Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2535 0 pikir 19 Mausym, 2009 saghat 10:33

Janna Isabaeva, kinorejisser: Men eshqashan halyq ýshin kino týsirmeymin

- Janna, mening biluimshe, siz­ding mamandyghynyz - jurnalist. Kiy­no әlemine qalay tap boldynyz?
- Men kinogha kezdeysoq kel­gen adammyn. 1991 jyly men uniy­versiytetti tamamdaghanda, Kenes óki­meti qúlap, el-júrttyng jagh­da­yy tómendep, kýmәn men kýdik ba­sym uaqyt bolatyn. Gazet-jur­naldardyng kópshiligi jabylyp, bir­qatar jurnalister júmyssyz qal­dy. Júrt qalay jan baghudyng ama­­lyn qarastyrdy. Óz maman­dy­ghy boyynsha júmys istep jýr­gen әriptesterimning alatyn ai­lyghy shaylyghyna jetpedi. Ol ua­qytta men ýide balamen otyrghan edim. Bir kýni radioda júmys is­teytin kurstas qúrbylarymnyng biri habarlasyp, radiogha la­yyq­tap jarnama mәtinin jazyp be­ruimdi ótindi. Qúrbymnyng sózin jer­ge tastaghym kelmey, azghana ua­qyttyng ishinde on rolikting mә­tinin jazyp tastadym. Mening jaz­uym radio basshylyghynyng kóni­li­nen shyghyp, olar maghan «qala­ma­qynyzdy alyp ketiniz» dep ha­bar­lasty. Aytyp otyrghan aqsha­la­ry әjepteuir soma. Múny estip, tan-tamasha boldym. Ýide oty­ryp-aq, shygharmashylyqpen ai­­na­lasyp, aqsha tabuyma bo­lady eken ghoy degen oigha qaldym. Ke­­yin­nen radiodan airan, sýt, sa­­byn ónimderine qatysty ózim jaz­­ghan jarnamalardy tyndaghan sәt­­te kónilim kóterilip, marqayyp qa­­latyn edim. Jarnama әlemimen ta­­nystyghym osylay bastaldy.
- Siz kinogha deyin, negizinen, jar­nama, beyneklip týsirumen ai­nalystynyz ghoy?

- Janna, mening biluimshe, siz­ding mamandyghynyz - jurnalist. Kiy­no әlemine qalay tap boldynyz?
- Men kinogha kezdeysoq kel­gen adammyn. 1991 jyly men uniy­versiytetti tamamdaghanda, Kenes óki­meti qúlap, el-júrttyng jagh­da­yy tómendep, kýmәn men kýdik ba­sym uaqyt bolatyn. Gazet-jur­naldardyng kópshiligi jabylyp, bir­qatar jurnalister júmyssyz qal­dy. Júrt qalay jan baghudyng ama­­lyn qarastyrdy. Óz maman­dy­ghy boyynsha júmys istep jýr­gen әriptesterimning alatyn ai­lyghy shaylyghyna jetpedi. Ol ua­qytta men ýide balamen otyrghan edim. Bir kýni radioda júmys is­teytin kurstas qúrbylarymnyng biri habarlasyp, radiogha la­yyq­tap jarnama mәtinin jazyp be­ruimdi ótindi. Qúrbymnyng sózin jer­ge tastaghym kelmey, azghana ua­qyttyng ishinde on rolikting mә­tinin jazyp tastadym. Mening jaz­uym radio basshylyghynyng kóni­li­nen shyghyp, olar maghan «qala­ma­qynyzdy alyp ketiniz» dep ha­bar­lasty. Aytyp otyrghan aqsha­la­ry әjepteuir soma. Múny estip, tan-tamasha boldym. Ýide oty­ryp-aq, shygharmashylyqpen ai­­na­lasyp, aqsha tabuyma bo­lady eken ghoy degen oigha qaldym. Ke­­yin­nen radiodan airan, sýt, sa­­byn ónimderine qatysty ózim jaz­­ghan jarnamalardy tyndaghan sәt­­te kónilim kóterilip, marqayyp qa­­latyn edim. Jarnama әlemimen ta­­nystyghym osylay bastaldy.
