Talant tabighaty

(esse)

«Jalyndaghy» jasyn jyldar

Suisid degen suyq sóz

Jalghasy...

Sosializmning dauyn kapitalizmde daulap túru asa abyroyly sharua bolmasa da aitayyq: kenestik kezende adamdardyn, sonyng ishinde jas adamdardyng ózderine qol salghan oqighalary az bolmaytyn, onynshy «b» klass oqushysy Janúzaqova Rәbighanyng tútqiyl uaqighasy jer-jerde oryn alyp jatatyn, biraq iydeologiya, jergilikti tiyisti oryndar onday shetin jaghdaylardy suisid deytin suyq sóz burjuaziyalyq qoghamgha ghana tәn dep tauyp, qylmystyq is qozghaghan kýnning ózinde de audandyq masshtabtan asyrmay, jauyp tastaytyn (Rәbigha uaqighasynyng tolyq mәn-jayynyng býgin de ashylmauy, tipti qyzdyng shyn atynyng kim ekendigi mәlimsiz bolyp qaluy – sol iydealogiyanyng qazir de ketpey otyrghan yzgharly lebi). Soghan qaramastan Sekeng әlgi uaqighany Almatygha kelgennen keyin, toqyraudyng beyuaghy shegine jetip túrghan 1982-1983 jyldary kórkem shygharma etip jazugha bekem bel baylaydy, qoljazba baspada minәii sebeptermen eki jylday jatyp qalghannan keyin redaktor tarapynan jәne onyng ýstinen qaraytyn Beksúltan Núrjekening qol qongymen aqyry 1985 jyly basugha jiberiledi. Ekeui bastaryn bәigege tikken demey-aq qoyayyq, degenmen, әlgindey batyl shygharmagha qol qoyyp jibergeni ýshin bas ketpese de tobyqtary isui әbden mýmkin edi, biraq búl jerde dәl sol jyldary kenestik jýiening songhy, auyr demin alyp jatqandyghy, soghan oray әlgi 1985 jyly ótken tarihy Sәuir plenumynyng shapaghatty әseri boldy ma dep oilaymyz. Onyng ýstine baspanyng bas redaktory – sol tústa әiel janyn keremet kórsetuimen nәzik jaratylysty jandardyng ystyq yqylasyna bólengen «Kýtumen ótken ghúmyrdyn» avtory Beksúltan aghamyz ghoy. Olay bolsa «Rәbigha...» – subektivti týrde baby men baghy qatar shapqan, al obektivti týrde elge suisid deytin kesel qoghamnyng aghzasyn temiretkidey jaylap bara jatqandyghyn aityp, dabyl qaqqan SOS-shygharma bolyp shyghady. Osy fakti Serik Asylbekúlyn Aral, Baykal ekologiyasy arqyly adam ekologiyasyn kótergen Ábdijәmil Núrpeyisov, Valentin Rasputiyn, «Qayghyly detektiyv» povesinde qoghamnyng aghzasyna týsken qúrtty dogharystaghy tergeushining kózimen baqylaytyn Viktor Astafiev syndy azamattyq pozisiyasy aiqyn da batyl qalamgerlerding qataryna aparady. Sekenning ózi aitqanday, kórkem әdebiyet qoghamdyq, әleumettik mәselelerdi sheship bermeydi, ony tek basqalardan búrynyraq angharyp, qoghamnyn, әleumetting aldyna ýlken súraq etip qoyady, sýitip júrttyng nazaryn soghan audarady.

Hosh, deyik. Alayda sodan beri 35 jyl ótken eken, arada agharyp tan, jarqyrap kýn shyqqan eken, al endi sonyng jәne «Rәbigha...» povesinen qorytyndy shygharudyng nәtiyjesinde bizde suisid oqighalary bәsensidi me? Áste de. Kerisinshe dýmep túr. Áleujelini ashyp qarasan, osy oqighalardy aitqan story layvtan kóz túnady. Qyltanaqtay jigitterdin, nәuetek qyzdardyng óz-ózine qol júmsau statistikasy jaghynan elimiz aldynghy oryndardy bermey keledi. Sebepteri de asa mәlimdi emes. Áneu bir jyly eldegi on toghyz jasar nemere qaryndasymyz qorada asylyp qalghanda elden sebebin súradym. Onyma «Bilmeymiz, әiteuir osy auylda bir jady kempir payda bolyp, sonyng teris oquynan pәlenbay qyz bala asylyp qaldy» degen jauap alyp tanqalghanym bar-dy. Jas әnshi qyz Janar Hamitova men jas jazushy Ayagýl Mantaydyng qapyl qazasy da biri otbasy jaghdayyna, ekinshisi kiyberbullingke telindi. «Rәbighanyng mahabbaty» sekildi tereng maghynaly kórkem shygharmany aitpaghanda, aldan ashylghan sol jana faktologiyalyq materialdar negizinde osy bir últtyq apat belgisining sebebin ashyp, saldaryn týptegen birde-bir zertteu materialy jazylmady. Osydan jiyrma shaqty jyl búryn AGU-de Tazabekova deytin oqytushygha para bermegeni ýshin qysymgha alynyp, aqyry ózine qol júmsaghan student qyzdyng uaqighasyna da sosium selt etpedi, selk etpedi. Ýnsiz qala almaugha qúqy bar bir jazushy tabylmady. Al boy tartyp kele jatqan jas qamystay kókórim jastarymyz birinen song biri ózderine qol saluda – ghajaby sol, dәl Rәbigha syndy, «Pәlenshe kinәli» demesten, ýnsiz sýiip, ýnsiz kýiip, ýnsiz ketip jatyr... Osy ketulerimen olar әldekimderge «Men senderding qúlaqkesti qúlyng emespin, al sender maghan qojayyn emessinder» deytindey...

Kóp te ýnsiz, әlgi әldebireuler de ýnsiz. Jaghalay ýnsizdik. «Álemdik dýrbelendegi túraqtylyq alanyn» túraqty ýnsizdik jaylap alghan. Jýielik qatelikter әbden mendegen, mendetken eldin, ishki qaterlerding qarsanyndaghy komatoz aldynda túrghan jýiening ýreyli, mazang ýnsizdigi. «Rәbighanyng mahabbatynyn» final bóliginde qartang múghalim Dәuletting múghalimder jinalysy ýstinde aitatyn: «Adamzat balasynyng eng dilgir nәrsesi mahabbat emes pe? Madrid shyraghym, sen onyng – Rәbighanyng mahabbatynan nege qoryqtyn? Nemenesine at-tonyndy ala qashtyn? Roza qalqam, sen sol qyz balanyng bir japyraq hatyn qúbyjyqtay kórip, neden shoshyndyn?» degen jan ashuy sózderi әli kýnge tәkbir aitqanday janghyryghyp, auada qalyqtay ilinip túrghan sekildi.

Bizding auany kviy-dan beter bir ýrey virusy kezip jýr. Qorqytu ýshin, ýreylendiru ýshin, osy arqyly kópti júmsa júdyryghynda, ashsa alaqanynda ústaghysy kep, qoldan jasalghan infeksiya.

Sóreden – sahnagha

Serik Asylbekúlynyng prozasyn oqyp bolyp, songhy betin jauyp, kózindi júmsan, ondaghy әreket-kórinister aldyna beyne bolyp keledi. Ilgeride ózimiz aityp ótken beynelilik. Ózi de sergek jazushy Jýsipbek (Qorghasbek) osy erekshelikti jiti bayqap, «Qonyrtaudyng basynda bir týp jusan» әngimesinde kezdesetin myna bir sóilemnin: «Zinkiygen bólme tikúshaq úshqanday guildep ala jóneldi» degen teneuding tosyndyghyna qayran qalypty. Keyinirek shyqqan «tikúshaqty» mәtinge qúlaghynan sýirep kirgizgen avtosenzura me, әlde beride qoly tiygen redaktor ma, ol jaghy mәlimsiz, bizge belgilisi – әlgi sóilem Hemingueyding kól betinen dýrk etip kóterilgen ýirekterdi suretteuindegi «... svist bystro mashushih kryliev, slovno zvuk razryvaemogo shelka» («jibek matanyng dar-dar aiyrylghandaghy dybysynday lap-lap qaghylghan qanattardyng ys-ys ketkeni») degen sóilemge úqsas («dybysjazu – zvukozapisi» deymiz). Realistik proza ókilderi ózderi sezingen nәrseni ynghayyn tauyp paydalanu, jitirek kóru, anyghyraq estu, dúrysyraq oilau maqsatynda ónerding ózge klassikalyq týrlerinen tәsil alyp qoldanatyn ýrdis búl. «Rәbighany...» oqyp shyqqanynyng sonynda Baqqoja Múqaygha povesti rejisser Rayymbek Seytmetovke bergizgen de, Rәkene shygharmany sahnalau jóninde sheshim qabyldattyrghan da osy kontrapunkt –  prozadaghy beynelilikting sahnalyq-teatrlyq beynelilikpen qabysuy.

