Sәrsenbi, 1 Aqpan 2023
Aqmyltyq 4476 11 pikir 28 Qazan, 2019 saghat 15:11

Islam Ábishev: Bir-birimizdi keketip-múqatqannan eshtene ónbeydi

Biz Su resurstary komiytetining búrynghy tóraghasy, 8 aidan beri tergeu abaqtysynda otyrghan Islam Ábishevke advokattary arqyly saualdar joldap, ol kisi jauaptaryn jazyp berip, búghan deyin respublikamyzdyng su salasyna qatysty birneshe maqalasyn jariyalaghan edik.

Odan keyin sot prosessteri bastalyp ketkendikten, sot zalynan birneshe reportajdy nazarlarynyzgha úsyndyq. Búl joly Islam Ábishev abaqtydan aldynghy ýzilip qalghan әngimesining jalghasyn joldapty.

Býgin Islam Ábishevten «Abaqtyda, negizinen, qanday qylmyspen tútqyndalghandar otyr? Týrmede nemen ainalysasyzdar? Týrmedegi jaghday jalpy Qazaqstannyng jaghdayyn kórsete me?..» degen sekildi birneshe súraqtardyng jauabyn aldyq.

Maqalany oqyp otyryp, oigha qaldyq. Rasynda, bizding ýkimet jerdi iygerudi bilmey me, әlde qúlyqsyz ba? Nege halyqtyng әleumettik mәselelerin sheshuding onay joldaryn bekituden bas tartady?..


2015-2016 jyldary búrynghy basshylar qabyldaghan baghdarlamagha ózgeris engizumen әure bolsaq, 2017 jyly qarjyny sheshumen ainalystyq.

Islam damu bankimen, Evropa damu bankimen, Aziya damu bankimen, Dýniyejýzilik damu bankimen kelissózder jýrgizip, kelisimge kele bastadyq. Olardyng eng birinshi talaby – nesiyeni qaytaratyn aqshanyng kózi qanday bolady degen súraq boldy.

Budjetten ol aqshany qaytarmaytyn boldy. Qalatyn bir-aq jol –  tarifti kóteru kerek. Tarifti kótersek, sharualargha qiyn týsetin boldy. Endi búny sheshuding jolyn izdey bastadyq. Múnyng mynaday amalyn taptyq:

1. Egistik sugha beretin subsidiyanyng mólsherin kóterdik. Búl nesiyening 25 payyzyn jabatyn dengeyde boldy.

2. Býkil Qazaqstan boyynsha su qoymalary, kanaldar arqyly beriletin sugha birynghay tariftik smeta jasaugha kóshtik.

Múny bylay týsindiruge bolady. Búryn әr oblys, әr audan, әrbir su jýiesi bólek-bólek tariftik smeta jasaytyn. Sondyqtan barlyq shyghyn tike sol jýieden su paydalanushylardyng moynyna týsetin.

Su jýiesin qamtamasyz etetin sushylardyng enbek aqysy, janar-jaghar may, taghy da biren-saran su jýiesin ústap túrugha kerekti shyghynnyng ózi sharualargha әser etedi. Al, búghan su jýielerin qayta qalpyna keltiruge ketetin shyghyndardy qosatyn bolsaq, ol tipten de auyr soghatyndyghy belgili. Onyng ýstine bir kanaldy jóndeuge ketetin shyghyndy sol kanaldan su paydalanatyn diqandargha bólip qoysaq, onda sektoryna tek sugha ghana 100 myng tengeden astam qarjy tóleuge tura keler edi. Ol óz kezeginde qalpyna keltiretin jerdegi sharualargha tipten auyr tiyetini sózsiz. Sondyqtan býkil respublika boyynsha «Qazsushar» RMK su beretin kanaldar boyynsha birynghay tariftik smeta bekittik.

