Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Biylik 4651 2 pikir 2 Nauryz, 2021 saghat 13:04

Astananyng auysuy geostrategiyalyq manyzdy sheshim

Tәuelsizdikting 30 jyldyghy qarsanynda biz ótken tariyhqa kóz tastap, dúrys jәne búrys sheshimderdi saralaymyz. Ýsh ondyqtar qanday júmys atqaryldy dep ózimizge esep beremiz. Atqarylghan júmystardy baghalaymyz. Sózsiz manyzdy әri eng auqymdy sheshimning biri Qazaqstan astanasyn Almatydan Aqmolagha auystyru bolatyn.

1995 jyly 15 qyrkýiekte Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng “Qazaqstan Respublikasynyng astanasy turaly” Zang kýshi bar Jarlyghy jariyalandy. 1997 jyly 20 qazanda Preziydent Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev Qazaqstannyng jana astanasy Aqmola qalasy bolghanyn resmy týrde jariyalady.  Astanany auystyru birneshe geostrategiyalyq mәselelerdi sheshuge baghyttalghan bolatyn.

Birinshiden, elimizding soltýstik jәne ortalyq bólikterin qazaqylandyru sayasaty ótkir túrdy. Aqmola qalasynda 1991 jylghy mәlimetke say halyqtyng 17% ghana qazaqtar edi. Qalghany ózge últ ókilderi bolatyn. Búl tek qana Aqmola emes, Qyzyljar, Kereku, Qostanay, Qaraghandy qalalaryna da tәn kórinis bolatyn. Atalmysh jaghdaydyng bolashaqta últtyq qauipsizdikke keri әseri baryn payymdaghan biylik, el astanasyn ortalyq bólikke auystyrudy jón dep tapty. Búl sheshim óz nәtiyjesin berdi jәne kóp úzamay ortalyq, soltýstik Qazaqstan oblystary qazaqylana bastady. Qazirgi tanda el astanasy Núr-Súltan qalasynda 79% qazaqtar túrady.

Ekinshiden, soltýstiktegi nemis, orys, ukrain jәne basqa últ ókilderi KSRO qúlaghannan keyin óz tarihy otandaryna kete bastady. Tútastay soltýstik ónir halyqsyz qalu qaupi artty. Elde ol aimaqtyng jandanatynyna ýmiti az bolatyn. Dereu arada naqty sheshim qabyldanyp, soltýstikke jan bitiru maqsatynda osy bir tarihy sheshim qabyldandy.

Ýshinshiden, barlyq aimaqtardyng basyn biriktirip, batys pen shyghys, soltýstik pen ontýstik ózara bas qosuy tiyis bir qala boluy kerek edi. Almaty elding ontýstik-shyghysynda jatyr. Sondyqtan ol qalanyng rólin somdaugha geografiyalyq ornalasuy mýmkindik bermedi. Ásirese soltýstik bólikting sayasi, ekonomikalyq prosessterden bólek qalu qaupi boldy. Astanany auystyru arqyly barlyq oblystaghy halyqtyng basyn bir ordagha jinau, al ordany ortalyqqa ornalastyru mindeti naqty sheshildi. Aymaq júrtshylyghynyng ózara bir-birimen tyghyz aralasuy manyzdy. Astanany auystyru arqyly ol mindet sheshildi.

Tórtinshiden, kez kelgen elding astanasy shekaralyq aimaqtan alys jatuy tiyis. Búl memlekettik qauipsizdik mәselesi. Sondyqtan da astanany ortalyq bólikke qoiy úigharyldy.

Besinshiden, astanany auystyru arqyly soltýstik aimaqta oryn aluy mýmkin týrli separatistik kózqarastar tyiyldy. Qazaqstanda әlemdik standarttargha say keletin әsem de әrli qala payda boldy.

Qazaqstan ózining tәuelsizdigin toylau ýstinde. Otyz jylda atqarylghan isterding ishinde, astanany auystyru eng manyzdy sheshim ekeni sózsiz.

Al, 2019 jyldyng nauryz aiynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Astana atauyn Qazaqstannyng túnghysh preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng atyna auystyrdy. Múny Elbasynyng enbegine layyqty qúrmet dep baghalady.