Sekeng aitqan aqyldy alyp, onsha sozbay, «Rәbighany...» piesagha ainaldyryp bergen. Povesti pen piesany salghastyryp qaraghanymyzda, songhysynda prozadaghy negizgi jeli saqtalghandyghyn jәne ol dramaturgiyagha tәn zandylyqtargha kóshirilgendigin, soghan say kóp nәrse múghalimderding pedagogikalyq kenesi retinde tandalghan jalpy jinalys arqyly syghymdalyp berilgenin bayqadyq. Bylay qaraghanda avtor búl joly ómirde naqty bolghan pedkenesting hattamasyn paydalanyp otyrghanday әser qalady, biraq ol povestegi tergeushining jauaptaulary negizinde jasalghan. Osy jerge povesten jalghyz ózgeshelik – Uәtaydyng әlgi jinalysqa shaqyrusyz búzyp-jaryp kirgeni, otyrghandardy ashu-yzamen aiyptaytyny jayly jana epizod engizilgen. Qysqasy, jigit Rәbighanyng ólimine sol otyrghandardy – múghalimderdi kinәli qylyp shygharady. Sonyng dәlelindey, búryn poveste ishtey bolsa da Rәbigha ólimin әriptesterinen kórip kelgen Úlyqpannyng ózi uaqighany «samoubiystvo» retinde tanu kerek dep salady. Biraq, deydi ol, búl ózin-ózi óltirudi jasaghan ózimiz – osy otyrghan bәrimiz, múghalimder, jalpy kópshilik, býkil qazaq halqy. Múghalimderding kinәli boluynyng bir obektivti jaghdayy bar – bizde ústazdargha jaghday jasalmaghan, olargha qogham tarapynan yqylastylyq, ýkimet tarapynan qamqorlyq az, dep sabaqtaydy sózin. Osy jerge avtordyng azamattyq belsendi pozisiyasynan tuatyn dausy aralasyp túr, yaghny jalpy sanager ústazdar arasyndaghy múghalimderge materialdyq jaghynan da, ruhany jaghynan da memlekettik qoldau kórsetilmegeni, olardy ókimet tәrbiyeshi dep emes, bar bolghany ózining iydeologiyalyq maqsattaghy jantorsyq qyzmetshileri kóretindigi turaly belgili pikir anyq tóbe kórsetken.

Osy jәne ózge de faktiler 1992 jyly alghash spektakli bolyp qoyylghan piesa qolgha birshama erkindik tiyip, búranda bosanqyraghan tarihy jana jaghdaydyng әserimen birqansha ózgeriske týsip, prozalyq núsqadan belgili bir dәrejede alshaqtaghandyghyn kórsetedi. «Rәbighadan...» keyin prozalyq núsqa – «Sher tarqatu» әngimesining negizinde jazylghan ekinshi piesa – «Qazaqsha ashylyp sayrau» komediyasynda әngimeden tek sujettik qanqa men basty iydeya ghana qalyp, basym bóligi jana kórinistermen jazylghan, yaghny ony prozalyq núsqanyng jalghasy (sikvel) deuge bolady, al «Rәbigha...» piesasy povesting dramaturgiyalyq versiyasyna kelinkireydi. Al búlardan basqa ýsh piesasy – «Jeltoqsan jeli», «Kýzgi romans» jәne «Imperiyadaghy» kesh» Sekeng proza núsqasynsyz jazghan týpnúsqaly dýniyeler. Prozaik jazushy osylaysha ayaq astynan, bir adamnyng bir auyz sózining yqpalymen, ózi ýshin tym jana janr – dramaturgiyagha kelgen. Búl kezdeysoqtyq pa, zandylyq pa? Álde taghdyrdyng retti kezdeysoghy ma?

Ayttyq qoy ilgeride Serik Asylbekúlynyng prozasy beyneli, ony oqyghanda әdettegidey syrtqy sezu, dәm sezu emes, kózapara sezinulerden tuatyn qyzyq bir assosiasiyalar payda bolady dep. 1970-2000 jyldardaghy qazaq qoghamynyng qarama-qayshylyqqa toly qym-qighash ómirining jýrek dýrsilin qapysyz sezinip, onyng әleumettik, psihologiyalyq kartinasyn kóz aldymyzdan beyne bir kórkem filim kórgendey kórip otyramyz. Sol sebepti onyng shygharmalary oqyrmannyng qúlaghyna ghana estilip qoymaydy, kózine de aiqyn kórinip otyrady, nәtiyjesinde shygharmadan alynatyn estetikalyq lәzzat kemeline kelip, tolygha týsedi. Osyny Sekendi dramaturgiyagha alyp kelgen kóp sebepting ishindegi eleulisi deymiz.

Ekinshiden, Serik Asylbekúly óz prozasyn kýndelikti ómirden tuatyn naqtylyqtargha qúratyn jazushy. Heminguey aitqanday, ózining jeke ómir tәjiriybesinen biletinin ghana jazady. Al endi osy kýndelikti túrmystyng әr týrli qúbylystary dramada әdebiyetting basqa janrlaryna qaraghanda jan-jaqtyraq beyneledi. Solardan tuyndap jatatyn san aluan tartystar, osy tartystardyng ýstinde adamdar minezining neshe týrli qyrlarymen ashyluy, psihologiyalyq situasiyalar tudyratyn tosyn әreketter, qalyptasqan shenberden, shekaradan shyghyp ketu siyaqty qasiyetteri әzelden prozashy qalamgerlerdi qatty qyzyqtyrghan. Jәne sózben әreketti beru arqyly dramanyng yqsham kólem-mólsherine әdette prozada damyp jatatynnyng bәrin jinaqtap, syighyzyp jiberuge bolady. Lessingting «Bolmys eposta bayandalyp, lirikada sezilip, dramada jasalady» deytini de osydan bolsa kerek. Búl sózding mәni: dramaturg ómir shyndyghyn sizding dәl kóz aldynyzdaghy teatr sahnasynda tura maghynasynda jasap beredi. Siz spektakli kórip otyrghanda poeziyalyq, prozalyq shygharmalardy oqyghan kezinizdegidey ómir shyndyghyn syrttan baqylap, ózinizshe elestetpeysiz, kerisinshe, aldynyzda ótip jatqan tiri oqighagha tiri kuәger bolasyz. Yaghni, «so-perejivaniye» emes, «perejivaniye». Sondyqtan da sizding alatyn estetikalyq lәzzatynyz әldeqayda quatty, anaghúrlym kýshti bolady.

Demek, dramaturgiya – S.Asylbekúlynyng «piesa jazghan jaqsy, spektakli bolyp qoyylsa júrt kóp kóredi» degenge әulekilenui emes, prozasynyng logikalyq jalghasy boluy mýmkin. Ádette jazushylar drama ónerine әrqily jaghday, әrtýrli týrtki sebeptermen keledi: bireuler janrdy jolgha qoy maqsatymen (30-shy jyldardaghy Áuezov, Mýsirepovter sekildi), avtorlyq jospar-iydeya óz janrynyng shenberine syimaghandyqtan (aqyndar –Iliyas Jansýgirovtyng ýsh piesa, Boris Pasternaktyng «Zaghip aru» deytin prozaly piesa jazghanynday), ne proza men poeyaziyadan demalyp, uaqytsha janr auystyru talabynan, iә bolmasa Tunjer Djudjenoghly siyaqty prozada aldynda Áziz Nesindey asu bermes asu jatqasyn dramaturgiyamen ainalysyp ketetindikten, ne Bulgakov, Shuhov yaky Roza Múqanova syndy romandy әueli piesagha, sosyn kinossenariyge ainaldyryp, shygharmanyng janrlyq mýmkindikterin keneytuden. Chehov jóninde әngime tipten basqa.

Biraq búl – jazushy bitken týgel-tolayym drama jazugha qúlyqty eken degendi bildirmeydi. Mysaly, zamanynda «Óner halyqqa jaqyn túryp, onyng óz tilinde sóileui kerek» dep sanaghan Lev Tolstoy men Dziga Vertov teatrdyng qarapayym halyqqa týsiniksiz jasandylyghyn qabyldamaghany, drama óneri óz sharttylyqtarymen búqara halyqtan alys túrady dep únatpaghany belgili. Tipti Stanislavskiyding ózi: «Sýiispenshilikti, mahabbatty qalay oinaugha bolady?!» degenin qayda qoyamyz. Qazaqtyng últtyq drama óneri basta әlgindey jasandy sharttylyqtan ada, búqara halyqqa jaqyn, týsinikti tilde jasalghanymen, keyin, kәnigi kәsipqoylyqtyng kýshengimen odan aulaqtap, elitarlyq ónerge ainalyp ketti. Qara kiyimdi aq jippen kóktegendey shartty oiyngha – «liysedeystvogha» oryn berip aldy. Halyqtyq emes boldy. Sol halyqtyq emes boludyng sony bizding student kezimizdegi (1980-jyldardyng basy) Sәbira Mayqanovalarmen, Ánuar Moldabekovtermen tynghan sekildi. «Óz sózim – ózimdiki» (avtory – Abay) dep aitayyn, mening ayaghymnyng teatr tabaldyryghyn attauy sol 80-shi jyldardyng sonynda «әkem» teatrdan «Sholpannyng kýnәsin» kórgennen keyin sap tyiylghan edi. Rejisser andegraundpen shalaptaytyn dep, tamasha әdeby materialdy qúrtyp tynghan. Sol kýnderi Tolstoy men Vertov pikirin tolyqqa jaqyn moyyndaghanday edim. Endi kelip... Serik Asylbekúly siyaqty búqarashyl jazushynyng at basyn kenet búqarashyl emes dramaturgiya janryna búruy maghan birtýrli týsiniksizdeu kóringeni ras.