Múny bylay týsindiruge bolady: Bizde paydalanuda 1,4 mln gektar, qalpyna keltiretin 610 myng gektar jer bar. Osy 610 myng gektar jerdi qalpyna keltiruge ketetin 287 mlrd tengege juyq qarjy jalpy barlyq 2 mln gektar jerge shashylady. Yaghni, 287 mlrd tengeni 610 myng gektargha shaqsanyz, 478 myng tengeden kelse, 2 mln gektargha shaqqanda 144 myng tenge bolady. 1 gektargha ketetin shyghyn. Múnyng ýstine halyqaralyq qarjy úiymdarynan alatyn nesiyening ósimin qossanyz, devalivasiyany qossanyz, búl әjepteuir qarjy bolyp shyghady.

Shyghyndy 610 myng gektargha emes, 2 mln gektargha bólu arqyly 1 gektargha týsetin shyghyndy 3,2 ese tómendettik. Biraq múnyng ózi de diqandargha auyr bolatyn. Sondyqtan tómendetuding ekinshi jolyn qarastyrdyq.

«Qazsushar RMK»  kәsiporny – auyl sharuashylyghynan basqa, ónerkәsip oryndaryna, energetikagha, kommunaldyq múqtajdargha (túrmysta paydalanatyn qalalargha, eldi-mekenderge beriletin su) jәne ekologiyalyq múqtajdargha da su beredi. Mineki, osy salalargha beriletin sudyng barlyghyn birynghay tarifke kirgizdik. Osynyng nәtiyjesinde auyl sharuashylyghyndaghy su jýielerin qalpyna keltiru ýshin ketetin shyghyndy barlyq su paydalanushylargha proporsionaldy týrde bóletin boldyq. Sonyng nәtiyjesinde tarifti tómendetuge taghy da mýmkinshilik aldyq.

Jalpy su jetkizip beru tәsili, ekige bólinedi: birinshisi –  sudyng ózi kanaldar arqyly aghyp baruy (samotek). Ekinshisi – nasos qondyrghylary arqyly su jetkizip beru. Osy ózgeristerding nәtiyjesinde birinshi tәsilmen auylsharuashylyq su paydalanushylary ýshin 1 m³ sudyng tariyfi 1,5 tenge kóleminen aspaytyn boldy. Ekinshi tәsilmen tarif 3,5-4 tenge kóleminde qaldy, yaghny keybir jerlerdegi tariften tómendedi. Odan artyghyn budjet arqyly subsidiyalaugha qol jetkizdik.

Múnyng barlyghyn naqtylap jazyp otyrghan sebebim mynada: búrynghy baghdarlamada kórsetilgen 1,5 trln tenge negizinen bódjetten qarastyrylghan bolatyn. Baghdarlamany taldap, onyng shyghyndaryn qysqartyp, qayta bekitemiz dep eki jyl әure boldyq. Yaghni, 2015-2016 jyldar sonymen ketti. Endi ony bitirgende «budjetten berilmeydi, basqa qarjy kózderin qarastyryndar» degen tapsyrma aldyq.

Jogharyda aitqanday, halyqaralyq qarjy úiymdarymen júmys taghy da bir jyldan astam uaqytqa sozyldy. Sóitip, júmysty 2018 jyldyng ortalarynda bastaugha mýmkinshilik tudy. Óitkeni, tarif mәselesi aita salugha op-onay bolghanymen, ony is jýzine asyru óte qiyn sharua. Syrttan qaraghanda týk te qiyn emes bolyp kórinedi. Al, shyn mәninde, býkil respublika boyynsha qanshama myndaghan su paydalanushylar bar. Solardyng barlyghymen qoghamdyq tyndau ótkizu kerek. Olardyng barlyghyna týsindiru kerek, kelisimin alu kerek. Qanshama kóp esepter jasalynuy kerek. Olardyng súraqtary da kóp. Mysal ýshin, «nege biz Pavlodar oblysynda iske qosylatyn jer ýshin Jambyl oblysynyng diqandaryna tóleuimiz kerek?» deydi. Nemese energetikter aitady, «nege auyl sharuashylyghy ýshin bizding tarif kóterilui kerek?» deydi, ónerkәsip kommunaldyq tútynushylary da solay deydi.

