Júma, 22 Qarasha 2024
46 - sóz 3692 8 pikir 30 Mamyr, 2022 saghat 14:36

Tarihy shyndyq qanday?

Qazaq aty "erkindik" degen maghyna beredi. Halyqtyng aty óz tilinde dúrys jazylghan.

Al orys tilinde 1936 jyly ony búrmalaghan. Orys tilindegi "Kazak" degen atau orys kazaktaryna jәne qazaqtargha ortaq bolyp shyqty. Eki jaqtyng bir atqa talasynda Úlyorystyq kózqaras ýstem bolyp, "kazak" aty orys kazaktaryna berildi.

Al qazaqtardyng orys tilindegi jazba jәne aitylu atynyng songhy әrpi ózgerip, "k" әrpin "h" әrpimen almastyrdy.

Sóitip, qazaq tilinde "qazaq", al orys tilinde "kazah" degen jasandy at payda boldy.

Orys tilindegi "kazah" sózi endi "erkin" degen maghynagha ie bola almay qaldy.

Kerisinshe, qazaq atyna sәikes "erkin" maghynany "kazak" atyn iyemdengen orys kazaktary iyelendi.

Sondyqtan, elimiz latyn әrpine kóship, "qazaq" atyn әriptik negizde payda bolghan ekiúdaylyq maghynadan aryltu kerek.

Sóitip, biz "qazaq" pen "erkin" sózderining birmaghynalyq qalpyn qaytadan ornyna qoyymyz kerek.

Al, kezinde, imperiyadan qashyp, ózderin qorghau ýshin keng dalada erkin jatqan halyqtyng atyn jamylghandar óz atyn qalay ataytynyn ózderi sheshe jatady.

Biraq әlemde "qazaq" atty bir ghana últ bar ekenin, "orys kazaktary" ne basqa bir "kazaktar" degen últ bolmaytynyn, onday últ joq ekenin olar biluleri kerek.

Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5270