Osy oiymdy «Rәbighanyn...» 1992 jylghy qazan aiynda Gh.Mýsirepov teatrynda ótken premieralyq qoyylymynan jazylghan Núrlan Qalqanyng resenziyasyndaghy syn pikirler biraz tiriltetin sekildi. Jazuynsha, jinalys ýstinde múghalim-keyipkerler bir-birimen bir mezette úrsysyp, qatty dauyryghyp, ainala u-shu bolyp ketken. Keybir epizodtar tragediyalyq tabighatta jasalghandyghyna qaramastan akterlik sózderding әserinen zalda kýlki tughyzghan. Yzadan tuatyn kýlki emes, kәdimgi jenil yumordan bolatyn jenil kýlki. Núrlan osy orayda avtorgha әlgindey keybir kórinisterdi qayta qaraudy úsynghan eken, biraq, meninshe, búl jerdegi gәp avtorda emes sekildi. Dramaturgtan ketken sóz sahnada qalay әreketke ainalady, qanday ekspressiyamen aitylady, soghan oray kórermenning boyynda qanday emosiyalar tuady – mine, mәsele osynda, yaghny akterlik oiynda, sheberlikte. Tipten jeke akterde de emes, sahna ónerimizge negiz etip alynyp jýrgen jýielik ústanymdarda. Kiyiz ýiding ornyna kerege kerip kongdan bastalghan stanislavskiyshyldyq-ta, teatrdaghy sharttylyqty shekten shygharyp jibergen rejisserlerimizde. Teatrgha barmay jýrseniz, onda osy kýnderi teledidardan kórsetip jatatyn filimderimizdegi akterlerding oiynyna nazar salyp qaranyzshy: kóbining jýzinde emosiya, qimyl-qozghalysynda plastika, sózderinde ekspressiya joq. Al osy akterlerding kóbisi kinogha teatrdan kelgender. Sahnada qúlaqty kesetin jalghan pafospen, jasandy qyshqyryp, eshbir mimikasyz, kózderin oqshyraytyp, betterin tyrjityp, keyde zaharlana, keyde tistene sóilep, әrli-beri jýruler men jýgirulerding akterleri. Kýlki joq jerde qytyqtap kýldirgisi keletin artister. Solovievting sayasy realitiy-shouynda túrghanday ónimsiz dauryghysular. Mine, osylar kónilimizdi teatrgha suytyp bitkeni sonshalyq, «Rahymjan Otarbaev – әuelden proza ýshin tughan jazushy edi» dep Úlyqbek Esdәulet astarmen jazghanday, osy Rahang men Sekeng dramaturg bolam dep, ózderimen birge tughan prozashylyghyn óz qoldarymen óltire jazdaghan joq pa eken dep qauip oilaushy edik. Qalay dese de teatrlyq sharttylyqpen jazylatyn piesalargha, – mysaly, «Kóktóbedegi kezdesu», «Biz ýsheu edik», «Kóshkinge», – prozaizm jat, sondyqtan da Aytmatovtyng belgili romany boyynsha qoyylghan «Mәngýrt» spektaklideri qaytkende de tereng syrly týpnúsqasyna jete almay qalghany siyaqty, «Rәbighanyng mahabbaty» da prozalyq týpnúsqasyndaghy óni men sólinen airylyp qalmas pa eken deytinbiz. Teatr qalyptap jasaytyn dórekileu jәne, bәlkim, jalghan-jylymshy sóz órnegi kórkemóner týrlerining ishinde proza men muzyka ghana bere alatyn, adamnyng ishindegi qaytalanbas dara da asyl, býtkil belgili suretteu tәsilderining birde-bireuine úqsamaytyn, adamgha ghana tәn, «tym adamshyl» sezimdik qasiyetterge jete almasy anyq. Sekeng – prozasynyng ózinde әleumettik pozisiyasy, azamattyq ústanymy aiqyn da belsendi túratyn, keyde tipti ardy әdebiyet dep bilip, sony absoluttendirip alatyn qalamger, sonysy onsyz da shartty teatrymyz mnimofilosofiyalyq әdistermen dýmep túrghanda odan әri kýsheyip ketpes pe eken dep seskenushi ek. Biraq sonyra, proza núsqasynsyz, o basta-aq taza dramaturgiyalyq zandylyqtarmen, teatrlyq sharttylyqtardy eskere otyryp jazylghan ýsh piesasy bizdi búl sekemshil oidan aryltty. Búlar bizge bir shyndyqty tanytqanday boldy: teatr sahnasynda kóp nәrse materialgha baylanysty eken. Material jasandy bolsa akter de jasandy oinaydy, shynayy bolsa shynayy oinaydy. Ádette teatrdy kóldeneng jarylqaushydan, senzuradan jәne rejisserding erkinen tәuelsiz qyla almaytyn nәrse – onyng tym ashyq shyndyq «kitaby» ekendigi bolsa, әdeby material – piesa minsiz bop kelgen jaghdayda rejisser de erik-qiyalyn joydasyz sharyqtata bermey, materialgha baghynady. Serik Asylbekúlynyng keyingi jazylghan «Jeltoqsan jeli», «Kýzgi romans», «Imperiyadaghy» kesh» piesalaryn oqyp otyrghanda osynday oigha tirelesin. Ne dese de povesti – povesti, piesa – piesa bolyp qala bergeni dúrys qoy.

Sekeng – 86-nyng jeltoqsany uaqighasy kezinde alangha barghandardyng biri. «Putch kezinde siz qayda bolyp ediniz?» dep orystar aitatynday, bir yqtimal súraq tua qalsa dayar jauap bolsyn: bú kisi uaqighanyng birinshi kýni dәl jastarmen iyin tiresip qatar túrmaghan, tek keshkisin jazushy qyzmettesteri – Qajyghaly Múhanbetqaliyev, Mereke Qúlkenov, Júmabay Shashtayúlymen birge kelip, alandaghy jaghdaydy óz kózimen kóredi. Jigitterdi aitpaghanda, ýiding irgetasynan olargha taqtatas opyryp júlyp beremiz dep, tyrnaq kóbelerin qangha boyaghan qyzdarymyzdy da kórgen. «Biz senderding qúlaqkesti qúldarynyz emespiz, al sizder bizge qojayyn emessizder» dep tistengen Rәbighanyng sinlilerin kórip týrshikken, dene terileri qazottanyp. Búl kórinisterge – jastardyng júmghan júdyryqtay toptasa qalghan yntymaghyna, bir kisidey etken әreketterine, bir kisidey alghan demderine qarap qatty tanghalady. «Búl neden, qalay boldy, әli kýnge júmbaq», – dedi dramaturg keyingi bir sózinde. Sol kórinis sol jerde jazushynyng my qabatyna mәngi-baqilyqqa kirip, shyqpay jatyp alghan. Jatyp alghan da, ekinshi jәne ýshinshi kýnderi ony alangha qaytadan bastap әkelgen. 18-jeltoqsanda – kóterilisting songhy kýni kýshtik qúrylymdar demonstranttardy alannan yghystyryp, oramdardy qorshaugha alyp ústay bastaghanda birin-biri tanymaytyn bir jigit, bir qyz – ýsheui sol mandaghy kópqabatty ýiding aulasyna kelip enedi. Abalaghan itterding dausy estilip túrady. «Myna pәterding esigi sәl ashyq túr ghoy, kireyik, qazaqsha radio sóilep jatyr, qazaqtar shyghar, ústap bermes», – deydi qyz bala jandәrmen. Ekeui ishke kirip ketedi de, Sekeng búghaudan sytylyp shyghyp, SMU-15-tegi jataqhanasyna týndeletip oralady. Odan arghy oqighany jazushylyq qiyalmen jettiktirip, arada toghyz jyl ótkende piesa etip jazyp shyqqan.

«Jeltoqsan jeli» (alghashqy aty – «Bir týngi oqigha») – Serik Asylbekúlynyng «Rәbighadan...» keyingi kórermenning ystyq yqylasyna bólengen dramalyq shygharmasy. Múnyng basty sebebining biri, bizdinshe, sujet jelisining taghy da ómirding ózinen alynuynda bolsa kerek. 1986-nyng 16-18 jeltoqsanyndaghy tarihy uaqighanyng piesagha taghan bolyp tartyluy, oqigha jelisinde fon retinde oinap túruy ghana emes, sol bir týngi oqighanyng natural ómirden realistik ómirge kóshirilui, yaghny ómirde kәmil bolu yqtimaldyghy shygharmanyng bәsin birden arttyryp jibergen. Avtor sol realdy ómirdi kórkemdik shyndyqqa ainaldyru barysynda alty adam – alty keyipkerding qatysuymen ótetin bir ghana mezgil ayasy – týn mezgilinde әlgi alty kisini ýshke bólip, әrqaysysyna óz bastaryndaghy problemany sheshkizip koy arqyly iydeya, taqyryp ayasyn barynsha keneytedi, onyng ýstine sol negizde sujettik oqighanyng mezgil ayasyn 1986-dan 1950-jyldargha, yaghny otyz jyldyq kezenge shegerip úlghaytady. Sýitip, M.Bahtin aitqan hronotop, búl jerde asylbekovtik mekenshaq, endi prozasynan dramaturgiyasyna sәtti qonys audarady. Qazaq dramaturgiyasynda az keyipkermen ýlken, tolghaqty mәsele kóteruding ilki tәjiriybeleri – Múhannyng «Dos – Bedel dosy», Shynghys Aytmatov pen Qaltay Múhamedjanovtyng «Kóktóbedegi kezdesui» jәne Tólen Ábdikovtyng «Biz ýsheu edik» piesasy bolsa, solardyng ishinen hronotop boyynsha «Kóktóbe...» «Jeltoqsangha...» juyq keledi, al tarihy oqighalylyq, situasiya oqystyghy, aiqyn sayasiy-әleumettik ýn, odan tuatyn shiryqqan tartys jәne bolghan oqighanyng tarihy merzimining býgingi kórermenge tayau túruy jaghynan songhy piesa kósh basynda.