- Siz kinogha deyin, negizinen, jar­nama, beyneklip týsirumen ai­nalystynyz ghoy?
- IYә. Biraq on jylday pro­du­ser bolyp júmys atqardym. Jar­namagha nege jaqyn bo­l­gha­nym­dy bilginiz kelse, óitkeni búl sala kinogha bir taban jaqyn edi. Al men kinony bala kýnimnen shek­siz jaqsy kóremin. Tipti kish­kentay kezimde, qolyma azdaghan tiyn-teben týse qalsa, búl aq­sha­ny ózge balalar siyaqty balmúz­daq­qa emes, kino kóruge júmsay­tyn­myn. Biraq bir qyzyghy, esh­qashan kinogha týsudi, aktrisa bo­ludy armandaghan emespin. Es bile bas­taghannan ózimning kinomdy ja­saghym keldi.
- Jalpy, «óner eshqashan ke­shir­meydi» degen týsinik bar. Al bú­ryn roliyk, jarnama, beyneklip tý­sirip, bylaysha aitqanda «qol­dary bylghanghan» adamdardy, kino sa­lasynyng mamandary asa «jaq­tyra» bermeytin kórinedi. Siz búl jayynda ne aitar ediniz? Sizding de shygharmashylyghynyz joghary­da atalghan salalardan bastau alyp túr emes pe?
- Men múnday dalbasa pikir­ler­men kelise bermeymin. Au, son­da siz mening «Qaroyym» bolmasa «Oy­pyrym-ay, dorogie moy deti» atty ekinshi filimim jarnama roliy­gi­ne úqsap túr dep aitqynyz kele me? Eger adamnyng boyynda ta­lanty, qabileti bar bolsa, ol jaq­sy jarnamany da, jaqsy kiy­nony da týsire alady. Sondyqtan búl saualynyz maghan arnal­ma­ghan. Mening eki filimim de anty jar­nama, anty kommersiyalyq. Olardyng qazirgi zaman súranysy - gla­murgha da eshqanday qatysy joq.
- Siz osy eki filiminizge qa­tysty aitylatyn syn-eskert­pe­ler­di qalay qabyldaysyz?
- Jalpy, meni synap, mi­ney­tinder, ózderine degen senimi, yaghny da­yyndyghy joq, boyynda kom­plek­si bar adamdar dep bilemin. By­laysha aitqanda, óz boyyndaghy mi­nin kóre almaytyndar. Al kózi ashyq, kókiregi oyau jandar mening kiy­nolarymdy jaqsy kóredi. Ózine syn kózben qarau ýshin boyynda ba­tyldyq boluy kerek. Mәselen, osy­dan on jyl búryn mening Oks­fordta oqyghan, óte sauatty gruzin ta­nysym bolghan edi. Qazaqstangha biyz­nes ashu ýshin kelgen әlgi gru­zin bes tilde erkin sóiley alatyn. Ol bizding elimizde jarty jylday ómir sýrip, keyinnen Amerikagha ke­tip qaldy. Keterinde, ol maghan «men birdeneni týsinbeymin. Sen­der, qazaqtar nege óz bolmys­ta­ryn­nan úyalasyndar? Al biz, gru­zinder ózimizden últtyq bol­my­symyzdy joghary qoyatyn ha­lyq­pyz. Biz qayda barsaq ta, basy­myz­dy tik kóterip, «biz gruzinbiz» dep, aighaylap jýremiz» degen edi. Mú­ny estip, onymen «siz qa­te­le­se­siz» dep daulastym. Uaqyt ótken song ghana sol gruzinning ait­qan­darynyng dúrystyghyna kózim jet­ti. Mәselen, amerikalyqtar ózde­ri­ning týrmeleri jayly jantýr­shi­gerlik filimder týsirse de, olargha esh­kim «sender nege týsirdinder?» dep aitpaydy ghoy. Al men «Qa­roy­dy» týsirip edim, qazaqtyng bәri «biz múnday emespiz, biz úrlyq