Janna Isabaeva, kinorejisser: Men eshqashan halyq ýshin kino týsirmeymin
- Janna, mening biluimshe, sizding mamandyghynyz - jurnalist. Kiyno әlemine qalay tap boldynyz?
- Men kinogha kezdeysoq kelgen adammyn. 1991 jyly men uniyversiytetti tamamdaghanda, Kenes ókimeti qúlap, el-júrttyng jaghdayy tómendep, kýmәn men kýdik basym uaqyt bolatyn. Gazet-jurnaldardyng kópshiligi jabylyp, birqatar jurnalister júmyssyz qaldy. Júrt qalay jan baghudyng amalyn qarastyrdy. Óz mamandyghy boyynsha júmys istep jýrgen әriptesterimning alatyn ailyghy shaylyghyna jetpedi. Ol uaqytta men ýide balamen otyrghan edim. Bir kýni radioda júmys isteytin kurstas qúrbylarymnyng biri habarlasyp, radiogha layyqtap jarnama mәtinin jazyp beruimdi ótindi. Qúrbymnyng sózin jerge tastaghym kelmey, azghana uaqyttyng ishinde on rolikting mәtinin jazyp tastadym. Mening jazuym radio basshylyghynyng kónilinen shyghyp, olar maghan «qalamaqynyzdy alyp ketiniz» dep habarlasty. Aytyp otyrghan aqshalary әjepteuir soma. Múny estip, tan-tamasha boldym. Ýide otyryp-aq, shygharmashylyqpen ainalasyp, aqsha tabuyma bolady eken ghoy degen oigha qaldym. Keyinnen radiodan airan, sýt, sabyn ónimderine qatysty ózim jazghan jarnamalardy tyndaghan sәtte kónilim kóterilip, marqayyp qalatyn edim. Jarnama әlemimen tanystyghym osylay bastaldy.
- Siz kinogha deyin, negizinen, jarnama, beyneklip týsirumen ainalystynyz ghoy?
- Janna, mening biluimshe, sizding mamandyghynyz - jurnalist. Kiyno әlemine qalay tap boldynyz?
- Men kinogha kezdeysoq kelgen adammyn. 1991 jyly men uniyversiytetti tamamdaghanda, Kenes ókimeti qúlap, el-júrttyng jaghdayy tómendep, kýmәn men kýdik basym uaqyt bolatyn. Gazet-jurnaldardyng kópshiligi jabylyp, birqatar jurnalister júmyssyz qaldy. Júrt qalay jan baghudyng amalyn qarastyrdy. Óz mamandyghy boyynsha júmys istep jýrgen әriptesterimning alatyn ailyghy shaylyghyna jetpedi. Ol uaqytta men ýide balamen otyrghan edim. Bir kýni radioda júmys isteytin kurstas qúrbylarymnyng biri habarlasyp, radiogha layyqtap jarnama mәtinin jazyp beruimdi ótindi. Qúrbymnyng sózin jerge tastaghym kelmey, azghana uaqyttyng ishinde on rolikting mәtinin jazyp tastadym. Mening jazuym radio basshylyghynyng kónilinen shyghyp, olar maghan «qalamaqynyzdy alyp ketiniz» dep habarlasty. Aytyp otyrghan aqshalary әjepteuir soma. Múny estip, tan-tamasha boldym. Ýide otyryp-aq, shygharmashylyqpen ainalasyp, aqsha tabuyma bolady eken ghoy degen oigha qaldym. Keyinnen radiodan airan, sýt, sabyn ónimderine qatysty ózim jazghan jarnamalardy tyndaghan sәtte kónilim kóterilip, marqayyp qalatyn edim. Jarnama әlemimen tanystyghym osylay bastaldy.
- Siz kinogha deyin, negizinen, jarnama, beyneklip týsirumen ainalystynyz ghoy?
- IYә. Biraq on jylday produser bolyp júmys atqardym. Jarnamagha nege jaqyn bolghanymdy bilginiz kelse, óitkeni búl sala kinogha bir taban jaqyn edi. Al men kinony bala kýnimnen sheksiz jaqsy kóremin. Tipti kishkentay kezimde, qolyma azdaghan tiyn-teben týse qalsa, búl aqshany ózge balalar siyaqty balmúzdaqqa emes, kino kóruge júmsaytynmyn. Biraq bir qyzyghy, eshqashan kinogha týsudi, aktrisa boludy armandaghan emespin. Es bile bastaghannan ózimning kinomdy jasaghym keldi.
