tauyp, asmannan jaydy búryp alyp (aralyqtaghy hashiya aqylyn tauyp jýrgizip) dýniyening bir shetinen qazir jauap alyp túryp otmenen sugha qaylasyn tauyp, ...myz... adam qyzmәtlәr ishlәtip qoyyp, túrghanlyghy, ua húsusan adamnyng aqyly-pikirin ústartyp, haq birlәn batylny aiyrmaqny ...lky joq... barchasy nafiyghlyq bolghan son, bizning olargha miynәttarymyzgha dau joq. 

Búl zamananyng mollalary hakim atyna dúshman bolady. Bilimsizlik bәlky búzyq fiyl insan ghaduyn lima hisap. Olarnyng shakirtlarynyng kóbi biraz araf-parsydan til ýirense, bir jarym bolymsyz... ýirense soghan mәz bop, ózine ózgeshelik berem dep әurә bolyp júrtqa faydasy tiymek týgil, týrli-týrli zararlar hasyl qylady. «Hay-hoy» menen, maqtanmenen qauymdy adastyryp bitiredi. Búlarnyng kóbi әnsheyin jәhil týgil, jәhillәr kibik talap... kelse qazir insafqa qaytsyn hәm ghibratlansyn. Ras sózge...  ...mamaq ne degen insaf? Qúr ózimshildik hәrbir ózimshildik......... Rasnyng bir aty – haq, haqnyng bir aty – Alla, búghan qarsy qarulasqansha.... ...shleuge kerek. Múnday fiyldan kufr qaupi da bar. Aqyrzamanna – bir jyldyq, bir kýn bolar degәnda sahabiy-keramlar.... dep súraghanda, anyng fatuasyn sol zamannyn.... bir ghibratlanyp qarasaq zamana ózgeru birlәn.... qaghida maghlúm bolady. Búl kýndegi tahsiylghulum eski... joq boldy. Soghan qaray......... oilanghan. Múndaghylar uzaq yyllar ómir ótkizip, ghalymny faydasyz úzaq bahslәrmәnәn kýnin ótkizip, maishat dýniyәdәn nadan bir issiz adam bolyp shyghady da, heshbir hareketqa layaqaty joq bolghan song adam aulaugha salynady lar. Kóbinese búnday issizlәrning nasihaty da tәsirsiz bolady. Dýniyәning maghmurlyghyn bir týrli aqylgha núr berip túratúghyn...ning adamny hayualandyryp jiberetúghyny da bar. Bәlki, dýniyәning ghylymyn bilmey qalmaqlyq – bir ýlken zararly nadanlyq, ol qúranda sógilgen.  Dýniyәdә kimdә-kim ózine ózgәshәlik bermek qasty birlәn malgha múhabbatyn audarghan, dýniyәdә bolmasa, ihsanda qolym qysqa bolmasyn hәm ózim bireuge tamghyly bolayyn dep múhabbatyn audarmay, izgilikke bola, halal kәsip birlәn tapqan dýniә emes.....

Biz ghylymny satyp... ...nan emәsmiz, mal birlәn ghylym kәsip qylmaqpyz. Hunәr ózi dә mal, hunәrni ýiretken..... biraq ol hunәr adalәttan chyqmasyn,  sharghigha muafih bolsyn! Adamgha halynsha [hashiya: ...joghy ish, biraq ózgәlәrining asanyna sýienbek dúrys emes.][hashiya:...yeter yaky múhal bolar, adam azdyrushylar adam týgili dinge de zararly dýr. Búlar...] Mollalar túra túrsyn, húsusan búl zamananyng ishandaryna bek saq bolyndar! Olar – fitnә, ghalym búlardan zalaldan basqa eshnәrse shyqmaydy. Ózdәri hýkimi, sharighatny taza bilmeydi, kóbi nadan bolady......... tariqat bilip yanә bireuni iyetkizbәk daghuasyna qylady lar. Búlar....... sybaghasy emes, olarnyng sýiәngәni – nadanlar, sóilәgәni yalghan dәlellәri......... joq.