ja­sa­may­myz, qoqan-loqy kórset­pey­miz, zorlyq qylmaymyz, eshkimge qiya­nat jasamaymyz» dep óre tý­regeldi. Qaydaghy? Siz kez kelgen týr­mege barynyzshy, sol jerde otyr­ghandardyng basym bóligi -qazaq­tar. Bolmasa ekeuimiz birge je­timder ýiine barayyq. Qa­ra­kózder onda da qaptap jýr. Tas­tan­dy balalardyng 90 payyzy - qa­zaqtar. Men «sәbiyler ýiinin» qa­synda túramyn. Sol jerdegi qa­zaqtyng býldirshinderin kórgende et jý­reging auyrady. Sonda siz qa­zaq­tar jamandyq jasamaydy, esh­kimning ala jibin attamaydy, esh­kimdi óltirmeydi dep aitqynyz kele me? Býgingi qazaq jogharyda atal­ghannyng bәrin jasaydy. Tek eshkimning shyndyqtyng betine tike qa­raghysy kelmeydi. Mәselen, qa­zaqtar әielin úryp-soqpaydy de­gen pikir bar. Qaydaghy? Eki qa­zaqtyng biri әielining «tisin sa­namasa» maghan keliniz. Nege bizder qa­zaqtar ózge últtan artyqpyz dep keudemizdi soghamyz? Esh­qanday artyqshylyghymyz qal­mady. Mening filimimdi kórgisi, bil­gisi kelmeytin adamdar - kó­kirek kózderi soqyr, óz kemshiligin mo­yyndaghysy kelmeytinder. Al men­de múnday kompleks joq.
- Qazaqty qalay kórginiz kel­se, solay kóriniz. Búl sizding erkiniz. Óki­nishtisi, siz «Qaroy» atty de­buttyq filiminizben Venesiya kiy­nofestivaline baryp, «Eng ýzdik Aziya rejisseri» degen marapat alyp qayttynyz. Sizding filiminizdi kór­gen qanshama últtyng qazaq jó­ninde teris, jaman pikiri qalyp­tas­ty-au degen kýmәn sizdi mazalamay ma? Siz jýlde ýshin óz últynyzdy óz­gege jyghyp berip otyrghan joq­syz ba? Jalpy, songhy jyldary she­telden jýlde alyp kelip jatqan otand­yq filimderding basym bóligi qa­zaqty nege sorly, beyshara, na­dan etip kórsetuge qúmar?
- Qazaqtyng «myqtylyghyn» na­sihattaytyn filimderdi -Qa­zaq­filim týsirsin. Búl ýshin qyruar qar­jy júmsalyp, halyq pen mem­leket qaltasynan tólenip otyr. Al men memlekettik emespin. Son­dyqtan mening filimderime -ja­nymdy auyrtyp, jýregimdi syz­dat­qan taqyryptar ghana arqau bola ala­dy. Bolashaghy aiqyn, erteni jar­qyn Qazaqstan ýshin mening jý­regim auyrmaydy. Ol mensiz de qanatyn kenge jaya berer.
- Degenmen men auyldy ylangha sa­lyp, úrlyq jasap, ýilengen jastardyng arasyna týsip, aiy kýni jaqyndap, bosanghaly otyrghan kelinshekti zorlap, óz anasyn óltirgen, toqyraugha úshyraghan, araq pen qylmystan ózge qyzyghy joq, sizding keyipkeriniz Azat siyaqty qazaqty kezdestirgen emespin. Ony kórsetu arqyly siz ne úttynyz?
- Mýmkin, sizding jolynyzgha Azat siyaqtylar jolyqpaghan bo­lar. Men búl ýshin quanyshtymyn. Mә­sele búl jerde qalay tuyndap otyr? Biz bir adamnyng ómirin kór­setu arqyly, býkil ómir osynday de­gendi túspaldamaymyz ghoy. Ómir әr qily. «Oypyrym-aydy» kór­gen­der, «nege ananyng beynesi olay, nege bú­lay» dep syn aitty. Men el­ding bә­rining anasy osynday deuden au­­laqpyn.
