Nege әlem kartasynan oiyp oryn alghan Argentina men Meksika ispansha, Braziliya  portugal tilinde, Beligiya gollandsha sóileydi? Bayyrghy halyqtar qayda, til qayda? Jer betinde osylay basqa memleketterding tilinde sóileytin júrt qanshama? Álde búl jerlerde bayyrghy túrghyndar bolmady ma? Áriyne, boldy. Olar әli de bar. Tek olar atadan qalghan jerine iyelik etpek týgili, anadan qalghan tilin oilamaq týgili jýdep-jadap, sol óz atamekenderin әzer basyp jýr. Mәselen, 45 million halqy bar Argentina ispansha (memlekettik), italiya, aghylshyn, nemis, fransuz, jәne mapudungun, kechua dep atalatyn bayyrghy túrghyndardyng tilinde sóileydi. Býgingi kýni mapudungun men kechua sol 45 millionnyng 1,6 payyzyn ghana qúraydy eken. Ghibrat almaqqa osy bir mysaldyng ózi jetip artylghanday.  

Ne sebepti osy uaqytta deyin qazaq dalasynda birneshe ret әlipby auysty? Áriyne, onyng biri de qazaqtyng óz qalauymen bolghan joq. Sebebi týsinikti. 

Biz, qazaqtar basqa tilderde sóilep túrsaq, «Qalay aksentsiz sóileysiz?!» degen maqtau estiymiz, soghan marqayyp qalyp jatamyz. Oghan sebep – kózimizdi ashqannan kórip kele jatqan 42 әriptik jazu-syzuymyz, soghan oray, qanday dybysty bolsa da aita alatyn dybystyq apparatymyzdyng qabileti. Biraq «týlkining qyzyly – ózining sory» degendey, búl qabiletimiz óz tilimizding paydasyna bolmaghan eken. Álipbiyimizge týgelimen enip alghan orys әripteri ózderinde kórmegen qúrmetti bizde kóredi. Óz sózdikterinde oryn berilmey jatqan yo әrpine astynda bir sóz tirkelmese de sózdikterimizden oryn beremiz. Áspettep, qúrmetteuimiz sonsha, oryssha qospay bir sóilem aita almaytyn dengeyge jettik. Eng últjandy degen azamattarymyzdyng ózine oryssha qosyp sóiley beruge bolatyn boldy. Tipti óz otanyna endi oralghan qandastarymyzdyng da, «fonetika»-ny «fontika» dese de aitugha talaptanyp jatqanyn kórdik. Qazir búghan aghylshyn tili qosylghan. Endi otyrmyz, «Startaptar onlayn da, oflayn da úiymdastyrylyp jatyr» (jurnalist sózi), «Insta-chelendjge qatysayyq» (múghalim sózi), «Balaqay, sen heppy bonus útyp aldyn!» (baghdarlama jýrgizushining sózi) dep. Sonda qazaq tili qayda? Resmy qoldanys mynau bolsa, beyresmy qoldanystyng jayy turaly ne aitugha bolady? 

Til – óte tez ózgeriske úshyraytyn «tiri aghza». Qazirgi «alys-beris» jyldamdyghy dinamikany odan beter ýdetip jiberdi. «Eki apta sayyn bir til ólip ketip jatyr» degen zertteu nәtiyjesin jariyalap, jahandy shulatqan  tanymal uelistik ghalym Devid Kristal joyylyp ketetin tilding alghashqy belgilerin – óz tilinde bola túra, ýstem tilderding sózderi men sóz tirkesterin qoldanyp sóileu dep, al songhy belgileri – búl tilde sóileytin úrpaq qoghamda óz tilinde sóileudi úyat, namys kóretin halge jetedi dep kórsetedi. Olay bolsa, búl belgilerding aldynghysy da, songhysy da bizge quanarlyq maghlúmat bermeydi eken. D.Kristal joghalu qaupi bar tilderdi qanday joldarmen saqtap qalugha bolatynyn da kórsetedi: 

Birinshi kezekte, tilde jazu jenil bolu kerek. Ekinshiden, qajetti aqparat (jenil jazumen) dóngelep jýrip túru kerek. Ýshinshiden, tilding ensesin kóteruge arnayy jasaqtalghan komanda júmys isteu kerek t.b. dep kórsete kelip, mynaday manyzdy maghlúmatty aitady: «...Eger de sol tilde sóileytin úrpaqtyng boyynda últjandylyq sezimi bolmasa, ol til bәribir ólip ketedi» deydi.

