Seysenbi, 3 Tamyz 2021
Áleumet 6013 12 pikir 18 Qazan, 2019 saghat 13:11

Jaqyndarymyzdy joqtay alyp jýrmiz be?

«Kóresinindi kórmey, kórge kirmeysin» degen ras eken.  «Tәuelsiz el boldyq, últ retinde jeke memleketpiz» dep qalpaghymyzdy aspangha atyp, ótirik kópirip jýrip zomby qazaqqa ainaldyq. Shyn quanyp, shyn qayghyrudy joghaltyp alghandar ózgening de quanyshy men qayghysyn bólise almaydy.  

Kýnde toy, kýnde jiyn jasap,  tobyrlyq, daraqy maqtanshaqtyqpen jetken jerimiz osy bolypty. Qazaq «quanyshty bólispeseng de, qayghyny bólis» degen qaghidany berik ústaghan. 

Dýniyedegi ýsh ghayyptyng biri – ajal.  Ajal aityp kelmeydi. Dýniyege shyr etip kelgen pendening basynda bar tabighattyng zany.  Ár adamnyng dәm-túzynyng tausyluy sol adamnyng aqyrzamany, ómirining ayaqtaluy ekenin tereng týsingen babalarymyz qazagha qatty mәn bergen.   Jaqyn adamdaryna auyr qazany estirtuding ózi kónilge auyr tiymes ýshin astarlap jetkizu ýlken syn bolghan. El bolyp, besigimizdi týzeymiz dep ótirik maqtangha boy úryp jýrgende qazaqtyng ruhy ólipti!  Jaqynymyzdy shyn joqtay almay, shynayy quanyshtyng qadirin joghaltyp jatqanymyzdy kýnde jiyn kýnde toy ótkizip jýrgen ziyalylar men ruhany janghyrushylar bile me eken?! 

Jahandanu dәuirinde әlemning tili men mәdeniyetin mengerip,  tehnika damyghan zamanda adamdyqtyng kerisinshe aqyly kemip, ruhany qatigezdenip  bara jatqan jetim uaqyt boldy. Qazany telefonmen estirtip, jaqynyn joghaltqan adamgha kónil sózin telefonmen aityp, «vasapqa» jaza salatyn dengeyge jettik. Dәl osylay kete bersek, endi az uaqytta janazagha da barmay-aq internet arqyly «onlayn» qosyla salatyn bolamyz.  Qorqynyshty! Búl adamdyq meyirim men namystyng ólui. Jany bar jaratylushynyng ishinde adamdyqtyng ózgelerden aiyrmashylyghy quanyp, qayghyra bilu, shynayy joqtau, shynayy shattanu emes pe?! Say –sýiegindi syrqyratar elegiya ólendik úiqaspen aitylatyn, ólimge tereng sezimmen eske aluyn bildiretin lirikalyq ólen-jyrlarda  qansha mәn jatyr?!  Úly Abay ózining balalaryn joghaltqanda әielderge ózi joqtau jazyp bergeni jәy emes.  Búrynghy ýlkender ólim degen ýlken syn dep qarap, ólimge barghanda joqtau aityp jylamaghandardy qatty syngha alghan. Joghaltqan jaqynyna degen qimastyghyn,  o dýniyeden endi qaytyp kelmeytinin, joqtau arqyly jetkizip, qazaq mәdeniyetining asa zor ýlgisin kórsetken.  

Kәzir jaqynyn joghaltqandar kýieuinen tayaq jegen әielder siyaqty betin basyp qystyghyp, qynsylap otyrady.  Sóz joq, til joq. Elge tanymal túlghalar dýniyeden ozyp jatqanda artynda qalghan úrpaghy, jary ishtegi sherin shyghara almay,  joqtau aita almay qayghysyn ishine jútyp otyrghandary qanday ókinishti?! Tipti keybir jerlerde «qaza qúdaydyng isi, qúday isine qarsy kelip jylaugha bolmaydy» degen «zan» shygharyp kózderine jas alyp jylamaytyn әdet shyghyrypty.  Joshy hannyng balasynyng qazasyn dombyragha aitqyzghan qazaqtyng patsha kónilin býgingi tәuelsiz qazaq nege sonsha alasartty?! Elding sýiikti kósemi, batyr  Er Túngha qaytys bolghannan keyin býkil halyq qayysyp joqtau aitqan, sol joqtau atadan balagha jetip, HI ghasyrda Mahmút Qashqary jazghan «Týrki sózderining jinaghy» dep atalatyn kitapqa engen. Jambyldyn  «Alghadayy»,  Kenen Ázirbaevtyn  «Bazar–Nazary» ózinen asyp, halyqqa jetip, qazaq әdebiyetinin, mәdeniyetining ýlgisine ainaldy emes pe?!  Ruhany janghyryp jatqanymyzdyng bir jagha ústatar qorqynyshty kórinisi  joqtau jyr biletinderdi arnayy aqsha berip tuystarynyng ortasyna otyrghyzyp joqtau aitqyzatyndar bar eken.  Súmdyq! Aqshanyng jýrmeytin jeri joq boldy. 

Adam kez kelgen jaghdaydy basynan ótken song ghana mәn berip, bagha bere alady eken.  Qúdaygha tәuba, anam o dýniyelik bolghanyn estip bilip jatqandar ýige kelip, qyzymet atqaryp otyrghan jerime baryp, kónilderin bildirip jatqany kónilge demeu.  Kez kelgen quanyshty jaghday men qayghyny әrkim ózining dengeyinde bildirip jatanymen әjeptәuir keybir elge ýlgi bolar lauazymdy basshylardyng telefon arqyly «vasapqa» jaza salyp jatqandaryn kórip, adamdyqtyng sonshalyqtyng azyp ketkenine kóniling qúlazyp qalady eken.  