- Búl filiminiz «Qaroygha» qa­ra­ghanda kósh ilgeri eken. Rasynda da, «Oypyrym-ay» jayly «anasy sýt ken­jesin ýilendiru ýshin nege qa­yyrshy siyaqty alaqan jayyp, bar­lyq balasyn adaqtap shyghu kerek?» de­gen pikirler aityldy. Búl ja­yynda ne der ediniz?
- Jogharyda aitqanymday, men barlyq qazaqtyng anasy osyn­day dep otyrghan joqpyn. Mә­selen, mening ózimning anam atalghan ke­yipkerge mýldem kereghar jan. Men tek qazaqtar toy jasau ýshin son­ghy qarjysyn júmsap, qaryz­danyp, qaughalanyp, osynday әre­ket­terge barady degendi aitqym keldi.
- Janna, siz «mening filimimdi únat­paytyn adamdardyng boyynda kom­pleksi bar» degendi aittynyz. Siz­ge qarsy syn aitqandardyng biri - Asanәli Áshimov. Sonda sizding pa­yy­mynyzda qazaq kinosynyng metr­lerining biri jogharyda atalghan kre­teriylerge say bolghany ma?
- Juyrda men Asanәli Áshi­movting «óner adamdary shy­ghar­ma­shylyqpen ainalasu ýshin ash-ja­lanash jýru kerek» degen pi­ki­rin oqydym. Siz oqydynyz ba?
- Joq.
- Sonda Asanәli Áshimovting ózi ash, jalanash otyr ma eken? Eger oghan mening filimim úna­ma­sa, qúday aqy. Maghan da onyng ja­saghan, jasap jýrgen dýniye­le­ri­ning kópshiligi únamaydy. Son­dyqtan men akter jәne rejisser re­tinde Asanәli Áshimovke taby­na­myn dep jalghan aita almay­myn. Qúdaygha shýkir, mening de óne­rime sýisinip, tabynushylar je­te­di.
- Sýisinip, tabynushylardan góri, sizdi syngha alushylar kóp siyaq­ty ghoy...
- Qazaqtildi basylymdardan bas­qa eshkim meni synap jatqan joq. Siz ghalamtordy ashyp qa­ranyz. Orystildi basylymdardan ma­ghan qatysty qanday syn kórip túr­syz? Tek maqtau bolmasa. Al­dymen jamandaghandardyng biri -siz­derding gazetteriniz. Biraq gazet­te­rinizding pikirin jalpaq júrtqa te­ly kórmeniz.
- Janna, siz, negizinen, qa­la­lyq­syz. Biraq eki filiminizge de - auyl taqyryby arqau boldy. Auyl taqyryby sizge ne ýshin ja­qyn? Juyrda bir súhbatynyzdan «siyrdyng qalay búzaulaghanyn kór­gen­dikten, men auyldy bilemin» dep ai­typ ediniz...
- Men auyldy býge-shigesine de­yin bilemin dep eshqashan ait­paymyn. Biraq maghan auyl - әleu­mettik jaghynan qorghalmaghan siyaq­ty seziledi. Jalpy, men endi auyl jayynda filim týsirmeymin dep sheshtim.
- Degenmen sizding payy­my­nyz­daghy qazaq auyly qanday ekenin bi­luge bola ma?
- Qazaq auyldaryndaghy eng ózek­ti mәselelerding biri - jal­qau­lyq. Men elimizding kóptegen auyl­da­rynda boldym, túrmys-tir­shi­li­gimen tanystym. Bara qalsan, bo­la­shaghy búlynghyr, qol qusyryp otyr­ghan jandardy kóresin. Ayaq qo­ly balghaday erkekter araqqa syl­qiya toyyp alyp jýrgeni. Nege so­lar esigining aldynda eginin ek­peydi, jerin jyrtpaydy, malyn ósir­meydi? Men osyghan tanghala­myn? Auyldy «óltirip» jatqan - jal­qaulyq. Áriyne, men barlyq auyl­gha topyraq shashudan aulaq­pyn. Biraq basym bóligi mening ait­qandaryma sayatyny jasyryn emes. Al siz menen halyq jauyn ja­saghynyz keledi. Sizding oiynyz­sha, men ózim qalalyq bola túra, auyl­dyng sorlylyghyn kórsetu ar­qyly ózime kariera jasap jýrgen jan siyaqtymyn ghoy. Yaghny býkil әlem­ge qazaqty masqaralau ar­qy­ly ataq-danq jinap jýrmin. So­lay emes pe?
