Statistikalyq derekterge kóz jýgirtsek, jer sharyndaghy er adamdardyng sany әielderden 8 payyzgha tómen. Alayda әlem demograftary «Jer betinde әielder sany azaiy mýmkin» dep baybalam saluda» dep habarlaydy amerikalyq Fox News telearnasy. Mamandardyng búl payymdaulary negizsiz emes. Aldaghy 10-20 jylda nәzik jandylardyng sandyq kórsetkishi kýrt tómendeui mýmkin. Búghan key memleketterde sәbiylerge, onyng ishinde qyz balalargha týsik jasatu jii oryn aluy sebep bolyp otyr. Songhy jyldary qoghamda «jynystyq seleksiya» degen týsinik qalyptasty. Búl - dýniyege keler sәbiyding jynysyn aldyn ala anyqtau degen maghynany bildiredi.

Statistikalyq derekterge kóz jýgirtsek, jer sharyndaghy er adamdardyng sany әielderden 8 payyzgha tómen. Alayda әlem demograftary «Jer betinde әielder sany azaiy mýmkin» dep baybalam saluda» dep habarlaydy amerikalyq Fox News telearnasy. Mamandardyng búl payymdaulary negizsiz emes. Aldaghy 10-20 jylda nәzik jandylardyng sandyq kórsetkishi kýrt tómendeui mýmkin. Búghan key memleketterde sәbiylerge, onyng ishinde qyz balalargha týsik jasatu jii oryn aluy sebep bolyp otyr. Songhy jyldary qoghamda «jynystyq seleksiya» degen týsinik qalyptasty. Búl - dýniyege keler sәbiyding jynysyn aldyn ala anyqtau degen maghynany bildiredi.
Jatyrdaghy bala qyz bolsa, oghan jasandy týsik jasalady. Jalpy, múnday qúbylys Qytay, Ýndistan, Armeniya jәne Gruziya siyaqty memleketterde keninen taralghan. Kórsetkishterge sýiensek, Qytayda 100 qyzgha - 121 úl, al Ýndistanda 100 qyzgha - 112 úldan tuylatyn kórinedi. Kóptegen janúyalarda úldyng orny erekshe ekeni aitpasa da týsinikti. Dýniyege úl bala әkelip, otbasyn quantqysy keletin nәzik jandylar da jeterlik. Qazirding ózinde Aziya elderi boyynsha 160 millionnan astam qyz bala dýnie esigin ashpay, anasynyng qúrsaghynda túnshyqtyrylghan eken. Mamandar nәzik jandylardyng azangy jer betinde qylmystyng órshuine sebepker bolady dep otyr. Er adamdar sanynyng artuy qyz balalardy zorlau, tonau, sonday-aq jezókshelikke kóptep iytermeleuge jol ashady dep alandaydy. Álemdi alandatyp otyrghan «әiel defisiyti» jaqyn bolashaqta bizde de oryn aluy әbden mýmkin. Sharanagha Allanyng bergen syiy emes, úrpaq jalghastyrushysy retinde qarap, qyz balalargha jasandy týsik jasatatyndar әlem elderi bylay túrsyn, ózimizding qarakóz qazaq qyzdarynyng arasynda da jii kezdesedi.
Elimizding Statistikalyq agenttigining derekteri boyynsha, aghymdaghy jyldyng 1 mausymynda nәzik jandylardyng sany 6 million 419 myng 508 bolsa, er adamdar jalpy halyqtyng 5 million 737 myng 197-sin qúraghan. Búl - elimizde bóriktiler sany әielderge qaraghanda 682 myng 311-ge kem degen sóz. Er adamdar sanynyng azdyghy jaghdaydy paydalanyp qulyqpen aqsha tabatyn bәzbir kәsipkerlerge jana biznes kózin ashugha jaghday tughyzyp otyr.