Osy mәselelerding barlyghyna biz, su alushylar jauap beruge mәjbýr boldyq. Onyng ýstine kóp uaqyt joghalttyq. Bir qaraghanda, su paydalanushylardyng súraqtary oryndy da. Nege bireu ýshin bireu tóleu kerek? Búl jerde taghy bir qauip bar. Halyqaralyq qarjy úiymdarynan alatyn qarjy, negizinen, dollarmen keledi, dollarmen qaytaryluy kerek. Eger tenge qúnsyzdanatyn bolsa, búl qiynshylyq tughyzady. Biz búl júmysty bastaghan 2017 jyldyng sonynda 1 dollar 360 tengening kóleminde bolatyn, al qazir 392 tenge. Mine, qazirding ózinde búl mәsele problemagha ainala bastady. Mineky ýkimet tarapynan suarmaly jerge degen nemqúraydylyq barynsha kesirin tiygizip baqty. Keybir azamattardyng 1 trln tengeni qysqartuymyzgha baylanysty jasaghan amal-aylasy dep te úghynugha bolady múny. Menen ósh aludyng amalyn qarastyra otyryp, qanshama qarapayym enbek adamdaryna ziyanyn tiygizdi.

LRT Astana siyaqty qaytarymy mýmkin emes jobalargha 500-600 mlrd tengeni taban astynan tauyp, ony júmsap ta ýlgerdi. Al qaytarymy mol, óte kóp júmys ornyn ashatyn su sharuashylyghyna «qarjyny ózdering tabyndar» dep, artqa qaray ysyryp qoya saldy. Sózimiz dәleldi bolu ýshin mysal keltire keteyik: jalpy 287 mlrd tengege juyq budjet qarjysymen nemese Últtyq qordan bir payyzben nesie retinde alyp qarjylandyrghanda búl júmystyng barlyghy osy kýni bitip, júmysqa qosylghan bolar edi. Sóitip, 2020 jyldan bastap 610 myng gektar jerden 2.8 mlrd dollardyng ónimi óndirilip, 120 mynnan astam túraqty júmys orny ashylghan bolar edi. Yaghni, 120 myngha juyq otbasy ózining kýnkórisin suarmaly jerden tauyp otyrghan bolar edi. Suarmaly jerlerdi qalpyna keltiru ýshin bolghan jeti jyldyq kýresting kishkentay ghana bir bóligin týsindirip kórsetuge tyrystym.

Meni tanghaldyratyny – óte ýlken lauazymdy adamdardyng suarmaly jerlerding óte manyzdy mәsele ekendigin týsinbeytindigi, mәn bermeytindigi. Búl mәselening óte ýlken әleumettik-ekonomikalyq manyzy bar ekendigine nemqúraydylyqpen qarauy.

