Almatydaghy Panfilovshylar parkine gýl qoigha kelgen ardager turaly beyne jazba әleumettik jelige tarady. Eldegi Tótenshe jaghday men karantinge baylanysty sayabaqtar tolyqtay jabylghanyn bilemiz. Osyny aityp, ardager men onyng janyndaghy birneshe adamdy parkke kirgizbegen jauapty qyzmetkerler taban astynda «halyq jauy» bolyp shygha keldi.

Jelidegi júrt: «Fashister toqta almaghan soldatty – ózining «nemere-shóbereleri» toqtatty», - dep et-bauyry ezilerdey boldy. Olardyng kónilin alang qylyp, jantaptyrmaghan jalqy súraq bireu – ardagerdi nege kirgizbeydi?!

Ekinshi dýniyejýzilik soghysta tolarsaqtan su keship, tobyghynan saz keship jýrip, Berlindi baghyndyrghan maydangerlerding qatary jyl sayyn siyrep barady, ras. Qan maydannyng qanqasabyn kórgen ardagerlerdi ardaqtau, olargha layyqty qúrmet kórsetu – әrbirimizding paryzymyz! Búl turaly preziydent Toqaev ta aitty, ótkende. «Ardagerlerding birde-bireui eleusiz qalmaydy. Layyqty qúrmet kórsetiledi», - dedi. «Mamyrdaghy merekelerdi ýide atap ótu kerek!», - dedi. Endeshe?

Keudesi orden-medaligha toly, әskery shendi ardager kim? Ol qay soghystyng ardageri? Egjey-tegjeyli, ret-retimen jazayyq.

Oliga Ivanovanyng ýsh aqparaty

Oliga Ivanova degen atpen tirkelgen «ivanovaolgadana» deytin akkaunt «Instagram» jelisinde parkke kire almay túrghan әskery kiyimdegi qart kisining beynejazbasyn jariyalady.

«Sóz joq! Bizding әkimdik, qúqyq qorghau organdarynyng «aybyndy» qyzmetkerleri «koronadan» qatty qoryqqany sonshalyq, tipti memorialgha gýl qoi ýshin 93 jastaghy jalghyz ardagerge rúqsat bermedi. Ákimdikke «pozor», Saghyntaevqa «pozor», Núr Otangha «pozor», Toqaevqa «pozor», Qazaqstangha «pozor»! Men ýshin úyat! Keshirinder bizdi atalar! Qorqaqtyghymyz ýshin kesherinder! Biz jer betindegining bәrinen qoyanday qorqatynymyz ýshin keshirinder! Sizder sekildi tankige «uralap» jýrige almaytynymyz ýshin! Keshirinder bizdi! Biz sizderge layyqty úrpaq emespiz! Men búl atany tanymaymyn. Men de qaytys bolghan atam men әjeme gýl qoygha kelgem. Jasyn ózining aituynsha jazdym. Ol kiru ýshin rúqsat súraghanda aitty. Menshe, ony Ardagerler kenesi nemese әskeriyler arqyly tabugha bolady. Óitkeni, 3 birdey «Qyzyl júldyz» ordeni óte siyrek kezdesedi. Sizderding súraqtarynyzgha jauap berdim dep oilaymyn. Ardagerdi taptyq! Ol – Ivan Abdulov. Batyr! Erteng resmy aqparat beremin», - dep jazypty.

Biz Oliga Ivanovanyng orys tilindegi búl jazbasyn qazaqshagha tekten-tek qotaryp otyrghan joqpyz. Óitkeni, keyin Oliga Ivanova janaghy ardager turaly taghy eki jazba jariyalaghan. Birinde – «Veteran! Geroy! Abdulov Ivan Akimovich!», - dep jazylghan. Búl jazbadaghy surette ardagerding jasy – «89» dep kórsetilgen. Suret erterekte týsirilgen boluy mýmkin ekenin eskersek, әzirge anyqtalghany – ardagerding tolyq aty-jóni ghana bolyp túr! Búl da kerek aqparat.

Ivanovanyng ýshinshi aqparaty – janaghy parkke kire almay ketken ardagerden Almaty әkimdigi keshirim súrapty. Sóitip, qoltyqtap aparyp, parktegi «mәngilik alaugha» gýl qoyypty.

Sonymen Abdulov Ivan Akimovich degen kim?

Jalpy, Abdulov Ivan Akimovchiyting aty baspasózde 2015 jyldan bastap aityla bastaghan eken. 11 jasynda soghys bastalghan. 316 atqyshtar diviziyasynda bolghan. General Smirnovty da, Bauyrjan Momyshúlyn da ajaldan qútqaryp qalghan. Momyshúlynyng bataliony tas-talqany shyqqanda, 274 polkqa jiberilgen. Soghysta 1941 jyldan bastap bolghan. Shyn mәninde solay ma?

2015 jylghy núsqa

2015 jyl. «Nur.kz» sayty «Ivan Abdulov spas ot giybely Bauyrjana Momyshuly» degen maqala jariyalapty.

Ondaghy aqparatqa sýiensek, Ivan Abdulov balalar ýiinde tәrbiyelengen. Ózining ata-anasy, tipti últy turaly eshqanday aqparat bilmeydi-mis. Soghys bastalghanda ol 11 jasta bolypty. Al 13 jasynda maydangha attanghan. Panfilovtyng 316-atqyshtar diviziyasyna barghan. Bauyrjan Momyshúlynyng qasynda jýrip, sanitar bolyp qyzmet etken. Tipti, bir joly Bauyrjan Momyshúlyn ajaldan qútqaryp qalghan.

Momyshúlyn qútqaru

Asa auyr jaralanghan, ómirin qútqaru mýmkin emes haldegi sovet soldattaryn azaptamay, atyp tastau ýshin sanitarlargha tapansha beriledi eken. Sonday-aq, ótirik ólip jatqan fashisterding de kózin jong ýshin tapansha kerek. Sonday bir ótirik ólip jatqan soldatty janaghy sanitar Akimov bayqap qalady. Momyshúlyn atugha oqtala bergende tapansha ústaghan qolyn jaralap, Momyshúlynyng ómirin qútqaryp qalady.

Mәskeuden son, Abdulov Kurskige, Rylski qalasyna attanady. Onda 1944 jylgha deyin jýredi. Sosyn Stalinning búiryghymen Suvorov uchiliyshesine týsedi. 3 jyldan son, Mәskeuge barady. KGB Jogharghy mektebinde oqidy. Ol jerde 7 jyl jýrip, Vengriyagha attanady.

Ózining aituynsha, әskery qyzmet jyldarynda Fiydeli Kastromen de kezdesken eken. Óz sózi: «Biz ol jerge qaru-jaryq, oq-dәri, azyq-týlik jetkizdik. Men Fiydeli Kastromen jeke kezdestim.  Ol Bauyrjan Momyshúly turaly súrady. Men ol turaly barlyghyn aittym. Ol maghan audarmashy bolyp qaludy úsyndy. Men: «Otanymdy sata almaymyn, meni Odaq tәrbiyelegen», dedim. Sol jerde maghan «Erkindik» ordenin taqty».  

Abdulov Stalinmen de kezdesken-mis. «Áy, japon, osynda oqisyn, sosyn seni Japoniyagha jiberemin. Sonda ýilenip, sonda túrasyn», depti Staliyn. Otbasy, bala-shaghasy týgel qaytys bolghan. Jalghyz túrady eken. Almaty әkimi pәter syilaghan. Búl 2015 jylghy aqparat. «Nur.kz» sayty jazghan.

2018 jylghy núsqa

Kórgenderinizdey, 2015 jyly General Smirnov әli qútqarylmaghan edi. Endi 2018 jylghy aqparatty qarayyq. «Voxpopuli.kz» sayty «Polkovnikke eshkim jazbaydy» atty maqala jariyalapty.

General Smirnovty qútqaru

Onda ardager turaly tolyghyraq aqparat qamtylghan eken. 1930 jyly 20 mausymda tughan deydi. Ata-anasyn bilmeydi. Tambov oblysyndaghy Kotovsk qalasynda, balalar ýiinde tәrbiyelengen.

«Mәskeu ýshin qiyan-kesti shayqastardyng birinde General Smirnov maydan shebinde qalyp qoydy. Men onyng janyna baryp, iyghymdy tósedim. Ózimiz jaqqa qaray jerbauyrlap jýrip keldik. 200 metrdey. Odan әri qaray, bizding soldattar alyp ketti. Ol gospitalidan shyqqan son, meni tauyp alyp, «Otan soghysynyn» I dәrejeli ordenin taqty», - depti Voxpopuli.kz-ke bergen súhbatynda.