Biyik minberlerden ekinshi әiel aludy zandastyru mәselesi qozghalghaly beri, «toqal» degen sózdi qúlaghymyz jii shalatyn boldy. Tipti Ontýstik astanamyzdyng neke agenttikterining biri «Toqal» qyzmetin úsynyp otyr. Aty oghashtau estiletin búl qyzmet er adamdargha ekinshi әiel tandaugha mýmkindik beredi. Múnday janalyq er adamdardy ghana emes, nәzik jandylardy da erekshe quantsa kerek. Neke agenttikterine baryp, «Toqal» qyzmetine jýgingen qyzdar da tabyla ketti dereu. Bilim izdep, mansap quyp, ómirlik jaryn kezdestire almaghan qyz balalardyng talaby biyik. Olar ortasha tabysty er adamgha emes, qaltasy qalyn, jasy 40 pen 50-di ensergen jigit aghasyna ghana ekinshi jar bolugha dayyn eken. Eng qyzyghy, «Toqal» qyzmetine jýgingen qyzdar «bolashaq jarynyn» bәibishesimen birge túrugha da qarsy emes. «Toqal» qyzmetining tútynushylary negizinen 30 ben 45 jas aralyghyndaghy ózi-ózin materialdyq túrghydan qamtamasyz ete alatyn arular. Bilim izdep, mansap quyp, ómirlik serigin der shaghynda jolyqtyrmaghan nәzik jandylar ózderine tirek bolarlyq, balasyna jaqsy әke bolarlyq, әri tabysy mol er adamdy izdeydi eken. «Neke agenttiginin» diyrektory Ásel Sәkenova «Toqal» qyzmetin úsynu er adamdardy bir jelpintkenin aitady. Tipti qonyrau shalyp, alghys bildirgender de tabylypty. Qyzmetting búl týri elimizding demografiyasyna ózindik septigin tiygizedi dep payymdaydy neke agenttigining basshylyghy. Alayda múnday qyzmet adamgershilik qaghidalaryna say ma, joq pa, búghan eshkim de bas qatyrmaytyn siyaqty. «Toqal» er adamdargha toqal tauyp berip, halyq sanynyng ósuine ong әser etui de mýmkin. Desek te, búl qoghamda beleng alghan týiitkildi sheshpesi anyq.
«Toqal» qyzmeti jaghdaydy onaltudyng amal-aylasy bolsa, neke agenttikterining úsynyp otyrghan endigi qyzmeti erikkenning ermegi me dersiz. Búghan deyin pәterdi, jerdi, ghimaratty jalgha alatyn bolsaq, endi almatylyq arular jigitti de jalgha alatyn boldy. Neke agenttikteri qyzdardyng mәselesin «Erkekti jalgha beru» qyzmetimen sheshpek. Jalgha beriletin er adam óte sypayy, tәrbiyeli, kórikti boluy tiyis. Kóbine múnday qyzmetke janyna symbatty jigitti ertip, qúrbylarynyn, kýieuining qyzghanysh sezimin oyatyp, bir maqtanyp qalugha qúmar arular jýginedi-mis. Jalgha beriletin jigitterding aty-jóni, mekenjayy qúpiya týrde saqtalady.
Qoghamymyzda múnday arsyzdyqtyng oryn aluy, er adamdar men әielder sanynyng ara salmaghyna baylanysty emes әste. Qazaq arulary er adamdy erekshe qasterlep, aldynan kese-kóldeneng ótpegen. Áyeldi de halqymyz otbasynyng úiytqysy dep erekshe syilaghan. Qyz balanyng tәrbiyesi - últtyng tәrbiyesi dep baghamdaytyn elde ishtegi qyzdy jasandy týsikpen aldyru, er adamdy jalgha berip, abyroyyn ayaqasty etu - adamgershilik qaghidalarynyng saqtalmauynyn, azghyndaudy belgisi bolar.

Áygerim BAQYTQYZY

http://www.aikyn.kz/index.php?option=com_content&task=view&id=9319&Itemid=2