Biylik óz tarapynan qazaq tilin latyn jazuyna kóshiru jәne ana tilimizdegi terminderdi júrtqa úghynyqty etudi qolgha aldy. Búl batyl qadam Ádilbek Qabany Til komiytetining basshysy etip taghayyndaudan bastaldy.  

Til komiytetining basshysy Ádilbek Qabanyng tóraghalyq etuimen «Til qorghandary» onlayn eriktiler júmys toby óz sharuasyn qolgha aldy. Endi osy topqa týrli salada ana tilimzdegi termin qalyptastyruda tek tilshi filolog qana emes, óz mamandyghy boyynsha oqulyq jәne problemalyq maqalalar jazyp jýrgen әri óz tarapynan belgili bir salalyq termin qalyptastyryp kele jatqan kәsiby avtorlardyng tizimin jasaudy qolgha alatyn jәne olardy aqyly negizde júmysqa tartatyn kez keldi. 

Biz latyngha kóshpes búryn ýsh basty problemany sheshe almadyq. Birinshisi – latyndy qazaq tildi qauymnyng birden birte-birte jәne bayau mengeretinderine qatysty әleumettik saraptama jasamadyq. 1987-2020 jyly tughandar – birden jana jazudy mengerip ketetinder sanatyna jatsa, 1976-1986 jyly tughandar – birte-birte iygerip kete alady, al, 1930-1975 jyly tughandar  jayynda olay dey almaymyz. Osy songhylaryna qatysty jana jazudy ýiretu әdistemesi 45-ten joghary jastaghylardy oqytu mәselesi әli óz sheshimin tapqan joq. Kerek deseniz songhy eki әleumettik topqa jatatyndar arasynda әleumettik saualnama da jýrgizilmedi. 

Ekinshisi – orys tildi qazaqtar ýshin KSRO-da 1927 jyldary jasalyp, ózin jaqsy jaghynan tanytqan Yakovlev әlipby negizinde qazaqstandyq nemese orta aziyalyq latyn jazuyn qabyldaudy nasihattau qolgha alynbady. Til bólinse de, últtyq jazuymyz bólinbesin degen prinsip saqtalynbay otyr. 

Ýshinshisi – bizdegi tildik jaghdaygha baylanysty kirilisadaghy qazaq әlipbiyin 28 әriptik núsqagha týsirip, rusizmder men europizmderdi qazaqsha aitylyp, qazaqsha jazyluyna qatysty orfografiyalyq jәne orfoepiyalyq birizdilik qalyptastyru qolgha alynbady. Sózdik shygharudy salagha da, ghylym men tehnikalyq kәsipke qatysty bóluge bolmaydy. Tek týp tamyry sheteldik sózderding jalpygha ortaq sózdigi qazaqsha aitylyp, qazaqsha jazylghan orfografiyalyq jәne orfoepiyalyq birizdilikpen jyl sayyn tolyqtyrylyp shygharylyp túruy kerek. Ony salagha bólu әm kәsipke bólu esh opa әpermeydi.

Osy orayda, ana tilimizde sóileytin qandastarymyzdy internette qay tilde jazylsa da birden qazaq tiline audarylatyn jan-jaqty aqpar aluy ýshin әlemdik tәjiriybede ózin tanyta alghan qazaqsha mashinalyq tәrjima baghdarlamasynyng jóndi qolgha alynbauy qynjyltady. Tili damyghan elder ózderining sinonimsiz týbir sózderin oghan jalghanatyn barsha júrnaqtary men jalghaularyn aghylshyn tilining júrnaq әm jalghaularymen ala-qúlalandyrmay aghylshyn tilining zandylyghymen sәikestendirip qotaryp aldy. Biz solay ete alsaq, qytay, japon t.b. aghylshyngha sәikestendirilgen tilderdegi materialdardy ana tilimizde sanauly sekuntta oqy alamyz. 

Bizde әlemning damyghan tilderin aghylshyn tili arqyly qazaqsha oqyp biluge qadam jasalmauyn nemen úghyndyramyz? Aghylshyn tilindegi barsha týbir sózderdi sinonimsiz dәldi qazaqy balamamen sәikestendirmesten búryn eng әueli tilimizdegi barsha júrnaq pen jalghaularymyzdyng jalghalmalyq algoritmin aghylshyn tiline mýltiksiz dәldikpen tәrjimalana alynuyn qolgha alugha tiyispiz. Odan keyin termiyni qalyptasqan kirme sózderdi әm   orfografiyalyq jәne orfoepiyalyq birizge týsken qazaqi  týbir sózderimizdi dәldi maghynasyn bildirip, balamaly bolyp tabylatyn aghylshyn sózimen sinonimsiz audarlyp beriluin jolgha qoya alamyz. 

Búl ýsh problema sheshilmey biz óz tilimizdi әlemdik arenada tanyta almaymyz. Osy orayda, tilimiz týzelse, ony qazaqtan bólek, qúmyq, qarashay-balqar, tatar-bashqúrt, qyrghyz-qaraqalpaq jәne ózbekting qypshaq dialektisinde sóileytinder de aimaqtyq damyghan til retinde tútynatynyn da esten shygharmayyq. Búdan bólek kez kelgen beynerolik nemese kórkem filimdi subtitrmen kóre beruge qol jetkizemiz. Eskeretin dýnie tek kórkem tuyndy ghana mashinalyq tәrjimagha kónbeydi. Jәne tek qazaqqa tәn túraqty sóz tirkesteri mashinalyq tәrjimada bayqastap qoldanudy qajet etedi. Ol ýshin aghylshyn-qazaq túraqty sóz tirkesterining balamaly sózdigin jasau boyynsha jeke júmys jasalynady. Biraq mashinalyq tәrjima búl salany onsha qúptay qoymaydy.

Ol ýshin tili mashinalyq tәrjima arqyly ózge tilderden tikeley audarma jasay alatyn dәrejedegi berisi orys pen qytay, arysy týrik elderinen ýirenerimiz kóp. 

Aghylshyn tilin býgingi tehnologiya joghary dengeyde kóz ilespestikpen damyghan jaghdayda mashinalyq tәrjima arqyly mengergen til joyylmaydy. Oghan jazuymyzdyng kirilisa men latyn әlipbiyinde boluy shart emes! Tek jazudaghy til reformasy kidirissiz jýzege asugha tiyis!

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz