Babyldyq bekinis

Babyldyng ejelgi dualyna aparatyn joldy qatal da qart Banzar batyr kýzetip túr. Dualdyng ýstinde qalanyng qaysar әskeri jantalasa qorghanuda. Myndaghan túrghyny bar osy bir úly shahardyng odan әri aman qaluy solargha ghana baylanysty bolyp túr.

Zәulim dualdyng arghy jaghynda shabuyldaghan qoldyng myndaghan sarbazdary ulap-shulap,at túghynyng dybysy tolassyz estiledi, al qola qaqpany atqylaghan tas atqysh tarandar da auyq-auyq dýnkildeude.

Qala kóshelerinen jinalghan qaqpa manyna nayzagerler shoghyrlandy, olardyng taran soqqysyna shydamay, ashylghan qaqpadan lap qoyatyn jaugha tótep beruge әzirlengen betteri bolatyn.Olar kóp emes edi.Babyldyng negizgi qoly patshamen birge shyghysqa, Elam eline shabuylgha attanghan edi.Olar joqta qalagha jau shabaryn eshkim kýtpegen, sondyqtan da qalada әsker qoly az bolatyn. Sol tústan bay qalagha Assiriyanyng tegeurindi qoly dýrse qoya berdi.Endi Babyldyng berik bekinisi ghana orasan shabuylgha toytarys beruine tura kelude.

Banzardyng manyna ónderi qashyp, ýreyleri úshqan qala túrghyndary shoghyrlanyp qalypty. Olar shayqas ornynan janalyqtar kýtude. Úrys ornynan әkelingen jaralylar men ólgenderdi tym-tyrys qana baghumen túr.

Shayqastyng basty baghyty osy qaqpalargha baghyttalghan. Qala bekinisin ýsh kýn boyy ainala jýrip, dúshpan qoly kýtpegen jerden negizgi kýshterin qaqpalargha qaray jóneltken edi.

Babyldyq bekinis

Babyldyng ejelgi dualyna aparatyn joldy qatal da qart Banzar batyr kýzetip túr. Dualdyng ýstinde qalanyng qaysar әskeri jantalasa qorghanuda. Myndaghan túrghyny bar osy bir úly shahardyng odan әri aman qaluy solargha ghana baylanysty bolyp túr.

Zәulim dualdyng arghy jaghynda shabuyldaghan qoldyng myndaghan sarbazdary ulap-shulap,at túghynyng dybysy tolassyz estiledi, al qola qaqpany atqylaghan tas atqysh tarandar da auyq-auyq dýnkildeude.

Qala kóshelerinen jinalghan qaqpa manyna nayzagerler shoghyrlandy, olardyng taran soqqysyna shydamay, ashylghan qaqpadan lap qoyatyn jaugha tótep beruge әzirlengen betteri bolatyn.Olar kóp emes edi.Babyldyng negizgi qoly patshamen birge shyghysqa, Elam eline shabuylgha attanghan edi.Olar joqta qalagha jau shabaryn eshkim kýtpegen, sondyqtan da qalada әsker qoly az bolatyn. Sol tústan bay qalagha Assiriyanyng tegeurindi qoly dýrse qoya berdi.Endi Babyldyng berik bekinisi ghana orasan shabuylgha toytarys beruine tura kelude.

Banzardyng manyna ónderi qashyp, ýreyleri úshqan qala túrghyndary shoghyrlanyp qalypty. Olar shayqas ornynan janalyqtar kýtude. Úrys ornynan әkelingen jaralylar men ólgenderdi tym-tyrys qana baghumen túr.

Shayqastyng basty baghyty osy qaqpalargha baghyttalghan. Qala bekinisin ýsh kýn boyy ainala jýrip, dúshpan qoly kýtpegen jerden negizgi kýshterin qaqpalargha qaray jóneltken edi.

Qala qorghaushylar bekinis ýstinen jaudyng kótergileri men baspaldaqtaryna jebeni jaudyryp, yssy may shashuda, bireuleri dual ýstine shygha qalsa, iske nayza qosyluda. Qarap jatqan dúshpan joq, bekinis qorghaushylaryna da jebeni qarsha boratuda.

Banzar túrghan mannan shayqas alany alaqandaghyday eken.Ol shayqas alanyna da jaqyn jayghasypty,oghan shabuyl jónindegi aqpar da der kezinde jetude.

Oghan qart saudager qoly dirildey janasa ketti.

- Aytshy! Ayta górshi! - jalyndy ol.- Analar bekiniske óte almaydy ghoy? Mening úldarym patshagha erip ketken. Kempirim ekeumizdi qorghaytyn eshkim qalmady.Olar mening mýlkimdi, barymdy tonaydy-au. Eshtene qalmaytyn boldy!Qorghanugha da, qúl bolugha da jaramaymyz - kәrimiz ghoy.Óletin boldyq. Aytshy, analar óte almaydy ghoy, solay ma?

- Sabyr et, dosym,- dedi sardar.- Babyldyng bekinisi berik.Bazargha bar da, kempirine ait, qala bekinisi patshanyng qazynasyn qoryghanday, ózderindi de, mýlikterindi de qorghaytynyn jetkiz. Qabyrghagha sýiene jýr, jebe tiyip ketpesin.

Saudager ornyna emizuli bala kótergen әiel túrdy.

- Sardar, aitynyzshy, bekiniste ne bolyp jatyr? Menen jasyrmanyzshy, men beyshara kýieuimdi tynyshtandyrayyn. Jaranyng kesirinen onyng ystyghy kóterilip jatyr, biraq auyq-auyq qalqan men nayzasyn súrauda.Balasy men ekeumizdi qorghaugha attanghysy keledi.Onyng pikirinshe, bekinisti búzghan jaudyng aibyny jaman bolady.

- Jýregindi bas, ainalayyn. Babyl bekinisi myna balandy da, ózindi de, bolashaq balalaryndy da qorghaydy. Dual asa biyik әri myghym. Shabuylgha shyqqan jaugha yssy may qúighan bizding jauyngerlerding dauysyn estip túrghan joqpysyn?

- IYә, estip túrmyn. Biraq qaqpany soqqylaghan taran dybysyn da estip túrmyn ghoy.

- Júbayyna bar.Oghan bekinis qaqpalarynyng tarangha tótep beretinin ait.Dual ýstine shyqqandardy zymyraghan nayzalar qaghyp týsiretinin jetkiz. Abaylap jýr, ýilerding arasymen qayt.

Banzar auyr qarulanghan qosalqy kýshti ótkizu ýshin qaptalgha yghysty.Qola qalqandary qanghyrlap, olar ótken kezde, oghan qarshaday qyz jabysa ketti:

- Aytshy, sardar, biz aman qalamyz ba? Aynaladaghy dybystan qorqyp túrmyn. Qaptaghan adamdar qansyrauda, maghan sonsha qorqynyshty.Mening apama, kishkentay inime ne bolar eken?

Qart sarbaz kózin syghyraytty da, onyng iyegin qysyp qoydy.

- Qoryqpa, balaqan, - basynan syipady,- Babyl bekinisi seni de, anandy da, inindi de qorghaydy.Sol ýshin jýz jyldan asa uaqyt búryn úly Semiramida túrghyzghan múny.Búghan әli kýnge eshkim basyp kirgen emes.Keri qayt ta, apang men inine ait, bekinis berik, qorqatyn týgi de joq.

Tyng qosalqy kýsh dual ýstine shyghyp shayqasady da, olardyng jaralylary men ólgenderin keyin alyp ketetinin birneshe kýn boyy qart Banzar baqylaumen boldy.Ony ainala ýreyi úshqan júrt tolastar bolmady, bәrining de qoyatyny bir súraq: bekinis tótep bere me? Onyng bәrine de onyng ardagerge tәn maqtanmen aitatyny: «Babyldyng bekinisi senderdi qorghaydy».

Ýsh apta jәne bes kýn boyy qalany soqqylau bir de bir tolastamady.Qan sasyghan ótkilmen qosalqy kýsh qatary joghary qaray birinen song biri qansha ótse, sonshama olardyng jaraly toby men ólikterin shygharghanyn baqylaghan Banzar ernin barghan sayyn ayamastan tistelep túrdy. Kýn ótken sayyn, bekinis týbinde ólgen jaudyng ólikteri de tauday bolyp ýiile berdi. Olardy týnde ghana joldastary alyp ketip, jerlep jatty.

Tórtinshi aptanyng besinshi týni ghana aiqay-shu sap tyiyldy.Jana tughan aidyng sәulesi jazyqqa týsip, shegingen qoldyng shanyn kórsetti.

Bekinis qorghaushylardyng әlemet aiqayy ainalany titirkentti.Onyng mәnine qatelesu mýmkin emes edi. Ol aiqaydy dual týbindegi sarbazdar ilip әketti de, odan әri janghyryq ispetti dauys kóshelerdi janghyrtty.