Ondaghy әngime, kóterilgen mәsele – Jeltoqsan uaqighasynyng sayasy astaryn ashu yaky osy taqyryp boyynsha oryn alyp otyrghan dramaturgterimizding «ishki senzurasynyn» senin sógu, bәlky halqymyzdyng tәuelsizdik, últtyq qadir-qasiyet jolynda qalay kýreskenin azat oily jas, arly qartang ghalym jәne osy zamannyng júlymyr pysyq ghalymsymaghy – «kensenin» jýldeli salpanqúlaq seksotynyng beynesin jasau arqyly kórsetu ghana emes. Avtor bir týnning oqighasy negizinde taqyryp ayasyn barynsha keneytip, Jeltoqsangha әkep soqtyrghan sebepter jóninde oilanady, taldau jasaydy. Osy orayda jastardy «býkilodaqtyq spesnazgha» kirpik qaqpastan ústap beretin, sanasy imperiyalyq kliyshemen «agharghan» últtyq nigilisting tiptik obrazyn jasauy – dramaturgting zaman «nervisin» dәl basqan dausyz tabysy. Sol Timur Kaldybaichqa qarap otyryp, jaudyng syrttan kelmeytinin, jau óz ishinnen shyghatynyn jәne sol ishten shyqqan shúbar jylannyng uy bәrinen de zәrli bolyp keletinin týshirkene sezinesin. Osy orayda «Jeltoqsan jeli» uaqighanyng 20-jyldyghyna baylanysty Gh.Mýsirepov teatrynda qoyylghanda «Vecherniy Almaty» gazetine «Epicheskiy dekabri» degen atpen resenziya jazghan teatr synshysy Sergey Kovali dәl sol 16-jeltoqsan kýni ózining jurnalistik tapsyrmamen zoovetinstitutqa baryp túrghanynda ishke bir dosentting jýregi jarylarday bop kirip, «Bastaldy!..» dep alaqanyn uqalap, qutyndap shyghyp ketkenin keltiripti. «Álgi dosentti men arada 20 jyl ótkende sahnadan, dәl sol zoovetting masang dosenti Kaldybaich beynesinde úshyrattym» deydi avtor. Óz basym sol kýnderi shalghaydaghy audanda ýsh ailyq issaparda jýruime baylanysty (Oraldyng әuejayynda «meteojaghday» degen syltaumen úshaq úshpay, ýsh kýn jattyq) dәl Jeltoqsan uaqighasy kýnderi qalada bolmaghandyqtan Kaldybaichtardy da, basqalardy da kóru «baqytynan» airylghanmyn, esesine keyin, keshegi soghysta «plenge» týsip, arghy bette ómiri óksigen beybaqtarymyzdyng tauarihyn izerlep jýrgenimde búlarmen kýnde bolmasa da jii kezdesip túru «baqytyna» ie boldym. «Satqyn silimtikterdi nege jazasyn?» dep tildegenderi (әli de tildep jatady), tipti jaghamnan alghandary da bar. «Jeltoqsan jelin» oqyp otyrghanymda sol «Kaldybaichtardy» – Ghabeng jazghan «Silekeevterding kenjelerin» kórgendey boldym. «Sóz joq, sonyng izi». Kórip otyryp, kenestik zobalang nebәri jetpis jylda boyymyzgha kviy-dan beter ýrey virusyn әbden sinirip tastaghanyn (búl jaghynan «Jeltoqsan» ózining qauipti alluziyalarymen Tunjerding «Kóshkin», Shvarstyng «Jalanash koroli» piesalarymen ýndesedi), odan qorghaytyn immuniytet-vaksina bolmaghasyn da jogharydaghy Kaldybaichtardyng sany әste azaymay otyrghandyghyn ekzistensialdyq týshirkenumen sezindim. «Jeltoqsan jeli» jazylghaly, shyqqaly beri shiyrek ghasyrdyng ýstinde uaqyt ótti, biraq «Kaldybaichtar» azayghan joq, olar aramyzda jýr, sebebi «kaldybaich» shәuketi – spermasy óte jansebil, joghary dengeyge iye. «Timury kaldybaevichy – vernye storojevye psy, v obshem-to, luboy iydeologiy y sistemy», – dep, Sergey Kovali diagnozdy dәl qoyghan.

Avtor sanany otarsyzdandyru problemasyn múnymen shektemegen. Sol Jeltoqsan kýnderi jetpis jyldy kózine shybyrtqy tiygen attay qorqynyshtan  zapy bop qalghan halyq bәrin bilgendikten, bәrin týsingendikten boy balap, kóshege shyqpaghanyn úqtyra kep, esesine kózderine shybyrtqy tiymeui sebepti maksimalistik-romantikalyq albyrttyqpen shyndyq izdegen, dúrystyq izdegen jastardy da decolonization auqymyna әkep qosady. Sol arqyly «Rәbighanyng mahabbatynda» bastap kóringen taqyryp – jastardyng óz zamanynyng – jana zamanynyng – jana shyndyghyn izdeui, sol jolda kýresui, sol jolda qúrban berui endi piesada jalghasyn tapqanday bolady. Prozanyng dramaturgiyalyq versiyasynyng kelesi avtordyng bir dramalyq tuyndysymen ýndesui shygharmashylyq diapazonnyng kendigin kórsetedi jәne sayyp kelgende osynyng ózi biz ilgeride «magiyalyq últshyldyq» dep ataghan tól tvorchestvolyq әdispen oryndalghan – ritualdyq-rәmizdik qabat: ómirlik maqsat jolynda ózin qúrbandyqqa shalu, yaghny jazyqsyz jan beretin maqtúldyq arqyly qazaqtyng ruhany substansiyasyn kórkemdelgen shyndyq kómegimen tanytu – qazaq jazushylary búryn arnayy toqtalmaghan jaghday. әdebiyetinde búryn arnayy surettelmegen jaghday.

Býginde azattyq kýresining simvolyna, últtyq intifadamyzdyng anyqtauysh belgisine ainalghan «Jeltoqsan» deytin sóz «qazaqstandyq» degennen búryn qazaq sózi, taza qazaq úghymy ekendigin «Jeltoqsan jeli» osylaysha aiqyn úghyndyrady.

Spektaklige halyq yqylasynyng әlige deyin suymay otyrghandyghy, oghan «osy zaman shyndyghyn beynelegeni ýshin» 1998 jyly Taraz qalasynda ótken VI Respublikalyq teatr festivalining Gran-pry jýldesi berilui sózimizding dәleli bolsa kerek. IYә, «ómir» deytin úlygh dramaturgke arqa sýiegen suretker qaytkende de layyqty baghasyn alady eken.

Búdan songhy «Kýzgi romans» pen «Imperiyadaghy» kesh» dramaturg retinde Serik Asylbekúlynyng oilau jýiesi obrazdyq fazadan simvoldyq fazagha ótkendigin yspat etti. «Jeltoqsan...» men «Kýzgi...» arasyn ýsh jyl uaqyt – avtordyng drama janryn, onyng әlemdik ýzdik ýlgilerin quyp jýrip oqyp, zerdeleu uaqyty bólip jatyr. Songhy eki spektaliding endi Áuezov teatrynda, sonyra oblystyq teatrlarda qoyylyp, odan әri Bishkek asuy avtordyng songhy jyldary dramaturgiyada biraz ysylyp, óskelendegenine aiqyn dәlel. Búlarda avtor jana taqyryp tauyp, endi adamdardyn, sonyng ishinde bir otbasyndaghy, bir toptaghy adamdardyng qarym-qatynasyndaghy ómir dramasyn, ishki dramasyn úzaq andap, tereng barlap baryp ashady. Biraq kәduilgi melodrama yaky adamaralyq qarym-qatynas spektakli dәrejesinde qalyp qoymay, taqyrypty әleumettik-psihologiyalyq drama dengeyine kótergen. Syrt qaraghanda, piesanyng aty –  «Kýzgi romans» – jasamys erkek pen gýldәureninen ótip bara jatqan kelinshekting keshikken mahabbatyn núsqaytynday bolyp kóringenimen, mazmún jaghynan bir shanyraq astynda ómir sýretin eki jannyng kózqaras, dýniyetanym ýilespeushiligin arqau ete otyryp, jalpy qoghamdaghy dýniyetanym, kózqaras qaqtyghysyna deyin úlghayghan. Ómirde ne qymbat – baylyq-barlyq, materialdyq iygilik qymbat pa, әlde naghyz sýiispendik sezim, jalpy ruhany dýnie qymbat pa degen tandau erli-zayyptynyng arasyndaghy kiykiljing dengeyinen asyp, býginde býkil qogham bop talqylap, tipti ony ekige jaryp jatqan pragmattyq-materialistik jәne iydealistik-romantiktik bóliniske degen eki týrli kózqarasqa kelip tireledi. Osy jerde avtor iydealist kýieuining shygharmashylyq ruhanilyghyn qabylday almaytyn bazarshy pragmat zayybynyng beynesi arqyly jalpy ziyaly qauymnyng qoghamdaghy qazirgi ornyn, hәlin kórsetip, situasiyany naqtylay týsedi. Materialistik qoghamnyng búl әleumettik tarapqa, yaghny intellegensiyagha – obektivti týrde jalpy ruhany adamdargha – shygharyp otyrghan ýkimi auyr: ziyaly-ziyandy sender, beysharalar adamdar, elder bir-birining qong etin qasqyr bop oiyp jep jatqan zamanda naryq mәshiynesi donghalaghynyng astynda taptalyp, bekerge ólesinder, tipti zaman tilegine әste say kelmeytin búl mesheu ómir taqyretterinmen basqalargha da, sonyng ishinde óz nәsil-nesibine de kýldey ziyan tiygizip jýrsinder deydi. Avtorlyq pozisiya ómirding ózindey kóne búl sosial-darvinistik kózqarasty qabyldamaydy, ol, kýtkenimizdey, iydealisterding ýstem shyghatynyna, sóitip qoghamnyng kóp bóligi qalayda izgilenetindigine senedi (nemese sengisi keledi).

