Múhammad TAHIYR

Shynjan-Úighyr avtonomiyalyq audanynyng ontýstigindegi úighyr-islam mәdeniyetining eki tarihy ortalyghy Qashqar men Qotan juyrda úighyrlar men hansular, yaghny qytaylar arasyndaghy qandy qaqtyghysqa kuә boldy. Osy jaghdaygha qatysty Azattyq radiosy shettegi úighyr sayasatkeri Rәbiya Qadyrmen súqbattasqan edi.

Múhammad TAHIYR

Shynjan-Úighyr avtonomiyalyq audanynyng ontýstigindegi úighyr-islam mәdeniyetining eki tarihy ortalyghy Qashqar men Qotan juyrda úighyrlar men hansular, yaghny qytaylar arasyndaghy qandy qaqtyghysqa kuә boldy. Osy jaghdaygha qatysty Azattyq radiosy shettegi úighyr sayasatkeri Rәbiya Qadyrmen súqbattasqan edi.

Qashqar men Qotandaghy úighyr belsendileri «qytaylyq repressiyagha» baylanysty ókpelerining qara qazanday ekenin, ózderining tughan ólkesindegi ýles salmaghyn azaytu әreketi jýrip jatqanyn aitady.

Al Beyjing úighyrlardy separatizm men terrorizm aiyptary boyynsha kinәli etip, qauipsizdik maqsatynda kýshpen basu arqyly tәrtipsizdikting aldyn aludy búiyrady.

BÚL - «5 ShILDE QAQTYGhYSYNYN» JALGhASY

- Songhy kezde Shynjanda zorlyq-zombylyqqa sebep bolghan oqighalardyng sany kóbeyip otyr. Osynshama qantógiske ne sebep boldy jәne osy oqighalardyng barlyghy ózara baylanysty ma?

- IYә, olardyng bәri ózara baylanysty oqighalar. 2009 jylghy shildening 5-i bolghan oqighalar barysynda (Ýrimshidegi hansu qytaylar men úighyrlar arasyndaghy qaqtyghys - Azattyq) shamamen 10 000 úighyr tútqyndaldy. Tórt-bes myngha juyghy iz-týssiz ketti. Taghy tórt-bes myng adam ólim qúshty. (BBC jariyalaghan ólgenderding tiziminde shamamen 200 adam bar -
Azattyq). Juyrdaghy oqighalargha qatysqandar ólgen adamdardyng tuystary dep oilaymyn. Múnyng iri, qayghyly oqigha bolghanyna qaramastan, eshkimning de erekshe alandaghany bayqalmady. Qytay basshylary әli kýnge deyin adamdardy tútqyndap jatyr. Tútqyndalghandardyng sany endi 10 mynnan shamamen 70 myng adamgha deyin artyp otyr.

Joghalyp ketkender men joghalyp jatqandardyng sany aitarlyqtay ósip otyr. Basshylar Qotanda azamattyq kiyimdegi әskeriyler men әskery kiyingen adamdardy  úighyrlardyng ýilerine jiberip, týrli is-әreketke kóshken. Olar otbasynyng erkek kindikti mýshelerin әketip, olardy azaptap, 5 shilde oqighalary jayly ne biletinderin jәne olargha qatysqan-qatyspaghandary turaly súraqtyng astynan alyp jatyr.

Úighyr halqy 5 shilde oqighalarynan keyin Qytay ýkimeti ózining sayasatyn ózgertip, olargha ong qabaq tanytar dep qatty ýmittengen bolatyn. Sol sebepti biz juyrdaghy zorlyq-zombylyq 5 shilde qaqtyghystarynyng jalghasy dep aita alamyz. Meninshe, Qytay úighyrlardy óltirudi jalghastyra beredi, al úighyrlar aitqandarynan qaytpaydy. Qytay ózining sayasatyn ózgertpeyinshe, olar degenderinen qaytpaydy.

- «Úighyrlar aitqandarynan qaytpaydy» degende, siz neni menzeysiz? Olar ne istemek?

- Múnyng astarynda, úighyrlar ólimge dushar bolady degen oy jatyr. Sebebi olar, «sender bizdi onsyz da esh sebepsiz óltirip jatyrsyndar. Olay bolsa, senderge qarsy kýreste nege ólim qúshpasqa?» deydi. Olar
bostandyq alady, ne óledi. Olar qorlyqtan ólgenshe, osy joldy tandaudy jón kórdi.