Júrt ýilerinen shyghyp jatyr. Kósheler halyqqa lyq toldy.Ótken apta boyy úilyqqan ýrey quanyshqa toly aiqaygha úlasty.Vaala tәuhanasynyng múnara basynan jenis oty aspangha shapshydy.Kókke kóterilgen kógildir týtin, shattyqqa toly janalyqty týkpir-týkpirge jetkizude.

Babyl bekinisi qala qazynasy men baylyghyna qol súghudy ansap, túrghyndaryn qúl etudi kóksegen quatty dúshpangha osylaysha toytarys berdi.

Babyl ghasyr sayyn gýldene berdi, óitkeni, ol tolyq qorghanysta edi. Basqa jaytty ol ózine kereksinbegen qala edi.

Babyl bekinisi qorghanysqa degen adamdyq qajettilikting kórinisi bolatyn. Ol niyet әrkimge de tәn. Býginde ol, ótken zamandardan góri, tipti, kýshtirek, biraq bizde endi sol maqsatqa jaraytyn odan da jaqsy әri quatty saymandar bar.

Býginde onday saymandargha qamsyzdandyru kompaniyalary, jinaq shottary, maqsattyq investisiyalar jatady. Olar bizge kez kelgen esikten kirip keletindey, tosyn apattan qorghanugha jaraydy.

 

 

LAYYQTY  QORGhANYSSYZ,  ALGhA BASU BOLMAYDY

Babyldyq týie satushy

Adam ash bolghan sayyn, onyng oiy aiqyn bolyp, astyng iyisi anyghyraq shyghady. Azmúrdyng úly Tarqat ta solay oilaydy. Bireuding baghynda júlyp jegen eki týiir janghaqty aitpaghanda, nәr tatpaghaly eki kýn boldy. Álgi baqtan basqa eshtene júlyp ýlgermedi, qojayynnyng qabaghan iyti ýiinen jýgirip shyghyp, múny quyp berdi, tipti, kóshege týsip alyp, sonynan birazgha deyin qalmady. Onyng ashy dauysy búl bazar alanyna kirgende de qúlaghynan ketpey qoydy. Shyryny tamshylaghan jemisti sebetten uystap ala qashar ma edi, qúlaghyndaghy әlgi itting shәnkili bolmaghanda.

Ol búryn Babyl bazarynyng sóresinde iyisi anqyghan múnshama aluan dәmdi astyng bolaryn oilamapty.Bazar alanynan ótti de, keruen saraygha kelip, esik aldynda biraz sendelip jýrdi. Ol әldebir tanysty kezdestirip, odan eng bolmasa jez baqyr súrap aludy oilady.Tomsyrayghan azghyndy sol ghana kýlimsiretip, dәmhanadan bir shyghugha iytermeler edi.Aqshasyz ol múnda shaqyrylmaghan qonaqtay ekenin jaqsy bildi.

Oygha ketken Tarqat, kezdeysoq  týrde kezdespeuge tiyisti týie satushy Dabasarmen bet pe bet kezikkenin qarasayshy! Ol Tabasargha qaryzyn beruge әldeqashan uәde bergen.

- Au, Tarqatpysyn? - anau quanyp ketti. - Men de seni oilap, bir ay búryn alghan qos jez baqyr men odan da erterek qaryzgha bergen kýmis baqyrdy qashan qaytarar eken dep kele jatyr edim.Kezdeskenimiz jaqsy boldy.Maghan da aqsha keregip túr edi. Al, ne deysin?

Tarqattyng óni týnerip sala berdi. Onyng ash qaryngha sózuar Tabasarmen daulasugha kýshi de joq edi.

- Keshire gór, - dep ol kýmiljidi,- býgin mende senimen eseptesuge jez de, kýmis te aqsha joq edi.

- Endeshe qaydan bolsa da tap,- Tabasar da tap berdi.- Saghan eki jez jәne bir ghana kýmis baqyr tabu ne túrady, qiyn kezde qol úshyn bergen әkenning dosyna.

- Taba almaspyn. Mening qyr sonymnan әldebir sәtsiz taghdyr qalmay qoydy.

- Sәtsiz taghdyr! Óz qateng ýshin Jaratqandy kinәlәmә.Sәtsiz taghdyr qalay qaryzdy qaytaram degendi emes, qalay qaryz aludy ghana oilaytyn adamdy qualaydy. Qane,jýr menimen, as ishkenshe kýtip otyrasyn.Qarnym ashty jәne de  saghan bir hikayany aityp beruim kerek.