Hosh deyik. Avtor osylay deuge mindetti, sebebi, ol bir maqalasyna taqyryp etip aitqanynday, әdebiyetting basty paryzy – adam janyn izgilendiru. Al endi osy mýldem dúrys jazushylyq kredo aqiqat ómirmen ýilese me? Yaghny qogham izgilenip, riyalylar azayyp, riyasyzdar kóbeyip kele me?

Ayta almaymyz olay dep. Eng jenili, qoghamymyzda ajyrasu sanynyng jyldan-jylgha ósip bara jatuy materialdyq jaghynan jútandaghannyng sonynda ishki jan dýniyesi de jútandanghan Saylaular men olardan desi basym týsken (jәne týse de beretin) biznes-ledy Nazymdardyn, ony aitpaghanda, otbasynyng ómir tirshiligin qamtamasyz ete almaghan erkekterden kónili qalghan әiel zaty men әr qyzgha bir bala tughyzyp, jenil tirshilik keshuge dәnigip alghan dalabezer jigitterding arasyndaghy ómirding qúndylyqtaryna degen kózqaras alshaqtyghynan tuyp otyr emes pe? Sol jәne basqa da tirshilik týitkilderi negizinen materialdyq jaghdaygha baylanysty oryn alyp jatatynyn kim ótirik der. Áyel bayghústardy da týsinu kerek: әiel zaty qaytkende de erkekting betindegi aibatyna, qolyndaghy qayratyna jәne – aitugha bolmaytyn taghy bir qasiyetine qosa – qaltasyndaghy dәuletine de qaraydy ghoy. Olay bolmaghan kýnde erkegimen Nazym siyaqty qoshtasuyna tura keledi. Osydan kelip shyghady: mal-dәulet, materialdyq iygilik otbasyn saqtap, oshaghynnyng týtinin týzu úshyru, úrpaq órbitu ýshin, densaulyghyndy kýtip, ruhany damu, jetilu ýshin kerek eken. Basqagha tәueldi bolmay, tәumendi jýru ýshin. Sonyng ishinde әsirese shygharmashylyq adamdargha, ziyaly qauymgha da aqsha ózin qor sanamauy ýshin qansha kerek bolsa, sonsha kerek. Qazaqtyng birqatar sózi búrys bolar, biraq ne dese de «Maldynyng aldy – jaryq, malsyzdiki – sharyq» deui dúrys, meninshe. Biraq, osy jerde bir eskeretin jaghday bar: әlgi izgi niyetter ýshin jinalatyn dýniye-baylyq ómirde sәn-saltanatty túru qajettiliginen asyp ketpeui, artyq bolmauy tiyis, yaghny dýnie boghyn qonyzsha domalatam dep jýrip ony ómirinning býtkil mәn-maghynasyna ainaldyryp almau, berilgen nyghmetterine shýkirshilik etu abzal. Sonda adamdardyng kýndelikti qarym-qatynasynda kiykiljing tumaydy. Biraq búl aqiqatty adam adamgha, pende pendege aityp, sózben ilandyra almaq emes, tek Úlygh Jaratushy ghana nәpsimizdi tyiyp, tura jolgha salushy. Sondyqtan ony kórkem shygharmada ashyq ta, oijorumen de aita almaysyn, búl mýmkin emes te, dese de sahnada әreket, ym, shara arqyly zaldaghy kórermenge nәzik úqtyrugha bolar ma eken dep avtorgha jәne rejisserlerge tilek retinde aityp jatqanymyz ghoy.

«Kýzgi romansqa» resenziya jazghan bir avtor: «Kýtpegen jerden eki adamnyng basyna tap kelgen «kýzgi sýiisu» ol ekeuin qayda aparyp soqtyraryn kórermen spektaklidi kórgen kezde biledi, al adamgha ómirde ne nәrse qymbat – dýnie tirshiligi me, әlde ruhany baylyq pa degen saualgha әrkim ózinshe jauap tabady», - degen eken. Onday jas jazarmandargha aitarymyz: bizdi ómirde tura joldan adastyrmaytyn jauap bireu jәne ony Ýlken kitaptan tabasyzdar. Osy túrghydan kelgende jazushynyng jazuy – dýnie tirshiligindegi jandargha әlgi iygilikke qaray bet núsqaytyn baghdar. «Kýzgi romans» shygharmasy, sonday bir asyl baghdarsham.

Piesadaghy Saylau beynesi prozadaghy Qalqash obrazyn damyta týsetindey. Suzanna finaldyq bólikte onyng endi ózine «adam» bolyp jarytpasyn týsinip, ýiine qaytuyn úsynghanda onsyz da baqyt degen úghymnyng bayybyna bara almay basy qatqan, ne múndaghy joq-jútan, biraq mahabbatqa toly ýidin, ne andaghy mahabbatsyz, alayda barlyqqa, baylyqqa kesedey shýpildegen ýiding qaysysyn tandaryn bilmey daghdaryp, aqyry Suzannanyng baqyty ýshin onyng tilin alghan bolyp, songhy variantty tandaytyn qalalyq jigit Saylaudyng keshigip qalghan batylsyz «kýzgi sýiispenshiligi» auyldaghy Qalqashtyng da keshikken samsoz «jazghy mahabbatyn» eske týsirgendey bolady. Ekeui de adamdardyng ortasynda, biraq ekeui de baqytyn qoldan bergen әlgi batylsyz jigersizdikterining jazasynday jalghyz. Sonymen birge aqsha-mansap quyp, Suzannany tastap jas qyzgha ýilenip ketetin Álibek te jalghyz. Ýi-ishi, aghayyn, dos-jarannyng ortasynda otyryp jalghyzdyqtyng azabyn tartu motiyvin dramaturg 2011 jyldan beri sahnalanyp kele jatqan «Imperiyadaghy» keshte» jany sýigen ghylym jolyn tastap, kәsipkerlik quyp bayyp alghan, biraq sol baylyqtan múrat tappay, uaz shekpey, ózin týsinbeytin, ózin aqshasy ýshin ghana jaqsy kóretin adamdardyng ortasynda jalghyz qalghan Aydar beynesi arqyly damyta týsken. Ómirding mәni men qalet etilmegen baylyqtyng zardaby búl joly piesanyng basty iydeyasyna ainalyp, qazirgi zamanauy bayshigeshter men olardy qorshaghan ortanyng minez-qúlqy arqyly ashylady. Astam baylyqtan jәne sonyng tónireginde shyrkóbelek ýiiriletin pәruana pendelerding qylyghynan bolatyn astam biylik aqyry kisini jargha jaghyp tynady eken: Aydardyng da otbasylyq imperiyasy – baylyqtan, barlyqtan shire atqan, biraq jansyz, sezimsiz imperiyasy bir kýnde «Imperiya» meyramhanasynda astamshylyqpen jayylghan dastarqannyng ýstinde qauyzday qaudyrap, ýgitilip týsedi. Avtor bergen osy útymdy konflikt, nәzik psihologiyalyq iyirimdermen daralanghan obrazdar dramalyq spektakliding qongshy-rejisseri, «Kýzgi romansta» bas keyipker rólinde oinaghan Alma Kәkishevanyng kreativti izdenisining arqasynda janr talabyna say sahnagha sәtimen kóship kelip, odan әri qyrlana, óneye týsken. Tek oilandyratyn bir jaghday: piesada jaghymdy keyipker azandau – óksheleri qisayyp, әli kýnge ghylymda jýrgen, sondyqtan da joq-jútan, sondyqtan da adamy qasiyetterin saqtap qalghan birdi-eki ghalym-ústaz, bas keyipkerding auyldan kelgendikten taghy da boyy izgilikke túnghan bauyry jәne finaldyq sahnany kýsheytu ýshin kerek bolghan bas keyipkerding taza jandy úly. Óngelerining alayaqtyqtan, jylpostyqtan, jaghympazdyqtan, sayqaldyqtan, t.b. riyalyqtan sau biri joq. Qalada shynymen de qauipti erkindik, shamadan tys erkindik bar bolsa bolar, biraq, qúdayshylyghyn aitayyq, onda da jaqsy adamdar az emes qoy. Múnday birjaqty mimikriya ishinde qapiyada óz enbegimen bayyghan nuvoriyshi bar, halyqtyng baylyghyn qylghytyp jep, jaly qúlaghynan asa semirip alghan kleptokratiyasy bar jalpy oligarhiyalyq, elitalyq «joghary» sanattyn, qauymnyng shyn ómir taqyretin, qúlqyn, talgham-túshymyn, ómir týsinigin – baylyq, dәulettilik dialektikasyn qazirgi bizding jazushylar qanshalyqty biledi, qanshalyqty zerttegen degen zandy súraq tughyzady. Sirә, múnday taqyrypty óz dengeyinde alyp shyghu ýshin ne ózing solarday bay boluyn, ne Fisdjeralid siyaqty әlgi ortagha qapysyn tauyp kirip, alghausyz aralasu kerek-au. Sóitip, jazushylar, – ya, dәl jazushylar, – ishine zertteu kómegimen azshylyqtyng óktem ezgisine qarsy túrudyng reseptilik tәsilin tabugha bolar ma edi: Ýndi eli siyaqty biylikting ozbyrlyghynan qútylu ýshin ózin kastalyq qoghamnyng shynjyrlarymmen shandyp tastau kerek pe, әlde kunfusiylik Qytay ispetti әuelgi oryngha halyqty, sosyn danagóy adamdardy, sonan keyin baryp biylik iyelerin qoiy kerek pe degen siyaqty.

Bәlkim sonda bizding – auyldan shyghyp, qalada túryp jatqan qalamgerlerding – jatyr-mekenin qalayda әz kórip, әspetteytin, jatyr emes mekenin qalayda jat kórip, ózekke tebe beretin birjaqty týsinigi ózgerer. Sekenning ýsh piesasynda avtordyng erkinen tys enui mýmkin osynday bir ansar bayqalady. Neghylsa da obektivti týrde alghanda jazushy-dramaturg dәl dramalyq tuyndylarynda qazaq әdebiyetine búrynghy, búghan deyingi әdeby personajdaryna mýlde úqsamaytyn qalalyq keyipkerlerding jana tipterin alyp keldi. Myna bir eleusizdeu detali: Áuezov teatrynda sahnalanghan «Kýzgi sýiis» butaforiyasynda әdette tekemet, dombyra yaky qymyz qúyatyn oyly ojau, t.b. arqyly beynelenetin (yghyr qylghan!) birde-bir últtyq nota joq. Yaghny rejisser Ábubәkir Rahimov әngime qala ómiri ekendigi jayly avtorlyq traktovkany dәl úqqan. Keyipkerler de qoyylymnyng ónboyynda qalalyq әnderdi (Pugachevanyng oryndauyndaghy «Kýzgi romans» әni) tyndap, Shubertting «Serenadasyndaghy» valis yrghaghyna biylep jýredi. Bәri de qalagha qyrdan kelip, qylqima bolghan qazaq: qoyshynyng qyzynan biznes-lediyge ainalghan Nazym, auyldan shyghyp kәsipkerlik akulasy atanghan Aydar, t.b. Búl jerde avtor eki jaqtyng psihologiyasyn da jetik biletindigin tanytady jәne sony ainalayyn әlippemizding basqy «A» әrpinen bastalatyn qos meken – suattanghan Aqiyini men sauattanghan Almatysynyng arasyna ózi tartyp qoyghan syzyqtyng boyymen shygharyp otyrghanday, osy eki planetanyng ainalasynan kóp úzay qoymaytynday әser qaldyrady. Ol ýshin osy eki qút meken qazirgi býtkil qazaq qauymynyng kishkentay modeli ispetti: Aqiyin – auyldyq aghayyndardyn, Almaty – qalalyq qazaqtardyng modeli, ekeui qosylghanda jalpy qazaqtyq túrpattyng integrativtik modelin qalyptaydy. Adam túrghan jerin tughan jerinen tómen qoymauy kerek. Áytpese, osy bizding keybir estrada әnshileri úzaqty kýn «Auylym-ay, auylym!» dep zarlap әn salumen bolady, al ózderi auyldaryna tanerteng baryp, keshke qashyp ketedi. Bizde kim qashpay jatyr deysin, – әne Ablyazov ta shetel asyp ketti, – sonda-daghy әlgi әnshilerimiz ózderi túratyn qala jayynda әn shyrqap, kompozitorlarymyz qala jayynda әsem әuender shygharsa deysing ghoy, mysaly, balalyq bal dәuren shaghy Aqiyindi de qalsa da, qalghan qyryq jyldan astam sanaly ómiri Almatyda ótip kele jatqan Sekenderden ýlgi alyp. IYә, biz Sekendi ala qoydy bóle qyryqpaytyn jogharydaghyday shynshyl әdileti ýshin de jaqsy kóremiz.

Býginde dramaturgtyng «Kýzgi romansy» 2005 jyly Últtyq kitaphana men «Samsung elektroniks» korporasiyasynyng әdeby konkursynda Gran-priydi, al «Imperiyadaghy» keshi» 2013 jyly Aqtóbede ótken XXI respublikalyq teatr festivalining bas jýldesin, al «Qazaqsha ashylyp sayrau» piesasy 2017 jyly «Ruh» halyqaralyq әdeby konkursynda «Ýzdik dramaturgiyalyq shygharma» nominasiyasy boyynsha bas jýldeni qanjyghagha baylap, kórermenderin úzaqqa arsalang etuimen qatar avtoryn elimizding number one dramaturgi deytin mәrtebeli qúrmetke bir taban jaqyndatty.

II

Mening prozadaghy alghashqym hәm songhym – «Appaq sýn» povesimdi birinshi bolyp oqyghan Sekeng onyng atyna sýisinis bildirip edi (zatynan aty dúrysyraq bolyp túr ghoy). Al endi ózining jazghandarynyng at qoyysyna qaranyz: «Bótenning toyy», «Rәbighanyng mahabbaty», «Bir týnning oqighasy», «Kýzgi romans», «Imperiyadaghy» kesh», «Qazaqsha ashylyp sayrau», «Dýnie – jarty», «Júldyzdy týnderdegi toghay sybdyry»... Shetinen, býgingi tilmen aitqanda virusty, yaghny adamdy eriksiz oqugha ynta qoyghyzatyn, ózine shaqyryp túratyn taqyryptar. «Júldyzdy týnderdegi toghay sybdyry» birdene-birdenesimen Hemingueyding «Ózenning arghy beti, tal sayasy» povesinen habar beretindey jәne osynyng ózi jazushynyng әlem әdebiyetining ýzdikterining óz shygharmalaryna qanday at taghyndyratynyn ýnemi barlap, baqylap otyratyndyghyn bayqatady.

Jogharydaghy «Dýnie – jarty» men «Júldyzdy týnderdegi toghay sybdyry» – janry jaghynan esse. Býgingi kýnge deyin Serik Asylbekúlynyng qalamynan әzirge tórt esse tudy. Bauyrjan Momyshúly men jazushy Qajyghaly Múhanbetqaliyev jayyndaghy aldynghy ekeuine qalghan «Saghynyshqa toly ghúmyr» (marqúm jazushy Túrsynghazy Álpeyisov turaly) jәne «Kórkemdik sarapshysy» (prozashy, әdebiyet synshysy Beken Ybyrayym haqynda) esselerin qosqanda barlyghy da personalistik esseistikagha jatady. Jalpy alyp aitqanda. Al ishtey memuarlyq jәne portrettik esse bolyp jikteledi. Odan da terendep barsaq, «Júldyzdy týnder...» lirikalyq essenin, «Dýnie – jarty» filosofiyalyq essening qalpyn tanytady. Osylardyng arasynda Sekenning esse janryndaghy otynyng aldy, suynyng túnyghy - «Dýnie – jartynyn» shoqtyghy biyik. Ony últtyq esseistikamyzdaghy Dovlatov stiylinde jazylghan alghashqy prozalyq esse der edik. Leny Riffenshtalidyng Gitler jayly derekti filimderin kórip otyryp, nemis halqy odan Gitlerden búryn ózin kórip-tanyghanynday, Baukeng jayynda jazylghan, týsirilgen dýniyelerden qazaq halqy ózin kórip-tanyghanday kýy keshui tiyisti-tin. Sebebi, Baukenning ómirdegi jәne jazghandaryndaghy býtkil konstitusiyasy, – qazaq halqynyng ózegine qúrt týspegen, búzylmay túrghan transfigurasiyagha týspey túrghan kezdegi bolmys-bitimi, – bizde әli ózining tolyq kórinisin tapqan joq, sebebi dәl Baukeng túrpatty shyn qazaqtyn, er qazaqtyng deni keshegi qanqasap soghysta qyrylyp qalghan, qalghany kenestik pressingpen synghan. Synbaghany Baukeng ghana desek, adasa qoyar ma ekenbiz. Osy bir kesek túlghadan interviu alugha barghan avtor sol joly batyrdyng ýiinde ótkizgen birer saghat uaqyty aragha jyldar salyp oy elegimen qayyra sanalaydy. Keyipkeri synbasa da, syrt kózge qayyspas qara emendey kórinetin bәribir ishtey jarty-jartykesh kýy – triumfatordyng tragediyasyn ótkerip jýrgenin jiti týsinedi. Ómirde sezgen-týigeninen, pәlsapalyq kórkem sheshim shygharyp, jalpy onyng ghana emes, ózining de, sening de, mening de myna tirshiliktegi býtkil ómirimiz ghalamdyq jaratylys dýniyesimen, mәngilik uaqyt vektorymen salystyrghanda qas-qaghym ghana sәt ekenin jiti sezinip qaytady avtor әlgi az didarlasudan. Adam pendening búl dýniyedegi tirshiligining týiini – erteng ana dýniyege attanghanda sonynda jarylqau súrap dúghada túratyn nәsil-nesibi eken de. Osy tolghaqty oy avtor sol kýnning keshine úiqygha jatqanynda týngi tynyshtyqty әldiylegen Chelentanonyng әigili «Konfesso» әnining әuenimen, jaghdaydyng 80-shi jyldary ótip jatqanyn bayqatatyn hronotop, jaldamba pәterding bir búryshynda sheshelerin qúshaqtap pys-pys etip alansyz úiqygha ketken kózining aghy men qarasy – qos perzentining beynesi beriledi. Erte me, kesh pe, әiteuir qimastarymyzdy qaldyryp, búl dýniyemen qoshtasamyz. Úrpaghyng qalady, ómir kóshi sýitip ilbip, algha qaray úzay beredi. Dýnie – jarty... Dýnie – bos...

