Álginde әleumettik jelide Mәjilis deputaty Bekbolat Tileuhannyng Serik Boqan deytin jurnalisti jer-jebirine jetkize qarghap-silep jatqan audiosy taraghan edi.

Keyin belgili bolghanday, әueli Serik Boqan «Facebook» jelisinde deputat Tileuhandy tildep sóilep, jazba jariyalapty. Onda el-júrtqa esim-soyy erekshe tanys, kóbine halyqshyl pikirimen júrt kózine jaqsy kórinip jýrgen mәjilismenning (Bekbolat Tileuhannyn) shyndap kelgende sol halyqqa synyq sýiem paydasy tiymegeni, shekara shetindegi qandastargha da, el ishindegi indetti júrtqa da kómek qolyn sozbaghany aitylghan.

Osydan son, deputat Bekbolat Tileuhannyng Serik Boqangha qarata sóilep, «Jaza ber», dep qarghys jaudyrghan audiosy taraghan. Jeli qoldanushylary Bekenning búl aitqandaryn (qarghysyn) jappay synap sóilegen. Al din ghalymdary qarghaugha qatysty Islam dinining ýkimi jayly jazyp jatty.

Uaghyzdy ne ýshin aitamyz?..

Qayrat Joldybayúly:

«Menen keybir kisiler qarghys aitudyng dindegi ýkimin súrap jatyr. Keshirimdi bolu, ózine jamanshylyq jasaghan, renjitken adamdar ýshin Alladan jaqsylyq tileu músylman balasyna jarasady. Búl eng әueli kisining jýregin kekten, yza men dúshpandyqtan saqtaydy. Seni renjitken adamgha degen jýregindegi dúshpandyqty basqa emes, sol adamgha arnayy jasaghan izgi tileging ghana juyp tazalaydy. Kókirekke kek baylatpaydy. Men múny óz basym jii qoldanamyn. Ekinshiden shynayy janashyrlyq. Abaydyng «Adamdy sýi, Allanyng hikmetin sez» degen pәlsapasy bizdi osyghan tәrbiyeleydi. Uaghyzdy ne ýshin aitamyz? Adamdar eki dýniyede de jamanshylyqqa úshyramasa eken degen janashyrlyqpen aitamyz. Endeshe qarghys, osy niyetimizge keraghar әreket.

Biraq ómirde neshe týrli jaghday bolady. Týrli zúlymdyqqa úshyraghan kisining qatty jany qysylghanda auyzynan erikti-eriksiz qarghys sóz shyghuy da mýmkin. Biraq ony bylayghy uaqytta renjisken әr adamgha qoldanu dúrys emes. Ary ketse, Allagha tapsyrghan abzal. Keyde ary men namysyn saqtap qaludyng basqa joly qalmaghanda, naqaqtan jala japqan adamgha baryp «sening aitqanyng ras bolsa, Qúday meni tóbemnen úrsyn, al jalghan bolsa seni úrsyn» dep birge dúgha eteyik dep úsynys jasaugha rúqsat. Múny dinde «múlaghana» deydi. Kóp jaghdayda ózine senimsiz tarap búdan bas tartyp jatady. Búl biraq asa zәru jaghdayda ghana jasalady. Qarghys jayly qysqasha mәlimetten keyin әleumettik jelide qyzu talqylanyp jatqan Bekenning audiosy jayly qysqasha ghana aitayyn.

Bekenning jýikesi syr bergenge úqsaydy. Shyn janym ashydy. Alla barshamyzdyng bilip-bilmey istegen kýnә, qatelikterimizdi keshirsin!

Ua, Allam, bizge adamdardyng jaqsy jaghyn kóre biletin kóz, nashar jaghyn keshire alatyn jýrek, jamandyqty úmyta alatyn kókirek, eshqashanday jaghdayda ýmit pen senimin joghalpaytyn ruh bere gór!», - dep jazdy jelide.

Qarghys aitugha bola ma?

Al Múhan Isahan:

«Alla elshisi (s.gh.s.) músylmandardy laghynet jasamaugha shaqyrghan:

«Allanyng laghyneti, azap jәne tozaqpen qarghamandar» (Tirmizi, Birr: 48).

«Mumin laghynet iyesi bola almaydy» (at-Taghriyf, 3: 470).

«Kemel músylman eshkimge jamandyq jasamaydy, eshkimdi qarghamaydy, asyra siltemeydi jәne úyat nәrseni jasamaydy» (Tirmizi, Birr: 48).

«Adal adamgha qarghaghan jaraspaydy» (Musliym, Birr: 84).

«Bir adam mumindi laghynetteytin bolsa, ony óltirgen siyaqty kýnә jasaghan bolady... (Tajriyd, 12: 139).», - degen jazba qaldyrdy.

«Elshil bop kórinetin Bekbolat eshkimge kómektesken joq», dep synaghan Sekenning jazbasy men «qarghaytyn adamdarymnyng tizimine qosyldyn» degen Bekenning qarghysy jelide biraz talqy boldy. Belgili jurnalist Serik Abas-shah ta jazba jariyalady. Osydan biraz búryn Bekbolat Tileuhannyng «qarghysyna qalghanyn» jazdy.

Bekenning qarghysyna qatysty jelidegi sóztalas osy baghytta órbip jatty. Keyin Serik Boqannyng alghashqy jazbalary jeliden óshirilgeni aityldy. Al osydan birneshe kýn búryn Serik Boqan jelige taghy bir jazba jariyalapty. «Bekbolat agha, jazdym, janyldym! Keshire gór! Teris batanyzdy qaytyp alynyz», - depti.

Serik Boqan:

«Asa qadirli Bekbolat-agha! Jazdym, janyldym! Men bayghústy qúday úryp qaldy. Keshire kórshi, Bek-agha! Qinalghan kezde bәrimiz ózindi pana tútyp, aldyna baratyn ek. Betimizdi qaytarghan kezing az. Sizding arqanyzda qajygha bardym. Qarjylay kómek berip baqtynyzdar. Men bilmeppin, Qytay men Ózbekstannan, Múnghúliyadan bas-ayaghy 185 otbasyn әkelgeninizdi. Osy koronavirustyng kezinde 23 million tengege halyqqa jәrdem etipsizder. Músylman bolghan song riya qylyp, jariya etpepsizder. Keyin bildim.

Meni shaytan týrtti. Kýiseniz kýigendey-aq eken. Teris batanyzdy qaytyp alynyz, Agha!!! Úiqym búzylyp, janym qinala bastady. Qiyanatymdy keshirip, ini qalpymda janynyzdan alastamanyzshy! Aldyna kelse, atasynyng qúnyn keshetin tektining túyaghy ediniz ghoy! Men janyldym. Siz keshire kóriniz! Sәlemmen Serik Boqan bauyrynyz», - dep jazypty. Serikting búl jazbasy jelida qyzu talqylanyp jatyr.

Al Bekbolat Tileuhan myrza da «Facebook-taghy» resmy paraqshasynda Serikti keshirgenin aitypty.

Bekbolat Tileuhan:

«Adasqannyng aldy - jón, arty - soqpaq. Inide izet, aghada aibyn bolmasa, elden bereket qashpay ma?  Serik bauyrym keshirim súrady. Men nalamdy qaytaryp aldym. Alla Alashty alauyzdyqtan, aghayyndy arazdyqtan saqtasyn! Ángimening nýktesi - osy!», - dep jazypty.

Sonymen bir-birine qarghys aityp, qayta keshirimdesken búl ekeui kim? Qysqa-núsqa:

Bekbolat Tileuhan – Mәjilis deputaty. Qaraghandynyng Janaarqasynda tughan. 2001-2002 jyldary QR Mәdeniyet komiytetin basqarghan. 2002-2004 jyldary Mәdeniyet viyse-ministri bolghan.

2004-2007 jәne 2007-2011 jyldary Mәjilisting III-IV shaqyrylymynyng deputaty bolghan. Aragha az-kem uaqyt salyp, 2016 jyly Mәjiliske qayta saylanghan. «Núr Otan» partiyasynyng mýshesi.  QR Enbek sinirgen әrtisi. Birneshe medali-ordendermen marapattalghan.

Serik Boqan – aqyn, jurnalist. Shyghys Túrkistanda tughan. «Jas qazaq ýni» gazetinde, «Ýn» jurnalynda, «Asyl arna» telearnasynda qyzmet atqarghan. Respublikalyq jyr mýshәiralarynyng jýldegeri.

Abai.kz