Men sizding jynynyzgha nege tiye­tinimdi bilemin. Nege Asanәli Áshi­mov meni únatpaydy? Óitkeni men aghysqa qarsy jýzip kele jat­qan adammyn. Eshqanday erejege ba­ghynbaymyn. Qatyp-semip qal­ghan zandylyqtargha qaraghym da kel­meydi. Al bәri qalypty bolu ýshin, men aldymen kino maman­dy­ghyn alyp, odan keyin on jyl­day qolyma ssenariyimdi alyp, Asanәli Áshimov siyaqtylardyng ar­tynan jýgirsem, tek jasym qy­ryqqa kelgende ghana maghan «mә, tý­sirshi» dep, bir kino berer me edi, ber­mes pe edi? Men ózgelerge ýlgi bo­lyp, «búlay otyrmandar, әreket etin­der, ómir boyy ýmittenip, kýte be­ruge bolmaydy» degendi kór­setemin. Osynday bolghandyqtan, men key adamdardyng qytyghyna tiye­tin shygharmyn. Meni ózgelerding pi­kiri qyzyqtyrmaydy. Qayta osyn­day sózder qamshy bolyp, sha­bytyma shabyt qosyp, algha qa­ray jýruge iytermeleydi. Jalpy, men eshkimde júmysy joq adam­myn. Adamdar meni nege ózderi iz­dep kelip, pikirlerin tyqpalaydy eken?
- Janna, jalpy kino degenimiz al­dymen kórkem óner ghoy?
- IYә.
- Al siz filimderinizde, shy­na­yylyqqa basa mәn berip, naghyz ómir­di kórsetuge basymdylyq ta­ny­tatyn siyaqtysyz...
- Men shynayylyq pen óner eke­uining arasynda eshqanday qa­ra­ma-qayshylyqty kórip túrghan joqpyn.
- Mening payymymdaghy óner bә­rinen joghary. Al sizding shynayy­ly­ghynyz maghan ónerding qúnyn t­ý­sirip túrghan siyaqty әser qal­dy­rady... Sonda siz óner - ómirding shyn­dyghy dep aitqynyz kele me?
- Eng úly óner - ol әdemi jet­kizilgen aqiqat. Shyndyqtyng kó­rinisi. Mәselen, sizge bir qyzyq jayt aityp bereyin. Balalardyng qa­bi­letin anyqtau ýshin, olargha «aghashtyng suretin salyndar» degen tap­syrma beriledi. Barlyq bala aghashtyng suretin kәdimgi qalypty qal­pynda, japyraq, bútaghymen sa­lyp shyghady. Tek bir ghana ba­lanyng sureti kýnge úqsapty.
Odan «sen ne saldyn» dep sú­rasa, «men aghashqa tóbesinen qarap túr­myn» degen eken. Óitkeni ol - ge­niy. Ónerding de qúdireti osynda shy­ghar? Avtor ómirdi ózgeshe kórip, júrtshylyqqa qalauynsha úsyna ala­dy. Al adamdar «joq, búl aghash emes, aghash bylay boluy kerek» degen pikirdi maghan tyqpalaydy. Men - rejissermin. Mening kino­la­rym - mening payym, týsi­nik­te­rim. Jal­py, maghan qoltanbasy óz­ge­­sheleu, oqshaulau avtorlar únay­dy. Yaghny ónerge basqa qyrynan ke­­lip, tosyn oy tastaytyndardy jaq­­sy kóremin. Kórermenning au­zy­na bәrin shaynap salyp beruge bol­­maydy. Men Kusturisany, Da­­neliyany, Kurasavany pir tú­tamyn. Óitkeni búlar aghashqa tó­be­sinen qaraytyn jandar.
- Siz songhy jyldary týsirilgen qa­zaq kinolaryna qanday bagha be­resiz?