Ghalamdaghy «ýlken» tilderding ózi til tazalyghy ýshin kýresedi. Lingva franka (halyqaralyq qatynas qúraly) qyzmetin atqaratyn alty til de (aghylshyn, fransuz, arab, orys, ispan, qytay) óz tazalyghyn, ómirshendigin saqtau ýshin kýsh-quat, qarjy júmsaydy. NATO-nyng júmys tili ekeu-aq: aghylshyn jәne fransuz. Fransuzdardyng til tazalyghyn saqtaugha kýsh salatyny sonsha jartyәlemde aghylshynsha jasalyp jatqan kompiuter terminderin de fransuzsha jasaydy.  

Sondyqtan birinshi kezekte bizding úrpaq jәne әrbir azamat jazu reformasynyng ne ýshin qajet bolyp otyrghanyn, «Ruhany janghyru! Ruhany janghyru!» degenning tek úrandau ýshin emes ekenin týsinu kerek. Sonda jazu reformacy da enseruge jenil keledi. Jazu reformasy degenning ózi aghylshyn tildi әdebiyet kózderinde purification jәne simplification degen eki negizgi úghymnan qúralady eken. Yaghni, purification – jazudy әrqily uaqyt kezenderinde týrli sebeptermen enip ketken jat qúbylystardan tazalau bolsa, simplification – jenildetu degen týsinikti beredi. Mine, biz de osylay jazuymyzdy «bógdeden» tazartyp, tek qazaqtyng ghana emle-erejesimen jazyp,  jenildemiz. Jazu reformasy әdette qanday da bir el óz tәuelsizdigine qol jetkizgen mezette izin ala qolgha alynatyn shara eken. Biz 30 jyldan song ghana qolgha alyp jatqan bolsaq, onyng da óz sebepterining bolghany. 

Bizding jana әlipbiyimizde orys tilinen engen 9 әrip (yo, s, ch, sh, i, , e, yu, ya) joq. Orystyng «Bolishoy teatr»-yn aghylshyndar Bolshoi Theatre [bolshoy siyәtә] dep, «festivali»-dy festival [festival] dep aitady. «Myagkiy znak»-ty aita almaghannan aghylshyndardyng mәrtebesi bir eli de alasaryp qalghan joq. Biz de ózimizge ózimiz keluimiz ýshin (ruhany janghyruymyz ýshin) basqanyng dybysynyng bәrin aita alatynymyzgha emes, kerisinshe, aita almaytynymyzgha maqtanatyn boluymyz kerek: «Qay bagon? Tis juatyn shótkindi shemadangha (nemese shabadangha) saldyng ba?». Osylay, jenil, dybystau apparatymyzdy mәjbýrlemey, tilimizding tabighy ónin ózine qaytaruymyz kerek. Qazaq bolugha osylay ghana qolayly. «Ózindi ózing syila, jat boyynnan týnilsin» degen babadan qalghan ósiyetimizben jýremiz.  

Endi bir nәrseni qosa ketu kerek, Konstitusiyamyzdyng «memlekettik til – qazaq tili, orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady» dep kórsetetin 7-babyn da úrpaqqa dúrys týsindiru kerek. Kóptegen memleketter janylystyra bergen son, BÚÚ (nNESKO) 1953 jyly «memlekettik til» men «resmy til» terminderining arajigin ashqan eken: «resmy til – barlyq resmy ortada qoldanylugha bolatyn til, memlekettik til de – barlyq resmy ortada qoldanylugha bolatyn til, búl – osy memleketting últtyq simvoly» degen anyqtama berilipti. Ne degen keremet týsindirme! Qazaq tili resmy ortada qoldanugha bolatyn jәy til emes, qazaq tili – memleketimizding últtyq simvoly! 

Latyn әlipbiyin, oghan negizdelgen emle-erejeni jep-jenil, shat kónilmen mengeruding birden-bir joly – osy últjandylyqty oyatu, al últjandylyqty oyatudyng birden-bir kilti – osy latyn jazuyna kóshu ekenine de endi kózimiz jetkendey. 

Núrsәule Rsaliyeva

Abai.kz