Birinshi sebep – býgingi rejisserlerding bir bóligi jazushylyqty tipti mamandyq retinde moyyndamaydy, joqqa shygharady. Songhy shiyrek ghasyrda iri jәne originaldy jazushylar azayyp ketti. Al aldynghy buynnyng tikeley izbasarlary tym az. Ýshinishisi – jana qazaq qoghamy turaly aitsaq, songhy 28 jyldyng ishinde sonyna deyin 100% payyz qalyptasyp ýlgergen joq. Áriyne, osynday jaghdayda qoghamdy shynayy, tolyqqandy, tereng әri jan-jaqty, kólemdi beyneleu asa qiyn. Búl әli tuyla qoymaghan balany fotografqa fotogha týsir dep qolqa salumen ten. Bir nәrseni beyneleu ýshin ol nәrse aldymen kózge kórinetindey payda boluy kerek. Sonymen qatar, tehnikalyq-tәjiriybelik qiyndyqtar da bar, mәselen, aifon men noutbukty beyneleuge bolady, al ghalamtordy beyneleuge bolmaydy. Sotka shúqylap otyrghan otyz adamdy beyneleuge bolady, al әleumettik jelini beyneleuge bolmaydy. Kabeldi teledidardy zat retinde beyneleuge bolady, al qazirgi zaman televiziyasyn beyneleuge bolmaydy. Jogharyda atap ótkenderimdi rúqsat bolmaghan song beyneleuge bolmaydy emes, taza tehnikalyq túrghydan beyneleu qiyn.

Qazirgi ýzdik tórt últtyq kinolar bar: Iran kinosy, Qytay kinosy, Korey kinosy jәne AQSh kinosy (keybir kinolary). Mәselen, Iran kinosyn týsiru barysynda ssenariy iran tilinde, rejisser iran tilinde, redaktorlyq top iran tilinde jәne kórermender de iran tildi sipatqa iye. Qalghan ýsh kiynematograftar da sonday jaghdayda týsiriledi. Al qazaq kinosyna kelsek, ssenariy qazaq tildi boluy mýmkin, tipti últtyq naqyshta da jazyluy mýmkin, al rejisser tumasynan orys tildi qazaq bolyp qana boymay, kómekshi operator, kompiuterlik grafika boyynsha kenesishisi shetelden kelgen maman boluy da yqtimal. Sol filim jarty jyl nemese bir jyl ishinde týsip bolghan song (әdette beymәlim demeushilerden topan suday kelip jatqan qyruar qarajatqa) dayyn ónimning (búl jerde kórkem tuyndy dep aitu qiyn) bastapqy qazaqy ssenariyining mazmúny men formasynan 10%-y qalsa shýkir. Al eger sujetting avtory tiri bolmasa, onda jaghday tipti mýshkil. Yaghny avtorlyq qúqyqty artynan joqtap keletin eshkim joq.

Qarapayym mysal Satybaldy Narynbetovtyng “Qyz jylaghan” filimin alayyq. Men Roza Múqanovanyng “Mәngilik bala beyne” piesasynyng prozalyq týpnúsqasymen tanystym. Sosyn ekranizasiyasymen de tanystym. Mening (“kinoteledaramaturg” mamandyghyn tәmamdaghan) kórermen retinde alghan әserim kelesidey: óte teren, ótkir әleumettik hәm nәzik lirikalyq sipaty bar avtordyng sujet jelisinen beyne bir tek atauy ghana qalghanday. Al barlyq sujet, oqigha jәne keyipkerlerding sany men minezderi qatty ózgeriske úshyrap, ókinishke qaray oryssha aitqanda “ocherednoy prohodnoy kassovyy kommercheskiy filim” degen orbit saghyzynyng ónimine ainalypty. Sondyqtan, bizderge filimnen qazaq qoghamynyng beynesin, zamana týr-sipatyn jәne qarapayym logikalyq qisyndy tabu, kóruding ózi qiyndap bara jatqanday. Ertegi, fantastika bolsyn qisyn kerek-aq. Nege biz ertegini úiyp tyndaymyz, óitkeni, qyryq ótirikting ózinde týbinde qisyn jatyr. Ángimeleu qisyny bar.

Taghy bir mysal - “Mústafa Shoqay” filimi. Mústafa Shoqay - shyn ómirde bolghan tarihy qayratker. Qarap túrsaq, ol túlghany beyneleude әste qiyndyq bolmauy qajet edi. Ásirese, ssenariyin Ákim Tarazy jazsa. Áytkenmen, búl filim “Jau jýrek myng balanyn” kassalyq dәrejesinen әldeqayda tómen reytingkke ie boldy. Búl – ýlken mәsele, dauly súraq!

Bir shetinen filim mazmúndy, maghynaly, dramaturgiyasy bar. Al ekinshi shetinen ortasha reyting boyynsha kórermenning nazaryna layyqty, tiyisti dengeyde әli kýnge deyin ilikpedi. Nelikten? Filimning myqty jazushy-dramaturg avtory bolghanymen, kerek deseniz, tarihshy-kenesshileri de boldy, әitkenmen, material zamanauy kino tiline jәne kino zandylyqtaryna “tәrjimalanbaghan”, beyimdelinbegen edi. Yaghny ssenariyding songhy rejisserlik núsqasy sәl shiykileu bolghan synayly. Intellektualdy kórermen filimdi jaqsy qabyldaghanymen, filimning stiyli tym kýrdeli bolyp qaldy. Bәlkim, búl – qoiyshy-rejisserding olqylyghy. Mysaly, “Forrest Gamp” nemese “Proletaya nad gnezdom kukushkiy”, «Semi Samuraev», «Andrey Rublev» siyaqty shedevr filimder barynsha oily, tereng әri meylinshe týsinikti tuyndylar. Ony elu jasar kórermen de, on jasar kórermen de týsinedi. Jәne eng basty komponent bolmapty, ol – joghary úiymdastyrylghan produserlik, marketingtik jobasy.

Eske týsireyik, “Rekitir 2” bir jyldan astam airyqsha qatty jariyalandy. Bәlkim, jarnamagha budjetting jartysynan kóbi ketken de bolar. Ol budjet aqsha retinde aqtalsa da, filim kórkem tuyndy retinde “shedevr”-den óte alystau bolyp shyqty. Tipti, ortasha sapalyq dengeyge ie boldy. Múny tym kirpiyaz kinosynshylary ghana emes, kórermenning basyn kópshiligi moyyndauda. Demek, býgingi kinonyng basty sharty – naryqtyq sipattyng tym kóp boluy, al últtyq sipatqa ie bolatyn ministrlikten resmy demeu alatyn halyqtyq filimder mýlde qolgha alynbay jatyr. Múnyng tikeley sebebi – naqty salauatty-sauatty ishki resmy senzuranyng joqtyghy. Senzura degenimiz bәrining auzyn “skochtap bekitip” tyiym salyp tastau emes. Ol - aqparat legin sәl de bolsa, retke keltiru. Mysaly, úyatsyz kadrlardy alyp tastau, anayy sózderdi kesip tastau jәne zangha qayshy nemese zandy búzugha shaqyratyn jәne taghy basqa beyәdep epizodttardy alyp tastau syqyldy qalypty, paydaly әreketterdi aitamyz.

Qorytyndy retinde jarqyn alayda, onsha belgili emes tarihy mysal: 1987 jyly Reseyding bir jas әli tanymal emes qogham qayratkeri Mihail Shvydkoygha týn ortasynda pәterinde úiyqtap jatqanynda qonyrau shalyndy. Ol Fransiyada túratyn fransuz tilshi tanys qyz edi. (Fransuz qyz orys tilin jaqsy biletin edi) Ángime alty minuttan kóp bolmady. Mazmúny mynaday: tilshi qyz ýlken qobalju ýstinde bolyp : -“Men Resey mәdeniyetining bolashaghy ýshin qatty alandap otyrmyn.” Shvydkoy mәselening mәn-jayyn týsinbey: - “Bizde bәri tamasha, tynysh, әsirese, mәdeniyet salasynda. Sen nege sonday qorytyndygha keldin?” Tilshi qyz: - “Keshe Parijge Gorbochev kelip, súhbat berip ketipti. Sol súhbaqa sensek, jaqyn arada KSRO-da senzura mýlde alynyp tastalady eken.” Shvydkoy tanqalyp: - “Qayta jaqsy emes pe?” Tilshi qyz: - Bizding fransuz tilinde senzura degen óte sauatty retteu degen maghynany bildiredi, demek mening týsinuim boyynsha senderding mәdeniyettering qúldyraydy, óitkeni, mýlde retteusiz qalady. Shvydkoy senbey, kýlip qana jauap qatpay qoydy. Degenmen, 2019 jylghy ózining avtorlyq telebaghdarlamasyn jýrgizip jatqan kezde әlgi oqighany esine alyp, sol sózben efirdi ayaqtaydy. Búl oqigha oilantarlyqtay eken. Rasynda da, әdebiyette, kinoda, meyli basqa óner salasynda bolsyn “Tolyqtay erkindik. Eshqanday retteu kerek joq!” degen ziyandy hәm dauly úran qaydan shyqty eken?!

Songhy 28 jyldyng ishinde qazaq mәdeniyetine, qazaq әleumetine, tipti qazaq memlekettiligine ziyandy atalmysh úran nelikten býgingi kýni әli de estilip jatyr. Sonda bizding Ýkimet, әsirese Mәdeniyet ministriligi últtyq óner men últtyq aqparattyq kenistikti rettegennen góri, myng otar qoydy bos jibere salghanday kórinip ketedi keyde. Demokratiya - jaqsy sóz, desek te, proseduralyq retteuler údayy kerek-aq!

Riza Ysqaq

Abai.kz