Eng bastysy, auyldan júmys tappay, qalagha aghylyp kelip, bazarda arba aidap nemese jaz boyy qúrylysta bolar-bolmas ailyq alyp, keyde onysyn da ala almay qinalyp jýrgen qazaq jastaryna jany ashymauy men ýshin óte týsiniksiz bolatyn. Búl mәseleni de mysalmen týsindire keteyin. Mysaly, 35-40 shamasyndaghy qazaq jigitining auylda әke-sheshesi, kelinshegi jәne bes gektar jeri bar.  Ol jerge su shyqpaghandyqtan jerdi paydalana almaydy. Endi ne isteydi? Áke-sheshesi, әieli, jas balalary auylda qalady. Áke-sheshesi zeynetker bolsa, zeynetaqymen nemese qolynda bar mayda-shýide malmen kýn kóredi. Jigit Almatygha nemese Astanagha júmys izdep ketedi. Otbasy bólindi. Jigit ýlken qalagha kelip, joly bolyp ketse, ary ketkende, qolgha 150 myng tenge tiyetin qúrylystaghy qara júmysqa kirisedi. Ol aqshany óte ýnemdegende, 60 myng tengege juyghyn túratyn jeri men tamaghyna júmsaydy. Sonda auyldaghy bala-shaghasy men әke-sheshesine aiyna 90 myng tenge qalady. Múny segiz ay boyy tauyp túrghanda, 720 myng tenge bolady eken. Al endi múny on eki aigha bóliniz: 60 myng tenge. Meyli, әlgi jigitting aiyna 100 myng kirisi bolsyn deyik. Áke-sheshesining zeynetaqysy bar, sondyqtan ony esepke almay-aq qoyayyq. Ol jigitting eki-aq balasy bar desek, onda bir aigha keletin 100 myng tengeni tórtke bólseniz, 25 myng shyghady. Adam basyna keletini osy aqsha. Búl qarjy tek tiri bolugha ghana jetedi. Eger bireu auyryp qalsa, onda ýlken mәseleler bastalady. Al kiyim alu, basqa nәrselermen ainalysu jóninde әngime joq. Endi taghy bir aitatyn jayt, ol júmysker jigit ýlken qalalardaghy qúrylys kompaniyalarynda júmys jasaghanda, onyng eshqanday qúqyghy joq. Oghan zeynetaqy audarymy, әleumettik paket, enbek ótili degender jýrmeydi. Enbek demalysy, bulleteni (bolinichnyi) degen de mýldem joq. Yaghni, bylaysha aitqanda, basy azat qúldyng dәl ózi ghoy. Onyng ýstine ailyqtaryn da uaqtyly ala almay qaluy jii kezdesedi. Al keybir kompaniyalar júmys istetip, basynda jaqsy beredi de, ayaghynda 1-2 adyng ailyghyn bermey, qarapayym júmysshylardy «laqtyryp» ta ketedi.

Múnday jaghdayda qalagha kelgen júmysshy jigit óte qiyn jaghdaygha týsedi. Auylda auzyn ashyp otyrghan bala-shaghasy bar. Olar bir ay tamaq jemey otyra almaydy. Endi ol jigit ne isteydi? Ol qúrylys alanynan qúrylys materialdaryn úrlap satugha kirisedi. Sóitip bir kýni ústalady. Odan 7-8 ay tergeu abaqtysynda 70-80 myng tengening zaty ýshin otyryp, eki-ýsh jylgha sottalady.