Eriksiz kenes dәuirindegi bir oqigha esime týsti. Ol zamanda adamdyqtyng baghasy bar, qúrmeti qúndy edi.  Alghash auyldan qalagha kelgen jas kezimiz ghoy, eldi saghynyp, qalay baryp qaytudyng amalyn oiladyq. Auylda jasynan bizding ýidin  bir mýshesine ainalyp ketken jalghyz qariya bar edi. Mergen ata deytinbiz. Eshkimge paydasy da joq, ziyany da joq, qolyna kembaghaldyqqa (ol kezde asyraushysy joq, kembaghaldargha ýkimet arnayy tólemaqy  taghayyndaytyn) beriletin azyn-aulaq aqsha týsse, basy aughan jaqqa ketip qalyp, aqshasyn qúrtyp biraq keletin. Ýidegiler sol kisi «qaytys boldy» dep telegramma salatyn bolyp kelistik. 

Bir kýni sabaqqa kelsem, dekannan bastap, kurator, studentter,  jataqhana komendanty, kәsipodaq, komsomol komiyteti ,bәri jinalyp alghan. Meni kýtip túr.  Aldymen dekanatqa kirgizdi. Staqanmen su berdi. Kәdimgidey shoshyp kettim. Álgi kelisilgen sharua oidan shyghyp ketken.  Ájeptәuir abyrjyp otyrmyn. Staqanmen su berip, jay-kýiimdi baqylap otyrghan dekan alystan ainalyp bir әngimeni bastady da:

-Auylda atang bar ma edi? – dedi.

-Joq,  - deppin. 

-Meren degen atang bar ghoy, - deydi.

-IYә, - dep birden týsindim. 

-Sol atang dýniyeden ótken eken, ózine berik bol, sen aqyldysyng ghoy, sabyr saqta, - dep nebir sózderdi jabylyp barlyghy aityp jatqanda Mergen atanyng «qazasyna»  emes, júbatushylardyng sózderine, maghan kórsetip jatqan japa-tarmaghay qúrmetine aghyl-tegil jyladym. 

Aldaghy keliskendey telegramma jataqhanagha kelgen. Ol qaghazdy birden maghan kórsetpey komendant alyp, men oqyghan fakulitetke aparghan. Shúghyl úiymdastyru júmystary jýrgizilgen. Kәsipodaq komiytetinen bireui arnayy baryp sol kýngi avtobusqa «brondalghan» bir biylet alghan.  Kәsipodaqtan arnayy qarajat bólgen.  

Janyma eki qyzdy qosyp berip aman-esen barar jerime shygharyp salyp edi.  Qanday jauaptylyq, eriksiz meyiring oyanatyn adamdyq qúrmet?!  

Ol kezde kez  kelgen qoghamdyq jolaushylar kóliginde shúghyl jaghdaygha  (broni) arnalghan kezeksiz bos oryndar saqtalatyn. Jedel telegramma boyynsha qalaghan kóliginizge biylet alyp qalaghan baghytynyzgha kete beruge mýmkindik bar bolatyn. Kәzir onday qayda?!  Alystaghylardyng shúghyl jaghdayda jedel jetui mýlde oilastyrylmaghan. 

2004 jyly әkem dýniyeden ótkende men Semeyde edim. Kýn jeksenbi bolatyn.   Sәske uaqytynda saghat 11- ler shamasynda habar keldi. Keshke jolgha shyghyp ketuimiz kerek, júmys ornynda alatyn zattar bar bolghasyn aghayyndardyng ýide bol degenine qaramay týsten keyin saghat 14-lerde mashinamen múrajaygha keldik. Jeksenbi bolsa da múrajay many abyr-sabyr, bәri jinalyp jatyr.    Mening jaghdayymdy esty salyp, qaladan tys sayajayda jatqan múrajay basshysy Tóken agham júmysqa kelip, qyzymetkerlerdi jinap kelmekshi bolyp jatyr eken. Kәsipodaq, qalalyq mәdeniyet basqarmasynyng basshysy da sonda jýr. Shirkin, bilerlik degen osy ghoy. Kәzir sonday adamdar qalmapty... Adamdyqtan alshaq, qúr quys keudeleri daqpyrttyq medaldar men ataqqa ghana arnalghandar ózgening mún-múqtajyn qaytsin?!

Dalanyng danyshpandary, qazynaly qarttary bar baghzy zamanda auyr qazany estirtudin  de jóni bólek edi. Aldymen auyl aqsaqaldary jinalyp, arnayy ýige kelip, sol әuletting ýlkenin ortagha alyp, astarlap otyryp alystan oraghytyp jetkizer edi. Halyqtyng әdet-ghúrpynda adam qaytys bolghan kýnnen bastap onyng jyly ótip, asy berilgenshe joqtau aitylady. Qazany estigen janashyr tuystar auylgha “oy,bauyrym" dep at qoyyp, atynan jyghyla týsip, jaqyndary joqtau aityp, qayghyly sarynmen kórisedi.

Jaqynyn joghaltqandar dauys salyp jylap, say-sýiegindi syrqyratyp joqtau aitady. Er azamattardyng ózi qazagha qayghyryp tayaqqa sýienip jetisi ótkenshe qayghygha salynady. 

Býgingi tәuelsizbiz dep jýrgen qazaq she?! 

Qazany da basqany da tikeley betine bylysh etkizip aita salatyn batystyng mәdeniyeti batpandap kirip jatqanda beymezgil uaqytta telefon shyryldasa qorqatyn dengeyge jettik...

Almahan Múhametqaliqyzy

Abai.kz

12 pikir