Endi bilinlәr, ey fәrzәntlәr! Qúday Taghalanyng joly......... nihayatsyz bolady. Anyng nihayatyna heshkim yetmeydi. Biraq sol jolgha.... qadam basty, sol taza músylman, tolyq adam delinedi. Dýniyede.........  ol jol Qúdanyng joly emes, ghalamnan jiylsyn........... ya aqylynnan, ya malynnan adalәt shafqat sekildi, bireulerge jaqsylyq tiygizbek maqsúdyng bolsa, ol jol – Qúdanyng joly. Ol nihayasy jolgha ayaghyndy berik basudyng nihayasy. Qúdagha taqarup hasil has izgi qúldaryndan bolmaq ýmit bar. Ózge jolda ne ýmit bar, ne birәulәrining hunәri bar? Maqsudy kiyimin tuzәtpәk bolady da, múnysyn ózine bir dәulәt bolady. Búl islarynyng bәri – ózin kórsәtmәk, ózin-ózi bazargha salyp, bir aqyly kózindәgi aqymaqlargha «bәrekeldi» degizbek. Osynday bolar ma edik dep bireuler talaplanar, bireuler osynday bola almadyq dep kýiiner. Múnan ne fayda shyqty? Múnsha әurәlәp syrtyndy bir sýigen qauymyna úzatarsyn. Syrtqa qasiyat bitpeydi. Allah Taala qaraytúghyn qalbyna, boyamasyz yqylasyna qasiyat bitedi. Búl ainagha tabynghanlarynyng aqyly qanshalyq óser deysin? Osy aqyly ol týpsiz tereng jaqsylyqny sýimeklikmenen óser. Qúday Taghala duniyeni iktybarlyqmenen jaratqan eken. Hәm adam balasyn óssin, ónsin dep jaratqan.......... jolyndaghy adamnyng talap qylyp izlener, qaryzly iysining aldy – әuuәl dos......... kóbeytmekning tabylmaghy ózin ózgelerge qolynnan kelgeninshe......... Anyng ayaghy heshkimge qas saghynmaslyq ózine ózgeshәlik bireumen dep......... kórsetmәk maqsúdynan aulaq bolmaq. Búl ózin-ózi artyq kórsetmәk eki týrli: әuәlgisi – hәrbir jamanshylyqnyng jaghasynda túryp adamnyn.........  ekinshisi – qastyq qylmaq, qúrtylmaq, kemitpek... ózin ózgeshe tútatyn demekting týbi – maqtan. Týp jaqtan hәrbir maqtan bir......... bitiredi de kýnshilik kýnshilikti qozghaydy. Búl......... hәrbir kónil tynyshlyghy kónilge talap salady. Kýlli adam......... sonan qashmaq kerek. Áuәli – nadanlyq. [Hashiya: kimge dostlyghyng bolmasa.......... boyyn jimaqlyq búl adamgha núr bolady. Ekinshi, ózin ógeshelikmenen artyq kórsetpek – adamdyqtyng núryn búzady.]

