Jetildirilgen әlipbi, birli-ekili talas tudyryp jýrgen tústary bolghanymen, rasynda, búrynghy әlipby núsqalaryna qaraghanda әldeqayda kónilge qonymdy, sózderdi jýgirtip oqugha da, qinalmay jazugha da mýmkindik beretin joba bolyp shyqty. 

Jobada qoldanylghan diakritikalyq tanbalardy synamadan ótkizu maqsatynda 2020 jyldyn 28-29 qazan kýnderi respublikalyq dengeyde talqylau sharalary ótkizilip, nәtiyjelerine taldau jasalghan bolatyn. Qatysushy ónirlerden jekelegen pikirlermen qosa, keybir qaytalanyp kelgen pikirlerding birqatary /i/ men /iy/ dybystarynyng tanbasyna qatysty aitylsa, endi biri /n/ dybysyn qalay tanbalaytynymyz jóninde órbidi. Olay boluy – zandylyq, sebebi búl dybystardyng tanbasy tóniregindegi mәsele Orfografiyalyq júmys tobynda da az talqylanbaghan taqyryptardyng biri edi. 

Negizinde tanba, әrip ataulynyng bәri shartty belgi bolghandyqtan, әlipby týzu mәselesinde qanday da bir mazmúndy belgileuge «taghayyndalatyn» túrpat jazu-syzuda ózine jýktelgen funksiyasyn jaqsyly-jamandy atqarap túra beredi (Mysaly, týrik әlipbiyindegi s әrpining /dj/ afrikatyn, ispan әlipbiyindegi ll geminatynyng /y/ dybysyn tanbalaytyny siyaqty). Biraq biz әrbir әrpimizge latyn jazuyna kóshudegi týpki maqsat-mýddemiz túrghysynan qarap otyrmyz. 

Sonymen, /n/ dybysyn tanbalaugha eng (Ŋ ŋ) dúrys pa, tilida dúrys pa? 

Ŋ ŋ – eng dep atalatyn HFÁ (Halyqaralyq fonetikalyq әlipbi) qúramynan alynghan tanba, dәlirek aitqanda, fonetikalyq transkripsiyada qoldanylatyn simvol. Tiyisinshe, búl – aghylshyn tilining de fonetikalyq transkripsiyasynda múryn joldy [ŋ] (/n/) dybysyn tanbalaytyn belgi, mysaly, [tә sɪŋ ә sɔŋ]. Demek, jalpy aghylshyn tilinen habary bar adamdar, basqasha aitqanda, jartyәlem búl tanbany /n/ dep oqidy degen sóz. Tanbanyng osy «tanymaldyghyn» esepke alyp jәne diakritikany kóbeyte beruding jón emes ekendigin eskerip, /n/ dybysynyng /n/-gha aynalyp, joyylyp ketui mýmkin degen qauipten de seskenip, ony meylinshe ómirsheng etu niyetimen «bederli» tanbamen belgileyik dep osy Ŋ ŋ tanbasyn tandaghan edik. 

Latyn jazuyndaghy ghalamdyq tәjiriybege kóz jýgirtsek, n tanbasynyng diakritikamen jýretin mynaday kelbetin kóruge bolady (file:///C:/Users/User/Desktop/ar%20turli%202020/Leira_Vigleik__2008__Alphabets_Letters_and_Diacritics_in_European_Languages.pdf): 

Ń ń  (n akutpen): polyak tilinde (niiy)

(n tilidamen): ispan tilinde  (ene)

Ň ň  (n gachekpen): cheh tilinde (eni)

Ņ ņ  (n sedilimen): latysh  tilinde (eni)

Ŋ ŋ  (eng әrpi): samy tilderining әlipbiylerinde kezdesedi.

Búl mysaldardan /n/ men /n/ ózara úqsas dybystar bolghanymen, әrqily diakritikalarmen erekshelengen n tanbasynyng barlyghy nazalidy, yaghny múryn joldy /n/-dy belgilemeytinin kóremiz. Biraq Ŋ ŋ tanbasynyng ghana (jogharyda aitylghan sipattarynan) múryn joldy /n/-dy belgileytini eshbir shýbә keltirmeydi. Sol sebepti qay qyrynan qaraghanda da, tandau Ŋ ŋ  tanbasyna kelip tirelip túr. Búl belgining bir ghana kemshiligi – fonetikalyq tanba ekendigi, әriptik statusynyng tolymsyzdyghy. Onyng ýstine, [ә] fonetikalyq tanbacyn әrip etip alghan әzerbayjan әlipbiyining tәjiriybesi onyng kóp baghdarlamada oqylmay, tanylmay qiyndyq tudyryp kele jatqanyn kórsetip otyr. Búl jóninde týrki júrtymen tәjiriybe almasu sharalarymyzdyng barysynda Ázerbayjan últtyq ghylym akademiyasy, IY.Nasimy atyndaghy Til bilimi institutynyng Týrki tilderi bólimining diyrektory Elchin Ibrahimov myrza ashyp aitqan bolatyn. Tehnikalyq jәne aqparattyq sýiemeldeu jónindegi júmys tobynyng mamandary da búl túrghydan az-kem kedergilerding bolatyndyghyn joqqa shygharmaghan son, ghalymdar qauymy «Endi qaytpek kerek? Diakritikalyq ýstemesi qoldy kóterip baryp jazylatyn, asyghysta jazylmay ketui de yqtimal, sonyng saldarynan n men n-dy ajyrata almaytyndar ýshin op-onay joghalyp ketetin, әripýsti qosalqylardy odan beter kóbeyte týsetin tilida tanbasyn alugha mәjbýr bolamyz ba?» degen oida qalghan edik. 

Degenmen de, «tehnikagha adamdy emes, adam tehnikany óz qajetine qaray baghyndyru qajet emes pe?» degen saualdy IT mamandarynyng aldyna tastaghanymyzda olar «әriyne, qajettini jasaugha bolady» degen.  

Key bauyrlastarymyzdyng jazu auystyru tәjiriybesinde joghaltyp alghan tól dybystary qanshama. Latyn әlipbiyine kóshu – biz ýshin, eng aldymen, qazaqtyng tól dybystaryn «ayalaugha» arnalyp otyrghan shara. Jazudan jazugha kóshu – kóshege kóilek auystyryp shygha qoyatynday onay sharua emes. Aldynghy túrpatyna úqsas simvoldardyng qoldanyluy, eki jazugha da ortaq keybir daghdylardyng saqtaluy kóshu ýderisining asa qiyndyqsyz iske asyp ketuine sózsiz yqpal etedi. Búl túrghydan, n-dy ŋ dep tanbalau – ózdiginen súranyp túrghan amal. 

«Qazaq tilinde n-nan bastalatyn sóz joq, bas әrip nege kerek?» degen súraq tuyp jatsa, jauap bere ketu jón bolar, sózding barlyq әrpi bas әrippen jazylghan jaghdayda bas әrip qajet bolady.

Núrsәule Rsaliyeva,  

Filologiya ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz