Búl súraqty bireuge Abay hakimning zamanynda  qoysa eshkim týsinbes edi. Qazaqshasy «adamnyng ózine ózi qol saluy» ghoy. Haq  dinning qaghidasy boyynsha «adamnyng ózin ózi óltirui auyr kýnә» sanalady. Sondyqtan,  jalpy músylman tanymy bar ol zamanda «suisiyd» bolmaghan, bolsa da mýlde siyrek bolghan sekildi. Óitkeni, qazaqtyng ensiklopediyalyq ómiri jazylghan deytin Múhtar Áuezovting «Abay jolynan»  «ózin ózi óltirgen» derek kezikpeydi. 

Al, Abylayhan zamanynda «ózin-ózi óltiru» tipti, bolmaghan shyghar. Qazaqtyng qyruar jyr-dastandarynda múnday ýlken mәsele  atalmay, eleusiz qalmauy kerek edi ghoy! 

Sonymen, «suisiyd» ózin-ózi óltiru  bizding zamannyng derti ekeni shýbәsiz. Sonyng ishinde búl dert qazir qazaq qauymynyn  ishinde asqynyp túr deytin aqparat kóbeyip ketken yaghny qoghamdyq «SOS!» jariyalanyp jatyr! 

Onda, búghan elim degen, otanym degen,  halqym degen azamattar kóz júmyp otyra almaytyny anyq. Bireuler onyng sebebin izdep, bireuleri emin qarastyruda. 

Mine, sonday bir azamat juyqta shyghyp keldi. Ol suisidting sebepterin  de tapqan, ony toqtatar joldaryn da kórsetip bergen eken. Qalay deysizder ghoy? «TÚLGhA  BOLAM DESENIZ» dep, atalatyn kitaby arqyly. 

Kitap eng әueli, osy qoghamdaghy bәrimizding ortaq kemshiligimiz bolyp ketken býkil kinәni  ózgeden izdep, ózgeni týzegimiz kelip túratyn «ózimshildik-enaniyet» degen ruhany dertimizge diagnoz qoyghan. 

Sóitip, eng әueli kinәni ózgeden emes ózimizden izdeudi, sol tapqan kinәni  týzetu joldaryn qarastyrady. Miymyzdy jaylap alghan kinәrattardy jóndeytin  «jana tehnologiya» úsynady yaghny bizding aqyl-sanamyzgha óktemdik jýrgizgen qoghamnyng әdeyi ornatyp qoyghan «mayatniyk» deytin kózge kórinbeytin tetigi bar, deydi. Ol ýnemi bizdi basqaryp, baghyndyryp túru ýshin jasalghan bolsa kerek. 

«Qúldyq sana», «jalshylyq  pighyl», «jaghympazdyq minez», «masyldyq  qúlyq»... boyymyzdaghy tolyp jatqan jaman qasiyetter miymyzda ýzdiksiz tenselip, esh jaqqa shygharmay,  óz erkine jibermey túratyn sol «mayatniktin» әreketi eken. Kitapta sol «mayatnikti» tanuymyzdy, sóitip әlgi bizdi әbden basynyp alghan «mayatnikti» ózimiz basqara bilumizding әdis-tәsilderin tәlim etedi.

Mәselen, búrynghy sovettik adamdardyng sanasyna әbden  ornap alghan «kommunizm mayatnikteri» óz miyn ózgege tapsyryp, (Kommunistik partiyagha, qazir Núrotangha) ózi oilaugha erinetin  ruhany jalqaulyqty tudyrghan (búghan qazaqtardyng ózining myng jyldyq bay tili bola túra orys tiline jabysuy, ejelgi el basqaratyn dәstýrin kereksinbey  Kremilge jaltaqtauy ...), óte alys jyldargha qiyaly jospar qúryp eleske aldanu, ne qily datalardy oilap tauyp bitpeytin toy-tomalyqpen uaqyt shyghyndau, bel syzdap, bas qatyrmaytyn jinalys-jiyndar ashyp kópirip kóp sóileu, jalghan uәdemen ózin de, ózgeni de aldarqatu... mine, búnday shynjyry juan «alyp mayatnikterge»  baylanyp qalghan adamdar óz mayatniygin odan bosatu arqyly ghana ruhany erkindikke shygha alady, sana tútqynynan qútylugha jol tabady! 

Biraq, tәlimger búl «ruhany tehnologiyany» ózi tapqan amaldarmen emes, bayaghydan tabylghan, biraq adamdar ony qalay qoldanudy bilmey kelgendigigin dәleldep, qalay  qoldanudyng jana tәsili jayly dәris beredi. 

Dәris tәlimgerding jeke kózqarasy emes, Haq dinnen bastau alatyn qazaq degen dana halyqtyn  birtuar kósemderining ómirlik ústanymdary. Sol «ústanym» atty aluan týrli ghajap «kilttin» qoldanystary boyynsha «nәpsi» deytin  «qúpiya sandyqtyn» ishindegi ruhany dәrumenderge qol jetkizudi, sóitip «ózimshildik» deytin syrqattyng san týrli sindromdary – dýniyeqorlyq, mansapqorlyq, dankqúmarlyq,  ataqqúmarlyq, syilyqqúmarlyq, sauyqqúmarlyqtan... sauyghudyng jolyn ashady. 

Múnday «Túlgha bolam deseniz» deytin kitaby arqyly dәris berushi belgili dintanushy ghalym, tәlimger Múhitdin Isaúly.

