Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 4910 6 pikir 6 Shilde, 2022 saghat 14:46

Qantar qúrbandaryna – amnistiya!

Orystyng otarshyldyq biyligi men jastardy maydanda okop qazu júmystaryna alu turaly 1916 jylghy patsha jarlyghyna qarsy Jetisudaghy, Arqadaghy kóterilister ayausyz jazalaugha úshyraghany mәlim. Sonyng saldarynan kóterilisting Bekbolat Áshekeev siyaqty basshylary dargha asyldy, birqatary sottaldy, Sibirge aidaldy. Biraq arada segiz ay ótkende 1917 jyly 6 nauryzda Uaqytsha ókimet «sayasy tútqyndardy» amnistiyalau turaly qauly shygharghan.

Onda: «…po povodu rasporyajenie 25 iinya 1916 goda «O privlechenie inorodcheskih naseleniy k rabotam v tylu armii» prekratiti navsegda, nemedlennom osvobojdeniy vseh zakluchennyh pod deystviy ukaza» (Ortalyq memlekettik arhiyv, 76 qor, 1-tizbe, 636 is, 269 bet) delingen. Sóitip ajal aldynda túrghan nemese týrli merzimge sotalghan, sonday-aq soty endi ótetinder sol amnistiya arqyly qolma qol bosatylghan. Sonau patsha zamanynda, búdan 105 jyl búryn kóteriliske shyqqan adamdar amnistiyamen bosatylghan eken.

Múny nege aityp otyrmyn. 2022 jyly Qazaqstannyng 44 qalasy men 26 iri eldi mekenin qamtyghan Nazarbaev rejiymine qarsy Qantar últ-azattyq kóterilisi kezinde týrli arandatushylyq әreketter saldarynan qaza bolghan, qamaugha alynghan, jazyqty-jazyqsyz jazalaugha úshyraghan, әli kýnge deyin abaqtyda otyrghan azamattargha Qazaqstan Konstitusiyasy kýni qarsanynda 1917 jylghy Uaqytsha ókimet jariyalaghan qúqyqtyq keshirim siyaqty amnistiya jariyalansa qúba qúp bolar edi. Múnday gumanistik qadam preziydent Q.K.Toqaevtyng halyq arasyndaghy bedelin arttyryp, oghan degen rizashylyq sezimin tughyzar edi.

Keybir derekterde qazirge deyin Qantar oqighasyna qatysqan myngha tarta adam qúqyqtyq qudalauda jýrgeni aitylady. Atalghan halyqtyq tolqudyng «Shal, ket!» degen sayasy úranmen ótkeni ras. Eks-preziydent N.Nazarbaevtyng Qauipsizdik kenesining tóraghasy retindegi 2019 jylghy 20 nauryzdan 2022 jylghy qantargha deyin ózinde saqtaghan legitimsiz qúziretin halyq qysymynyng kómegimen Q.K.Toqaev 2022 jyly 5 qantarda әzer zandy týrde iyelendi. Sayasy tolqudyng Q.K.Toqaevqa tiygizgen basty paydasy osy. Qoly arqannan bosady, sayasy erkindik aldy. «Jana Qazaqstan» qúru turaly iydeya mine, osydan keyin ghana tudy. Jana Qazaqstan – býgingi buynnyng bolashaq úrpaqqa amanaty ekendigine qazir eshkim talaspaydy.

«Bir-birimizdi jat kórmey, jaqyn tartyp, qoghamda naqty ózgeristerge degen senimdi ornyqtyramyz» deydi Preziydent atalghan iydeyagha bastau bolghan ózining biylghy 16-nauryzda jasaghan Joldauynda.

Sol «Jana Qazaqstan» qúru isi qantar qúrbandaryn «jat kórmey» amnistiya jariyalau siyaqty adamgershilik qadamdarmen «jaqyn tartu» arqyly bastalghany jón dep oilaymyn. Sonda ghana "Jana Qazaqstannyn" ornyghuyna degen halyq senimi payda bolady!

Marat Bәidildaúly,

jazushy-publisist

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5338