Men búl jaghdaylardy qyzmette jýrgen kezde de sezinetinmin, týsinetinmin. Al ózim segiz ay «sizoda» otyrghannan beri anyq kózim jetti. Dәl osynday jaghdaymen otyrghan qazaqtyng mop-momyn qarapayym jigitteri jetkilikti. Múnda týskennen keyin taghy da mәseleler bastalady. Advokat jaldaugha aqsha joq. Tergeushi úsynatyn, memleketten taghayyndalatyn advokat tergeushige týbegeyli tәueldi. Sebebi, advokattyng óz qyzmeti ýshin memleketten alatyn qarjysynyng kólemi tikeley tergeushige baylanysty. Ózin-ózi qorghaugha ol jigitting zang salasynda bilimi jetispeydi. Sondyqtan ol jigitting taghdyry tergeushige tikeley jýz payyz baylanysty. Al tergeushi ol jigitke eshqanday teris oiy bolmay, jany ashyghanmen, eshtene istey almaydy. Sebebi, onyng júmysynyng nәtiyjesi qansha qylmys ashty, onyng qanshasy sottalyp jaza aldy, mine, osyghan baylanysty. Tergeushi de jas jigit, ol ósu kerek, premiya aluy kerek, júmysyn kórsetui kerek. Segiz aidan beri «sizoda» otyryp, ýlken lauazymdy qyzmettegi adamdardyng nemqúraydy kózqarasynan qoghamda qanshama qiynshylyqtar tuyndaytynyna tolyq kózim jetti. Bolar-bolmas nәrsege sottalyp bara jatqan, otbasynan aiyrylyp, qiynshylyq kórip jatqan jap-jas, tepse temir ýzetin qandastarymdy kórip, tereninen jýregimmen tebirendim. Jýregim jylady degen sózderdi bar jan-tәnimmen, tereninen týsindim. Búl jerge týspey túryp ta týsinetin týisigim, múnda kelgeli tipti terendey týsti. Meyli, segiz aidan beri abaqtyda otyrsam da, meyli 10-15 jylgha jalamen sottap jiberse de, eshqanday ókinishim joq. Yaghni, men dәl qazirgidey bilmesem de, qazir bilip tanysqan, bir tabaqtan as ishken bauyrlarym ýshin kýreskendigimdi sezindim. Ol kýresimdi toqtatpay, kýrese de beremin dep sheshtim. Meyli, kim ne aitsa, ol aitsyn, әrkim ózi biledi, biraq anyghy – mening arym da, oiym da, niyetim de taza. Osy maqsatta ainalamda otyrghan jastarmen sóilese bastadym. Olardyng әrqaysysyna tereng ýnilip qaray bastadym. Qylmystyq isterin zerttey bastadym. Qylmystyq kodeksti, qylmystyq-prosessualdyq kodeksti, joghary sottyng qaulylaryn taldap, tanystym. Tiyisti zandarmen, normativtik aktilermen tanysyp alghannan keyin, ainalamdaghy jigitterge bilgenimshe kómektese bastadym. Qúdaygha shýkir, birinshi dengeydegi sottalghan ne bolmasa sottalayyn dep jatqan onshaqty jigitting týrmege týspeuine septigim tiydi. Odan basqa, «sizoda» otyrghan basqa da sauatty jigitterge dәl osylay jәrdem etip, biraz jigitter týrmeden shyqty. Ol biz ýshin, týrmedegiler ýshin óte ýlken quanysh. Bir-birimizdi qúttyqtap jatamyz.

Qúrmetti oqyrman, eger sizderding uaqyttarynyz bolyp, «Dala fm» radiosyn týski 13-15 aralyghynda tyndasanyzdar, týrmedegiler jóninde óte kóp habar alasyzdar. Ondaghy qazaghymyzdyng jas kelinshekterinin, ózderining erine degen sýiispenshiligi, ystyq yqylasy, tózimdiligi, kónbistigi, qajymas ruhy jýreginizdi eriksiz tebirentedi. Otbasy myqty elding memleketi myqty bolatyndyghyna sózsiz senesiz.

Biz múnda qylmystyq is jóninen, basqa kәsipkerlik jayynda, kýn kóru jayynda, otbasy jayynda, qogham jayynda, din jayynda da óte kóp әngimelesemiz. Áriyne, jasym ýlken bolghannan keyin, ómirden kóbirek kórgennen keyin, bar bilgenimmen bólisuge tyrysamyn. Ol әngimelerding kóp paydasy bar ekendigin bayqaymyn. Bosanyp shyqqan jigitterding kópshiligi habarlasyp túrady. Óz ómir joldaryn janadan bastap jatqandary turaly, ómirge degen basqasha kózqaras payda bolghandyghyn aityp quantyp túrady. Meyli, kishkentay ghana bolsyn, meyli onshaqty ghana adam bolsyn, sol adamdargha paydang tiygenin sezinu ýlken quanysh, ýlken baqyt dep oilaymyn.