- Maghan «Tulipan» qatty únady. Sonymen qatar «Qosh bol, Gýl­sary» filimi de kónilimnen shyq­ty. «Jetimder», «Jaraly se­zimdi» kórdim. Búlargha jasandy óner dep bagha berer edim. Degenmen seng qozghaldy, qazaq kinony kóp­tep týsire bastady. Osyghan qua­nysh­tymyn. Óitkeni eshtene ja­samay qol qusyryp otyrsang qa­lay ósip, qalay damymaqsyn?
- Sizding bir filiminiz fiy­lo­sofiyalyq drama bolsa, ekinshisi - ko­me­diya. Ekeui de kýrdeli janrlar emes pe?
- Jalpy, men tabighaty óte qy­zyq janmyn. Maghan jenilden gó­ri, qiyndyghy kóp dýniyelerdi qol­gha alu kóbirek únaydy. A­l­dymen «Janna, qolynnan kele me, kel­mey me» dep, óz-ózimdi qayrap ala­myn.
- Eng qyzyghy, sizding eki fili­minizding de týsiru júmystary bir ai­gha jeter-jetpes uaqytta ayaq­tal­ghan eken...
- Árkim әrtýrli júmys is­teydi. Al­dymen barlyghyn ba­symda «pi­sirip» alamyn. Jalpy, óte yldym-jyl­dym adammyn. Bar­lyghyn jyl­dam jasaghandy jaq­sy kóremin. Ýi­di de óte az ua­qytta tazalap shy­ghamyn. Tamaqty da lezde da­yyn­day­myn. Mening ómir sý­ru ritmim osynday. Keyde bi­reuding tasbaqa siyaqty asyqpay ja­sap jatqan tirligine qarap ishim py­syp ketedi.
- Sizding «Oypyrym-ay» atty filiminiz 8 Oskar syilyghyn alghan Gol­livudtyng «Millioner iz tru­shob» filimi siyaqty gollivudtyq stilmen ayaqtaldy. Jalpy, siz búl filimdi kórdiniz be?
- Kórdim. Óte tamasha filim.
- Enbektegen baladan en­keygen qartqa deyin únaytyn, júrt­tyng bәrining kónilinen shygha­tyn osynday filim týsirginiz kele me?
- Múnday filim týsiruge al­dymen qyruar qarjy kerek. Al biz­ding kinolarymyzdyng budjetin es­tigenderding kýlkisi keletin shy­ghar. Tiyn-teben ghana. Áriyne, eger me­ning qolyma bәlenbay million berse, men de jýz payyz barymdy sa­lar edim. Al bizding elimizde «bes ten­gege» tatymdy dýnie jasaugha bo­lady degen týsinik bar. Maghan mol qarjy tólenizder, sosyn b­a­ryp, «kinong nege bylay» dep, sú­raularynyzgha bolady. Al men jýr­min, anadan súrap, mynadan sú­rap, janymdy qinap, kino tý­sirip. Qazaqtar maghan nege aqsha ber­meydi? Men eshqashan halyq ýshin kino týsirmeymin. Men tek ózim ýshin ghana týsiremin. Mәselen, biz­de «tek halyq ýshin jasadym» de­gen­di aitatyndar kóp ghoy. Olar­dy tý­sinbeymin. Jәne olardyng aityp otyrghany 100 payyz egoizm dep qa­byldaymyn. Shyntuay­tyn­da, әrkim ózi ýshin ghana týsiredi emes pe? Olar­dyng búlay aitpasqa qa­qyla­ry joq, óitkeni kinolaryn ha­lyq­tyng aqshasyna týsirip ja­tyr. Áriy­ne, ózim ýshin týsirsem de, eger mening kiy­nolarymdy bireuler qa­byldap jat­sa, sheksiz baqyt­ty­myn. Mún­dayda «ómirdi men siyaq­ty qabyl­day­tyndar bar eken ghoy» deg­en oigha qa­lamyn. Halyq ózine únaytyn kiy­no týsirgenimdi qalasa, on­da maghan aq­sha bersin, qanday kiy­no týsirip berer ekenmin. Maghan bi­reu «mә, ai­nalayyn» dep aqsha be­rip pe?