- Qytay ýkimeti juyqta bolghan qaqtyghystardy Pәkistandaghy jauyngerler dayyndaghan birneshe ekstremistik músylman basqaryp otyr dep sendiredi. Siz búghan ne jauap qayyrasyz?

- Múnysy - jala, búl - 100 payyz ótirik. Múny Qytay ýkimeti, qytay halqy, úighyr halqy men býkil әlem jurnalisteri bolyp, bәri biledi. Mәsele mynada: osy zorlyq-zombylyqty iske asyrghan adamdar jay ghana qytaylardyng qolynan zardap shegip, búghan odan әri tóze almaghandar. Qytay ýkimeti 5-6 adamdy qamaugha alyp, olardyng islamshylarmen jәne pәkistandyq lankestermen baylanystary baryn moyyndaugha mәjbýrlegen siyaqty. Osynau jalghan oqighany olar dәl osylay oilap tapqan. Qytay basshylary búl әdisti mening ýstimnen de paydalanghan. Tútqyndalghandar osy qylmystardy «moyyndaryna alady» da, sonyra olar «moyyndaghandary» ýshin ólim jazasyna kesiledi. Ayyptardyng barlyghy týgelimen jalghan. Ne bolsa da [búl әreketter] Qytay ýkimetining sayasatyna degen narazylyq.

«JERI MEN MÝLKI TÁRKILENIP JATQAN QAZAQTAR DA KÓTERILEDI»

- Shynjanda endi ne bolady degenge qatysty boljam aita alasyz ba?

- Osy ispettes oqighalardyng ayaghy basylmaydy. Qytay múny lankestik dep atap, úighyrlardy osy syltaumen óltire beremin dep oilaydy, biraq ol ýlken qatelik jasady. Úighyrlar birte-birte Shynjannyng ishinde jәne odan tysqary jerde kóterile bastaydy.

Eger bәri de osylay jalghasa berse, onda Qytaydaghy qazaqtar da kóteriledi, sebebi olardyng da jerleri men mal-mýlikteri tәrkilenip jatyr, olar da
tyghyryqqa tirelip otyr. Eger bәri de osylay jalghasa berse, mongholdardyng da kóterilui mýmkin. Is bizben tynbaydy. Búl qúbylys keng etek jayady.

Kýshti qysymynyng arqasynda Qytay ýkimeti úighyrlardy qauipti amal-sharalardy qolgha alugha iytermeledi. Meninshe, úighyrlar qanday qadamgha barsa da, olaryn lankestik dep ataugha kelmeydi. Ózderining tirshilik qamy ýshin kýresken adamdar qolynan kelgen kez-kelgen әdisti paydalanady. Sondyqtan men múny bostandyq ýshin kýres dep ataymyn. Men múny halyq pen ýkimet arasyndaghy kýres dep týsinemin.

Ekinshi dýniyejýzilik soghysta japondyqtar Qytay qúrlyghynyng biraz jerlerin jaulap aldy. Olar qytay halqyn qyryp otyrdy, osyghan jauap retinde olardyng kózin qúrtu ýshin qytaylar avtomatty qaru men bombalardy qoldandy. Qytaylardyng osy әreketterin lankestik dep baghalaugha bola ma? Úighyrlar dәl osynday jaghdayda.

- Úighyrlardyng shaghymdaryn qanaghattandyrugha qatysty Qytay ýkimetinen ne súradynyz?

- Men Qytay ýkimetin osynda kelip, kelisim jasap, mәseleni beybit jolmen sheshuge shaqyrdym. Sonymen birge, Qytay ýkimetine arnap hat jazdym. Hatymda Qytay basshylarynan tútqyndaghan adamdaryn bosatudy, qantógisti toqtatudy,  úighyrlargha adamgershilik túrghysynan, әri teng
dәrejede qaraudy ótindim. Áytpese janjaldyng bastalatynyn eskerttim.

Olardyng jauaby «últtyq separatister men lankesterding jetekshisining sózin tyndamaymyz» degenge sayyp keldi.

Ol kezde men әldebir zorlyq-zombylyqtyng dýmpui jaqyndaghynyna bola alandaghan edim. Olar - mening halqym; bizding qanymyz bir.

Esterinizge salugha rúqsat etinizder, Qytay basshylary ýshin kezinde men syily adamdardyng biri bolghanmyn. Ol basshylargha tózimimdi tauysatynday týrtpektey bermeulerin súragham. Biraq olar qoldarynan kelgenning bәrin jasady. Balalarymdy tútqyndady, mýlkimdi tәrkilep, mening bet alysymdy tejeu ýshin barlyq әdisterdi qoldandy.