Sonymen, bizding әngime «suisidten» bastalsa da, atap otyrghan kitap jeke túlanyng qalyptasuynyn  qyr-syrlaryn taldaumen bastalyp, dúrys qalyptaspaghan yaghny jeke túlgha bola almaghan pende ózin-ózi tany almaydy, deydi.  Ózin «adam» dep bile almaghan ondaylar din tilimey aitsaq «hayuannan da tómen týsken» yaky «shayttanyng jeteginde ketken» miskin-beyshara sanalady,  mine kóbinde ózi ózine qol salugha dayyn túratyndar solar. (Ózin-ózi óltirgen ataqty aqyn-jazushylar da miskin-bishara ma, degen súraq basqa әngime, әriyne)

Al, adam jeke túlgha retinde kemeldengen sayyn, ol óz jaqynyn ghana emes, býkil adamzatty bauyrym dep, tanityn keng jýrekti janashyr kelisti túlghagha ainalatyny bayaghydan beri aitylghan aqiqat. 

Osy aqiqatty «Túlgha bolam deseniz» atty kitapta    qazaqtyng búrynghy biyleri men dana jyraulary, keyingi ruhany kósemderi Ybyray ústaz, Abay hakim, Mәshhýr Jýsip abyz, Ahmet Baytúrsyn  ghúlama, Álihan Bókeyhanov pen Mústapa Shoqay syndy kósemderden tartyp sovet zamanyndaghy qazaqtyng danqty túlghasy Bauyrjan batyrdyng ýlgili ómirlerinen jandy mysaldar keltire otyryp, oqyghan adamdy eliktirip «bolmasang da úqsap baq!» deytin qaghidagha bas iyigizedi. 

Sonymen, ol ghaqyliyalardy qalaghan oqyrman kitaptan ózi tauyp oqy jatar dep, әlgi «suisiyd» jayly aitumen әngimemizdi tamamdayyq:  

Suisidting bizding elde kóbengining qoghamdyq, әleumettik, psihologiyalyq  jan-jaqty sebepteri bar deude. 

Alayda,  suisidtting balalargha qaray auyz saluy eng qorqynyshty kórinis, sonyng ishinde mektep jasyndaghy balalardyng búghan sharpyluy «jalghyzdyq» degen ruhany dertting birden bir emi «ólu» dep sheshetin sana auytquy dep, qorytyndylaghan.  

Mektepte, birtogha  momyn balalardy búzyq minezdi balalar ýnemi basynuy, osynday birtogha balalardyng әrtýrli sharalardan shetqaqpay qalyp qorlanuy, sabaghynyn  nasharlau kórsetkishte boluynan әrkez tómenshik jýrui, óz ýiinde de ata-anasynyng da meyirim nazarynan tys qaluy, sóite túra osynday birtogha  balalar «eliktegish», «kórgish», «estigish» sekildi sergek balalargha qaraghanda «sezgish» boluy әlgindey ainalasynan kelip jatqan jaysyz әreketterden jandýniyesine týsken auyrtpalyqtardy  úzaq kóteruge shamasy jetpey, jas kónili myna súrqay ómirden әbden týniledi eken. 

Týniluding sony túiyqqa tirelu, aldy tas qaranghy ilgeri basar joly qalmaghan, arty  әlgindey qatigez... mine, moyynyna bir jip salsa boldy, onsyz da býkil bolmysy ólim toryna kelip ózi týsip túr! 

Sondyqtan, psihologtar kәdimgi aurudyn  diagnozyn tapqan dәrgerler sekildi osynday momyn, birtogha  balalardy tanyp, ony әlgindey «ruhany jalghyzdyqtan» shygharudyng jolyn ashuy tiyis.  Onyng eng tiyimdi әdisi, ózin tómen sanaytyn balanyng da erekshe qabileti bar ekenin bilip, sol qabiletin kórsetuge kómek beru, qandaybir jetistikke jetkenshe kótermelep otyru, solaysha ol balany ómirge yntalandyru, deydi. 

Mine, búl bizding oqu jýiemizde ondaghan jyl boyy oqytylyp, arnayy diplom  alyp shyghyp jatqan psiholog mamandardyng tól júmysy, moyynyndaghy mindeti eken. Eger, osy ústanym  әrbir mektepte arnayy iske asa bastasa, «balalar suisiydi» әldeqayda azayar edi.

Al, bizding qazirgi qoghamda ýstemdik etip túrghan «jalpy suisidtin» emi әriyne, qoghamdyq meyirimdi ornatu, baylardyng kedeylerge qol úshyn berui, әldilerding әlsizderge janashyrlyq  jasauy, bir elde ómir sýrip jatqan adamdardyng bir-birine jylylyq tanytuy, býginderi elimizding bas auruy, bas taqyryby bola bastaghan kóp balaly analargha erekshe qomqorlyqtar jasau, balalarmen basy qatyp jýrgen mektep múghalimderining enbegin baghalau, olardy qaghazbastyldyq  degen jattandy beynetten qútqaryp, balalarmen emin-erkin jandy júmys jasaytyn qoghamdyq «jana mehanizm» jasaugha halyq bolyp júmylu...

Mine, búlaqtyng túnyqtyghyn bastau kózinen bilesin, tenizding dәmin tamshysynan sezesing degendey «TÚLGhA  BOLAM DESENIZ» atty oqyrmannyng qolyna jana jetken kitaptyng «tamshysynan» talghamdy oqyrmangha tattyrghan jayymyz osy.  

Abay Mauqaraúly

Abai.kz