Tabasardyng dóreki turashyldyghy tenseltip ketti Tarqatty, degenmen, búl dәmhana tabaldyryghyn attaugha mýmkindik beretin shaqyru edi. Tabasar ony týpki búryshqa qaray iytergishtedi de, ekeui kilemshe ýstine jayghasty. Olargha jymyiyspen jaqyndaghan Qauysqor qojayyngha, Tabasar ózine tәn mәnerde:

- Qane, shóldalanyng semiz kesirtkisi, maghan jaqsy quyrylghan qoydyng sanyn jәne de kóbirek nan men kókónis әkel, ashtyq qysyp barady. Aytpaqshy, mening dosymdy da úmytpa.Oghan bir qúmyra salqyn su әkel.Býgin aspan jerge týskendey ysyp ketti.

Tarqattyng jýregi dýrsildep qoya berdi.Nelikten Tabasar asaghan qoy sanyna qarap, su  ishumen otyrmaq? Biraq ol eshtene demedi. Onyng basyna aitar sóz de kelmegen edi. Tabasar ýnsizdik degendi,tipti bilmeytin bolar. Dәmhanagha kirgen tanystaryna sәlem retinde kýlimsirey qol búlghady da, sózin jalghady:

- Orfadan qaytqan sayahatshylardan bir bay turaly estidim, ol ózine tastan әinek tildiruge búiryq beripti.Ol ýiin janbyrdan qorghau ýshin әlgini terezesine saldyrypty.Tas әinek sarghylt týsti eken, odan dalagha qarap kórgen olar, basqa týske boyalghan dýniyening erekshe ekenin aityp dauryghysady.Búghan ne deysin,Tarqat? Dýniyening basqa týsti boluy mýmkin be?

- Bәri de mýmkin, - bozbalany Tabasar aldyna qoyylghan quyrylghan qoy sany kóp alandatty.

- Men oghan senemin, óitkeni, ózim de ózge týsti dýniyeni kórdim.Mening saghan aitqaly otyrghan hikayamda sol mening dýniyening kәdimgi týsin kórgenim jayly bolmaq.

- Tabasar bir qyzyq hikaya aitqaly otyr,- dep kórshiler sybyrlasyp, tósenishterin jyljyta bastady.Basqalary da shaynandaghan auyzdaryna tynyshtyq berip, dogha tәrizdi jayghasa qaldy.Bәrining qoldarynda da,  jartylay mýjilgen jilik.Jalghyz Tarqat qana assyz otyrdy. Tabasar qoy sanyn bóliser emes, tipti, ydystan edenge týsken bir tilim nandy da úsyna qoymady.

- Men aitqaly otyrghan hikaya,- dep bastady Tabasar, bir kesek etti shaynandap,- mening jas kezime qatysty. Ol mening qalay týie satushy bolghanym jayly.Aralarynda mening Siriyada qúl bolghanymdy biletindering bar ma?

Bólme ishi aranyng úyasynday guildep ketti de, ol Tabasargha jaghymdy әserin bere týsti.

- Men jas kezimde,- ol qoy sanynan ýlken bir kesekti qyrshyp týsti,- әkemnen er-túrman jasaudy ýirendim. Ákemning sheberhanasynda júmys istey jýrip, ózim men әielim ekeumizdi asyradym.Ári jas,әri tәjiriybesiz bolghandyqtan, tabysym sonsha kóp bolmasa da,qarapayym tirshilikke jetetin. Jas bolghasyn kóp nәrse alghyng kelip alandaysyn, biraq men oghan barmadym.Alayda, dýkenshilerding mende aqsha joqta maghan qaryzgha qinalmay beretinin bayqadym.

Jastyghym men tәjiriybesizdigimnen, óz tabysynan kóp aqsha júmsaghan adam, qaydaghy bir apat pen sordyng boranyn túrghyzatyn jel shaqyratynyn bilmeppin. Men óz qúmaryma erip, tabyspen sanaspastan, qymbat kiyindim, әielime әshekey alugha әuestendim.

Áupirimdep jýrip, qaryzdan qútylatynmyn. Biraq tabysymnyng bir uaqytta tirlik etuge әri qaryzdy qaytarugha jetpeytinin bayqadym. Qaryzgerler men alghan qymbat satyq (pokupka) ýshin sonymnan quyp jýrip aqysyn alatyn boldy.Ómir sýru kýrdelene týsti. Men dostarymnan qaryz ala bastadym. Biraq ony tóleuge әlim kele bermedi.Jaghdayym barghan sayyn auyrlay týsti.Áyelim tórkinine ketti de, men Babyldan ketip, ómirge qolayly basqa qala izdeudi sheshtim.

