«Úyalyp boldyq pa? Endi Qanatty túqyrtudy sәl qoya túrayyq»
Kýni keshe Almatydaghy Baluan Sholaq atyndaghy sport jәne mәdeniyet sarayynda kәsipqoy boks keshi ótti.
Keshting basty jekpe-jeginde danqty boksshy Qanat Islam (26-0, 21 KO) Namibiyadan kelgen Valiter Kautondokvany (18-1, 17 KO) tóreshiler sheshimimen jenip, WBO halyqaralyq chempionynyng belbeuin qorghap qaldy.
Búl endi "jany qalmay jalpy jazyp" jatqan eski aqparatqa ainaldy. Bizding aitpaghymyz qazaq jankýierlerining «Qazaq-qa» qarsy tis qayrauy bolyp otyr. Qanat Islam qazaq jerinde "qara balany" qapy qaldyrghany ýshin "betimen jer basyp" úyalyp jýrgen qazaq kóp. Kesheden beri әleumettik jelide úyalghannan kirerge tesik tappay, ah úrghan aghayynnyng kóptiginen kóz sýrinedi.
Jekpe-jekke deyin «Qanat qaydaghy bir qapshyqtardy sabaydy» dep ókpelegen aghayyn, jekpe-jekten keyin «qara bala Qanattan jenilip qaldy» dep ókinish bildirdi. Qyzyq. Kezdesuge deyin Kautondokvagha ayaushylyq tanytty, Qanattan tayaq jeydi dep. Kezdesuden keyin taghy sol namibiyalyqtyng namysyn qorghap jýr. Bәri әdil, bәri әdiletshil, shirkin!
Brinshiden, Valiter Kautondokva anau aitqanday "qapshyq" emes edi. 34 jastaghy búl boksshy boxrec reytingisinde 24-shi orynda túrghan. Al Qanat 41-shi satyda. Namibiyalyq boksshy ótken jyly ghana dәl osy reytingte 6-shy orynda túrghan amerikalyq Demetrius Andrademen (28-0, 17 KO) júdyryqtasyp, tóreshilerding sheshimimen ghana jenilgen. Ol jekpe-jekte anau-mynau emes, tura WBO tújyrymy boyynsha orta salmaqtaghy әlem chempionynyng belbeuine talasyp kórgen.
Ekinshiden, Qanattyng jenisi ýshin jerge kirerdey úyaludyng qajeti joq. Qanat 10 raund boyy qorghanysta jatyp alghan joq. Óz degenin jasady. Tipti besinshi raundta afrikalyq nokdaungha týsip qaldy. Eki metr sportshynyng sharshy alanda eki býktelip qúlaghanyn elding bәri kórdi. Demek, tarazynyng basy Qanat jaghyna audy degen sóz. Qalghan bes raundta Qanat qanday taktika ústansa da ózi biledi. Qashyp jýrip qorghana ma, uaqyt sozyp qorghana ma óz erki. Al úpay sanymen jenilip jatqan boksshynyng tynbay shabuyldaytyny da shyndyq. Afrikalyqtyng songhy bes raund boyy belsendi júmys jasaghany ýshin beldikti sheship beretin Qanat ta joq, tóreshiler de joq. Demek, Qanattyng jenisi ýshin, qazaq eli betimen jer basty deu artyq әngime.
Onyng ýstine, Qanat Islam sony tórt raund boyy synghan qolymen júdyryqtasqan. Boksshynyng komandasynyng habarlauynsha, jetinshi raundtan bastap Islam ong qolynyng synghan bilegimen óner kórsetken. Osyghan baylanysty ol qarsylasyna dúrys soqqy jasay almaghan. Jekpe-jekten keyin qazaqstandyq boksshynyng jaraqattanghan qolyna gips taghyp túrghan sureti jariyalandy.