Býgingi tanda qalanyng negizgi ekonomikasyn baylanys, ónerkәsip óndirisi, qúrylys,kólik, sauda salalary qúraydy. Al, elordadaghy óndirisining negizin qúrylys salasy qúraydy. Odan bólek, mashina jasau men azyq-týlik ónimderin shygharu da jolgha qoyylghan. Býginde elorda elimizdegi qúrylys zattaryn shygharuda jetekshi oryndy iyemdengen. Sonymen qatar, býginde qalada 128 mynnan astam shaghyn jәne orta kәsipkerlik nysandary óz júmystaryn nәtiyjeli jýrgizip otyr. Al, qaladaghy iri kәsiporandar qataryna “Túlpar-Taligo” JShS jolaushylar vagonyn qúrastyru zauytyn, “Sesna Astyq” konsernin taghy basqa iri zauyttardy jatqyzugha bolady.

Al, elordanyng boytúmaryna ainalghan “Bәiterek” kesheni bas qalanyng basty simvolyna ainalghan. Atalghan keshennen bólek, sәuleti jarasqan birqatar ghimarattardyng avtory britandyq sәuletshi Norman Foster. Býginde Fosterding qoltanbasy qalghan Han-shatyr sauda oiyn-sauyq ortalyghy, Duman ortalyghy, Beybitshilik jәne kelisim sarayy taghy basqa sәuleti jarasqan ghimarattardy ataugha bolady.

Odan bólek, qalada otandyq bilim beru salasynyng jetekshi oqu oryndary da ornalasqan. Olardyng kóshbasynda Nazarbaev uniyversiyteti, L.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiyteti, Qazaq últtyq óner uniyversiyteti sekildi birqatar irgeli oqu oryndary bar.

Sonymen qatar, songhy jyldary elordada týrli halyqaralyq forumdar men sharalar, manyzdy jiyndar ótip keledi. Sol arqyly Qazaqstan astanasy birneshe ret barsha әlem qauymdastyghynyng basty nazarynda boldy. Qalada Astana ekonomikalyq forumy, Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyng siezderi, sonymen qatar Shanhay yntymaqtastyq úiymy men IYÚ-nyng sammitteri, EQYÚ sammiyti ótken bolatyn.Odan bólek, elorda 2011 jyly VII Qysqy Aziya oiyndarynyng qonaqtary men qatysushylaryn qabyldady.

Lorda ýshin eng manyzdy sharanyng biri 2017 jyly ótken EKSPO-2017 halyqaralyq kórmesi boldy. Atalghan shara ýshin Esilding sol jaghalauynan EKSPO qalashyghy boy kóterip, qalanyng sәuletine sәulet qosqanday boldy.

EKSPO kórmesining simvolyna ainalghan keshen Núr-Álem dep atalady. Onyng biyiktigi 100 metr, diametri 80 metr bolady. Ghimarat segiz qabatty. Onyng әr qabaty su, jel, kiynetikalyq energiya men biomassagha arnalghan. Al, eng ýstingi segizinshi qabat Astana bolashaqtyng qalasy 2050 atty ekspozisiyasyna arnalghan.

Sonymen, Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng iydeyasy negizinde irgetasy qalanghan jana qala Astana qazirgi Núr-Súltan az uaqyt ishinde tarihy manyzgha ie bolghan biregey qala. Ol elimizding Tәuelsizdigi men jahandyq tabysynyng simvolyna ailana bildi, osy az uaqyt ishinde.

Qazirgi tanda Núr-Súltan qalasynyng aumaghy 722 shaqyrymnan asqan. Al, elordagha qonys audarghan túrghyndar sany 1 millionnan asady. Shahar – Almaty, Esil, Saryarqa, Bayqonyr dep atalatyn tór audannan túrady. Al, elordanyng basty su kózi Esil ózeni. Elimizding Euraziya qúrylyghynda qolyly ornalasuy el astanasyn ekonomikalyq túrghydan ong ózgeristerge әkeldi.

Býginde Núr-Súltan qalasy elimizding eng yqpaldy sayasi-ekonomikalyq, mәdeny – ruhany ortalyghyna ainalghan. Qalagha qonys audarghandar arasynda jastar kóp. Olar shahardaghy eng yqpaldy oqu oryndarynda bilim alyp, qoghamnyng týrli salasynda tabysty qyzmet etudi kózdeydi. Al, Núr-Súltan qalasy óz kezeginde jastardy bilim men ghana emes, әleumettik jaghynan da qorghaugha baryn saluda.

Aldaghy uaqytta el tiregine ainalghan elorda Qazaqstan Tәuelsizdigining 30 jyldyq tarihyndaghy eng jarqyn sәtterimen bolashaqqa qadam baspaq.

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1535
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3315
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019