Eki jyl boyy men keruen jetekshining auyr halyn bastan keshtim.Onda men shóldalany kezip, qarusyz keruen tonaghan qaraqshylar tobyrymen baylanystym.Múnday qylyqtyng abyroyly әkemning úlyna layyq emestigi belgili, biraq men ol kezde dýniyeni tobyqtan keletin teniz suynday sezinetinmin, ózimning qanshalyqty qúldyraghanymdy úqpadym.

Bizding alghashqy keruen tonauymyz sәtti boldy. Altyndy qazyna men tay-tay jibekti, basqa da tauarlardy qolgha týsirdik.Oljany Ginir qalasyna aparyp sonda ondy-soldy qydyrysqa júmsadyq.

Kelesi tonau júmysy sonshalyqty oljaly bolmady. Keruenge endi úmtylghanymyzda, saudagerler kýzetke kelisken jergilikti taypa bizge bas salyp, shayqasa ketti. Bizding eki basshymyzdyng birin óltirip, qalghanymyzdy Sham (Damask) qalasyna aidap әkeldi de, onda barymyzdy sypyryp alyp, ózimizdi qúldyqqa satty.

Meni eki kýmis baqyrgha shóldalalyq taypa kósemi satyp aldy. Shashymdy sypyryp tastady da, bútyma lypa bolar mata baylady. Sóitip, men kәdimgi qúl boldym da shyqtym. Qamsyz jas bolghasyn, múnyng bәri ótkinshi ghana kýlkili jayttardyng biri bolar dep oiladym, biraq bir kýni qojayyn meni tórt әielining aldyna shyghardy da, olardyng meni әtek٭ retinde alularyna bolatynyn jetkizdi.

Ózimning jaghdayymnyng mýshkildigin sonda ghana úqtym.Shóldalanyng búl taypasy әri jabayy, әri asa jauynger bolatyn. Ne qaruym joq, ne qashatyn tittey de múrsatym joq men, endi tolyghymen solardyng biyliginde ekenmin.

Ýreyim úshqan meni tórt әiel,tipti, bayqamaghansydy. Al, men olar tarapynan maghan kishkentay da ayaushylyq bolaryna ýmittenerimdi de bilmedim.Sira bәibishe basqasynan jasy ýlken edi.Ol maghan qarady da, kelbetinen eshtene sezdirmedi. Odan әldebir ayaushylyq kýtuding paydasy joqtay kórindi.Kelesi әiel tәkәppәr kelgen súlu eken.Ol maghan jiyirkenishti qúrtqa kózi týskendey jyiyryla qarady da qoydy.Al, eki jas biyke toqtamastan syqylyqtaumen boldy.

Ózime degen ýkimdi kýtkenshe, men sheksiz uaqyt ótkendey sezindim.Shamasy, әielderding әrqaysysy sheshimdi ózgege qabyldatugha beyim tanytqanday.Aqyrynda Sira salqyn dauyspen sóilep ketti:

-         Bizde qortyqtar jetkilikti ghoy, al týie aidaushylar az, barynyng ózi paydagha jaramaydy.Mysaly, men býgin auru shesheme baruym kerek, al mende týieni senip tapsyratyn bir de bir qúl joq.Myna qúldan týiege ynghay bar ma eken, súrashy.

- Týie jóninde ne bilesin? - dep súrady qojayyn menen.

- Men týieni shógere alamyn, qomdaymyn,sharshatpay úzaq jolgha aidaymyn.Auyra qalsa, týieni emdey alamyn.

- Myna qúldyng әngimesi týzu eken, - dep baghalady meni qojayyn.- Eger,Sira, qajet desen, osyny aidaushy etip al.

 

٭ Átek - erkektik úryqqaby alastalghan qúl.