- Jalpy, «óner eshqashan keshirmeydi» degen týsinik bar. Al búryn roliyk, jarnama, beyneklip týsirip, bylaysha aitqanda «qoldary bylghanghan» adamdardy, kino salasynyng mamandary asa «jaqtyra» bermeytin kórinedi. Siz búl jayynda ne aitar ediniz? Sizding de shygharmashylyghynyz jogharyda atalghan salalardan bastau alyp túr emes pe?
- Men múnday dalbasa pikirlermen kelise bermeymin. Au, sonda siz mening «Qaroyym» bolmasa «Oypyrym-ay, dorogie moy deti» atty ekinshi filimim jarnama roliygine úqsap túr dep aitqynyz kele me? Eger adamnyng boyynda talanty, qabileti bar bolsa, ol jaqsy jarnamany da, jaqsy kiynony da týsire alady. Sondyqtan búl saualynyz maghan arnalmaghan. Mening eki filimim de anty jarnama, anty kommersiyalyq. Olardyng qazirgi zaman súranysy - glamurgha da eshqanday qatysy joq.
- Siz osy eki filiminizge qatysty aitylatyn syn-eskertpelerdi qalay qabyldaysyz?
- Jalpy, meni synap, mineytinder, ózderine degen senimi, yaghny dayyndyghy joq, boyynda kompleksi bar adamdar dep bilemin. Bylaysha aitqanda, óz boyyndaghy minin kóre almaytyndar. Al kózi ashyq, kókiregi oyau jandar mening kiynolarymdy jaqsy kóredi. Ózine syn kózben qarau ýshin boyynda batyldyq boluy kerek. Mәselen, osydan on jyl búryn mening Oksfordta oqyghan, óte sauatty gruzin tanysym bolghan edi. Qazaqstangha biyznes ashu ýshin kelgen әlgi gruzin bes tilde erkin sóiley alatyn. Ol bizding elimizde jarty jylday ómir sýrip, keyinnen Amerikagha ketip qaldy. Keterinde, ol maghan «men birdeneni týsinbeymin. Sender, qazaqtar nege óz bolmystarynnan úyalasyndar? Al biz, gruzinder ózimizden últtyq bolmysymyzdy joghary qoyatyn halyqpyz. Biz qayda barsaq ta, basymyzdy tik kóterip, «biz gruzinbiz» dep, aighaylap jýremiz» degen edi. Múny estip, onymen «siz qatelesesiz» dep daulastym. Uaqyt ótken song ghana sol gruzinning aitqandarynyng dúrystyghyna kózim jetti. Mәselen, amerikalyqtar ózderining týrmeleri jayly jantýrshigerlik filimder týsirse de, olargha eshkim «sender nege týsirdinder?» dep aitpaydy ghoy. Al men «Qaroydy» týsirip edim, qazaqtyng bәri «biz múnday emespiz, biz úrlyq jasamaymyz, qoqan-loqy kórsetpeymiz, zorlyq qylmaymyz, eshkimge qiyanat jasamaymyz» dep óre týregeldi. Qaydaghy? Siz kez kelgen týrmege barynyzshy, sol jerde otyrghandardyng basym bóligi -qazaqtar. Bolmasa ekeuimiz birge jetimder ýiine barayyq. Qarakózder onda da qaptap jýr. Tastandy balalardyng 90 payyzy - qazaqtar. Men «sәbiyler ýiinin» qasynda túramyn. Sol jerdegi qazaqtyng býldirshinderin kórgende et jýreging auyrady. Sonda siz qazaqtar jamandyq jasamaydy, eshkimning ala jibin attamaydy, eshkimdi óltirmeydi dep aitqynyz kele me? Býgingi qazaq jogharyda atalghannyng bәrin jasaydy. Tek eshkimning shyndyqtyng betine tike qaraghysy kelmeydi. Mәselen, qazaqtar әielin úryp-soqpaydy degen pikir bar. Qaydaghy? Eki qazaqtyng biri әielining «tisin sanamasa» maghan keliniz. Nege bizder qazaqtar ózge últtan artyqpyz dep keudemizdi soghamyz? Eshqanday artyqshylyghymyz qalmady. Mening filimimdi kórgisi, bilgisi kelmeytin adamdar - kókirek kózderi soqyr, óz kemshiligin moyyndaghysy kelmeytinder. Al mende múnday kompleks joq.