Qúrmetti oqyrman, qalagha ketip qalghan jigitterimiz, qalagha ketpey, biz –  ýkimettegi dәu-dókeyler sol jigitting 5 gektar jerine su shygharyp jetkizip bergende ne bolar edi? Soghan kósheyik. Onay bolu ýshin 5 gektar jerge kartop ekti deyik. Bir gektardan ortasha 32 tn kartop aldy deyik. Onyng tonnasyn 60,0 tengeden satty dep esepteyik. Sonda 1 gektardan 1,92 mln tenge qarjy týsedi deyik. Onyng 720 myng tengesi ekkennen satqangha deyingi shyghyn bolsyn deyik. Sonda 1 gektardan ýige kiretin tabys 1 mln 200 myng tenge bolady eken. Al, 5 gektardan 6 mln tenge tabys týsedi eken. Ony on eki aigha bólseniz, 500 myng tenge bolady eken. Al, ony otbasyndaghy tórt adamgha bólseniz, 125 myng tengeden keledi eken. Yaghni, adam basyna shaqqanda, birinshi jaghdaymen salystyrghanda 5 ese kóp degen sóz. Áriyne, múny qaghazgha jazyp, eseptey salu óte onay. Al ómirde bes ese kóp bolmasa, eki ese kóp bolar, bәribir anaghúrlym paydaly.

Búl jerde Ýkimet bolyp, jergilikti әkimshilik bolyp, óte kóp úiymdastyru, týsindiru, ýiretu, jәrdemdesu sharalaryn jýrgizuimiz kerek. Mine, biz zang shyghardyq, erejesin bekittik, aqsha bóldik, endi ózing basyndy istetip, júmys istep kete ber deuge bolmaydy. Árbir diqanmen jeke-jeke, ary qaray birlestirip, kýnige naqty júmystar atqaruymyz kerek. Auyldy jerdegi bauyrlarymyzgha óte kóp nәrseni ýiretuimiz kerek. Búl júmystardy úiymdastyrudyng óte kóp normalary, tәsilderi jetkilikti.

Jalpy qoghamda sheshetin mәseleler óte kóp. Eng bastysy, sony sheshuge qajetti jaghdaylardyng bәri bar. Qarjy bar, zandar, qaghidalar bar (mýmkin keybireulerine birshama ózgerister engizu kerek), jer, su, paydaly qazbalar bar. Infraqúrylymdar bar. Tek qana kýn-týn demey, jan ayamay júmys isteu kerek.

Osylardyng barlyghy da kókireginde sayrap túrghannan keyin óz oilarymdy «Ýndeu» retinde jariyaladym. Biraq, ókinishke oray, birde-birine tújyrymdy jauap ala almadym. Internettegi keybir ini-qaryndastarymnyng «týrmege týskennen keyin aqyldy bolyp ketipti, ýkimetke aqyl ýirete bastady» degen sózderin de oqydym. Sizderdi de týsinemin. Ashynghannan, sharasyzdyqtan, kóptegen nәtiyjesiz baghdarlamalardan sharshaghannan, atqarushy biylikke, sheneunikterge degen senimning óte tómendep ketkendiginen jazghandyqtarynyzdy bilemin. Biraq bәribir halyqtyng jaghdayyn jaqsartudy bәrimiz birigip oilauymyz kerek siyaqty. Bir-birimizdi keketip-múqatqannan eshtene ónbeydi.