- Eger siz óziniz kinonyzda ait­qa­nynyzday halyq ashtan qy­ry­layyn dep jatsa, sizge qaydan aq­sha bersin?
- Mening qazaqqa eshqanday qa­ry­zym joq. Men tek ózimning tuys-tughan, әke-sheshem, bauyr­la­rym men ba­lamnyng aldynda ghana bo­rysh­tymyn. Al halyqqa men sa-lyq tóleymin. Jәne óte ýlken kó­lemde. Son­dyqtan últymnyng al­dynda esh­qanday kompleks se­zingen emes­pin. Jalpy, men aqy­maq adam eken­min. Osy «Qaroydy» tý­sirgen son, júrttyng bәri maghan shek­siz riy­za bolyp, «Janna, sen qan­day ke­re­metsin, manday aqyn­men tapqan 300 myng dollardy ózi­ne júm­sa­madyn, osy aqshagha ar­man­daghan ýiindi salyp, bolmasa әde­mi kólik alyp, tym bolmasa qym­bat bú­yym­dar aluyna bolar edi ghoy. Al sen aq­shandy bizge kiy­no týsiruge júm­sadyn» dep ai­ta­tyn shyghar dep oi­laghanmyn.
- Janna, siz mana óziniz jayly ai­tylghan pikirler qyzyq­tyr­may­tynyn aittynyz. Olay bolsa, «Ay­qyn» gazetinde jaryq kórgen Qan­sha­yym Baydәuletovanyng cyn maqa­lasy ýshin, «Hit TV» arnasyna ba­ryp, nege onymen pikirsayysqa týs­tiniz?
- Meni «Hit TV» súhbat alugha sha­qyrdy. Biraq olar da siz siyaqty al­dyn ala maghan qarsy bolyp alypty. Ártýrli qiytúrqy súraqtar qo­yyp «siz jamansyz» degendi al­dyma tartady. Olargha «eger men ja­man bolsam, onda nege sha­qyr­dynyzdar? Sizder eshqanday «CCN» bolmasa «BBC» emessizder. Siz­derding de arnalarynyz maghan úna­maydy. Toqyraugha úshyraghan, týk­ke túrghysyz dýniyelerdi kór­se­te­sizder» dep, ózara kelispey qal­dyq. Qoyshy, sonymen olardyng maq­saty bireu eken. Meni aqymaq etip kórsetu. Sol maqsattaryna jet­ti de. Aldyn ala tek «Oy­py­rym-ay» jayynda súhbat alamyz dep ke­lisilgen bolatyn. Birshama ua­­qyt ótken son, «Ayqyn» gaz­e­tinde osynday súhbat jaryq kó­ripti» dep, әngime auanyn ózgertti. Olar­dyng súraqtaryna tiyisti ja­ua­bymdy berdim.
- Sizdi ýshinshi filimine ki­riskeli jýr deydi. Búl filim ne ja­yynda bolmaq? Jalpy, qanday filim týsirudi armandaysyz?
- Tiyn sanap sharshadym. Bud­jeti ýlken filim týsirgim ke­ledi.
- Sizding oiynyzsha, jaqsy filim budjetke tәueldi me?
- Filimning sapasy tәueldi. Siz­ding qolynyzda bir kamera bol­ghany jaqsy ma, әlde ýsh kamera bol­ghany jaqsy ma? Óner men sapa eke­ui bir-birinen ajy­ra­ghysyz. Endigi filimim mahabbat jay­ly bolmaq. Ásem Almatyny, әdemi qyz­dar men jigitterdi kór­setsem... Sú­­lulyqty saghyn­dym... Ma­hab­bat jay­ly filim­men auy­ryp qal­­dym. Jatsam, túrsam esim­nen ket­peydi. Naghyz, shynayy se­zimdi kó­­rermenderime tartu et­sem dey­min. Búl armanym jýzege asu ýshin, amalsyz taghy da aqsha jiy­nau­gha tura keledi...
- Ángimenizge rahmet!

Ángimelesken Maqpal QARATAYQYZY

"Ayqyn" gazeti 18 mausym 2009 jyl

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5544