- Qazaqty qalay kórginiz kelse, solay kóriniz. Búl sizding erkiniz. Ókinishtisi, siz «Qaroy» atty debuttyq filiminizben Venesiya kiynofestivaline baryp, «Eng ýzdik Aziya rejisseri» degen marapat alyp qayttynyz. Sizding filiminizdi kórgen qanshama últtyng qazaq jóninde teris, jaman pikiri qalyptasty-au degen kýmәn sizdi mazalamay ma? Siz jýlde ýshin óz últynyzdy ózgege jyghyp berip otyrghan joqsyz ba? Jalpy, songhy jyldary shetelden jýlde alyp kelip jatqan otandyq filimderding basym bóligi qazaqty nege sorly, beyshara, nadan etip kórsetuge qúmar?
- Qazaqtyng «myqtylyghyn» nasihattaytyn filimderdi -Qazaqfilim týsirsin. Búl ýshin qyruar qarjy júmsalyp, halyq pen memleket qaltasynan tólenip otyr. Al men memlekettik emespin. Sondyqtan mening filimderime -janymdy auyrtyp, jýregimdi syzdatqan taqyryptar ghana arqau bola alady. Bolashaghy aiqyn, erteni jarqyn Qazaqstan ýshin mening jýregim auyrmaydy. Ol mensiz de qanatyn kenge jaya berer.
- Degenmen men auyldy ylangha salyp, úrlyq jasap, ýilengen jastardyng arasyna týsip, aiy kýni jaqyndap, bosanghaly otyrghan kelinshekti zorlap, óz anasyn óltirgen, toqyraugha úshyraghan, araq pen qylmystan ózge qyzyghy joq, sizding keyipkeriniz Azat siyaqty qazaqty kezdestirgen emespin. Ony kórsetu arqyly siz ne úttynyz?
- Mýmkin, sizding jolynyzgha Azat siyaqtylar jolyqpaghan bolar. Men búl ýshin quanyshtymyn. Mәsele búl jerde qalay tuyndap otyr? Biz bir adamnyng ómirin kórsetu arqyly, býkil ómir osynday degendi túspaldamaymyz ghoy. Ómir әr qily. «Oypyrym-aydy» kórgender, «nege ananyng beynesi olay, nege búlay» dep syn aitty. Men elding bәrining anasy osynday deuden aulaqpyn.
- Búl filiminiz «Qaroygha» qaraghanda kósh ilgeri eken. Rasynda da, «Oypyrym-ay» jayly «anasy sýt kenjesin ýilendiru ýshin nege qayyrshy siyaqty alaqan jayyp, barlyq balasyn adaqtap shyghu kerek?» degen pikirler aityldy. Búl jayynda ne der ediniz?
- Jogharyda aitqanymday, men barlyq qazaqtyng anasy osynday dep otyrghan joqpyn. Mәselen, mening ózimning anam atalghan keyipkerge mýldem kereghar jan. Men tek qazaqtar toy jasau ýshin songhy qarjysyn júmsap, qaryzdanyp, qaughalanyp, osynday әreketterge barady degendi aitqym keldi.
- Janna, siz «mening filimimdi únatpaytyn adamdardyng boyynda kompleksi bar» degendi aittynyz. Sizge qarsy syn aitqandardyng biri - Asanәli Áshimov. Sonda sizding payymynyzda qazaq kinosynyng metrlerining biri jogharyda atalghan kreteriylerge say bolghany ma?
- Juyrda men Asanәli Áshimovting «óner adamdary shygharmashylyqpen ainalasu ýshin ash-jalanash jýru kerek» degen pikirin oqydym. Siz oqydynyz ba?
- Joq.
- Sonda Asanәli Áshimovting ózi ash, jalanash otyr ma eken? Eger oghan mening filimim únamasa, qúday aqy. Maghan da onyng jasaghan, jasap jýrgen dýniyelerining kópshiligi únamaydy. Sondyqtan men akter jәne rejisser retinde Asanәli Áshimovke tabynamyn dep jalghan aita almaymyn. Qúdaygha shýkir, mening de ónerime sýisinip, tabynushylar jetedi.
- Sýisinip, tabynushylardan góri, sizdi syngha alushylar kóp siyaqty ghoy...
- Qazaqtildi basylymdardan basqa eshkim meni synap jatqan joq. Siz ghalamtordy ashyp qaranyz. Orystildi basylymdardan maghan qatysty qanday syn kórip túrsyz? Tek maqtau bolmasa. Aldymen jamandaghandardyng biri -sizderding gazetteriniz. Biraq gazetterinizding pikirin jalpaq júrtqa tely kórmeniz.
- Janna, siz, negizinen, qalalyqsyz. Biraq eki filiminizge de - auyl taqyryby arqau boldy. Auyl taqyryby sizge ne ýshin jaqyn? Juyrda bir súhbatynyzdan «siyrdyng qalay búzaulaghanyn kórgendikten, men auyldy bilemin» dep aityp ediniz...
- Men auyldy býge-shigesine deyin bilemin dep eshqashan aitpaymyn. Biraq maghan auyl - әleumettik jaghynan qorghalmaghan siyaqty seziledi. Jalpy, men endi auyl jayynda filim týsirmeymin dep sheshtim.
- Degenmen sizding payymynyzdaghy qazaq auyly qanday ekenin biluge bola ma?
- Qazaq auyldaryndaghy eng ózekti mәselelerding biri - jalqaulyq. Men elimizding kóptegen auyldarynda boldym, túrmys-tirshiligimen tanystym. Bara qalsan, bolashaghy búlynghyr, qol qusyryp otyrghan jandardy kóresin. Ayaq qoly balghaday erkekter araqqa sylqiya toyyp alyp jýrgeni. Nege solar esigining aldynda eginin ekpeydi, jerin jyrtpaydy, malyn ósirmeydi? Men osyghan tanghalamyn? Auyldy «óltirip» jatqan - jalqaulyq. Áriyne, men barlyq auylgha topyraq shashudan aulaqpyn. Biraq basym bóligi mening aitqandaryma sayatyny jasyryn emes. Al siz menen halyq jauyn jasaghynyz keledi. Sizding oiynyzsha, men ózim qalalyq bola túra, auyldyng sorlylyghyn kórsetu arqyly ózime kariera jasap jýrgen jan siyaqtymyn ghoy. Yaghny býkil әlemge qazaqty masqaralau arqyly ataq-danq jinap jýrmin. Solay emes pe?
Men sizding jynynyzgha nege tiyetinimdi bilemin. Nege Asanәli Áshimov meni únatpaydy? Óitkeni men aghysqa qarsy jýzip kele jatqan adammyn. Eshqanday erejege baghynbaymyn. Qatyp-semip qalghan zandylyqtargha qaraghym da kelmeydi. Al bәri qalypty bolu ýshin, men aldymen kino mamandyghyn alyp, odan keyin on jylday qolyma ssenariyimdi alyp, Asanәli Áshimov siyaqtylardyng artynan jýgirsem, tek jasym qyryqqa kelgende ghana maghan «mә, týsirshi» dep, bir kino berer me edi, bermes pe edi? Men ózgelerge ýlgi bolyp, «búlay otyrmandar, әreket etinder, ómir boyy ýmittenip, kýte beruge bolmaydy» degendi kórsetemin. Osynday bolghandyqtan, men key adamdardyng qytyghyna tiyetin shygharmyn. Meni ózgelerding pikiri qyzyqtyrmaydy. Qayta osynday sózder qamshy bolyp, shabytyma shabyt qosyp, algha qaray jýruge iytermeleydi. Jalpy, men eshkimde júmysy joq adammyn. Adamdar meni nege ózderi izdep kelip, pikirlerin tyqpalaydy eken?
- Janna, jalpy kino degenimiz aldymen kórkem óner ghoy?
- IYә.
- Al siz filimderinizde, shynayylyqqa basa mәn berip, naghyz ómirdi kórsetuge basymdylyq tanytatyn siyaqtysyz...
- Men shynayylyq pen óner ekeuining arasynda eshqanday qarama-qayshylyqty kórip túrghan joqpyn.
- Mening payymymdaghy óner bәrinen joghary. Al sizding shynayylyghynyz maghan ónerding qúnyn týsirip túrghan siyaqty әser qaldyrady... Sonda siz óner - ómirding shyndyghy dep aitqynyz kele me?
- Eng úly óner - ol әdemi jetkizilgen aqiqat. Shyndyqtyng kórinisi. Mәselen, sizge bir qyzyq jayt aityp bereyin. Balalardyng qabiletin anyqtau ýshin, olargha «aghashtyng suretin salyndar» degen tapsyrma beriledi. Barlyq bala aghashtyng suretin kәdimgi qalypty qalpynda, japyraq, bútaghymen salyp shyghady. Tek bir ghana balanyng sureti kýnge úqsapty.
Odan «sen ne saldyn» dep súrasa, «men aghashqa tóbesinen qarap túrmyn» degen eken. Óitkeni ol - geniy. Ónerding de qúdireti osynda shyghar? Avtor ómirdi ózgeshe kórip, júrtshylyqqa qalauynsha úsyna alady. Al adamdar «joq, búl aghash emes, aghash bylay boluy kerek» degen pikirdi maghan tyqpalaydy. Men - rejissermin. Mening kinolarym - mening payym, týsinikterim. Jalpy, maghan qoltanbasy ózgesheleu, oqshaulau avtorlar únaydy. Yaghny ónerge basqa qyrynan kelip, tosyn oy tastaytyndardy jaqsy kóremin. Kórermenning auzyna bәrin shaynap salyp beruge bolmaydy. Men Kusturisany, Daneliyany, Kurasavany pir tútamyn. Óitkeni búlar aghashqa tóbesinen qaraytyn jandar.
- Siz songhy jyldary týsirilgen qazaq kinolaryna qanday bagha beresiz?
- Maghan «Tulipan» qatty únady. Sonymen qatar «Qosh bol, Gýlsary» filimi de kónilimnen shyqty. «Jetimder», «Jaraly sezimdi» kórdim. Búlargha jasandy óner dep bagha berer edim. Degenmen seng qozghaldy, qazaq kinony kóptep týsire bastady. Osyghan quanyshtymyn. Óitkeni eshtene jasamay qol qusyryp otyrsang qalay ósip, qalay damymaqsyn?
- Sizding bir filiminiz fiylosofiyalyq drama bolsa, ekinshisi - komediya. Ekeui de kýrdeli janrlar emes pe?
- Jalpy, men tabighaty óte qyzyq janmyn. Maghan jenilden góri, qiyndyghy kóp dýniyelerdi qolgha alu kóbirek únaydy. Aldymen «Janna, qolynnan kele me, kelmey me» dep, óz-ózimdi qayrap alamyn.
- Eng qyzyghy, sizding eki filiminizding de týsiru júmystary bir aigha jeter-jetpes uaqytta ayaqtalghan eken...
- Árkim әrtýrli júmys isteydi. Aldymen barlyghyn basymda «pisirip» alamyn. Jalpy, óte yldym-jyldym adammyn. Barlyghyn jyldam jasaghandy jaqsy kóremin. Ýidi de óte az uaqytta tazalap shyghamyn. Tamaqty da lezde dayyndaymyn. Mening ómir sýru ritmim osynday. Keyde bireuding tasbaqa siyaqty asyqpay jasap jatqan tirligine qarap ishim pysyp ketedi.
- Sizding «Oypyrym-ay» atty filiminiz 8 Oskar syilyghyn alghan Gollivudtyng «Millioner iz trushob» filimi siyaqty gollivudtyq stilmen ayaqtaldy. Jalpy, siz búl filimdi kórdiniz be?
- Kórdim. Óte tamasha filim.
- Enbektegen baladan enkeygen qartqa deyin únaytyn, júrttyng bәrining kónilinen shyghatyn osynday filim týsirginiz kele me?
- Múnday filim týsiruge aldymen qyruar qarjy kerek. Al bizding kinolarymyzdyng budjetin estigenderding kýlkisi keletin shyghar. Tiyn-teben ghana. Áriyne, eger mening qolyma bәlenbay million berse, men de jýz payyz barymdy salar edim. Al bizding elimizde «bes tengege» tatymdy dýnie jasaugha bolady degen týsinik bar. Maghan mol qarjy tólenizder, sosyn baryp, «kinong nege bylay» dep, súraularynyzgha bolady. Al men jýrmin, anadan súrap, mynadan súrap, janymdy qinap, kino týsirip. Qazaqtar maghan nege aqsha bermeydi? Men eshqashan halyq ýshin kino týsirmeymin. Men tek ózim ýshin ghana týsiremin. Mәselen, bizde «tek halyq ýshin jasadym» degendi aitatyndar kóp ghoy. Olardy týsinbeymin. Jәne olardyng aityp otyrghany 100 payyz egoizm dep qabyldaymyn. Shyntuaytynda, әrkim ózi ýshin ghana týsiredi emes pe? Olardyng búlay aitpasqa qaqylary joq, óitkeni kinolaryn halyqtyng aqshasyna týsirip jatyr. Áriyne, ózim ýshin týsirsem de, eger mening kiynolarymdy bireuler qabyldap jatsa, sheksiz baqyttymyn. Múndayda «ómirdi men siyaqty qabyldaytyndar bar eken ghoy» degen oigha qalamyn. Halyq ózine únaytyn kiyno týsirgenimdi qalasa, onda maghan aqsha bersin, qanday kiyno týsirip berer ekenmin. Maghan bireu «mә, ainalayyn» dep aqsha berip pe?