Býgin mening halqym tura osynday jaghdayda. Biraq men әli de Qytay basshylary ar-úyattaryn sezinip, tez arada tútqyndalghan úighyrlardy bosatady, olargha jyly qabaq tanytyp, olardyng teng qúqyqtaryn moyyndaydy dep ýmittenemin. Sonymen birge, olar tez arada úighyrlardyng bar tәrkilengen jerlerin ózderine qaytaryp, zorlap qonys audartqandaryn tughan ólkelerinde ómir sýru ýshin qaytyp oralugha rúqsat etedi dep ýmittenemin.

Onyng ýstine men Qytay ýkimeti qúpiya týrde óltirtken barsha úighyrlardyng attaryn jariyalap,  úighyr halqynyng aldynda keshirim súrauyn, halyqaralyq qauymdastyqtyng aldyndaghy kinәsin moyyndauyn talap etemin. Osynyng bәri oryndalsa, úighyrlardyng toqtauy mýmkin.

«BIZDI TÝSINGISI KELMEYTIN QYTAYLARMEN BIRGE TÚRA ALMAYMYZ»

- Men búl arada eki týrli talapty kórip otyrmyn: birinshiden, siz Qytay ýkimetining úighyrlardy qudalauyn toqtatuyn, kóshirilgenderining tughan jerlerine qaytyp kelulerine rúqsat beruin, olardyng tәrkilengen jerlerin qaytaruyn jәne olardyng teng qúqyqtaryn moyyndauyn qalap otyrsyz. Biraq taghy basqa talabynyz - tәuelsizdik. Sonymen, qaysysyn basty talap dep sanaysyz?

- Qytay ýkimeti úighyrlargha adamgershilikpen qaramaydy. Úighyrlar qytaylargha senbeydi, tәuelsizdikke qol jetkizbeyinshe, aitqandarynan qaytpaydy. Alayda, úighyrlargha qatysty Qytay ýkimetining sayasaty ózgerer bolsa, qazirgi zorlyq-zombylyq sayabyrsidy. Sol kezde biz
tәuelsizdik mәselesin dialog arqyly sheshe alamyz. Búl dialogtyng negizinde halyqaralyq normalar men úighyr halqynyng mýddesi jatpaq. Úighyr halqynyng aitqandary men tandaularyn eskere otyryp, biz osy mәseleni kóteremiz.  

- Úighyrlar men qytaylar bir jerde túryp, beybit tirshilik ete ala ma?

- Basqa kimdermen birge túrsaq ta, qytaylarmen túra almaspyz. Sebebi Qytay ýkimetining ózi jaghdaydy osynsha ushyqtyrdy. Qytaylar 1949 jyly Shyghys Týrkistandy jaulap alghanda, ol jerde 13 týrli últ meken etken. Olar qazaqtar, qyrghyzdar, ózbekter, tatarlar, mongholdar men úighyrlar edi. Búlardyng bәri - tuys, әri osy jerge tamyr jayghan halyqtar. Halyqtyng qalghan bóligi qonystanushylar bolatyn. Sol kezderi hansu qytaylar jergilikti túrghyndardyng tek 2 payyzyn qúraghan.

Demokratiyalyq kózqaras ústanghan, aqyl toqtatqan qytaylar da bar ghoy. Eger osynday qytay intelliygentteri basqalardy tura jolgha bastasa, birge ómir sýru mýmkindigi tuar edi.

Eger Shynjandaghy qytay halqy úighyrlardy qoldasa, óz ýkimetinen: «Búl adamdargha qylghandaryng ne? Osy jer - olardyng ata qonystary ghoy, nege osylay istep jatyrsyndar?» dep súrasa, úighyr halqynyng qúqyqtaryn qoldap jatsa -  birge túruymyz yqtimal bolar edi. Qytay halqy ne ýshin olay qoldauy mýmkin? Mening jauabym - olar da úrys-kerissiz ómir sýrgendi qalaydy.

Úighyrlar beybit kýn keshpeyinshe, ózderi de tynysh tirshilik jasay almaytyndaryn biledi. Múny týsingen kezde olar da bizding qatarymyzgha qosylady.

Azat Europa / Azattyq radiosy

http://www.azattyq.org/content/kazakhstan_rabiya_kadeer_china_uigur_xinjiang/24290321.html