Áriyne, mening jasaghan «Ýndeuimnin» bәri dúrys dep aita almaymyn. Dúrys emes jerleri de boluy mýmkin, dúrys jeri de boluy mýmkin. Birge talqylayyq, úsynys aitayyq. Eger syn aityp talqylasanyzdar, men dayynmyn. Sóitip, aqyrynda ortaq sheshimge kelsek, sodan song barlyghymyz birigip atqarushy biylikten tolyqqandy talap etuge bolady. Eng bastysy, bizge ne kerek, oghan qalay jetemiz, osyghan tolyq kóz jetkizip aluymyz kerek. «Bizge ne kerek?» degende, әriyne, eshkim de aspandaghy aidy qolyma әkelip ber dep aita qoymas. Ózimizding maqsatymyzdy, oghan jetu joldaryn anyq bilmey jatyp, bir-birimizdi keketip-múqatyp, kemsitip әure boludyng keregi joq siyaqty. Eshkim de ózine, óz últyna jamanshylyq oilay qoymas. Tek halyqty oilaytyn ýlken qyzmette otyryp, ózining qarabasyn óte kóp oilap ketetinder boluy mýmkin. Al bizding maqsatymyz da anyq, onyng jetu joldary da anyq bolyp, atqarushy biylik ony oryndamay jatsa, ony oryndatudyng joldary da, tәsilderi de jetkilikti. Ol óz aldyna basqa әngime. Biraq eshqanday da alangha shyghyp, revolusiya jasau emes. Ol tyghyryqqa aparatyn, barymyzdan aiyrylyp qalatyn jol. Mening jasaghan «Ýndeulerimde» barlyq úsynystar eseptelip, qarjy kózderi anyqtalyp jasalghan. Eng bastysy, syrttan basqa qarjy idep әure boludyng qajeti joq. Qazirgi budjette qaralghan qarjylar jetkilikti. Bar mәsele sol qarjylardy ýnemdi jәne tiyimdi paydalanuda. Qarjyny tiyimdi paydalanugha kelgende mening әjepteuir tәjiriybem bar dep aita alamyn. Eng bastysy, úsynystardyng barlyghy da oidan, qiyaldan shygharylghan úsynys emes, mening óz tәjiriybemde qoldanghan, nәtiyjesin óz kózimmen kórgen úsynystar. Ol tәjiriybeler bir audan, bir qala nemese bir salada paydalanylghan bolsa, endi ony memlekettik masshtabta paydalanu ghana mening úsynystarym. Búl úsynystardy kez-kelgen basshynyn, kez-kelgen mamannyng aldynda qorghap shygha alamyn. Oghan senimdimin.

№1 «Ýndeude» kórsetilgen maqsattargha jetuding ýsh-tórteuining ghana taldauyn bastap, toqtap qaldym. Sebebi, birde-bir ministrlik, әkimshilik kónil qoymady, jauap ta bermedi. Sodan keyin «Núr Otan», «Aq jol», «Auyl», «OSDP» partiyalaryna arnayy joldadym. Tek  «Núr Otan» partiyasynan ghana jauap aldym. Ondaghy jauapta «sizding hatynyz ministrlikterge, әkimdikterge jiberildi» degen. Keyin industrialdy-innovasiyalyq damu ministrliginen jauap keldi. Ol jauapqa qarasan, mening úsynysymdy mýlde oqymaghan sekildi.

Al qoghamgha keletin bolsaq, alghan jauabym: «Týrmege týsip aqyldy bolyp ketipti» boldy.  Qazirshe jaghday osylay, «sabyr týbi – sary altyn» dep, artyn kýte túramyz. Al maqsatqa jetuimiz, Alla qalasa, sózsiz. Ýndeudi qazirshe men jasaghanmen, ol mening ghana oiym emes, kózi ashyq, sauatty әrbir qazaqstandyqtyng oiyndaghy maqsat. Sondyqtan, onyng oryndalatyny sózsiz.

Islam Ábishev,

«SIZO», 138 qapasý 21 qazan, saghat 02:05.

Núr-Súltan qalasy.

Qosymsha: Abai.kz aqparattyq portaly erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir almastyrugha әrkim qúqyly. Jogharydaghy spiykerding pikiri redaksiya ústanymyn bildirmeydi. Aldaghy uaqytta maqalada esim-soylary atalghan jekelegen azamattar redaksiyamyzgha jauap beruge niyetti bolsa, olardyng da pikirin beruge әzirmiz. 

Abai.kz

11 pikir