- Eger siz óziniz kinonyzda aitqanynyzday halyq ashtan qyrylayyn dep jatsa, sizge qaydan aqsha bersin?
- Mening qazaqqa eshqanday qaryzym joq. Men tek ózimning tuys-tughan, әke-sheshem, bauyrlarym men balamnyng aldynda ghana boryshtymyn. Al halyqqa men sa-lyq tóleymin. Jәne óte ýlken kólemde. Sondyqtan últymnyng aldynda eshqanday kompleks sezingen emespin. Jalpy, men aqymaq adam ekenmin. Osy «Qaroydy» týsirgen son, júrttyng bәri maghan sheksiz riyza bolyp, «Janna, sen qanday keremetsin, manday aqynmen tapqan 300 myng dollardy ózine júmsamadyn, osy aqshagha armandaghan ýiindi salyp, bolmasa әdemi kólik alyp, tym bolmasa qymbat búyymdar aluyna bolar edi ghoy. Al sen aqshandy bizge kiyno týsiruge júmsadyn» dep aitatyn shyghar dep oilaghanmyn.
- Janna, siz mana óziniz jayly aitylghan pikirler qyzyqtyrmaytynyn aittynyz. Olay bolsa, «Ayqyn» gazetinde jaryq kórgen Qanshayym Baydәuletovanyng cyn maqalasy ýshin, «Hit TV» arnasyna baryp, nege onymen pikirsayysqa týstiniz?
- Meni «Hit TV» súhbat alugha shaqyrdy. Biraq olar da siz siyaqty aldyn ala maghan qarsy bolyp alypty. Ártýrli qiytúrqy súraqtar qoyyp «siz jamansyz» degendi aldyma tartady. Olargha «eger men jaman bolsam, onda nege shaqyrdynyzdar? Sizder eshqanday «CCN» bolmasa «BBC» emessizder. Sizderding de arnalarynyz maghan únamaydy. Toqyraugha úshyraghan, týkke túrghysyz dýniyelerdi kórsetesizder» dep, ózara kelispey qaldyq. Qoyshy, sonymen olardyng maqsaty bireu eken. Meni aqymaq etip kórsetu. Sol maqsattaryna jetti de. Aldyn ala tek «Oypyrym-ay» jayynda súhbat alamyz dep kelisilgen bolatyn. Birshama uaqyt ótken son, «Ayqyn» gazetinde osynday súhbat jaryq kóripti» dep, әngime auanyn ózgertti. Olardyng súraqtaryna tiyisti jauabymdy berdim.
- Sizdi ýshinshi filimine kiriskeli jýr deydi. Búl filim ne jayynda bolmaq? Jalpy, qanday filim týsirudi armandaysyz?
- Tiyn sanap sharshadym. Budjeti ýlken filim týsirgim keledi.
- Sizding oiynyzsha, jaqsy filim budjetke tәueldi me?
- Filimning sapasy tәueldi. Sizding qolynyzda bir kamera bolghany jaqsy ma, әlde ýsh kamera bolghany jaqsy ma? Óner men sapa ekeui bir-birinen ajyraghysyz. Endigi filimim mahabbat jayly bolmaq. Ásem Almatyny, әdemi qyzdar men jigitterdi kórsetsem... Súlulyqty saghyndym... Mahabbat jayly filimmen auyryp qaldym. Jatsam, túrsam esimnen ketpeydi. Naghyz, shynayy sezimdi kórermenderime tartu etsem deymin. Búl armanym jýzege asu ýshin, amalsyz taghy da aqsha jiynaugha tura keledi...
- Ángimenizge rahmet!
Ángimelesken Maqpal QARATAYQYZY
"Ayqyn" gazeti 18 mausym 2009 jyl