Salystyru ýshin aita keteyik, 6 qazan kýni taghy bir qazaqstandyq boksshy Gennadiy Golovkin ukrainalyq Sergey Derevyanchenkony dәl osynday jaghdayda jendi. Onda da Golovkinnen birneshe jas kishi Derevyanchenko jekpe-jek boyy belsendi boldy. Biraq kezdesuding basynda bir nokdaun alyp qalghan Sergey jenliske úshyraghan. Bokstyng otany - Amerikada oryn alghan kýmәndi jenis ýshin beti býlik etpegen otandyq sarapshysmaqtar, Qazaqstanda qazaq balasynyng jeniske jetkenine úyalghany biz ýshin týsiniksiz.
Amangeldi Seythan, sport kommentatory
Qay qolyndy kesesin, Qazaq?
«Boks Amerikada tuyp, Qazaqstanda óldi», - depti bir bilgish. Aytady-au. Álgining neni menzep túrghanyn oqyghanda tipti tang qaldyq. Qara balany Qanatqa jyghyp berippiz.
Ózimizge qatang qaraymyz, iya? Kózben ghana emes, kishini ýlkeytip kórsetetin kózәinek, ol az deseniz mikroskop tauyp alamyz. Sosyn kóseudi alyp, otty kósedik, kettik...
Boks tip-tiri. Ázir óletin týri joq. Ay aman, kýn esende ol da sporttyng bir týri bolyp ómir sýre beredi. Bayaghyda Jandos Kókimovtyng jolyn keskende selt etpegen, tipti beride 1999 jyly Hiustonda, bylayghy jarys emes, әlem chempionatynda Kuba ókpelep qalady degendi jeleu etip, Ermahan Ibyrayymovty «qúrbandyqqa» shalghanda týgi ketpegen boks Qanatqa bola óle salady deysiz be? Sondyqtan betinen oty shyghyp, әlem aldynda qatty úyalyp ýilerinde otyrghandar, terezedegi perdeni ysyryp, syrtqa bir qaranyzdar da dalagha shygha berinizder. Boks jankýierleri sizderge esh ókpelemeydi.
Qara baladan qatty úyalyp qalghandar bar eken. Olargha da aitayyq. Besinshi raundta bir úryp, qarsylasyn eki býktegen Qanat sodan keyin esten tanbasa boldy, jenisti enshileytinin bilip túrdy. Qanday da bir soqqygha shydaytyn jigit emes pe, qashsa da pyssa da qarsylasyna aldyrmady. Nokdaun esebinen jeniske jetti. Ras, teng beruge de bolatyn edi, biraq bәseke Qazaqstanda ótkenin de este ústau kerek, negizi.
Silәmning úlyn aqtau oida joq. Qayta sýisindik. Ne degen minez! Qarsylasy úrsa ezu tartady. Qasqyr sekildi. Qaqpandagha týskenin úryp kórinizshi, qynsylamaydy, yr etui, yrjyng etui mýmkin. Áytpese jata beredi. Sizge nazar audarmastan. Qanat ta solay. Endi janyna batatyn soqqy ótpegen shyghar, biraq tynysy tarylghanda betinen tartyp jiberse de onay emes qoy.
Tynys demekshi. Jýris kóp boldy. Solay sharshady. O bastan taktika dúrys tandalmaghan. Strategiya sauatty jasalmaghan. Ol endi nelison,pelisondardyng kemshiligi. Tauday Túrsyn Edilov túrghanda ana bapkerdi Amerikadan nege aldyrtty eken, Qanatjan?
Kezi kelgende súrarmyz. Jigitting ezi bolghanda Qanat ringte ezu tartpas edi. Qabaq shytqanyn kórdiniz be? Ózi tandady. Ózi sonyna deyin jetkizui tiyis ekenin úqty. Uolter Kautondokvonyz onay qarsylas emes. Qanat ta qyzyq. Ony nege tandaydy. Elge әkelip, ekpetinen týsiretin bireudi shaqyruy tiyis edi. Joq, oghan barmady. Ózine ynghaysyz, boyy da úzyn, qoly da úzyn әlemdik reytingte ózimen qatarlas jigitti tandaghan. Taghy da qazaqstandyqtar shulaghan son. «Dúrys bireudi әkelip, jensey». – dep aiqayladyq qoy. Uolter ótkende Demetriusa Andradege qarsy soyqan salghan. Beldik iyesi bolghannan keyin tandau Qanatqa tiyesili edi. Joq, búl jerde Qanattyng quylyq jaqqa attap baspaytynyn ghana aitqymyz keldi. Mýmkin ózin synap kórudi de dúrys kórgen bolar. Kýni erteng Demetriusa Andrademen kezdesip jatsa ózin sauatty ústau ýshin.