Sonymen, 2015-2018 jylghy ardager Abdulovtyng eki әngimesin qysqasha bayandadyq. Tolyq súhbatpen tanysyp shyghamyn deushiler ýshin, siltemesin de saldyq, әne. Bir qaraghanda tәp-tәuir, dersiz. Tek, ardagerding aitqan әngimesi faktilik qisyn men datalyq dәldikten alshaq demeseniz...

Ardager Abdulov neshe jasta?

Áueli Abdulovtyng tughan jyly turaly aqparattarghy qaranyz:

«Voxpopuli.kz» sayty – 1930 jyly tughan deydi.

«Zhenyz.kz» saytynda  –  1923 jyly tughan deydi.

«4145.kz» saytynda  – 1933 jyly tughan deydi.

Keyin әleumettik jelige Abdulov Ivan Akimovichting jeke kuәligining sureti tarady. Onda ardagerding tughan jyly – 1933 jyl dep kórsetilgen eken.

8 jasta maydangha attanghany ras pa?

Endeshe, 1941 jyly Ivan Abdulov bar-joghy 8 jasta bolghan. Segiz jasta soghysqa attanypty degendi estuiniz bar ma? Ári qaray, óz súhbatynda soghystaghy qyzmeti ә, degende Mәskeu týbindegi maydannan bastalghanyn aitypty. 1941 jyly. Sosyn 11 jasynda soghys bastalyp, 13 jasynda maydangha kirgenin aitady. Sonda Abdulov neshe jasynda soghysqa barghan?

Tarihy derekterde Momyshúly óz batalionymen qosa, olardy panalap kelgen barlyghy 700 adamdy qúrsaudyn aman alyp shyqqany jazylghan. Al Abdulov «Momyshúlynyng batalionynan barlyghy 27 adam ghana aman qaldy», deydi. Kimdiki shyn?

Eger 11 jasar bala ajaldan qútqaryp qalghany ras bolsa, Momyshúly óz estelikterinde nege onyng atyn atamaghan? Ony dәleldeytin qanday da bir qújat bar ma?

Mәskeu týbindegi shayqastan son, Abdulov Rylski qalasyna attanady. 1943 jyly búl qala fashistik okkupasiyada bolghan. Abdulov jau shebinen qalay ótken?

Aytpaqshy, Soghystan song Abdulov KGB kontr-barlau qyzmetine alynghan eken. Ózining aituynsha, әriyne. Al «Voxpopuli.kz» saytyndaghy súhbatynda qolyndaghy tatu-suretti balalar ýiinde salynghanyn aitady.

SSSR KGB-nyng kontr-barlau qyzmetine tatu-sureti bar adamdardy almaghany turaly da tarihy derekter bar.

Byltyr «e-history.kz» sayty «Kazahskie kavalery sovetskih ordenov. Orden Krasnoy Zvezdy» atty maqal jariyalapty. Ondaghy aqparatqa sensek, búl ordenmen barlyghy 3 876 742 adam marapattalypty. «Wikipedia» saytyndaghy «Qyzyl júldyz» ordeni iyegerlerining jalpylama tiziminen de Abdulov Ivan Akimovichti taba almadyq.

Týiin. Qosh, ardager turaly әrtýrli әngimening shetin qayyrdyq. Anyq-qanyghyn ózderiniz baghamday jatarsyzdar. Biz ardagerding «erligin» joqqa shygharyp, «japtym jala, jaqtym kýie», demek oiymyz joq. Tek, ol turaly aqparattaghy әrtýrli derekterge sholu jasadyq.

Al Abdulovtyng keshegi beyne jazbasyn әleumettik jelige taratyp, dau shyqyryp, dauryqqan júrttyng әreketin qalay aitsanyz da aqtap ala almaysyz! Qoghamdyq tәrtipke barlyghymyz baghynuymyz kerek! Ardagerdi ardaqtau býgingi úrpaqtyng abyroyly paryzy! Dese de, ardager Abdulov «jaqsy tanityn» Bauyrjan Momyshúly: «Tәrtipke baghynghan qúl bolmaydy», - deydi. Abdulov ne deydi? Al әzirge, «Siz kimsiz Abdulov, myrza», deuge tura kep túr.

Abai.kz