Men osylaysha Siranyng qarauyna ótip, sol kýni onyng shalghaydaghy auru sheshesine  týiesin aidap bardym. Sәti týsken jaghdaydy paydalanyp, oghan taghdyryma arasha týskeni ýshin rizalyghymdy bildirdim de, ózimning tumysymnan qúl emes, Babyldaghy bedeldi sheberdin,yaghni, erikti adamnyng úly ekenimdi aittym. Men ózimning basymnan keshken jaytty bayandap edim, onyng jauaby meni túiyqqy tiredi:

-  Eger sening osaldyghyn osynday jaghdaygha әkep soqsa, nesine sen erikti adam bolmaqsyn? Eger adamda qúldyng jany bolsa, ol solay bolyp qala bermek, qalay jәne kim bolyp tuylghanyna qatyssyz, oipang jerdi qualap aghatyn su sekildi.Egerde sening janyng erikti adamdyky bolsa, sen óz qalanda jýrip-aq, taghdyrdyng qanday tәlkegine qaramastan,qúrmet pen abyroygha keneler edin.

Bir jyldan asa men qúl bola jýrip, qúldarmen birge túrghanmen, olardyng birine ainala almadym. Bir kýni Sira menen súrady:

- Sen nege japadan jalghyz otyrsyn, basqa qúldar top-tobymen jýrgende?

- Men sening aitqan sózindi әli oilanyp jýrmin,- dedim men.- Mening janym qúldyky emes eken. Olarmen birge otyra almaymyn, sondyqtan jalghyzsyrap otyrmyn.

- Maghan da jalghyzsyraugha tura keledi,- dedi ol.- Mening jasauym orasan mol boldy, qojayyn sol sebepti maghan ýilengen.Biraq ol maghan ghashyq bolghan emes. Alayda, әrbir әiel de ózin sýiidi qalaydy ghoy. Sol sebepti de men bedeu boldym, úrpaqsyzbyn, úlym da, qyzym da joq. Ýide jalghyz otyrugha sodan da mәjbýrmin.Eger men erkek bolsam, qúldyqtan góri ózime ólimdi layyq sanar edim, biraq taypamyzdyng dәstýri әielderdi amalsyz kýng bolugha iytermeleydi.

- Búl joly men turaly ne oilaysyn? - dep súradym.- Mendegi ruh kimge layyq - erikti adamgha ma, әlde qúlgha ma?

- Sen Babyldaghy qaryzyndy óteging kele me? - dep súrady әueli ol.

- IYә, meni sol oy mazalap jýr, biraq oghan mýmkindik joq qoy.

- Eger birneshe jyl ótip, al sen oghan talpynbasan, onda sening janyng qúldykyna tәn bolghany.Er adam ózining abyroyyn oilauy kerek, al qaryzdy ótemeytin adamda abyroy qala ma?

- Mening qolymnan ne keledi? Siriyada qúldyqta jýrgen joqpyn ba?

- Endeshe Siriyada qúl bolyp qala ber, osal neme.

- Men osal emespin,- qyzbalana aqtaldym.

- Onda dәlelde.

- Qalaysha?

- Sening patshang kez kelgen jaumen qanday tәsil bolsa da, kýrespey me? Al sening dúshpanyng - ol sening qaryzyn.Seni Babyldan sol qudy emes pe? Demek, onyng senen myqty bolghany.Eger sen erlerge tәn qaysarlyqpen onymen kýreskeninde, ony tize býktirip, jerlestering aldyndaghy abyroyyng artqan bolar edi.

Sodan keyin men búl kinәlaudy oiymnan shyghara almay basym qatty, oisha oghan qarsy daulasyp, janymnyng qúlgha tәn emestigin aityp ózimdi aqtaumen boldym. Biraq onyng bәrin Siranyng kózine tura aitugha dәrmenim bolmady.Ýsh kýnnen son, onyng kýtushi qyzy meni bәibishege shaqyryp keldi.

-  Anam taghy syrqattanyp qaldy. Kelening ishinen eng jaqsy eki týieni tez qomda. Meske toltyra su men úzaq jolgha azyq al. Qyzmetshi qyz saghan bәrin tauyp beredi.

Men jalmajan týielerdi qomdadym da, biraq qyzmetshi qyzdyng jolazyqty sonsha mol bergenine qayran qaldym, óitkeni, bәibishening anasy bar bolghany bir kýndik jerde túratyn. Qyzmetshi artqy týiege otyrdy da, men bәibishe jayghasqan aldynghy týieni jetekke alyp, jayau jýrdim. Biz bәibishe sheshesining ýiine kelgenimizde, qas qarayghan edi. Sira qyzmetshini ýige jiberdi de, menen mynany súrady:

- Tabasar, sendegi jan erikti adamdyky ma, qúldyky ma?

- Eriktiniki,- dedim.