Qyzyghy sonda, «Qazaq әdebiyetinin» 2015 jylghy 10-shy nómirinde jaryq kórgen búl shygharmasyn jazyp otyrghanynda avtor onyng esse ekenin әli bilmegen, ózinshe prozalyq tuyndy dep oilap, janryn avtobiografiyalyq әngime dep aiqyndaghan (keyinirek qoy, «Proza qylyp jazdym» dep moyyndaghany). Shynynda da  «Dýnie – jartydan» bastalghan búl ýrdis – ómirden alynghandy oidan eshtene qospay, tvorchestvolyq fantaziya aralastyrmay, qaz-qalpynda, biraq kórkem prozanyng qúraldarymen, әdis-tәsilderine kómkerip beru, adam taghdyrynyng qily sharpylystaryn sujettik jeli etip tartu Sekenning esselerin prozagha nemese kerisinshe, prozasyn esseistikagha jaqyndatady, eger «Rәbigha...»-da esseistik proza belgileri bar ekenin eskersek óte jaqyndatady.

Sýitip, avtor búl jerde esse janrynyng negizgi qaghidaty – sýldeleu (sillogizm) men prozagha tәn obrazdy oilaudyng arasynan únasymdy ýlgi piship shygharghanday bolady. Sodan kelip esselerindegi belletristikalyq-memuarlyq, portrettik jiktelister syrttay tútasyp, kórkemdelgen shyndyqqa ainalady. Álem әdebiyetinde búrynnan bar, al bizde onsha kóp tap sala qoymaghan esseistik proza búl. Álbette, әdebiyetimizde múnday ýlgi joq emes, mysaly, Ghabenning esse sipatty dýniyeleri («Silekeevterding kenjesi», «Sóz joq, sonyng izderi», «Borandy týnde», t.b.), sonday-aq Tәken Álimqúlovtyng «Júmbaq jan», Qoghabay Sәrekeevting «Ýsh arys» roman-esseleri siyaqty derekti proza ýlgileri. Songhy jaghday proza jazatyn jazushylar esse janryna prozashy retinde әbden kemeldengende keletinin kórsetetindey jәne Sekenning jetpisting asqaryna tiregen jasynda ózin prozalyq esseni bir jambasyna salyp, bayqap kórui sonday kemeldik dengeyin bildire me deymiz. Osynyng ózi esse keybir jazushylardyng praktikasynda – tútqiyl izdenisting úshqyr nәtiyjesi emes, shygharmashylyq diapazonnyng janadan óris tileui boluy da mýmkin. Basqasha aitqanda, kәnigi prozashynyng esse jazuy – voleybolda ayaqpen oinay beruge bolatyny siyaqty egiz-eki zandy nәrse: qalay, qay mýshenmen oinasang da dopty torlan әri asyrsang boldy emes pe?!

Búl jerde de solay, gәp prozanyng da, essening de bas búrghyzbas ómir shyndyghynan bastau aluynda, ekeuinde de avtordyng tap shynyn aituynda. Osynyng ózi, yaghny bizdi ainala qorshaghan ortanyng boyamasyz, shynayy týpnúsqalyghy men autenttiligi alda janadan jasalar jana prozamyzdyng maniyfestasiyasy da shyghar, kim bilipti. Sýldeleu, qisyndyq taldau (analitikalyq) filosofiyanyn, pәlsapalyq ómirbayan tәjiriybesi – ózin-ózi tanudyng kórkem әdebiyette tap saluy, búlardyng tigissiz qoyyndasuy forma jaghynan prozanyng ozyq arsenalymen qarulanghan, al mazmún jaghynan esseistika syndy jattandy mashyqtyng kәsiby tauaryn boyyna jighan jagha kelbetti әdebiyettin, – býginde zerthanalarda aldyn ala әzirlep qoyghan vaksinalar siyaqty, – dayyndyq satysyndaghy keleshek neorealistik órisi bolyp jýrmesin. Múnyng ózi keyingi buyn klassikadan jerinip, oghan balama izdep, arzan da qúrghaq andegraundpen aualanyp, tipti әulekilenip ketken jәne býgingi oqyrman sonday shygharmalardan bәhre ala alamay, janadan birdene izdep, eriksiz jútynyp qalyp jýrgen qazirgidey almaghayyp shaqta әdebiyetti qútqaratyn, oghan tynnan tynys beretin bir nәrse boluy da mýmkin ghoy. Biraq onday jana túrpatty proza jasau qaz ornyna qarghaday permutasiyalyq, «qaradomalaqtardan» búryn, ózim kezdesken jerde «Jasamys prozaiyk, jas esseist» dep qaljyndap qoyatyn Sekenderding ghana qolynan keletin mindet-au, osy. Sebebi, onyng shygharmashylyghy variabelidi. Jalpy kórkem әdebiyet óte variabelidi ghoy – onyng kórkemónerdegi orny onda muzykagha tәn yrghaqtyn, keskindemege tәn syrly boyaudyn, sәulet-mýsin ónerine tәn symbattyn, tipti baletke tәn plastikanyng boluymen aiqyndalady (teatrdyng negizi piesadan, filimning taghany kinossenariyden, operadaghy librettonyng әdeby shygharmadan tuyndaytyny da sodan). Tómendegi pikirim dramaturgiyany әz tútatyn, erekshe qadirleytin Sekene únamay qaluy da mýmkin, biraq sonda da aitayyn: Vagnerding drama teoriyasyn jasaghandaghy kórkemónerding býkil týrlerin dramada biriktiru qajettiligi jayly oiy endigi jerde eskirinkirep, galaktikalar arasynda keme jýrgize bastaghan XXI ghasyrdyng tóresi – esseistik prozagha tizgin berip otyr. Dýniyede bar adamzat moyyndaghan úly aqiqat әr salada bolady, biraq endi qiyalmen shekpen jauyp, óksheli etik kiygize beretin óner týrlerinen solardyng kvintessensiyalyq róli essege auyspaq. Mine, solay. Bәlkim, bizge dýniyeni izgilikpen kórkeytudi tәpsirley bermey, ómirding ashy shyndyghyna tura qarau da kerek shyghar. Qalay bolghanda da ýrey virusty pandemiyadan keyin búrynghyday túru, búrynghyday jazu bola qoymas.

Jogharyda Serik Asylbekúlynyng shygharmashylyghy asa iykemdi, variabelidi degenimizde onyng әrtýrli baghytta júmys isteuin – prozagha, dramaturgiyagha jәne essege kezek-kezek qalam tartuyn menzegen edik. Júrt ekining birining qúiryghyn ústay almay jýrgende bizding Sekeng tórtinshining de qúiryghyn ústap, ózin әdebiyettanu ghylymynda synap kórdi jәne búl jolda ózi púshpaghyn iylep jýrgen, únghyl-shúnghylyn jaqsy biletin povesti janryn ghylymy taqyryp etip aldy. Aldymen kandidattyq dengeyde qazirgi qazaq povesin tekserdi, sonyra ony keneytip, «Qazaq povesi: geneziysi, evolusiyasy, poetikasy» taqyrybynda filologiya ghylymdarynyng doktory ghylymy dәrejesin alu ýshin jazylghan dissertasiyalyq enbegin sәtti qorghap shyqty. Býginde monografiya retinde jaryq kórgen búl ghylymy zertteu júmysynda avtor sonau qarapayym auyzeki sóileu tilinen bastalyp, asa bay foliklorlyq ýlgilerimizde, epostyq jyrlarymyzda jalghasyn tapqan últtyq bayan (Serik Asylbekúly «povesti» atalymyn qazaq tilinde osylay dep alghan) ónerimizding qazirgi kemeline kelip, tolysqan qalpyna deyingi jýrip ótken joldaryn taldap zerttep, bir jýiege týsirgen Qazaq jazushylary kenestik oqshaulanghan stiliding shenberinen shyqpay-aq ózderinen búrynghy alashshyl qalamgerlerimizding әdeby dәstýrlerin jalghastyra otyryp, ony ózining keyingi logikalyq damu zandylyqtaryna sәikes orys, әlem әdebiyetining eng ýzdik shygharmalaryn oqyp ýirenu kezinde jinaghan kórkemdik tәjiriybelerimen bayytqan, qoghamda qordalanyp qalghan problemalardy kýn tәrtibine ótkir qoya alghan – әdebiyettanushy ghalymnyng ózekti oiy osyghan kelip sayady. Beynelep aitsaq, keshe әzirlengen eski resept. Taghy bir aitatyn jәit, Serik Asylbekúlynyng dissertasiyalary taza týrdegi monografiya emes, olar oi-pikir beyne arqyly qorytylyp beriletin әdebiy-metafizikalyq ghamal (tәjiriybe), yaghny búúl joly da esseizm kómegimen jasalghan.