Golovkinmen salystaratyndar ýshin. Gennadiy tútas bir Respublika mәpelep ústap otyrghan sportshy. «Emshekten» endi shyqsa bilmedik, biraq birazgha deyin qos qaltasyn, qoyyn-qonshyn aqshagha toltyryp otyrdyq. El imidji ýshin. Bir boksshy kerek edi. Janynda tilge jýirik, iske pysyq top qúryldy. Solar jón siltep, baghyt berdi. Áytpese búl dengeyge ol da jete almas edi. Qayran qazaq aqshasy –ay, kimdi biyikke shygharmadyn.
Golovkinning Gena kezinen bilemin. Myqty sportshy. Ásirese әuesqoy ringte keremet edi. Afinyda altyn medali alady dep, ýkilep apardyq. Sony siyrqúimyshaqtanyp, bitti. Qazaq balasyna qúshaghy jabyq, qabaghy qatu mening halqym qazaqstandyq balalargha qamqor әke, meyirban sheshedey qaraydy. Ol dúrys ta shyghar. Sol Genadan eshkim әli súraghan joq, Afiny finalynyng taghdyryn. Onyng bar syrdy býrkemey aityp beretinine de kýmәnim bar. Jaraydy, jýz jylghy әngimeni jamap qayteyin...
El qazynasynan qarjylandyrylghan Genagha da keyde ókpelep alamyn. Ókpeley salatynym, anau EKSPO kezinde elge kelip, bir tóbelese salsa týgi ketpeytin edi. Jәne tegin emes. Ájeptәuir qalamaqygha! Ózi me. Ózgeleri me, bizding taraptan úsynylghan qarjyny qomsyndy degen de sóz. Anyghyn Alla biledi!
Álgi Genagha taghy ókpem bar. Biyikke shyghuyna saty bolghan qazaq qazynasy ghoy. Osy eldegi birer bauyryndy nege anderkartyna nege tirkep qoymaysyng dep.. Ol jaghyn ózi biler endi.. Genanyng manynda sauatty úiymdastyrushylar jýrdi deytinimiz Lemieden keyin kileng sabalugha jaqyn jýretin sabazdardy ringke shygharyp berdi. Alivares demeseniz qalghanynyng shamasy belgili edi ghoy. Tipti Derevyanchenko zamany da ótip ketken. Zamany deseniz de ol da bir jar búzyp, tau qúlatqan emes edi. Djeykosb deysiz be? Ol jigit te syrqatynan jazylyp, boksqa kirispep pa edi...
Úyalyp boldyq pa? Endi Qanatty túqyrtudy sәl qoya túrayyq. Ázirshe súranysqa ie bolghan boksshynyng biri. Memleketke týk ziyany joq, qazynadan qarjy almaydy. Bir-eki azamattyng qoldauyna sýienip, anau Arman Rysbekterdi qasyna ertip, boks jasap jýr. Oghan basqa bolmasa da Almaty riza, ailar óte boks kóredi. Al, sizder óz ózderinizden úyalyp, boks óldi dep, nekrologqa tapsyrys berip... Qajet emes! Aza gýlge degen aqsha jinau da kerek emes. Boks әli tiri. Qanat aman bolsa, talay jekpe jek ótkizedi, nemese úiymdastyrady. Qayta qoldap jibereyik. Abay atang aitty ghoy., birindi qazaq biring dos, kórmeseng isting bәri bos», - dep. Qanat mening dosym әri bauyrym. Týtip jeseniz de sózim osy!
Quanysh Qappas