- Endeshe, sony dәleldeytin sende mýmkindik bar. Sening qojayynyng sharapqa masaydy, al onyng qyzmetshileri jalqau. Myna týielerdi min de, jolgha týs. Myna qorjynda qojayynnyng kiyimi bar, sony kiyersin. Men seni «týielerdi minip qashyp ketti» dermin.

-  Sende patshayymnyng ruhy bar eken, - dedim men oghan.- Men sening baqytty boluyndy tileymin.

-  Aydaladaghy jat eldegi bógde bireuge qashyp barghan әielde qanday baqyt bolushy edi? - dedi ol.- Óz jolyna týs, shóldalanyng pirleri saghan jar bolsyn, óitkeni, jol úzaq, búl dalada qorek te, su da joq ekenin bilesin.

Meni sonsha azghyrudyng keregi shamaly edi. Men bәibishege shyn jýrekten alghysymdy aityp, týn qoynauyna sýngip kettim. Ol el maghan sonsha jat edi, sondyqtan da, Babyldyng qay baghytta ekeninen de habarym bolmady.Soghan qaramastan, shóldalanyng sayyn qúmyn batyl keship, algha jýre berdim.Týiening birin jetektep, birine minip aldym. Qojayynnyng mýlkin úrlap qashqan qúldyng alda kýtken taghdyry qanday bolaryn oilaumen, týni boyy jәne kelesi kýni toqtamastan jýre berdim.

Kelesi kýni keshke qaray, beymәlim qyratty elsiz jerge tap boldym. Týielerding tabandaryn qyrly da qiyrshyq tas jaralap boldy.Mening algha basuym múng bola bastady. Adamdy da, andy da keziktiru mýmkin bolmady. Mynaday at baylasa, túrghysyz jaramsyz jerde kim bolsyn.

Múnday qaterli qashqyn sapargha shyghyp, ilu de bireu ghana shydauy mýmkin.Kýnnen kýnge algha ilbumen jýrdim.Azyq ta, su da tausyldy.Kýn tas tóbeden kýidirumen boldy. Toghyzynshy kýni men týieden sypyrylyp týstim de, oghan qayta minuge kýshim joghyn bildim, endi shóldalada ajal kýtuden basqa amal joq edi.

Jerde jatqan kýii úiyqtap ketippin. Meni tang ata shyqqan kýn sәulesi oyatty. Sýiretile túrdym da, jan jaghyma kóz saldym.Tanghy aua qonyr salqyn әri azdap syz seziledi.Týielerim menen úzamastan shókken kýileri jaybaraqat kýiis qayyryp jatyr.Aynalany tas aralas qúm basypty, key jerlerde tikendi shóp ósip túr. Sudyng iyisi de sezilmeydi, adamgha da, týiege de jaraytyn qorek bolsayshy!

Osynday betpaq shóldalada ghúmyrymnyng bitkeni me? Mening esim múnday aiqyn oily bolmaghan shyghar, al denem men ýshin manyzsyz sekildendi.Jyrylghan әri qanaghan erinde, qúrghap, isingen tilde, ash qarynda - eshqanday mәn qalmady.

Alysqa kóz salyp, ózimnen ózim taghy súradym: «Mendegi jan kimge tәn - qúlgha ma, erikti adamgha ma?» Dereu basyma aiqyn oy keldi: «Eger mende qúlgha tәn jan bolsa, men osy mýshkildikke berilip, myna shóldalada aram qatuym kerek.Ol qashqyn qúlgha layyq ajal bolar edi. Al, eger men tumysymnan erikti bolsam, Babyldy qalay da tauyp, maghan qaryzyn senip tapsyrghan adamgha bereshegimdi qaytaryp, sýiikti әielim men tuystaryma aman-esen qayta oraluym kerek.»

«Sening dúshpanyng - ol sening qaryzyn.Seni Babyldan sol qudy emes pe?» - dep edi-au Sira. Sonysy ras eken. Men nege er adamgha layyq qorghanbadym? Men nege әielimning tórkinine ketuine jol berdim?

Osy kezde tang qalarlyq jayt boldy. Dýniyening týsi ózgerip ketkendey, men búghan deyin oghan әldebir týrli týsti әinek arqyly qarap kelip, sony kózimnen alyp tastaghanday, kóz aldym aiqyndalyp ketti. Ómirding naghyz mәnine kózim endi jetkendey.

Shóldalada ajaldy qarsy alsam ba? Jogha! Ne isteu keregim esime sap etti. Áueli Babylgha jetuim kerek, qaryzdar әr adamgha jolyghyp, olargha úzaq jylghy qanghu men qorlyqtan keyin qaryzyn qaytaratynymdy jetkizuim qajet. Sosyn bala-shaghama ýy saluym kerek te, ata-anama maqtan bolarday qalanyng abyroyly túrghyny bolugha úmtylu kerek.

Mening qaryzdarym maghan naghyz dúshpan eken, biraq maghan qaryz bergen jandar mening dostarym edi,óitkeni, olar maghan sendi ghoy.

Men ólermendikpen týregeldim.Ashtyqqa da, shólge de nazar audarmadym.Olar mening Babylgha jetu jolymda ayaghymnan keri tarta almady.Mening boyymdaghy janymnyng erik-jigeri ózime tәn dúshpandarymmen qarsylasa otyryp, dostarymdy qaytarugha shayqasyp baqty.

Qyryldaghan dausymnan erikti adamgha tәn qauqarly dauysty estigen týielerimning túmandanghan kózderinde jarqyl payda boldy. Shókken týielerim birneshe ret úmtylystan song týregelip, boylaryn tiktedi de, mening ishki týisigimning baghyttauymen, Babyldyng sol tústa ekendigine senimdi týrde qaryshtap qadam basty.

Biz sugha tap boldyq. Kelgen jerimiz barynsha qúnarly da, ósimdik pen jemiske  toly manay eken. Babylgha barar joldy da osy aradan taptyq, óitkeni, erikti jan ómirdi mәselelerding kezigui dep úghyp, ony sheshumen shúghyldanady da, qúl ruhty jan bar bolghany «Qúl bolghasyn qolymnan ne kelsin?» dep zarlaumen jýrip, qauqarsyzdyghyn әigileydi eken.

Al,sen Tarqat, qalay oilaysyn? Ash qaryngha oilanu adamgha onay ma? Ózindi ózing qúrmetteuge týsirer jol izdeging kelmey me? Dýniyening naghyz týsin aiyra alasyng ba? Qaryzdarynmen әdiletti týrde esep aiyrysugha jәne Babyldaghy abyroyly adamgha ainalugha qúlqyng bar ma?

Bozbalanyng janaryna jas ýiirildi.

- Sen maghan jana ómir ýlgisin kóz aldyma әkeldin. Endi men ózimdi erikti jangha layyq sezine bastadym.

- Sonymen, Tabasar, Babylgha kelgesin ne istedin? - dep súrady tyndaushylardyng biri.

- Maqsat bolsa, oghan jeter jol da bolady eken,- jauap berdi ol.- Birinshiden, men qaryz berushilerimdi aralap, qaryz qaytarugha múrsat bolarlyq belgili bir merzim súradym.Kópshiligi meni jaydary qarsy aldy. Áriyne, meni balaghattaghandary da boldy, biraq kóbi maghan qol úshtaryn beruge әzir edi. Olardyng biri men zәru bolghan basty nәrsege kómektesti. Ol - molaytushy Maton edi. Mening Baghdatta týie aidaghanymdy estigen ol, sol kezdegi shyqqan patshanyng jarlyghyna sәikes әskery joryqqa qajet myqty da sau týieler әkeluge saudager qart Nebatyrgha attandyrdy. Mening týie jónindegi biligim der kezinde paydagha jarady. Kóp úzamay, men songhy jez baqyrgha deyin qaldyrmastan, qaryzymdy ótedim. Osydan song ghana men ensemdi kóterip, bedeldi adamdar sanatyna abyroymen oraldym.

Tabasar asqa taghy da bas qoydy.

- Qauysqor, onbaghan jylan ekensin,- aiqaylap aspazdy shaqyrdy,- eting suyp qaldy. Tura qazannan taghy da ystyghyn alyp kel. Mening dosymnyng úly Tarqatqa da et әkel. Ol da ash, menimen tamaqtas bolsyn.

Ejelgi Babyldyng týie saudageri Tabasardyng hikayasy osylay tamamdaldy.Ol ózine deyingi danyshpandar bilgen әri iske jaratqan bir ghana aqiqatty osylay úghyp, óz janyn janghyrtqan bolatyn.

Búl aqiqat talay zamandarda qiyndyq jolaghynan qútqaryp, sәttilikke úshyratty.Adamdar ol aqiqattyng syiqyrly kýshin úqqansha, solay bola bermek:

MAQSAT  BOLSA,  OGhAN  JETER  JOL  DA  BAR.

 

Jalghasy bar...