    ......... ghylym-bilimning ioqlyghy dýniyede heshnәrseni olarsyz bilip bolmaydy. Bilimsizlik – ziyanlyq bolady. Erinshәklik kýlli dýniyadaghy hunәrning dushmany. Talapsyzlyq, jigersizlik, úyatsyzlyq kedeylikning bәri osydan chyghady. Zalymlyq – adam balasynyng dúshpany. Adam balasyna dushpan bolsa, adamzat boluynny bir jyrtqysh ziyan hisabyna qosyldy. Búlarnyng emi, hallaqyna mahabbat pen halqy ghalamgha shapqat, qayratly, túrlauly, adalәt isining aldy artyn bayqarlyq ghylym. Ol ghylymy Qúdagha múqtәdy bolsyn. Yaghni, Qúday Taghala búl ghalamny jaratty, erinbedi. Qúday Taghala kelisimmen, hikmetmenen kәmәlәtly bir jolgha salyp jasauy, sizlәrining ishinizdә bir jaqsylyqny bina qylyp, arqa sýierlik sheberlikmәnәn bolsyn yanә Qúday Taghala әrne jaratty, bir týrli paydaly hikmeti bar. Sening de ishiynnәn bir zarar shyghyp ketkendey bolmay, kóp payda bolarlyq bir ýmiti bar ish bolsyn. Búlarsyz is – is emes. Bәlky búlarsyz taghatta – taghat emes. Belgili ky Qúday Taghala Heshbir nәrseni hikmәtsiz jaratmady.... uә hesh nәrsege  hikmәtsiz tәklif qylmady. Bәrining hikmәti bar, bәrining sәbәbi bar. Bizning auam bylay túrsyn, ghylymgha mahabbaty barlargha sәbәp, faryzlarny bilmekke ijdihat lәzim. Sizlәr әrbir amal qylsanyz, izgilik dep qylasyz. Izgilikke qasd etip, niyet etesiz. Niyet anyng faryzyndan hisap. Payghambarymyz: innamal-amal bin niyet. Endi niyet ettiniz taharat almaqqa, namaz oqymaqqa,... búl taghatlarda niyetiniz zahirynan qalyp, ghibadatqa jetpekligi kemchilik... bolmaghy ol aman bolyp, búl zahiyr.... búghan faryz bolghan. Sizning zahirynyznaghy ghibadat.... sol imannyng núrlanyp túrmaghyna kórik ushin emәs. Bireu, biraq izgi taghat birlәn núrlanady. Taghat... degәn..... egәr nadanlar ol ghibadatnyn......... syryn eskermey qylsa, ony qylyp jýrip, imany sóner degen. Mening qaufim bar, olar: has osy ghibadat eken, Qúdanyng bizge búiyrghany, biz osyny qylsaq, músylmanlyq kәmil bolady dep oilaydy. Ol ghibadat kýzetshisi edi. Ya kýzetshi, kýzetken nәrsesining amandyghyn oilamay bir ghana oyau túrmaghyn qasd qylsa, ol ne kýzet, kýzetken nәrsәsi qayda ketedi? Maqsút kýzәtilgәn nәrsening amanlyghy, tazalyghy emes pe? Ei, isharattan habarsyzlar qara! Búl ghibadattan bir ýlkeni – namaz, ol namazdan әuәli taharat almaq, anan song shúrugh qylmaq. Ol taharatnyng aldy – istinja edi. Múny bir berik oilap túr. Ayaghy eki ayaqqa mәsih birlәn bitushi edi. Búlar hәmmasy bolmasa, kóbi isharat edi. Istinjada kótinizdi juasyz, sizning kótinizning eshkimge keregi joq edi. Anynmenen sózimni tazalyqqa kirgәnligindi kәmil yqylasynny kórsetip, ishimning saflyghynyng sonynda halyq kórer syrtymny da pәk etemin hәm kózge kórinbeytúghyn aghzalarymny da pәk etemin, búl pәkligimning ýstinle Allahna dúgha etәmin dep hazirlәnәsiz. Endi namaznyng aty – solәt, solәt – dúgha maghynasynda degen. Ayaqta, moyynda bolghan mәshlar ol jumaq emәs. Ózlәri dә juuly dep kórsetpek isharaty. 

Namazdan әuәl qúlaq qaqtynyz. Garchy Allah Taalany yoqaryda  dep mәnәn isfat etpeseng de, begirәk sóz ua әdәpsiz bolyp gunah dariyasyna gharyq boluymyz yaghny dýniyesinә gharyq qylmay, qolymnan tart, qútylarlyq jәrdәmderining isharaty. 

Onan song qiyamda túryp, qol baghlamaq, qúl-qoja aldynda túrmaq...  patsha aldynda túrghannan artyq Allahnyng qadirliligine.... iyqrarynyng berikligin kórsetpek isharaty. 

Qiblagha qarau...  heshbir oryn mýmkin emes bolsa da...  isharaty. .........qaratyp, úshyndaghy dúghadan qabylyqqa yaqyn bolar ma eken degen isharaty. Anyng song qiraat, yaghny sura fatiha oqisyn, múnda biraq sóz úzarady. Ol fatiha sýresining maghynalarynda kóp syr bar. Rukugh, bash úrmaq aldynda Qúda qazirge uqshash ol da isharat. 

Sәjdeler – әuәl jerden jaralghanyna iyqrary, ekinshisi yanә jerge qaytmaghyna iyqrary, bash kótermegi yanә tirilip, súrau bermegine iyqrarynyng isharaty.

Qaghdail ahirda aqyrynda Allagha tahiyat, andan tәshәhhud, andan salauat, payghambarymyzgha salauat aitmaq ushin anyng aqyry sәlәmmәnәn tauysasyz. Yaghny Allahdan ne tilep dúgha qyldynyz, ol anyng qazinasy kýlli músylmandy ortaqtastyryp olargha da sәlәmәtin tilep hәm rahmet tilep bitiresiz. 

Jә, búl sózden ne ghibrәtlәndin?

Abai.kz