Senbi, 23 Qarasha 2024
Dep jatyr 4120 26 pikir 13 Qazan, 2022 saghat 11:42

BAQ: Ábilyazovtyng artynda Resey túr

Múhtar Ábilyazovtyng Reseymen baylanysy bar. Búl turaly «asiatelegraf.com» jazdy.

«Qazaqstandyq qashqyn bankiyr, oligarh, qazirgi kýni oppozisioner jәne Qazaqstanda tyiym salynghan «Qazaqstannyng demokratiyalyq tandauy» sayasy úiymynyng jetekshisi Múhtar Áblyazov ózin «narazylyq sherulerding kóshbasshysymyn» dep sanaydy. Ol Qazaqstandaghy sayasy rejimning ózgeruin belsendi týrde nasihattap jýr. Óz otanynda ómir boyyna bas bostandyghynan aiyrylghan ol Fransiyada jasyrynghan», - dep jazady «asiatelegraf.com».

Basylymnyng jazuynsha, QDT-ny ýshinshi el baqylap, basqaryp jәne qarjylandyryp otyr.

«Jinaghan derekkózding barlyghy osyghan sәikesedi», - deydi «asiatelegraf.com».

Qarjylandyru kózderining joqtyghyna, aktivterining qatyp qalghanyna qaramastan, Ábilyazov Qazaqstan halqyn mitingiler men narazylyqtargha shaqyra otyryp, belsendi oppozisiyalyq qyzmet jýrgizip otyr.

Búghan deyin amerikalyq basylym auqymdy tergeu jýrgizgen bolatyn. Zertteu barysynda Ábilyazov 2016 jylghy AQSh saylauyna aralasqany ýshin aiyptalghan Reseyliktermen baylanysty ekeni anyqtalghan. Múhtar Ábilyazov AQSh-ghy saylau kezinde Reseymen yntymaqtasqan kәsipkerlermen jәne sheneuniktermen baylanys ornatyp, milliondaghan dollarlyq mәmileler jasaghany belgili boldy. Búl turaly internet jelisine qújattar men hat-habarlar tarap ketti. Keyin Ábilyazovpen baylanysqan kәsipkerler men sheneunikter «Reseyding AQSh saylanuyna aralasuy» degen aiypqa ilindi.

2018 jyly úiymdasqan qylmys pen sybaylas jemqorlyqty zertteu jobasy (OCCRP) jәne BIRN Balqan jelisi «10 jyl búryn Ábilyazov BTA bankining qarajatyn paydalanyp, Resey, Serbiya jәne Úlybritaniyadaghy jyljymaytyn mýlikterin birqatar offshorlyq kompaniyalardy paydalanyp investisiyalaghan», - dedi.

BIRN bergen derekter boyynsha, onyng qúny 50 million dollarlyq Mәskeudegi bir túrghyn ýy keshenin Britandyq Virgin araldarynda tirkelgen Gainsford Investments baqylauyndaghy kompaniya әzirlegen. Gainsford Investments-ting 70 payyzy óz kezeginde Britandyq Virgin araldaryndaghy Glinthill Investments Ltd dep atalatyn basqa zandy túlghagha tiyesili bolghan. Ol jerde Múhtar Áblyazovtyng 100% ýlesi bar bolatyn.

Áblyazov qazaqstandyq BTA bankinen milliardtaghan dollar jymqyrghany ýshin jәne býkil әlem boyynsha kompaniyalar jelisi arqyly, jyljymaytyn mýlik pen kommersiyalyq kәsiporyndar arqyly kiristerdi úrlady dep aiyptaldy.

Bir qyzyghy, Ábilyazovty Qazaqstan jәne basqa da birqatar elder týrmege syrttay japqanyna qaramastan, onyng Reseydegi jalpy somasy 200 million dollarlyq aktivteri men elitalyq jyljymaytyn mýligine eshtene bolghan joq. Al Úlybritaniya men Amerikadaghy sottar onyng aktivterin toqtatty.

Ashyq emes derekkózder habarlaghanday, Kremliding múnday qoldauy Ábilyazovtyng Resey Ýkimetimen auyz bir ekenin kórsetedi. Resey onyng «qyzmetine» aqy retinde 200 million dollardan asatyn aktivterin qaytaryp almaugha uәde bergen.

Ábilyazovtyng Resey biyligimen yntymaqtastyghy pysyqtalghan shema boyynsha jýredi. Ol ózining sózderinde Reseyge qarsy eshtene demeydi, biraq Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart Toqaevty syngha alyp, ony eldi reseyshil baghytta damytyp jatyr dep aiyptaydy.

Batys elitasynyng Toqaevqa kózqarasy óte jaqsy. Qazaq preziydentining ózi de osy kózqarasty barynsha qoldaugha jәne nyghaytugha tyrysady.

Búl jerde Áblyazovtyng beynesi Resey biyligi ýshin óte qajetti, sәtti tandalghan. Onyng erekshe oppozisiyalyq ústanymy Toqaev pen onyng batys әlemi aldyndaghy bedelin týsiru ýshin tamasha mýmkindik bola alady. Sonday-aq Qazaqstan men Batystyng «nәzik» qarym-qatynasyna iritki salady.

Qazaqstandyq eks-bankirdi túzaghynda ústay otyryp, Resey «eki qoyandy bir oqpen atady». Sol arqyly qoghamda әleumettik-sayasy alauyzdyq tughyzyp, el irgesining beriktigine synaq jasaydy. Osylaysha ynghayly jaghdayda qoldan janjal tughyzady.

Abai.kz

26 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475