Býginde Abay atyndaghy peduniyversiytetke baryp, auditoriyalarynyng esigin ashyp qalsanyz, olardan professor Serik Asylbekúlynyng әsirese qyz balalardyng qúlaghyna jaghynqyraytyn qonyr ýndi әuezdi dauyspen, baysaldy kelbetpen, tórt ayaghyn teng basqan jorghaday dәris oqyp túrghanyn kóresin. Nesi bar, Hose Risali jazushylyqpen qatar filosofiya jәne әdebiyet doktory atanghan, Tomas Vulif Niu-York uniyversiytetinde professor retinde sabaq bergen, Umberto Eko kýndiz Bolon uniyversiytetinde leksiya oqyp, qalghan uaqytta filosofiyalyq romandaryn jazghan, Nobeli syilyghynyng laureaty, prozashy Mo Yan әdebiyettanu doktory, Qytay Óner akademiyasy Ádebiyet institutynyng preziydenti, Tunjer Djudjenoghly bolsa Týrkiya konservatoriyasynda «Drama óneri» pәninen dәris oqidy. Múnday mysaldar tolyp jatyr, óitkeni arnauly bilimge ie jazushy-ghalymdar ózderi jazushylyq kәsibining kolónershisi bolghandyqtan, kórkem әdebiyetting siqyryn jaqsy biletindikten әlgi bilim-tanymdaryn shәkirtterine basqalargha qaraghanda jitirek, terenirek siniredi. Kópshilik júrt jazushylardy úlan-qiyr bilim iyesi kórip, olardan dausyz aqiqat retinde retti-retsiz sitat alyp, sileytip silteme bere beretini – arhetipti adasu, a biraq professor-jazushylardy búl sanatqa qosugha bolmaydy: olar shyn bilimdi kәsipqoylar.

Qúrmetti oqyrman, sózdi kelte qayyrsan, meseli qaytady dep ózimizden biraz sóz ketirdik. Basqa amalymyz bolmady. Sebebi, oibay-au, osy kýnderi bizding Sekeng jetpisting qyrqasyna kóterilip, sol shyqqan biyiginen bala kezdi oisha saralap, kim bolghysy kelgenin jәne qazir kim bolghanyn bayyptap otyr ghoy. Onay ma, tabandatqan elu jyl qalam mújyp, qaghaz qajau. Mәtin (tekst) týrindegi jarty ghasyrlyq hayvey! Elu jyl kýnige mýltiksiz jazushylyq dýnie tirshiligindegi eng qiyn, eng tauqymetti kәsippen ainalysyp, aq qaghazben betpe-bet qalu. Jarty ghasyr boyy kýn sonynan kýn, ay artynan ai, jyl sonynan jyl kóshirip, ózine deyingi buyndardyng jinaghan tәjiriybesin ózining tandauymen tiyanaqtay alu, yaghni, eng basty nәrseni – dýniyege ne ýshin kelgenindi qapysyz úghynu. Kisilik kisige qaramaydy, al jazushylyq talant, kórkem shygharma jazu – ekining birine búiyrmaytyn qasiyet, baqyt. Tipti ony, jazushylyqty qasterli mamandyq (nemese kәsip) qana emes, kastalyq kiyeli óner deu de jón. «Ne boldy? Qalay sóndi otyng ishki, / Qaladyng qalay әnsiz otyrysty? / Jauharyn tabighattyng janyndaghy, / Tenizge tastaghanyng ókinishti», - dep aqyn Kýlәsh Ahmetova әnshi Amangeldi Sembinning taghdyr jolyna ókingenindey, qanshama tuma talanttarymyz Qúday bergen qabilet-qarymyn tәrk qylyp, dәl әdebiyetti algha sýirer kezde jazusyz otyrystargha, mansapqa, baylyq pen barlyqqa aiyrbastap ketti jәne ketip jatyr desenshi! Talantty qor etsen, ony qaytaryp alady, sebebi, gollivudtik «Bronks tarihy» filimining bas keyipkeri aitatynday yaky «Kilimandjaro – qarly tauynda» Heminguey sezdiretindey, bú dýniyede talantty rәsua qylyp, talaq etuden jaman nәrse joq.

Serik Asylbekúly osy bir ómir shyndyghyn erteneden sezinip, ózine nәsip etilgen talantyn esirkeumen, ózining bir keyipkerinshe «tory dónenin jol jorghasymen ayandatyp otyr», Ýrker júldyzynan da aumay, «Kórkem әdebiyet adamzattyng jan dýniyesin izgilendiru ýshin jaralghan» degen kredosynan da, «Úlylyq qarapayymdylyqta» dep keletin tolstoylyq estetikalyq iydealynan da ainymay, «prozam ýshinshi eshelonda qaldy ghoy» dep qayghyrmay, júrt barmaytyn ózenning altyn balyghyna da emeksimey, jarnamasy joq, jyltyraghy joq kisilerge jýlde men ataq birde tiyip, birde tiymey jatatynyn da eleng etpey, tapsyrys berushiler men aqshasy týspegirding joghyna da qayghyrmay, óz qatarynan oza da shappay, qalyp ta ketpey, Ýlken kitaptaghy «Ortasha jýrsen, ýstem shyghasyn» degen sózdi ústanyp, jýrip keledi... jýrip keledi... Ábekenning (Ábish Kekilbaevtyn): «Menin, nege ekeni belgisiz, qogham aldynda adaldyghy suretkerlik batyldyghymen ýilesim taba alatyn, oqushy aldynda kózge týsuden góri kónilden shyghugha tyrysatyn, qalamdastary aldynda ozyp kettim deytin de, qalyp kettim deytin de qanqusyz, qaq-soqsyz, ózining júrt aldyndaghy qadirin biletin, biraq sony aitugha qoly da tiymeytin, auzy da bosamaytyn, arghymaqpyn dep adyrandamaytyn da, túghyrmyn dep óz túyaghyn ózi qajap túghjyndamaytyn da ornyqty qalamgerlerge ishim búrady da túrady», – degen sózi dәl Sekene qarap aitylghanday. Sonymen birge onyng osy airyqsha bolmys-bitimi «Dýnie – jarty» essesinen de jarqyray kórinedi – asyqpaytyn, aptyqpaytyn, әste asyp tógilmeytin, artyq mensap, artyq abyroy, artyq aqsha súramay, «halturiti» etpey, «huliganiti» qylmay, birqalyppen ómir taqyretin keshiru ýstindegi jaqsy adamnyng qalpyn tanimyz odan. Qúrdasy Rafat dúrys bayqaghanday, ol auyl povesterinde әdette ózimiz anayylau etip tartyp jiberetin epizodtardyng ózinde balalyq tazalyqtan, úyandyqtan úzap ketpeydi: «Sheber» bolam dep damytyp, úyatsyzdyq shtrihtaryn qospaydy». Osy etikalyq bastau yp-yras: ómirde óz basym Sekenning eshqashan dauys kótergenin, boghauyz aitqanyn estimeppin. O kisining auzynan tek qana jaqsy sózder shyghady, «Baghalay bilgenge baq qonady, quana bilgenge qút qonady» demekshi, ol sening jaqsy jaghyndy ghana kórip, soghan quanady. Al ózine kelgende sonday synshyl: 90 tom qúraghan múrasynyng seksenin iske alghysyz qylghan Lev Tolstoy syndy «Qazaq әdebiyetining tandauly shygharmalary qoryna mening 3-4 povesimdi, onshaqty әngimemdi, bes dramamdy jәne esselerimdi qosugha bolar edi» dep, jayymen kýlip qoyady.

Biz, әriyne, múnday ruh synymen ekiúshty kelisemiz. Serik Asylbekúly býginde bazbireuler eskirinkirep qalghanday kóretin, klassikalyq qazaq әdebiyetining aqyry desek asyldyq bolar, dese-daghy ol ókili bolyp tabylatyn buyn әlgi dәuirding ayaqtaluynyng maniyfesindey ghoy. Maykl Felbsting jýzude, Useyn Boldtyng jýgirude, Sotolonganyng biyiktikke sekirude jasaghan rekordtaryn, mine, ondaghan jyldar boyy eshkim janarta almay otyrghany siyaqty, búl kezeng әdebiyetining de endigәri qaytalanuy neghaybyl – Shynghyrlau qansha tasysa da Jayyq bola almaydy. Qús anasy myndaghan balapannyng shiqyldaghan dauystarynyng ishinen óz balapanynyng ýnin jazbay tanyp alady eken, sol sekildi biz ishine Sekeng de kiretin klassikalyq ilgergini stiyline, sóz saptauyna qarap-aq tanyp otyramyz. Keyingilerdi bilmeymin... Sebebi, bizding buyn janaghy klassikterdi kóre qaldyq, sarqytyn ishe aldyq. Býginde alystan shalsaq, jitirek kórsek, osy aghalarymyzdyng – Niuton aitqan alyptardyn, –iyghyna shyghyp túrghandyghymyzdan. Solardyng aramyzda aman jýrgenine kýnige myng qatta shýkirshilik aitatynymyz da sodan. Sekeng maghan «Sen – myqtysyn» deydi, al men oghan: «Sýleymendey әdildiginiz ýshin rahmet!» deymin. Shyndyqty aitatyn adamnyng bolghany (qalghany) qanday ghaniybet.

Osy jerde «Sekenning bergenine bereri kóp yaky beregeninen boryshy kóp» dep, jaqauratpay-aq qoyayyn. Búiyrmys biledi ghoy ne de bolsa. Áyteuir, shýkir, sport tilimen aitqanda, funksionaldy dayyndyghy jaman emes – kezekti povesin ayaqtap tastap, endi sonyng týzetuin jasaudyng magiyasynda jýr.

Intifada jalghasa beredi.

Sony.

Basy: Talant tabighaty I bólim

Jalghasy: Talant tabighaty II bólim

Jalghasy: Suisid degen suyq sóz III bólim

Maqsat Tәj-Múrat

Abai.kz